) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Kostja esitas tõendina Eesti Töötukassa 29.11.2016.a otsuse XXXX, millise kohaselt XXXXile on määratud osaline töövõime perioodil 26.10.2016.a kuni 25.10.2019.a; taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud lülisamba kahjustusest. Kostja esitas tõendina haigusloo, millise kohaselt tal on diagnoositud XXXX (krooniline XXXX).
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja seletas, et tema ainuke sissetulek on töövõimetushüvitis, peagi see lõppeb ja sissetulekuks saab töötutoetus, muid sissetulekuid ei ole, tööl ei saa tervisliku seisundi tõttu käia. Poolte seletustega ja kostja poolt esitatud omakäeliste andmetega maksekäsu menetluses on tõendatud, et kostja tasub eluasemelaenu 400 eurot kuus ja kommunaalkulusid 200 eurot kuus. Laen on võetud elamu XXXX omandamiseks. Kinnistusregistri kohaselt omandas kostja XXXX elamu 22.08.2014.a. Portaali kv.ee andmetel oli kinnistu XXXX hind müümisel 49900 eurot. Kinnistusregistri andmetel on kostja kinnistu XXXX omandanud 28.10.2014.a. 2 Kostja seletas, et viimase nelja aasta jooksul on ta olnud töövõimetuslehel ligi kaks aastat. Seega on kostja olnud võimeline kandma ligi kahe ja poole aasta jooksul s.o alates kinnistu omandamisest, laenukoormust ja kommunaalkulusid kokku 600 eurot kuus, hoolimata haigusest. Kuna kinnistu on kostja kodu, ei ole tegemist elatise tasumiseks kiirelt realiseeritava kinnisvaraga. 600 eurot kuus on kohtu hinnangul ebamõistlikult suured eluasemekulud, arvestades, et kogu hageja ülalpidamiseks nõutav summa on alammääras elatis ehk käesoleval aastal 235 eurot. Kostjal on ka teine kinnistu, korter XXXX. Nimetatud kinnistu ei ole kohtu hinnangul elatise tasumiseks realiseeritav kinnisvara, kuna korteris kasutab kostja ema tähtajatu isikliku kasutusõigusega. Kostjale kuulub sõiduauto Mercedez-Benz 2004.a väljalase. Kuna kostja on mõõduka liikumispuudega, on sõiduauto talle vajalik. Kuna auto on 13 aastat vana, on auto mõistliku väärtusega. Eeltoodu põhjal (kostja osaline töövõimetus, temale kuuluv vara ja võimelisus tasuda eluasemekulusid 600 eurot kuus) leiab kohus, et kostjale on jõukohane tasuda alammääras elatist, mingeid erandlikke asjaolusid elatise vähendamiseks alla alammäära ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alammääras elatise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 15.12.2016.a.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud elatist oktoobris 2016.a ja tasus elatist novembris 2016.a. 2016.a oli elatise alammäär 215 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuk välja mõista tagasiulatuv elatis oktoobri 2016.a eest summas 215 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.