← Eesti

2-15-17014/14

Obsah (10)§ 139§ 76§ 100§ 101§ 108§ 397§ 113§ 103§ 1§ 145

2-15-17014 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-17014 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2015, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi AS SEB Pank hagi

§ 139alusel.

Hageja leiab, et laenude tagatisvara on müüdud turuhinnaga oksjonitel ning põhjendatult ja kostja vastupidised väited ei ole asjakohased ega põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole, et Viru Maakohtu

  1. juuni 2012 määrusega kuulutati välja kostja pankrot. Hageja esitas
  2. juulil 2012 kostja pankrotimenetluses teise järgu nõude summas 306 973,74 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul
  3. novembril 2012 tunnustati hageja nõuet teise järgu nõudena summas 306 973,74 eurot, sh loeti kaitsmiseta tunnustatuks nõue summas 2749,08 eurot ning tunnustati täiendavalt summas 304 224,66 eurot. Võlgnik ehk kostja esitas hageja nõudele vastuväite täies ulatuses. Hageja väitel on Pärnu Maakohtu
  4. veebruaril 2011 tagaseljaotsusega kostjalt välja mõistetud võlgnevus ja viivis arvestatuna võla põhiosalt alates
  5. septembrist 2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 10% aastas ehk 320,83 eurot. Samuti mõisteti kostjalt välja menetluskulud summas 383,47 eurot. Kohtuotsus jõustus
  6. aprillil
  7. Pärnu Maakohtu
  8. veebruari 2011 kohtuotsusest tulenev kostja võlgnevus hageja ees koos lisandunud viivisega moodustab pankroti väljakuulutamise (
  9. juuni 2012) seisuga kokku 2749,08 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi. 5

(9)2-15-17014 Kohus leiab, et hageja nõue Pärnu Maakohtu
  1. veebruaril 2011 tagaseljaotsusega (t.l.-9) välja mõistetud 2749,08 euro osas on tõendatud ja põhjendatud viidatud kohtuotsusega ning selles osas tuleb hagi rahuldada. Hageja väitel on kostjal tasumata laenulepingutest nr L070042390, nr. 1020142220310 ja selle lisadest
  2. ja
  3. tulenev võlgnevus, mis pankrotimenetluse alustamise seisuga
  4. juuni 2012 moodustab laenulepingu nr. L070042390 osas kokku 250 983,71 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 192 737,36 eurot, intressivõlgnevus 7147,81 eurot, viivisvõlgnevus 50 683,13 eurot (alates
  5. novembrist 2008 vastavalt viivisvõlgnevuse arvestusele) ning teenustasu võlgnevus tagatise kindlustamise eest 415,41 eurot; laenulepingu nr. 1020142220310 ja selle lisade osas võlgnevus kokku 21 285,13 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 16 870,37 eurot, intressivõlgnevus 357,68 eurot ja viivisvõlgnevus 4057,08 eurot. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§ 100

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda muu hulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Krediidilepingust tulenevaks krediidisaaja põhikohustusteks on maksta raha kasutamise eest tasu ning saadud raha tagasi maksta (

§ 397

lg 1).

§ 113

lg 1 viimane lause võimaldab võlausaldajal nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral viivist lepingus kokkulepitud määras. Kohus leiab, et hageja väited laenulepingutest nr L070042390, nr. 1020142220310 ja selle lisadest

