← Eesti

3-15-1957/50

Obsah (8)§ 76§ 77§ 18§ 14§ 16§ 30§ 61§ 771

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 01.07.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1957 Haldusasi Lyumivest OÜ kaebu

) § 61 lg 1 p 3 alusel ja tuginedes

§ 76lg-le 4 ning Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (Raha

PTS) § 37 lg 1 p-le 11 kehtetuks Lyumivest OÜ üleminekuperioodi tegevuslubade nr FHH000020, FIA000038, FLA000286, FLI000072, FRA000036, FTG000036 ja FVE000016 registriandmed. Majandustegevuse registri andmetest nähtub, et tegevusloa taotluse esitas Lyumivest OÜ 12.11.2014, loamenetlus viidi RAB-i poolt läbi ning kaebajale väljastati tegevusluba. Loamenetluses tasus kaebaja riigilõivu 343,20 eurot, mille tagastamist ta vastustajalt taotleb. 05.08.2015 esitas Lyumivest OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti RAB tegevuse, millega tunnistati kehtetuks finantseerimisasutuse tegevusload nr FHH000020, nr FIA000038, nr FLA000286, nr FLI000072, nr FRA000036, nr FTG000036 ja nr FVE000016 ning kohustati taotlema uut tegevusluba, õigusvastasuse tuvastamiseks ning 343,20 euro hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja: Eelnevalt kehtinud registreeringu menetlus, mis oli haldustoiming, lõppes haldusotsuse tegemisega ehk registreeringu andmisega. Nimetatud registreering andis õiguse/loa tegutseda finantsteenuste valdkonnas. Menetlustoimingu raames kontrolliti isiku vastavust eriseaduses (RahaPTS) sätestatud nõuetele ehk tol ajal

  1. peatükk, mis sätestas kõik registreeringu nõuded. Uue RahaPTS redaktsiooni järgi
  2. peatükk sätestab nüüd loakohustuse. Sisult peatükk muutunud ei ole, lisati mõned sätted, millega täpsemalt selgitati RAB kohustusi. Registreering oli haldusmenetluse toiming, mille raames kontrolliti, kas taotleja vastab nõuetele ehk kas ta on karistatud, milline on tema minevik jne. See oli seadusandja poolt tehtud selleks, et saaks kontrollitud turusituatsioon. Ilma nimetatud registreeringuta, haldusorgani poolt kontrolli läbi viimata, ei tohtinud isik tegutseda finantsteenuse osutamise valdkonnas. Juhul kui tegutses, siis see oli kriminaalkorras karistatav. Kaebaja on piltlikult näidanud, et registreering, tegevusluba ning litsents on üks ja sama asi, mis annab isikule õiguse tegutseda finantsteenuste valdkonnas. Majandustegevuse registri seadus (MTRS) koosmõjus eriseadusega sätestas registreeringu kohustuse, mis anti pärast kontrolli läbiviimist. Registreering oli luba, mida oli võimalik näha riigi poolt hallatavas registris (mkm.mtr.ee) ning kolmanda isiku jaoks oli see teade, et registreeringut omaval ettevõttel on õigus käesolevas valdkonnas tegutseda.

seletuskirjas on öeldud järgmist: „MTR registreeringutelt võetakse nende tänane tegevusloa iseloom. MTSÜS jõustamisega vastatakse küsimusele, kas muuta suurem osa täna kehtivatest nö „pehmetest tegevuslubadest“ (milleks MTR registreeringuid nende „õhukese kontrollieseme“ tõttu võib nimetada) ümber teatamiskohustusteks. Juhul, kui osade või koguni enamike registreerimiskohustuste puhul leitakse, et nende teatamiskohustuseks muutmine ei ole põhjendatud, siis ei kaasne nende tegevusloaks ümbernimetamisega kohustust nende kontrollieset „paksemaks“ muuta. Seega ka ettevõtjate jaoks kõige negatiivsema stsenaariumi korral säilib lihtsalt tänane status quo, lihtsalt MTR registreering nimetatakse ümber tegevusloaks, mis ta ka tegelikul oma sisult on.“ Seega on ekslik arusaam, et registreering ja tegevusluba on eri asjad. Need on üks ja sama asi, millega antakse puudutatud isikule õiguse tegutseda valdkonnas, kus kehtivad erinõuded. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et tegevuslubasid keegi haldusaktina väljastanud ei ole. Oli registreering/luba, mis andis loa tegutseda MTRS alusel ja on registreering/luba, mis on antud

