2-16-15138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Raivo Einula 20.veebruar 2017 2-16-15138 Tsiviilasi XXXX ja XXXX vs XXXX elati

§ 101lg 1).

2015.a oli elatise miinimummäär 195 eurot. 2016.a oli elatise miinimummäär 215 eurot. Alates 01.01.2017 on elatise miinimummääraks 235 eurot.

1. Anda XXXXale ainuõigus XXXXale ja XXXXale väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks laste ülalpidamiseks.
2. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda ette eelneva kuu 15.kuupäevaks XXXXa arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX selgitusega „XXXX/ XXXX elatis“. Menetluskulud
3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Mõista XXXXalt välja hagejate XXXXa ja XXXXa kasuks riigilõiv kokku 50 eurot tasumisega XXXXa arvelduskontole.
5. Määrata hagejate lepingulise esindaja kulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik XXXX ja XXXX esitasid 07.10.2016 hagi XXXXa vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 12.10.
6. Kostja esitas 26.10.2016 vastuse hagile. Hagejad esitasid 28.11.2016 seisukoha kostja vastuse osas ja hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 29.11.
7. Kostja esitas 28.11.2016 täiendava seisukoha. Kohtuistung toimus 19.01.
8. Hagejate nõue Hagejate vanemate kooselu lõppes 15.11.2015 ja hagejad elavad samast päevast koos emaga rahvastikuregistri järgses elukohas XXXX. Alates 15.11.2015 isa lastele elatist maksnud pole. 2 2-16-15138 06.10.2016 seisuga on kostja elatise võlgnevus tütre ees 2275,61 eurot ja poja ees 2275,61 eurot (195÷30×16+195+215×9+215÷31×6). Lisaks on mõlemal lapsel isa vastu igakuine elatisenõue. Hagejad paluvad kohtul mõista kostjalt mõlema lapse kasuks välja igakuise elatise summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ühe lapse kohta ning elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 15.11.2015-06.10.2016 eest. Hagejad vaidlevad 28.11.2016 menetlusdokumendis vastu kõigile kostja 26.10.2016 vastuses sisalduvatele väidetele, jäävad kõigi oma varasemate väidete juurde ning paluvad kohtul hagi täies ulatuses rahuldada. Kinnistu on hagejate ema ja isa kaasomandis ning poolte vahel puudub vaidlus, et ema ja lapsed nimetatud kinnistul ei ela. Seega pole laenumaksete tegemist võimalik käsitleda elatise tasumise kohustuse täitmisena. Hagejate vanemate abielu on käesolevaks ajaks lahutatud, kuid kohtuotsus ei ole veel jõustunud ehk kostja on teinud kõik laenumaksed ühisvara arvelt. Hagejate vanemate vahel on pooleli kinnistu kaasomandi lõpetamise vaidlus (tsiviilasi nr 2-1616224) ehk kõik ema ja isa vastastikused nõuded seoses vaidlusaluse kinnistuga lahendatakse nimetatud tsiviilasja raames. Seega puudub kinnistuga seotud laenumaksetel igasugune seos elatise kohustuse täitmisega ja hagejad paluvad kohtul jätta kostja sellekohased vastuväited tähelepanuta. Väited selle kohta, et kostja on tasunud laste telefoniarveid, on ebaõiged, mh ei nähtu see vastusele lisatud tõendist. Tegelikkuses on kostja jätnud maksmata kõik arved, mis on tema nimel. Kostja on jätnud tasumata laste lasteaia arved ja keeldunud laste suvelaagrite eest tasumisest. Samuti oli telefoniarve võlgnevus nii suur, et laste emapoolne vanaema tasus selle ise. Kõik lastega seotud vajalike kulutuste (riided, toit, poja prillid, laste ringid, ülalpidamiskulud ja muud kulutused) eest on ema üksinda tasunud ning pole kostjalt mingisugust toetust saanud. Kostja väidab 26.10.2016 vastuses, et edasiulatuva elatisenõude esitamiseks puudus igasugune alus, kuid 28.11.2016 seisuga pole kostja endiselt alustanud hagejatele elatise tasumist. Väited kostja raske majandusliku seisu kohta pole usutavad mh põhjusel, et kostja kasutab vandeadvokaadist lepingulist esindajat nii käesolevas tsiviilasjas kui ka käesoleval ajal samuti menetluses olevates tsiviilasjades nr 2-16-14674 ja 2-16-
9. Hagejad paluvad välja mõista alates 07.10.2016 kummalegi hagejale igakuist elatist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning elatise tasumise kuupäevaks määrata iga kuu viies kuupäev. Samuti paluvad hagejad välja mõista kummalegi hagejale tagasiulatuva elatise 15.11.2015-06.10.2016 eest summas 2275,61 eurot. Kostja vastus Kostja ei nõustu väitega, et ta ei ole lastele elatist maksnud alates 15.11.
10. Laste isa on tasunud laste vanemate kaasomandis oleva kinnistuga seonduvat laenukohustust, sh poole igakuisest laenusummast hagejate ema eest, kokku summas 5001,85 eurot ning tasunud ka lastega seonduvaid arveid, sh lapse telefoniarveid ja järelmaksu, maksnud tütre jalgratta ning laste kiivrite eest ja taganud laste ema poolt sõiduauto kasutamise. Kostja võtab edasiulatuva elatise nõudes hagi õigeks. Laste isa ei ole andnud põhjust elatise edasiulatuva hagi kohtusse esitamiseks, laste isa on edasiulatuva elatise nõudes hagi kohe õigeks võtnud ning sellest tulenevalt palub laste isa jätta nimetatud osas hagejate menetluskulud hagejate endi kanda. Laste isal on laste ema vastu laenukohustuse täitmisest tulenev nõue vähemalt 2500 eurot. Samuti on laste isa tasunud lastega seonduvaid kulusid ning laste isal oli alust arvata, et poolte rahalised suhted on korras ja elatist rahas tasuda ei tule, kuna hagejat ema oli teadlik laenumaksete teostamisest laste isa poolt ega nõudnud tagasiulatuvalt elatise maksmist. Lisaks sellele paneks tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuivõrd laste isa oli tagasiulatuva 3 2-16-15138 elatise maksmise perioodil töötu ning ei ole suuteline tasuma tagasiulatuvat võlga ning ka laenumakseid, sh hagejate seadusliku esindaja eest. Laste isa ei ole lastele tagasiulatuva perioodi osas kahju tekitanud. Kostja palub elatise maksmise tähtaega muuta ja määrata elatise tasumise tähtajaks iga kuu
