← Eesti

3-17-78/14

Obsah (8)§ 1361§ 96§ 98§ 8§ 40§ 6§ 130§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-78 Haldusasi

§ 1361lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 10.01.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba hüpoteegi seadmiseks MT-le kuuluvale ½ kaasomandi osale korteriomandist registriosa numbriga XXXXXXX summas 69 000 eurot ning hüpoteekide seadmiseks LK-le kuuluvatele ½ kaasomandi osale korteriomandist registriosa numbriga YYYYYYYY summas 22 000 eurot ja korteriomandile registriosa numbriga CCCCCCC summas 47 900 eurot. Taotluse kohaselt tegeleb maksuhaldur A OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega T OÜ) maksuvõlgade sissenõudmisega. Seisuga 10.01.2017 on äriühingu maksuvõlg koos intressiga 74 715,12 eurot. A OÜ maksuvõlast 47 726,84 eurot on määratud 19.05.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/031395-25 ja 17.10.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/034765-

  1. Äriühingu juhatuse 3-17-78 liikmeteks olid perioodil 18.12.2012–15.09.2016 KK, 19.06.2014–21.04.2016 LK ja 16.02.2015–21.04.2016 MT. Alates 15.09.2016 esindab äriühingut likvideerija AS, kes esitas 16.11.2016 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, mis on Pärnu Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-16-17321). MTA esitas Pärnu Maakohtule 27.12.2016 taotluse A OÜ äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks. 19.05.2016 ja 17.10.2016 maksuotsustega määratud maksukohustused tekkisid vastavalt veebruaris 2015 ning perioodil juuni–august
  2. Maksuotsustega on tuvastatud, et A OÜ ei soetanud kontrolliperioodidel Eesti äriühingutelt veokit, sadulautot ega haagist, vaid soetas need Euroopa Liidu äriühingutelt. A OÜ eesmärk oli Eesti äriühingute esitatud arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu ning vältida pöördmaksustamist, mille tulemusena oleks A OÜ pidanud riigile tasuma ostusummalt käibemaksu. Maksuhalduri poolt teostatud toimingute tulemusena ei ole A OÜ maksuvõlga õnnestunud sisse nõuda. Maksuhaldur on tuvastanud, et äriühingul ei ole pangakontodel maksukohustuse katteks piisavalt vahendeid ning äriühingul puudub registervara. Äriühingu nimele registreeritud kaks sõidukit on tegelikult müüdud Läti Vabariiki, kuid registrimuudatused on tegemata. A OÜ pankrotimenetluse ajutine pankrotihaldur on oma aruandes kinnitanud, et võlgnikul on kohustusi kokku 435 759,19 eurot ning varad võlgade tasumiseks puuduvad. Maksuhalduri hinnangul vastutavad A OÜ maksuvõla eest LK ja MT, kes olid maksukohustuse tekkimise ajal äriühingu juhatuse liikmed. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud LK ja MT süülise tegevuse tulemusel. Maksuhaldur on halduskohtule taotluse esitamisega algatanud LK ja MT suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Vastutusmenetluses sissenõutava maksukohustuse suuruseks on kokku 63 712,17 eurot (sh intress). Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrollitaval perioodil olid LK ja MT seotud ka C OÜ-ga (MT oli juhatuse liige ning LK oli volitatud esitama maksudeklaratsioone ja aruandeid), kellelt A OÜ soetas väidetavalt juunis 2015 sadulauto ja juulis 2015 haagise. Kuivõrd LK ja MT olid mõlema tehingupoolega seotud, pidid nad teadma ka tehingute tegelikku sisu. Maksueelise loomine läbi tegelike tehingute varjamise ning seeläbi maksuvõla tekitamine saab olla ainult teadlik ja tahtlik tegevus, mis iseloomustab LK ning MT pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega võivad LK ja MT sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara. Arvestades, et maksuhaldurile teada olevate andmete kohaselt võivad mõlemad isikud varjata enda sissetulekuid ning neile Sotsiaalkindlustusametist laekuvatele maksetele ei ole võimalik sissenõuet pöörata, esineb vajadus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Maksuhaldur peab vajalikuks täitmist tagavate toimingute sooritamist nii LK kui ka MT suhtes, arvestades, et maksuhaldur ei ole veel tuvastanud kummagi isiku vastutuse ulatust.