alusel. Tuleb märkida, et ei vana MTRS ega ka uue

alusel väljastatud registreeringut/tegevusluba haldusaktina 2 vormistatud ei ole. Andmed olid/on sisestatud majandustegevuse registrisse, kus on võimalik nendega tutvuda ja vajadusel teha väljatrükk. Kohtule esitatud tõendist (Tallinna Halduskohtu 11.08.2011 kohtumäärus haldusasjas nr 3-11-1111) on võimalik välja lugeda, et MTRS ajal kehtinud registreeringuga oli tegemist haldusotsusega, mille alusel isik sai tegutseda. Samuti on õigus tegevusluba ära võtta ainult haldusotsusega: “Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ „Bonell Finance“ kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 30.03.2011.a. otsuse nr 23.13/11-00028/027 tühistamiseks. Otsusega kustutati majandustegevuse registrist kõik OÜ „Bonell Finance“ finantsvaldkonna registreeringud. 17.06.2011.a. esitas vastustaja kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna MKM-i 16.06.2011.a. otsusega nr 23.1-3/11-00028/033 tunnistati kehtetuks vaidlustatud otsus ja selle muutmise otsus 12.05.2011.a. nr 23.1-3/11-00028/032 ning tehti uus otsus OÜ „Bonell Finance“ finantsvaldkonna registreeringute kustutamiseks majandustegevuse registris ” – eeltoodust tuleneb, et haldusorgan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi näol algselt andis OÜ-le Bonell Finance õiguse tegutseda finantsvaldkonnas, hiljem registreering kustutati haldusotsusega (haldusaktiga). Eeltooduga on piisavalt hästi tõendatud ja kindlaks tehtud, et MTRS aja kehtinud registreeringud olid haldusaktina/ haldusotsusega antud tegevusload/registreeringud, mille alusel isik sai õiguse tegutseda. Seega ei saa kuidagi nimetada majandustegevuse registris olnud registreeringut mittehaldusaktiks, see oli riigi poolt antud tegevusluba. Ja kui täna küsida RAB käest tegevusluba, siis edastatakse täpselt samasugune tegevusloa väljatrükk majandustegevuse registrist. Eeltooduga on kindlaks tehtud, et RAB-il ei olnud õigust alusetult tühistada kehtivaid tegevuslubasid. Tähelepanuta ei saa jätta

§ 77sätestatut, mida kaebaja on ka korduvalt rõhutanud.

Kehtiv tähtajaline tegevusluba, mis alates

ja selle rakendussätete jõustumisest tuleks anda tähtajatult, muutub käesoleva seaduse jõustumisel tähtajatuks. MTRS alusel antud registreeringu/loaga oli õigus tegutseda tähtajatult. See õigus oli vaja vaid kord aastas formaalselt kinnitada ehk haldusorganit teavitada, et ettevõte tegutseb edasi. Seega vastavalt rakendussätetele oli vaja kõik eriseaduse alusel antud registreeringud/load viia üle, kasutades selleks

§ 76sätestatud erisusi.

Haldusorgan oleks pidanud võrdlema majandustegevuse registrit ning kontrollima, millised andmed puuduvad ja kui olulised need andmed on, kas on vaja esitada uus loa taotlus või piisab sellest, et ettevõtte esitab puuduvad andmed. Tegelikkuses olid kaebajal

-i jõustumisel registrisse sisestamata vaid sisemised protseduurireeglid, mis füüsiliselt olid olemas, kuna see oli RahaPTS-i nõue alates 28.01.