11. kuupäev. Kostja palub: rahuldada õigeksvõtule tuginevalt hagiavaldus edasiulatuva elatise nõude osas; jätta rahuldamata hagiavaldus tagasiulatuva elatise osas või vähendada tagasiulatuvat elatist lähtudes laste isa poolt laste ülalpidamises osalemisest tulenevalt ning vähendada tagasiulatuvalt välja mõistetavat elatist oluliselt; jätta edasiulatuva elatise väljamõistmisega seonduvad menetluskulud hagejate kanda ning tagasiulatuva elatise osas poolte endi kanda. Kostja märgib 28.11.2016 täiendavas arvamuses, et ta jätkas kaasomandis oleva kinnistu laenumaksete tasumist ning sisuliselt tasusid hagejate seaduslik esindaja ja kostja alates 15.11.2015 kuni käesoleva ajani erinevaid lastega seonduvaid makseid ning kaasomandiga seonduvaid makseid viisil, milline oli pooltel abielu ajal välja kujunenud. Seejuures ei ole hagejate seaduslik esindaja mingil viisil soovinud enda kohustust laenumaksete täitmise osas kanda ning jättis kostjale mulje, et ta ei nõua ka elatist. Sellises olukorras ning teades, et vahepealsel ajal oli kostja ka töötu, on pahatahtlik ja kostjat äärmiselt kahjustav asuda aasta aega hiljem nõudma elatist tagasiulatuvalt ja edasiulatuvalt, soovimata seejuures oma kohustusi täita ning võtmata arvesse kostja panust. Arvestades, et hagejate seaduslik esindaja on kohtule 28.11.2016 teatanud, et kostja poolt tasutud laenumaksed on ühisvara, mida kohus ei saa lastele ülalpidamise täitmisena arvestada, märgib kostja, et sellisel juhul on õigustatud jätta tagasiulatuv elatise nõue ja ka alates hagi esitamisest tasumisele kuuluv elatise nõue kuni abielulahutuse jõustumiseni rahuldamata, kuivõrd hagejate seaduslik esindaja ja kostja on endiselt abikaasad ning seega on ühe või teise poolt kantud kulud kantud ühisvara arvelt. Selliselt tuleb jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata, kuna hagejate seaduslik esindaja ja kostja on ühtviisi osalenud ühisvara arvelt hagejate ülalpidamises. Kostja leiab, et nimetatud olukorras on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega ka vastuolus hagejate seadusliku esindaja käitumine, mille puhul ta jätab kostjale mulje, et elatist ei nõua, keeldub aasta jooksul enda kohustuse täitmisest panga ees ning teatab hiljem, et tema saab elatise osas nõudeid esitada, kuid kostja poolt samal ajal tasutut ei saa arvesse võtta. Kohtuistung Hagejate lepinguline esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja soovis arutada kompromissi, kui pooled saavad kaasomandiasja lahendatud, siis tagasiulatuvat nõuet ei ole. Kostja on esitanud tõendid laenumaksete tasumise kohta kostja poolt ja poolte käitumise kohta. Kostja vaidleb ainult tagasiulatuva nõude vastu. Elatise edasise maksmise on hageja võtnud õigeks. Tagasiulatuva nõudega kostja nõus ei ole, sest kaasomand on jagamata ja ühist laenu maksab kostja hetkel üksi. Kostja on raskes olukorras, ta peab kandma hagejate esindaja laenumakseid ja lisaks maksma tagasiulatuvalt elatise nõudeid. Perioodil, mille eest nõuavad hagejad tagasiulatuvat elatist, oli kostja töötu ja hagejate esindaja on sellest teadlik. Eelnevalt oli vaidlus laenumaksete üle ja seetõttu kostja elatist ei maksnud. Selline suhtumine kostjasse on ebaõiglane ja ei ole aus, hagejate esindaja jätab kõik oma kohustused kostja kanda ja nõuab veel lisaks elatist. Laenumakseid maksti abielu ajal koos ja lapsed peeti üleval koos. Ühisvara arvelt kanti laste ülalpidamiskohustused ja vanemate ühisvaraks olevad kohustused, ka lahusvaraks olevad kohustused; nii jätkus, sest oldi abielus. Abielu lahutati novembris
12. Ühisvara arvelt võib elatisraha katta, sest muidu peaksid vanemad lihtsalt kandma raha teineteisele. Kostja võtab õigeks, et miinimumääras elatist hakkab kostja tasuma alates käesoleva hagi esitamisest. Kostja vastas kohtule, et ta hakkas elatist maksma 2017 jaanuarist 470 eurot, 2016 novembrist maksis 430 eurot, täpset kuupäeva ei mäleta. Kostjal ei olnud raha, tal polnud seda kuskilt võtta. 4 2-16-15138 Koos olles said hagejate vanemad kahe palgaga hakkama. Hetkel töötab kostja XXXX OÜ-s müügijuhina, on seal töötanud 4 kuud. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatis miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad on alates 15.11.2015 elanud ainult koos emaga. Samuti ei ole vaidlust selles, et hagejate ema täidab hagejate suhtes ülalpidamiskohustust. Seega on kostjal kui lahus elaval vanemal

