järgi 3 kuu vangistusega, ärakandmata karistus 2 kuud 27 päeva vangistust
lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga, lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 09.01.2017, kahtlustatavana kinni peetud 07.01. – 09.01.2017 Kaitsja - (kokkuleppe sõlmimisel advokaat Anne Vissak) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
järgi Süüdi tunnistada Andres Kaarde
1
lg 1 alusel arvata Andres Kaarde karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07. – 09.01.2017, s.o 3 (kolm) päeva, Andres Kaarde poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andres Kaarde ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXXXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata Andres Kaardele käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: • mitte tarvitada alkoholi; • osaleda sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta Andres Kaardelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 12.04.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema 07.01.2017 kella 18.41 paiku Tartu linnas Remmelga tn XX maja juures juhtis sõiduautot Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholijoove 1,34 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,22 mg/l). Sellise käitumisega rikkus Andres Kaarde liiklusseaduse § 69 lg 1, mille järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või
lg-s 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras ning § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja 3 reaktsioonides ning § 36 lg 4 p 1 järgi on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.-09.01.2017, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuulub seega vangistus 7 kuud 27 päeva. Vastavalt
lõigetele 1 ja 3 mitte pöörata Andres Kaarde karistust täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks
lg 1 punktides 1-6 ja lõike 2 punktides 2 ja 8 pandud kontrollnõudeid (mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis).
lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses on 72 eurot. Sellele lisandub sundraha ja kaitsjatasu kohtumenetluses. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse korral 705 eurot. Andres Kaardelt tuleb välja mõista menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt, kohustades teda tasuma 12 kuu jooksul kaitsjatasu summas 72 eurot ja sundraha summas 400 eurot, s.o kokku 472 eurot. Ülejäänud osa sundrahast (305 eurot) jätta riigi kanda. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Andres Kaarde on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Andres Kaarde süüdi
Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 72 eurot (tl 30-32) ja sundraha 705 eurot Vastavalt kokkuleppele tuleb Andres Kaardel hüvitada KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sundraha osa 400 eurot ja muud menetluskulud 72 eurot, s.o kokku 472 eurot, ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha osa 305 eurot jääb riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.