  1. Sama olukord on RAB kontaktisikuga. Selline nõue on seaduses sisse kirjutatud loomise hetkest alates. Kontaktisiku määramise kohustus tuli juba 28.01.
  2. Alusetu on vastustaja väide, et varasemalt oli neil õigus kontrollida kontaktisikuid, aga nüüd see on kohustus. Keegi ei keelanud RAB-il alates 2012, kui see õigus neile anti, minna järelevalve raames kohustatud subjekti juurde ning kontrollida sisemiste protseduurireeglite olemasolu ning kontaktisiku tausta ja vastavust seadusele. Lisaks viitab kaebaja

§ 18

lg-le 2, mille eesmärk on vähendada majandustegevuse nõuete topeltkontrolli ja seega ka halduskoormust olukorras, kus tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmine on tuvastatud varem muul tegevusalal Eesti majandushaldusasutuse poolt antud kehtiva tegevusloa andmisel. Säte ei keela majandushaldusasutusel asjaomaste nõuete täitmist uuesti kontrollida, ent Haldusmenetluse seadusese § 5 lg-st 2 tulenevalt peaks see toimuma vaid juhul, kui majandushaldusasutusel on põhjendatud kahtlus nõuete jätkuva täitmise suhtes. Kaebaja on seisukohal, et eeltooduga on kindlaks tehtud, et RAB-il puudus õigus tunnistada kehtetuks finantseerimiseasutuse tegevusload FHH000020, FIA000038, FLA000286, FLI000072, FRA000036, FTG000036 ja FVE000016 ning kohustada kaebajat taotlema uut tegevusluba. Vastustaja: Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Enne 01.07.2014 jõustunud

ning RahaPTS muutusi kuulus kaebaja finantseerimisasutusena, kelle üle vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 2 Finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta, 3 RahaPTS § 52 lg 1 p 1 järgi registreerimiskohuslaste hulka ning omas 7 kehtivat finantseerimiseasutuse registreeringut. 01.07.2015 jõustunud muudatuste järgi muutusid osa registreerimiskohuslastest

§ 14sätestatud teatamiskohuslasteks ja osa, sh ka Raha

PTS § 52 loetletud ettevõtjad,

§ 16sätestatud loakohuslasteks.

Üleminekusätte

§ 76

lg 2 järgi muutusid enne seaduse jõustumist registreeringut omanud ettevõtjad seaduse jõustumisel vastavalt teatamis- või loakohustusega ettevõtjateks ning nende kohustused loeti täidetuks, arvestades sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 sätestatud erisusi. Kuna kaebajat ei puuduta

§ 76

lg 3 sätestatu (teatamiskohustus), tuleb edasi vaadata, millised tingimused on sätestatud

§ 76

lg-s 4, et oleks täidetud loakohustus: kui käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid või läbima täiendava eelkontrolli võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitada taotlus tegevusloa saamiseks. Ettevõtja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui ta taotlust tähtaegselt ei esita või taotlus jäetakse rahuldamata. Ilmselge on, et kehtivas RahaPTS § 52 lg 3 p-des 1-9 nõutakse finantseerimisasutustel rohkem teavet (p-d 6-8) kui varasemas seaduse versioonis RahaPTS § 54 lg 2 p-des 1-5. Sätte sisustamiseks on RAB samuti võtnud analoogia