§ 96

lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. LK-le ja MT-le ei kuulu sõidukeid, väikelaevu ega väärtpabereid. LK-le kuulub kaks kinnisasja. Esiteks ½ kaasomandist asukohaga YYY (registriosa nr YYYYYYYY). LK-le kuuluva korteriomandi osa väärtus hüpoteeki arvestamata on ligikaudu 19 349,35 eurot. Teiseks korteriomand asukohaga CCC (registriosa nr CCCCCCC), mille ligikaudne väärtus on hüpoteeke arvestamata 124 989 eurot. Maksuhaldur peab otstarbekaks ja 2

(8)3-17-78 põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist LK-le kuuluvale kinnisasja nr YYYYYYYY mõttelisele osale summas 22 000 eurot ning kinnisasjale nr CCCCCCC summas 47 900 eurot. MT-le kuulub ½ kaasomandist asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX). Kinnistul on hüpoteek summas 51 820 eurot. Hüpoteegi jäägi suurus ei ole teada. MT-le kuuluva korteriomandi osa väärtus hüpoteeki arvestamata on ligikaudu 20 803,86 eurot. Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist MT-le kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast nr XXXXXXX summas 69 000 eurot. Maksuhalduri nõutavatele summadele lisanduvad eeldatavad sundtäitmise kulud kokku 6194,40 eurot. Maksuhaldur lõpetab LK ning MT vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui LK ja/või MT on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. Kui LK ja/või MT soovivad tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 69 906,57 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.01.2017 määrusega taotluse, andes MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist

(1)summas 22 000 eurot LK-le kuuluvale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga YYY;
(2)summas 47 900 eurot LK-le kuuluvale korteriomandile asukohaga CCC ning
(3)summas 69 000 eurot MT-le kuuluvale ½ kaasomandi osale korteriomandist asukohaga XXX. MTA taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega algatanud LK ja MT suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Taotluses toodud asjaolusid arvestades on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et arvestades LK ja MT eelnevat tegevust A OÜ juhatuse liikmetena (maksupettuse toimepanemine, maksuvõla tekitamine ja selle tasumisest hoidumine), võivad nad hakata nende suhtes algatatud vastutusmenetlusest teada saamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja muuta end varatuks. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt keeruliseks. Nõustuda tuleb maksuhalduri kahtlusega, et LK ja MT seotus erinevate tegutsevate äriühingutega ja ametliku sissetuleku puudumine töisest või äritegevusest (mõlema ainsaks sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusameti makstavad summad) võib viidata sissetulekute varjamisele. LK ja MT käitumine näitab nende suhtumist avalikõiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et nad võivad sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. Taotluses on näidatud, et A OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (

§ 98) ning A OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

Maksuhalduri valitud abinõu on põhjendatud ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Arvestades maksukohustuse (maksuvõlg koos intressidega 63 712,17 eurot) ja võimalike 3

