Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 102§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15663 Tsiviilasi XXXX h

) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 139 järgi on
3. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot.
4. Kohus loeb rahvastikuregistri andmetel tõendatuks, et XXXX on sündinud 03.07.
5. Lapse emana on registrisse kantud XXXX (t lk 3). Lapse isaduse on XXXX omaks võtnud 27.02.2017 Harju Maakohtu osaotsuses tsiviilasjas nr 2-
6. Seega on XXXX ja XXXX lapse hooldusõiguslikud vanemad. Perekonnaseaduse (

) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

1. Kostja on oma vastuses leidnud, et ta saab elatist tasuda vaid 20,50 eurot kuus, kuna suuremas määras elatise väljamõistmise korral osutuvad tema teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks.
2. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
3. oktoobri
4. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka

§ 105lg 3 kohaldamisel.

See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. 3 13. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
5. Kuna hageja palub elatise välja mõistmist alammääras, siis eeltoodud Riigikohtu seisukohast ei käsitle kohus ka kostja väidet selle kohta, et hagejal on nõue tõendamata.
6. Vanem on hoolimata oma varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Praeguses asjas ei ole kostja esile toonud, et ta on töövõimetu või et ta muul objektiivsel põhjusel ei suuda teenida sissetulekut, mis tagaks tema kolme lapse ülalpidamise seaduses sätestatud vajalikus määras. Kostja töötab XXXX OÜ-s (registrikood XXXX, aadress XXXX) ning vastavalt tööandja palgatõendile on kostja bruto töötasu 390,00 eurot kuus, millest kostja saab neto töötasuna kätte 341,01 eurot (t lk 32). Kostja on esile toonud, et tal on lisaks hagejale veel kaks last, kes elavad oma emaga ja kes vajavad samuti kostja ülalpidamist (
2. aastane XXXX ja
3. aastane XXXX, vt rahvastikuregistri kanded, t lk 33). Kostja kannab eelnimetatud laste emale igakuiselt kokku 50 eurot kuus, mõlema lapse ülalpidamiseks 25 eurot kuus.
4. Kohus on seisukohal, et asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, ei anna alust hageja nõude vähendamiseks. Kostja ei ole esile toonud, millised on kostja iga lapse vajadused, mille põhjal saaks kohus laste olukorda võrrelda. Seda, et kostja maksab teistele lastele 25 eurot kuus, ei tähenda, et see on hageja vajadus. Mis puudutab kostja saadavat töötasu ning sellest tulenevat võimekust maksta lapsele elatist alla

-s sätestatud miinimumsumma, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise 4 maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses. Kostja on täies elujõus, tööealine ja terve. Kostja ei ole teinud kõike temalt oodatavat ega suurendanud oma sissetulekut selliselt (vajadusel mitmel töökohal töötamise), et selleks jätkuks tema kolme lapse vajalikul määral ülalpidamiseks. Kahtluse alla seab ka asjaolu, et kostjat esindab käesolevas menetluses advokaat, kelle teenusteks kostjal raha jätkub. Kostjalt väljamõistetav elatise summa on seadusega ettenähtud elatise miinimummäär, mis tagab lapse ülalpidamist sellisel määral, et lapsel oleks võimalus normaalselt kasvada ja areneda. Kohus rõhutab veelkord, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. 18. Kostja soovib vähendada elatist oluliselt alla miinimummäära (kehtiv miinimummäär 215 eurot). Kohus on seisukohal, et sellises määras (20,50 eurot kuus) elatise tasumine ei taga ilmselgelt alaealise ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17).
3. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12709, p 15). Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Seega kohus vähendab elatist 25 eurot lapse kohta.
8. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras, mis on hagi esitamise ajal 18.10.2016 summas 215 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetuse summast ehk 25 eurot.
9. Kostja palub elatis välja mõista alates põlvnemise tuvastamisest.

§-st 96 tuleneva ülalpidamiskohustuse tekkimise eelduseks on

§ 82järgi kohustatud isikust põlvnemine.

Kuna nõuded on omavahel õiguslikult seotud, siis käesolevalt on hagejad esitanud 18.10.2016 ühise hagi põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Seega leiab kohus, et elatisnõude saab rahuldada alates 18.10.2016 hagis palutud elatise nõude esitamisest (vt ka Ringkonnakohtu kohtuotsust 30.10.2015 tsiviilasjas nr 2-14-61750).

1. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale ja kostjale, et kui edaspidi muutuvad elulised asjaolud, nt kostja tasub hageja rohkemate vajalike väljaminekute eest või vastupidi, jätab täitmata kohustuse, mida kohus otsuse tegemisel käsitles, saavad pooled ise kokkuleppel kindlaks määrata elatise suuruse. Samuti on pooltel võimalik TsMS § 459 alusel nõuda käesolevas kohtuotsuses kindlaks määratud elatise suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.
2. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 5 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6