§ 30

lg 4 sätestatud kriteeriumitest, mida analoogia põhjal tõlgendades otsustati, et kui ettevõtete osas loamenetluse kontrolliese muutub võrreldes registreeringumenetlusega, tuleb esitada uus loataotlus. Kontrollieseme muutus on sätestatud kehtiva RahaPTS § 522 p-s 2: „Ettevõtja poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 3 alusel määratud kontaktisik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele“. Varem puudus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil pädevus kontaktisiku vastavust nõuetele registreeringu vormistamisel kontrollida. Samuti ei olnud ka RAB-il järelevalvet teostades kohustust kontaktisiku vastavust nõuetele kontrollida. RahaPTS § 29 lg 3 järgi on kontaktisiku määramise kohustus ainult krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse juhatusel ning Eesti äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse filiaali juhatajal. Seega kuuluvad uue kontrollieseme mõjupiirkonda ainult need RahaPTS § 52 (nii enne kehtinud kui kehtiva) loetletud ettevõtjad, kes on RahaPTS § 6 järgi finantseerimisasutused ehk ettevõtjad tegutsemiseks finantseerimisasutustena, valuutavahetusteenuse osutajatena või alternatiivse maksevahendi teenuse osutajana (kehtiva RahaPTS § 52 lg 12 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt). Seega muutus kontrolliese just nende RahaPTS kohustatud subjektide osas ning ainult neil tuli esitada teenuse pakkumise jätkamiseks 120 päeva jooksul tegevusloa taotlus. RAB kaalutluse pidas õigeks ka PPA õigusosakond. Pärast muudatuste jõustumist saatis RAB järelevalvetalitus korduvalt oma registreeringuga järelevalvesubjektidele teavituse seadusemuudatuste ning selle tagajärgede kohta. Oktoobris 2014 saatis RAB-i järelevalvetalitus oma registreeringuga järelevalvesubjektidele, kes peavad teenuse osutamise jätkamiseks tegevusloa taotluse esitama, uue meeldetuletuse seadusemuudatuste ning selle tagajärgede kohta, sealhulgas kaebajale 10.10.2014. Kuna kaebaja ei esitanud, vaatamata korduvale meeldetuletusele, tegevusloa taotlust, saatis RAB 10.11.2014 kaebajale tema registrijärgsele aadressile E. Vilde tee 121B-62, Tallinn ametliku teate nr 3.4-9/91-1 selle kohta, et haldusorgan tunnistab

§ 61

lg 1 p 3 alusel ning tuginedes

§ 76lg-le 4 ja Raha

PTS § 37 lg 1 p-le 11 kehtetuks kaebaja üleminekuperioodi tegevuslubade (kehtinud registreeringute) registriandmed. Dokument võeti adressaadi poolt vastu 13.11.2014. Vastustaja on arvamusel, et haldusorgan on käitunud vastavalt kehtivatele seadustele korrektselt ning pole kaebajale midagi peale sundinud. Kahel korral on selgitatud seadusemuudatusi ja nende tagajärgi ning võimalikke valikuid. Kuna kaebaja valik oli tegevusloa taotlust seaduses ettenähtud tähtjaks mitte esitada, tuli vastavalt seaduse nõuetele eelnevad registreeringud tühistada. Tegevusloa taotluse esitas kaebaja registriandmetel 12.11.2014 ning loamenetlus viidi läbi vastavalt seaduses sätestatud reeglitele. Kuna haldusorganile kehtib võrdse kohtlemise reegel, ei saanud RAB kaebajale, vaatamata tema töökogemusele, turul erandeid teha. RAB-i tegevus ei ole ka vastuolus Justiitsministeeriumi seisukohtadega. 4 Kaasatud isik: Justiitsministeeriumi arvamuse kohaselt

jaotab majandustegevuse õigus- ja korrapoliitilisest aspektist kaheks: 1) teatamiskohustusega tegevusalad, millel tegutsemise korral peab ettevõtja sellest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda ning majandustegevuse nõuete täitmist eelnevalt ei kontrollita; 2) loakohustusega tegevusalad, kus tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba. Loakohustuse võib seejuures ette näha vaid juhul, kui tegevusalast tingituna peab avalik võim enne, kui ettevõtja alustab tegevusega, teostama tema suhtes mingisugust kontrolli.

jõustumisega 01.07.2014 nähti ette ka Majandustegevuse registri seaduse kehtetuks tunnistamine (

§ 76lg 1).

