KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 17.03.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-123964 Tsiviilasi X

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama (lk 34-35). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 13.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna kostja annab hagejale ülalpidamist ebapiisavalt. Hageja palub kostja poolt tasutud summa 344 eurot perioodil 19.10.2016 – 09.01.2017 temalt elatise väljamõistmisel maha arvestada. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et hageja on osa ajast tema juures elanud, mil lapse igapäevased ülalpidamiskulud on kostja kanda. Kostja maksab kinni hageja koolid, trennid, osaliselt riided, söögid ja meelelahutuskulud. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea hageja tõendama igakuiseid kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). 5. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse 3 ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras alates 13.10.2016, kuna kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust ja ei maksa hagejale elatist. Riigikohus on varem leidnud, et lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57,04, p-d 9 ja 10, lahend nr 3-2-1-108-07, p 11, lahend nr 3-2-1-37-11, p 14). Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja toob välja, et hageja elab ja elas enne hagiavalduse esitamist osaliselt kostja juures, mil hageja ülalpidamiskulusid on kostja kanda. Kohus on selgitanud kostjale tema tõendamiskoormist 23.01.2017 kirjas (lk 61). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on regulaarselt andnud oma lapsele miinimummääras ülalpidamist, sh hageja poolt kohtule avalduse esitamisele eelnenud perioodil. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on kandnud lapse ülalpidamiskulud miinimummääras ajal, mil laps viibib tema juures. Kohtu hinnangul ei muutu lapse igapäevased vajadused sellest, et laps veedab osa ajast kostja juures ning lapse ülalpidamiseks tuleb lapsega koos elaval vanemal tagada kindlate vahendite olemasolu ka siis, kui laps ei veeda kogu aega temaga. Kostja on kohtule 23.01.2017 ja 25.01.2017 esitanud maksekorraldused (lk 67-86, lk 96-99, 104-107) tõendamaks seda, et kostja toetab rahaliselt hagejat. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud maksekorraldused ei tõenda, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud määras. Kõikide esitatud maksekorralduste alusel ei ole võimalik tuvastada ja seostada, et maksekorraldustel nähtuvad kulud on kantud hageja ülalpidamiskuludena. Kohtu hinnangul on esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kostja on tasunud hageja huvialaringide eest ca 100 eurot kuus, mis on üks hageja ülalpidamiskuludest ja mille osas on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustuse. Samas on kohus seisukohal, et kostja on kohtule esitanud erinevaid tõendeid selle kohta, et on kandnud hageja meelelahutuskulusid (nt kinos, veekeskustes käimine jne) aga esitatud tõenditest ei ole võimalik jõuda järeldusele, et nimetatud kulud on kantud seoses hagejaga. Kohus juhib tähelepanu sellele, et isegi, kui kostja tõendaks, et meelelahutuskulude kandmine on seotud hagejaga, ei saa selliseid kulusid lugeda hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kantud kuludena. Seega rikkus kostja lapsele ülalpidamise kohustust, sest ta ei andud lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Lisaks toob kohus välja, et kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et lapse vanemate vahel oli kokkulepe

§ 100

lg 3 mõttes selles, et kostja saab anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatust erineval viisil, nt ostes lapsele riideid, jalatseid või tasudes hageja meelelahutuskulude eest. Hagiavaldusest nähtuvalt rikub kostja hageja ülalpidamiskohustust ega maksa hagejale elatist. Seega ei ole hageja ema aktsepteerinud, et kostja, ostes lapsele riideid või kandes muid kulusid (meelelahutuskulusid) täidab hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt ei saaks ka kostja poolt eeltoodud kulude kandmise tõendatuse korral lugeda kulusid kostjapoolseks lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks. 6. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust jättes tasumata elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustas see summa 215 eurot. 4 Kohus selgitab, et 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot, millest tulenevalt moodustab käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel seaduses sätestatud igakuise elatise suurus 235 eurot. Seega tuleb hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 13.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras

§ 97p 1, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel.

Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja on seisukohal, et perioodil 19.10.2016 – 09.01.2017 kostja poolt tasutud summa 344 eurot tuleb arvestada kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena. Seega tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada, et kostja on menetluse kestel hageja ülalpidamiskohustust täitnud summas 344 eurot.

1. Kostja 30.10.2016 kirjast nähtub (I kd, lk 62), et maksekäsu kiirmenetluse käigus on lapse ema pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole elatisabi saamiseks. Kohus märgib, et hagejal ei ole õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud ulatuses. Elatisabi saaja nõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
3. Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja 21.02.2017 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks kulu lepingulisele esindajale (õigusabikulu) summas 432 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 4,5 tunni ulatuses tunnitasumääraga 96 eurot (käibemaksuga). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik hageja lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies mahus põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 96 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. 5 Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusteenust osutatud mahus kokku 4,5 tundi menetlustoimingutele: hagiavalduse koostamine (vastavalt puuduste kõrvaldamise määrusele) 2 h; kostja hagivastuse analüüs ja vastamine 1,5h; kohtunõude täitmine (kompromissi arutamine, menetluskulude nimekiri) 1h. Kohus, võttes arvesse hageja poolt esitatud hagiavalduse ja selle lisade, kostja vastuse ning hageja 07.02.2017 ning 21.02.2017 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, samuti arvestades sealhulgas kostja vastuse analüüsimiseks ja kompromissi arutamiseks kuluvat aega, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda eelnimetatud menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega kokku mahus 3h. Põhjendatuks ajakuluks ei loeta menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (õigusabikulu) summas 288 eurot (käibemaksuga). TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 6