§ 100

lg 2 tulenev kohustus hagejatele elatist maksta.

§ 100lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Pooled on üksmeelel selles, et hagejad ei ole alates 15.11.2015 eluasemena kasutanud nende vanematele kaasomandina kuuluvat kinnistut (kinnistusregistriosa nr XXXX). Kinnistu asukohaga XXXX, on hagejate vanemad omandanud 2006.a kaasomandisse nii, et kummalegi vanemale kuulub 1/2 kaasomandist. Rahvastikuregistri andmetel on hagejate vanemate abielu sõlmitud 22.08.2008, seega pärast kinnistu omandamist. Hagejate vanemate abielu on kohtuinfosüsteemi andmetel lahutatud Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-165 2-16-15138 15137, kohtuotsus on jõustunud 20.12.

1. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses tõendatud, et hagejate vanemad oleksid kokku leppinud selles, et kostja poolt hagejate ema eest tasutud laenumaksed tuleb arvestada kasvõi osaliselt hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 19) asunud seisukohale, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Kuna hagejad ei elanud alates 15.11.2015 kostja kaasomandis oleval kinnistul, siis ei ole kostja andnud hagejatele ülalpidamist ka oma kaasomandiosa kinnistust hagejate kasutusse andmisega. Lähtudes eeltoodust puudub kinnistuga tasutud laenumaksetel seos hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisega vähemalt alates 15.11.
2. Asjaolul, et kostja on maksnud laenumaksed hagejate vanemate abielu ajal ühisvarast, ei ole käesoleva elatise nõude lahendamisel tähendust, kuna vanemad on kohustatud oma lastele ülalpidamist andma sõltumata sellest, kas nad on abielus või ei ole ning sõltumata sellest, kas laste vanemad elavad koos või eraldi. Kohus leiab, et hagejate vanemate vaidlus seoses laenukohustuse täitmisega tuleb lahendada eraldi käesolevast elatiseasjast ja hagejate seadusliku esindaja andmetel lahendatakse kõik hagejate vanemate vastastikused nõuded seoses kinnistuga tsiviilasjas nr 2-16-
3. Samuti ei ole tõendatud, et hagejate vanemad oleksid kokku leppinud selles, et kostja poolt väidetavalt hagejate emale sõiduauto kasutamise tagamine tuleb arvestada kasvõi osaliselt hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta on tasunud lastega seonduvaid arveid, sh lapse telefoniarveid ja järelmaksu ning hageja I jalgratta ja hagejate kiivrite eest. Kostja on hagi vastuse lisana esitanud teabe Telia Eesti AS poolt mobiilsete teenuste arvete esitamise kasutaja nr XXXX kohta ajavahemikul 2015 september - 2016 september, kuid ei ole tõendanud arvete tasumist. Hagejad on 28.11.2016 esitanud maksekorralduse nr XXX, mille kohaselt on 08.03.2016 makstud maksevõlg telefoni nr XXXX eest 58,20 eurot. Samuti ei ole kostja tõendanud jalgratta ning jalgrattakiivrite ostmist alates 15.11.2015 ning seda, et pooled oleksid kokku leppinud nimetatud kulu arvestamises miinimumsummas elatise hulka. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