See tõi endaga kaasa vajaduse analüüsida eelnevalt kõiki eriseadusi, mis reguleerisid teatamis- ja loakohustusega majandustegevust (sh RahaPTS). Eelkõige tuli otsustada, kas senine registreering majandustegevuse registris muutub teatamiskohustusega või loakohustusega majandustegevuseks, millistel tegevusaladel on põhjendatud tähtajaline tegevusluba, sunniraha ülemmäär jpt aspektid. Sel põhjusel nähti

§-is 76 ette regulatsioon, mille kohaselt majandustegevuse registri seaduse alusel registreeritud ettevõtjad muutusid

jõustumisel teatamis- või loakohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks vastavalt eriseaduses sätestatule ning nende teatamis- või loakohustus loeti

jõustumisel reeglina täidetuks (

§ 76lõige 2).

Kui pärast

jõustumist nägi eriseadus ette ulatuslikuma andmekoosseisu teatamiskohustuse täitmisel või pidi ettevõtja läbima täiendava eelkontrolli võrreldes enne

jõustumist kehtinud eriseaduse regulatsiooniga, siis lasus ettevõtjal kohustus esitada vastavalt need täiendavad andmed teatamiskohustuse puhul või uus tegevusloataotlus loakohustuse puhul 120 päeva jooksul arvates 01.07.2014 ning seni loeti isiku teatamis- või loakohustus täidetuks (

§ 76lõiked 3 ja 4).

Alles siis, kui kõnesoleva tähtaja jooksul täiendavaid andmeid või uut tegevusloataotlust ei esitatud, oli alust lugeda teatamiskohustus mittetäidetuks ja tegevusluba kaotas kehtivuse. Tuvastamaks, kas alates 01.07.2014 jõustunud eriseaduse regulatsioon tõi endaga kaasa täiendavate andmete esitamise või täiendava eelkontrolli läbimise kohustuse, tuli võrrelda asjakohaseid andmekoosseise enne 01.07.2014 kehtinud eriseaduses ja pärast 01.07.2014 kehtinud eriseaduses. Juhul, kui erinevus eksisteeris, siis tuli kohaldada kas

§ 76

lõiget 3 või 4 ning ettevõtja pidi esitama 120 päeva jooksul täiendavad andmed või uue taotluse tegevusloa saamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud haldusasja materjaliga, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas kohtuasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebuse esitaja pidi vastustajale esitama oma teenuse pakkumise jätkamiseks 120 päeva jooksul tegevusloa taotluse. Kaebuse esitaja väidab, et registreering ja tegevusluba on sisult samad, muutunud on vaid nimetus ning et kaebaja ei pidanud seadusemuudatuse jõustumisel tegevusluba taotlema. Vastustaja kaebaja tõlgendusega ei nõustu, väites, et registreeringumenetlus ja loamenetlus on erinevad menetlused. Kehtivas Rahapesu tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 52 lg 3 p-des 1-9 nõutakse finantseerimisasutustelt rohkem teavet (p-d 6-8) kui varasemas seaduse versioonis RahaPTS § 54 lg 2 p-des 1-5. Enne 01.07.2014 jõustunud Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (

) ning RahaPTS muutusi kuulus kaebaja finantseerimisasutusena, kelle üle vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 2 Finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta, RahaPTS § 52 lg 1 p 1 järgi registreerimiskohustuslaste hulka ning omas seitse kehtivat finantseerimiseasutuse registreeringut. 01.07.2015 jõustunud muudatuste järgi muutusid osa registreerimiskohustuslastest

§ 145 sätestatud teatamiskohustuslasteks ja osa, sh ka Raha

PTS §-s 52 loetletud ettevõtjad,

§ 16sätestatud loakohustuslasteks.

Üleminekusätte

§ 76

lg 2 järgi muutusid enne seaduse jõustumist registreeringut omanud ettevõtjad seaduse jõustumisel vastavalt teatamis- või loakohustusega ettevõtjateks ning nende kohustused loeti täidetuks, arvestades sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud erisusi. Alates 01.07.2014 kehtima hakanud Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (

) § 76 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevuse registri seaduse alusel registreeritud ettevõtjad muutuvad käesoleva seaduse jõustumisel teatamis- või loakohustusega tegevusalal tegutsevateks ettevõtjateks vastavalt käesoleva peatüki sätetele ning nende teatamis- või loakohustus loetakse käesoleva seaduse jõustumisel täidetuks, arvestades käesoleva paragrahvi lg-tes 3 ja 4 sätestatud erisusi.