  1. ja
  2. tulenevad võlgnevused, sealhulgas tagastamata laenusummad, arvestatud intressid ja viivised on tõendatud laenulepingu nr L070042390 ja selle lisaga (t.l.-.11-14), laenumaksete aruandega (t.l.-15 pöördel, 16,17,18), viivise arvestusega (t.l.-19); laenulepingu nr. 1020142220310 ja selle lisadega
  3. ja
  4. (t.l.-19 pöördel, 20-23), laenumaksete aruandega (t.l.-23 pöördel, 24-26), viivise arvestusega (t.l.-26 pöördel). Kostja laenulepingute ega sellest tuleneva võlgnevuse arvestuse kohta vastuväiteid ei esitanud. Kostja esitas vastuväite, et kostja loeb vääramatu jõu asjaolude esinemisega laenulepingud alates
  5. märtsist 2009 peatunuks kuni vääramatu jõu asjaolude äralangemiseni. Vääramatuks jõuks on ülemaailmne majanduslangus. Kostja majanduslik olukord on vääramatu jõu asjaolude esinemisest tulenevalt oluliselt muutunud, mis on toonud omakorda kaasa suutmatuse täita kohaselt laenulepingutest tulenevaid kohustusi Laenulepingute sõlmimisel kostja sellisel määral oma majandusliku olukorra halvenemist ette ei näinud. Kostja ei saanud ülemaailmset majanduslangust kuidagimoodi mõjutada, samuti ei saanud kostjalt oodata, et kostja lepingute sõlmimise ajal seesuguse ettenägematu asjaoluga arvestaks. Lähtuvalt

§ 103

lg 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 järgi kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda välguks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

§ 103

lg-st 3 tulenevalt on vääramatu jõu ajutise mõju puhul kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Kohus leiab, et ülemaailmset majanduskriis ei saa lugeda vääramatuks jõuks, mis takistaks kostjal laenukohustuste täitmist. On üldiselt teadaolev asjaolu, et üleilmse finantskriisi mõjul tekkis 6

(9)2-15-17014 majanduslangus Eestis 2008 aasta kevadel. Sellele vaatamata on kostja tasunud intressi- ja laenumakseid hagejale ka
  1. aastal (t.l.-15 pöördel,16 ja 23 pöördel,24,25). Kohus leiab, et majanduskriis ei ole asjaoluks, mis muudaks võlgnikul oma kohustuste täitmise võimatuks. Majanduskriiside esinemist on võlgnikul oma äristrateegiat planeerides võimalik ette arvestada ja maandada ennetavalt riske. Majanduskriis võib olla asjaoluks, mis raskendab kohustuse täitmist, kuid ei tee seda objektiivselt võimatuks. Kohus järeldab, et majanduskriis kostja laenukohustuste täitmist ei takistanud. Lisaks märgib kohus, et laenu võtmisel teadis kostja võetava kohustuse suurust ja tagastamise tähtaega ning seetõttu pidi teadma ja arvestama laenu võtmisel tekkivate riskidega. Kostja väited, et laenulepingu sõlmimisel ta ei saanud ette näha majanduslangust, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kostja väited vääramatu jõu kohta on üldsõnalised ja ei viita ühelegi konkreetsele asjaolule. Kohus leiab, et kostja poolt laenulepingustest tulenevate kohustuste rikkumine ei ole vabandatav ning hagejal on õigus nõuda kostjalt laenulepingust nr. L070042390 tuleneva võlgnevuse tasumist kokku 250 983,71 eurot ulatuses, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 192 737,36 eurot, intressivõlgnevus 7147,81 eurot, viivisvõlgnevus 50 683,13 eurot ning teenustasu võlgnevus tagatise kindlustamise eest 415,41 eurot; ning laenulepingust nr. 1020142220310 ja selle lisadest tulenevat võlgnevust kokku 21 285,13 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 16 870,37 eurot, intressivõlgnevus 357,68 eurot ja viivisvõlgnevus 4057,08 eurot. Hageja väitel sõlmiti hageja ja OÜ Tseptrum vahel
  2. oktoobril 2006 laenuleping nr.
  3. Võlgnik OÜ Tseptrum laenulepingut kohaselt ei täitnud. Seisuga
  4. märts 2012 on laenulepingust nr. 2006031771 tulenev võlgnevus kokku 59 213,58 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 29 716,87 eurot, intressivõlgnevus 810 eurot ja viivisvõlgnevus 28 686,71 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmiti
  5. oktoobril 2008 käendusleping, millega kostja kui käendaja tagas solidaarselt võlgnikuga OÜ Tseptrum hageja nõuded OÜ Tseptrum vastu, mis tulenevad hageja ja OÜ Tseptrum vahel sõlmitud laenulepingust nr.
  6. Käendusega tagati nii põhinõuded kui kõrvalnõuded, sealhulgas nõuetega seotud intressid, viivised, trahvid ja võla sissenõudmise kulud 500 000 krooni ehk 31 955,82 euro ulatuses. Kostja ei ole OÜ Tseptrum võlgnevust tasunud. Kostja laenulepingu nr. 2006031771 ega käenduslepingu nr 2008 027913 osas vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei esitanud kostja vastuväiteid laenulepingust nr. 2006031771 tuleneva OÜ Tseptrum võlgnevuse arvestuse kohta. Hageja väited on tõendatud laenulepinguga nr. 2006031771 ja selle lisadega (t.l.-27-33), laenumaksete aruandega (t.l.-33 pöördel,34), intressi arvestusega (t.l.-35) ja viivise arvestusega (t.l.-35 pöördel). Käendusleping on tõendatud käenduslepinguga nr 2008027913 (t.l.-36-37). Hageja on teatanud kostjale võlgnevuse sissenõudmisest (t.l.-37 pöördel). Vaidlust ei ole, et kostja käendab OÜ Tseptrum laenulepingust nr. 2006031771 tulenevaid OÜ Tseptrum kohustusi käenduse piirmäära 500 000 krooni ehk 31 955,82 euro ulatuses. Tulenevalt