§ 102

lg 2 kohaselt, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna

§ 101

lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

§ 105

lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. 6 2-16-15138 Elatise nõudes on hagejad lapsed, mitte laste ema ja kostja ei ole tõendanud, et ta on osalenud alates 15.11.2015 hagejate ülalpidamises, sh ühisvara arvelt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt:

§ 108tulenev õigus nõuda ülalpidamist tagasiulatuvalt.

Samuti ei ole elatise nõudmise eesmärgiks kahju tekitamine kostjale. Kostja on kohtuistungil 19.01.2017 avaldanud, et ta töötab XXXX OÜ-s 4 kuud, seega ei ole kostja enam töötu. Kostja andmetel on tal rahaline nõue hagejate ema vastu, mille rahuldamist peab kostja põhjendatuks. Äriregistri andmetel tegeleb kostja ka ettevõtlusega, olles XXXX OÜ osanik ja juhatuse liige; 2015.a osaühingul tegevust ei toimunud, 2016.a kohta äriregistris veel andmeid ei ole. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal teisi ülalpeetavaid peale hagejate. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et tal oleks takistusi töötamiseks ja edaspidise sissetuleku kindlustamiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud kostja väide, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-5704, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud, et kostja on ajavahemikul 15.11.2015-06.10.2016 maksnud regulaarselt laste ülalpidamiseks elatist ning kandnud vabatahtlikult ka muid laste kulusid. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 15.11.201506.10.2016 eest ja mõistab kostjalt välja kummalegi hagejale 2275,61 eurot. Kostja on vastuses hagile võtnud õigeks hagejate elatise nõude alates hagi esitamisest ning on kohtuistungil kinnitanud, et ta hakkas elatist maksma 2017 jaanuarist 470 eurot ja maksis elatist 2016 novembrist 430 eurot. Kostja ei ole oma väidet tõendanud. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja asub edaspidi täitma oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust ning hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid arvestades poolte seniseid eriarvamusi elatise võlgnevuse osas, peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja I ja hageja II kasuks kummalegi elatise alates 06.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt oli töötasu alammäär 2016.a 430 eurot kuus ja alates 01.01.2017 on 470 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt oli 2016.a elatise miinimummäär 215 eurot ja alates 01.01.2017 on elatise miinimummäär 235 eurot. Kohus rahuldab ka hagejate tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjalt välja hageja I ja hageja II kasuks kummalegi elatise ajavahemiku 15.11.2015-06.10.2016 eest summas 2275,61 eurot. Kui 7 2-16-15138 kostja on hagejatele kohtumenetluse ajal elatist maksnud, on kostjal võimalik teha tasutud elatise osas tasaarvestus ja arvestada ajavahemiku 15.11.2015-20.02.2017 eest juba tasutud elatis, mille maksmist saab kostja tõendada, käesoleva otsusega väljamõistetud elatise hulka. Kohus on asja arutanud kohtuistungil 19.01.2017, kuhu hagejate lepinguline esindaja ei ilmunud. Kohtukutse on hagejate lepingulisele esindajale kohtuinfosüsteemis kätte toimetatud. Hagejad on hagiavalduses märkinud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on asja sisuliseks lahendamiseks piisavalt välja selgitatud.

§ 100lg 4 kohaselt, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad on palunud elatise tasumise kuupäevaks määrata iga kuu viies kuupäev. Kostja on palunud määrata elatise tasumise tähtajaks iga kuu 15. kuupäev. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole vastuolus

§ 100lg 4 ja on hagejate huvides.

Kohus peab põhjendatuks, et iga järgmise kuu elatis tasutakse ette eelneva kuu 15.kuupäevaks. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja kohus on tuvastanud, et kostja ei ole alates 15.11.2015 hagejatele regulaarselt ja piisavalt ülalpidamist andnud, seega ei ole põhjendatud väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning esine TsMS § 168 lg 6 sätestatud alust menetluskulude hagejate kanda jätmiseks. Kohus rahuldab hagi täielikult, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad on tasunud hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus hagejate menetluskulud, so lepingulise esindaja kulud, kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. Hagejatel on võimalik esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 8