§ 76

lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid või läbima täiendava eelkontrolli võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitada taotlus tegevusloa saamiseks. Ettevõtja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui taotlust tähtaegselt ei esita või taotlus jäetakse rahuldamata.

§ 77

kohaselt kehtiv tähtajaline tegevusluba, mis alates käesoleva seaduse ja selle rakendussätete jõustumisest tuleks anda tähtajatult, muutub käesoleva seaduse jõustumisel tähtajatuks. Kohus märgib, et ettevõtja tähtajaline tegevusluba muutuks tähtajatuks, kui ettevõtjal oleks enne seaduse jõustumist olnud tegevusluba, mis uue seaduse jõustumisest alates tuleks anda tähtajatult. Käesoleval juhul Lyumivest OÜ-l ei olnud tegevusluba, vaid registreering, mis andis ettevõttele õiguse tegutseda finantsteenuse valdkonnas, kuna varasemalt piisas finantsvaldkonna tegevusalal tegutsemiseks registreeringust (MTRS mõistes registreering ja tegevusluba olid erinevad asjad).

§ 771

lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatamiskohustuse või lõikes 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid, tuleb ettevõtjal need andmed esitada 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui andmeid tähtaja jooksul ei esitata, ei ole teatamis- ega loakohustus täidetud. Kaebuse esitaja muutus loakohustusega tegevusalal tegutsevaks ettevõtjaks ning pidi seega esitama loakohustuse täitmiseks vastava taotluse. Kaebuse esitaja on täitnud seadusest tulenevad nõuded ning on esitanud tegevusloa taotluse koos vajalike andmetega 12.11.2014, mis vaadati loamenetluses läbi ning Lyumivest OÜ-le on väljastatud tegevusluba. Majandustegevuse registri seadus (MTRS, vastu võetud 11.02.2004, kehtis kuni 30.06.2014) eristas registreeringut (§ 14) ja tegevusluba (§ 16). MTRS § 13 sätestas, et registreerimismenetlus on registripidaja, valitsusasutuse, valla- või linnavalitsuse tegevus registreerimistaotluse vastuvõtmisel, registreerimisel, registriandmete muutmisel, registreeringu peatamisel, õigsuse kinnitamisel ja kustutamisel, samuti tegevusloa registrikande tegemine, muutmine ja kustutamine. MTRS § 14 lg 1 kohaselt registreering oli registri esimeses ja teises jaos seadusega sätestatud ulatuses talletatud andmete kogum. Registreering oli tähtajaline või tähtajatu (lg 11). Registreeringuks ei olnud registrisse tegevusloa kohta kantud andmed (lg 3). MTRS § 16 lg 1 sätestas, et tegevusluba annab ettevõtjale õiguse tegeleda majandustegevusega, milleks on seaduse alusel nõutav haldusorgani nõusolek ning tegevusluba antakse haldusaktiga. Seadusega sätestatud juhtudel kanti tegevusluba omava ettevõtja andmed registrisse (lg 2). MTRS § 17 lg 1 kohaselt registreering oli eriseadustes sätestatud ulatuses õigusliku tähendusega. Tegevusloa kohta registrisse kantud andmed aga olid informatiivse tähendusega (MTRS § 17 lg 2). MTRS § 19 lg 1 nägi ette, et andmed kanti registrisse alusdokumentide alusel, milleks muuhulgas oli registreerimistaotlus (lg 2 p 1) ning tegevusloa andmise otsus/tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus (lg 2 p-d 6,7), viimatinimetatud otsused olid haldusaktid, jm dokumendid. 6 Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et majandustegevuse registris olnud registreering oli käsitletav haldusaktina väljastatava tegevusloana ning et registreering ja tegevusluba ei ole erinevad asjad. Kohtu hinnangul eelnevalt kehtinud MTRS selgelt eristas registreeringut (seadusega sätestatud ulatuses talletatud andmete kogum) ja tegevusluba (haldusaktiga antav luba). Kohus peab vajalikuks märkida, et registreering omas eriseadustes sätestatud ulatuses õiguslikku tähendust vastavalt MTRS § 17 lg-le 1 (andis õiguse teatud valdkondades tegutsemiseks), seevastu tegevusloa kohta registrisse kantud andmed olid üksnes informatiivse tähendusega vastavalt MTRS § 17 lg-le