§ 1lg 5 ei ole tegemist tarbijakäendusega.

Vaidlust ei ole, et kostja oli käenduslepingute sõlmimisel põhivõlgnik OÜ Tseptrum juhatuse liige (t.l.-31 pöördel) ning seega on käenduslepingud sõlmitud kostja huvist äriühingu majandustegevuse vastu.

§ 145lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab 7

(9)2-15-17014 käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja väitel on hageja ise süüdi selles, et nõuded on täitmata, sest hageja viivituse tõttu ei õnnestunud kostjal
  1. aasta juunis sõlmida tehingut laenulepingu tagatisvara müümiseks 2,5 miljoni krooni (159 779,12 €) eest, mis oleks olnud kohustuste täitmiseks enam kui piisav. Kostja on esitanud kohtule
  2. aasta eksperthinnangu (t.l.-79-96). Muid tõendeid kostja kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et kostja vastuväited on tõendamata. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kui käendajalt OÜ Tseptrum poolt laenulepingust nr. 2006031771 tulenevate täitmata kohustuse täitmist käenduse piirmäära ehk 31 955,82 euro ulatuses. Kohus leiab, et kostja pankrotimenetluses tuleb tunnustada hageja nõuet, mis tuleneb Pärnu Maakohtu
  3. veebruari 2011 kohtuotsusest summas 2749,08 eurot, laenulepingust nr. L070042390 summas 250 983,71 eurot, laenulepingust nr. 1020142220310 ja selle lisadest summas 21 285,13 eurot ning hageja ja OÜ Tseptrum vahelise laenulepingu nr. 2006031771 käenduslepingust nr 2008027913 summas 31 955,82 eurot. Kokku moodustab hageja tunnustatud nõue 306 973,74 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja nõue ei ole pandiga tagatud ning seega tuleb hageja nõuet pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel tunnustada II rahuldamisjärgu nõudena (muu tähtaegselt esitatud nõue). Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Hagi hind Hageja nõudeks on tunnustada pankrotimenetluses hageja nõuet summas 306 973,74 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1; lg 11 ja lg 4 p 9 on pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue mittevaraline nõue ning hagihind mittevaralise nõude puhul 3500 eurot. Hagihind on 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot. 8
(9)2-15-17014 Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 kohaselt tasutakse TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 300 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.