← Eesti

2-16-9937/26

Obsah (8)§ 429§ 428§ 150§ 173§ 168§ 174§ 175§ 178

2-16-9937 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9937 XXXX hagi XXXX vastu testamen

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud

§ 429lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse XXXX hagis XXXX vastu testamendi puudumise või testamendi tühisuse tuvastamiseks seoses hageja loobumisega hagist. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 550 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 168lg 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 825 eurot (koos käibemaksuga). Hageja jättis kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kohtu otsustada. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 825 eurot põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, menetluse kestust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb hagejalt välja mõista, 675 eurot. Õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 125 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu arvestades advokaadi tasuna 2 2-16-9937 mõistlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud 675 eurot.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.