  1. Eelnevat kinnitab ka MTRS § 22 (andmete registrisse kandmine), mille lg 1 p 1 sätestas, et haldusorgan kannab registrisse ettevõtja andmed 5 tööpäeva jooksul nõuetekohase registreerimistaotluse või registreeringu muutmise taotluse ning kõigi vajalike andmete saamise päevast arvates käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud registreerimisest keeldumise aluste puudumisel. Samas MTRS § 22 lg 1 p 2 nägi ette tegevusloa ja tegevusluba omava ettevõtja andmete registrisse kandmist hiljemalt 2 tööpäeva jooksul. Siin on selgelt eristatav ettevõtja andmete registrisse kandmine ning tegevusloa ja tegevusluba omava ettevõtja andmete registrisse kandmine, milleks seadus kehtestas ka erinevad tähtajad. Vaidlust ei ole selles, et Lyumivest OÜ omas finantseerimisasutuse registreeringut, mis andis äriühingule õiguse tegutseda finantsteenuste valdkonnas. Haldusaktina vormistatud tegevusluba kaebajale MTRS kehtivuse ajal ei ole väljastatud, mida kohtuistungil kinnitas ka Lyumivest OÜ esindaja. Kohus seejuures märgib, et sellist luba ei olnudki kaebajale vaja, kuna tegutsemisõiguse omamiseks piisas eelviidatud registreeringust. Lyumivest OÜ kohta vajalikud andmed olid kantud majandustegevuse registrisse, mis andis äriühingule õiguse tegutseda teatud valdkonnas (registreeringu puudumisel Lyumivest OÜ ei oleks tegutseda saanud). MTRS § 14 lg 3 ütleb üheselt, et registreeringuks ei ole registrisse tegevusloa kohta kantud andmed. RahaPTS (uues redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2014) § 52 kehtestab loakohustuse, mille lg 1 kohaselt ettevõtjal peab olema vastavas valdkonnas tegutsemiseks tegevusluba (järgneb tegevusalade loetelu). Seega ettevõtja on kohustatud omama seaduses sätestatud tegevusluba oma valdkonnas tegutsemiseks, mis käib ka kaebuse esitaja kohta. Alates 01.07.2014 Lyumivest OÜ-le väljastati üleminekuperioodiks tegevusload nr FHH000020, FIA000038, FLA000286, FLI000072, FRA000036, FTG000036 ja FVE
  2. Lyumivest OÜ-le olid tegevusload väljastatud üksnes üleminekuperioodiks ehk ajutiselt selleks, et äriühing saaks sujuvalt edasi tegutseda kuni tegevusloa väljastamiseni. Kohus märgib, et kaebuse esitajat korduvalt teavitati seadusemuudatustest ning muudatustega kaasnevatest tagajärgedest. 01.07.2014 jõustunud seadusemuudatuste järgi muutus osa registreerimiskohuslastest

§-s 14 sätestatud teatamiskohuslasteks ja osa, sh ka RahaPTS §-s 52 loetletud ettevõtjad,

§-s 16 sätestatud loakohuslasteks. Üleminekusätte

§ 76

lg 2 järgi muutusid enne seaduse jõustumist registreeringut omanud ettevõtjad seaduse jõustumisel vastavalt teatamis- või loakohustusega ettevõtjateks ning nende kohustused loeti täidetuks, arvestades sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud erisusi. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebajat ei puuduta

