Obsah (6)

§ 423§ 69§ 70§ 173§ 168§ 178

2-16-7452 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7452

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 1 2-16-7452 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TCM Estonia OÜ (hageja) esitas 11.05.2016 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 31.05.2016, XXXX (kostja) vastu võlgnevuse 424,80 euro ja viivise 340,09 euro saamiseks. Hagi aluseks on XXXX OÜ ja kostja vahel 05.02.2012 sõlmitud laenuleping nr XXXX, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud, ning kostjale 08.10.2014 saadetud teatist nõude loovutamise kohta hagejale.
2. Kohus võttis 14.06.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale on nimetatud määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud XXXX 22.06.
3. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hageja hagi tuleb jätta läbivaatamata. 4.

§ 423

lg 1 p-st 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei pädev asja lahendama. 5. Kohtualluvus tähendab

§ 69

lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse

§ 70lg 1 kohaselt kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Asi allub

§ 70

lg 2 alusel üldjuhul Eesti kohtule, kui pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt võib Eesti kohus selle lahendada. Samas kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatud üksnes ulatuses, milles see ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nimetatud Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus;

§ 70lg 4 p 1).

1. Seega tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtuda Brüssel I bis määruse sätetest. Brüssel I bis määruse artikkel 4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Brüssel I bis määruse artikkel 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes antud määruse II peatüki 2.-
2. jaos sätestatud korras. Brüssel I bis määruse artikkel 18 lg-st 2 tuleneb, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
3. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu hagi Eesti kohtusse. Tegemist on tarbija vastu esitatud nõudega. Kuigi Eesti rahvastikuregistri andmebaasi andmetel oli kostja elukohaks alates 12.10.2015 XXXX, võttis maakohus asja menetlusse, kuna polnud kindlalt teada, et kostja alaliselt sellel aadressil elab. Seejuures on aga kohus menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte samuti aadressil XXXX. Kohus on ka kooskõlas Brüssel I bis määruse artikliga 26 teavitatud kostjat tema õigusest kohtualluvus vaidlustada ning kohtusse ilmumise või ilmumata jätmise tagajärgedest. Kostja ei ole hagile vastanud ega Eesti kohtu poole pöördunud. Brüssel I bis määruse artikkel 28 lg 1 sätestab seejuures, et kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb käesoleva määruse sätetest. 2 2-16-7452
4. Kohus selgitab, et Eesti kohtule alluks käesolev tsiviilasi kostja suhtes sellisel juhul, kui kostja oleks esitanud vastuse ja ei oleks kohtualluvusele vastu vaielnud (vt Brüssel I bis määruse artikkel 26). Praegusel juhul ei ole kostja kohtule hagi vastust esitanud.
5. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev antud asja kostja suhtes menetlema ning seetõttu jätab kohus

§ 423lg 1 p 13 alusel hageja hagi kostja vastu läbi vaatamata.

10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd

§ 168

lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3