§ 76

lg-s 3 sätestatu (teatamiskohustus), tuleb seega vaadata, millised tingimused on sätestatud

§ 76

lg-s 4, et oleks täidetud loakohustus, st kui käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud loakohustuse täitmiseks peab esitama täiendavaid andmeid või läbima täiendava eelkontrolli võrreldes selle jõustumise hetkeni kehtinud majandustegevuse registri registreeringus sisalduvate andmetega, tuleb ettevõtjal 120 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitada taotlus tegevusloa saamiseks. Ettevõtja senine tegevusluba kaotab kehtivuse, kui ta taotlust tähtaegselt ei esita või taotlus jäetakse rahuldamata. Vastustaja on õigesti leidnud, et kehtivas RahaPTS § 52 lg 3 p-des 1-9 nõutakse finantseerimisasutustelt rohkem teavet (punktid 6-8) võrreldes varasema seaduse redaktsiooniga 7 (RahaPTS § 54 lg 2 p-d 1-5). Kohus nõustub vastustaja sellekohaste põhjendustega, mida ei hakka siin üle kordama (HKMS § 165 lg 2). 10.10.2014 RAB-i järelevalvetalitus saatis registreeringuga järelevalvesubjektidele, kes peavad teenuse osutamise jätkamiseks tegevusloa taotluse esitama, uue meeldetuletuse seadusemuudatuste ning selle tagajärgede kohta, sh kaebajale. Vastustaja selgitas kohtule, et kuna Lyumivest OÜ ei esitanud, vaatamata korduvale meeldetuletusele, tegevusloa taotlust, saatis RAB 10.11.2014 kaebajale tema registrijärgsele aadressile E. Vilde tee 121B-62, Tallinn ametliku teate nr 3.4-9/91-1 selle kohta, et haldusorgan tunnistab

§ 61

lg 1 p 3 alusel ning tuginedes

§ 76lg-le 4 ja Raha

PTS § 37 lg 1 p-le 11 kehtetuks kaebaja üleminekuperioodi tegevuslubade registriandmed (dokumendi võttis adressaat vastu 13.11.2014). Kaebuse esitajale on korduvalt selgitatud seadusemuudatusi, nende tagajärgi ja võimalikke valikuid. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei esitanud tegevusloa taotlust seaduses ettenähtud tähtjaks, seega pidi vastustaja tulenevalt seaduse nõuetest üleminekuperioodi tegevusload kehtetuks tunnistama. Lyumivest OÜ-le olid tegevusload väljastatud üksnes üleminekuperioodiks, et äriühingul oleks võimalik jätkata oma majandustegevust ka üleminekuperioodil. Majandusregistri andmetel Lyumivest OÜ esitas tegevusloa taotluse 12.11.2014, äriühingu suhtes viidi loamenetlus läbi vastavalt seaduses sätestatud nõuetele ning väljastati tegevusluba. Vastustaja selgitas, et kuna haldusorganile kehtib võrdse kohtlemise reegel, siis ei saanud RAB kaebajale, vaatamata tema töökogemusele, turul erandeid teha, millega nõustub ka kohus. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et vastustaja on käitunud kaebaja suhtes õiguspäraselt. RAB-i vaidlustatud tegevus ei olnud seadusega vastuolus (sh asjakohaste õigusnormide tõlgendus on kooskõlas Justiitsministeeriumi seisukohtadega, mis on esitatud kohtule antud kirjalikus arvamuses) . Kohus asub seisukohale, et RAB-i tegevus üleminekuperioodi finantseerimisasutuse tegevuslubade nr FHH000020, nr FIA000038, nr FLA000286, nr FLI000072, nr FRA000036, nr FTG000036 ja nr FVE000016 kehtetuks tunnistamisel ning uue tegevusloa taotlemise kohustamisel ei ole õigusvastane ning seega puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.