(8)3-17-78 sundtäitmiskulude (6194,40 eurot) suurust ning maksukohustuslaste vara ja selle väärtust, koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslasi minimaalselt ning seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude täitmine. Hüpoteegisummad ei ületa määratava maksukohustuse ja täitekulude suurust. Kuna LK-l ja MT-l pole peale kinnisasjade muud registervara ning neil puuduvad arestitavad sissetulekud, on hüpoteekide seadmine nende kinnisvarale ainus viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks. Kuna maksuvõlg on tekkinud nii LK kui ka MT juhatuse liikmeks oleku ajal, on võimalik maksuvõlg neilt solidaarselt sisse nõuda. Tagatissumma deposiiti kandmisel võib tagatis praegusel juhul olla ülemäära suur, kuivõrd sellisel juhul täitekulusid ei kaasne. Isikul on võimalik vaidlustada tagatise suurus juhul, kui ta pakub maksuhaldurile enda hinnangul piisava tagatise täitetoimingute lõpetamiseks, kuid maksuhaldur keeldub täitetoiminguid lõpetamast.
  1. MT esitas halduskohtu määruse peale 03.02.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 13.02.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. MT palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.01.2017 määrus ja jätta menetluskulud MTA kanda. Juhatuse liikmete vahelise ülesannete jaotuse järgi tegeles MT logistiliste küsimustega (kauba vahendamine ja vedu), LK raamatupidamise ning KK sõidukite ostu ja müügiga. Maksuotsused puudutavad valdkonda, millega tegeles KK, kuid maksuhaldur ja halduskohus ei ole KK rollile tähelepanu pööranud. MT ei sõlminud sõidukite ostu-müügi kokkuleppeid, ei osalenud tehingute läbirääkimistel ega puutunud muul viisil otseselt kokku vaidlusaluste tehingute sõlmimisega. MT teadmise järgi soetati taotluses nimetatud sõidukid Eesti äriühingutelt. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 19.05.2016 maksuotsusega kahtluse alla seatud tehingu tegemise ajal (jaanuari lõpp–veebruari algus) ei olnud MT A OÜ juhatuse liige. Põhjendamatu on ka kohtu etteheide maksuvõla tasumisest hoidumise kohta, arvestades, et maksuotsused on tehtud ajal, mil MT ei olnud enam A OÜ juhatuse liige. MT oli küll lühikest aega (18.03.– 22.04.2015) OÜ C juhatuse liige, kuid ei olnud seda vaidlusaluste tehingute tegemise ajal (juuni-juuli 2015). MT-le ei saa ette heita intressinõuete tasumata jätmist. Igal juhul peaks intressi arvestus MT vastutuse osas lõppema 21.04.2016, mil ta lakkas olemast A OÜ juhatuse liige. Vastutusmenetlus alles kestab ning maksuhaldur ei ole MT-le esitanud ühtegi rahalist nõuet. Samuti ei ole MTA viidanud muudele võlgnevustele, mille tasumisest hoidumist võiks MT-le ette heita. MT ei ole varjanud oma sissetulekuid. MT-l on kaks last ning alates augustist 2016 saab ta lapsehoolduspuhkuse tasusid. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et töise või ärialase sissetuleku puudumine olukorras, kus isik viibib lapsehoolduspuhkusel, viitab sissetuleku varjamisele. Puuduvad asjaolud, mis viitavad sellele, et MT võib asuda end varatuks muutma. 17.10.2016 maksuotsuse puhul pole täidetud nõue, et maksuvõlga ei ole sundtäitmise toimingute tulemusena õnnestunud sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui kolm kuud. 4
(8)3-17-78 MT ja LK kinnisasjadele seatud hüpoteegid ületavad maksuvõla enam kui kahekordselt. Kohus peaks loataotluse lahendamisel hindama, milline on prognoositav juhatuse liikme vastutuse ulatus. Isikud ei saa vastutada kokku 200% ulatuses.
  1. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Veebruari 2015 käibedeklaratsiooni esitamise ajal (märts 2015) oli MT A OÜ juhatuse liige ning vastutas äriühingu käibemaksuarvestuse õigsuse eest. Seoses KK puudutavate väidetega märgib maksuhaldur, et KK-l puudub registervara, millele sissenõuet pöörata. Maksuhalduri taotlus esitatakse halduskohtule enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on võimalik maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames. Selle osas, kas MT on oma tahtliku tegevusega põhjustanud A OÜ võlgnevuse riigi ees, võetakse seisukoht vastutusotsuse tegemisel. MT vastutuse aluseks olevaid või seda välistavaid asjaolusid kontrollitakse vastutusotsuse tegemisel ning menetluse ajaks hüpoteegi seadmiseks ei ole nõutav, et isiku süü vorm oleks juba maksumenetluse algstaadiumis kindlaks määratud. Asjaolu, et MT ei olnud maksuotsuste tegemise ajal enam OÜ A juhatuse liige, ei oma vastutusotsuse tegemise seisukohast tähtsust. Hüpoteegi seadmine MT-le kuuluvale kinnistule ei ole tema õigusi ülemääraselt riivav meede. Taotluses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et MT varjab oma varasid. Kuna A OÜ suhtes lõpetati pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning äriühing on varatu, on põhjendamatu määruskaebuse etteheide, et viimase maksuotsuse tegemisest ei olnud taotluse esitamiseni möödunud kolme kuud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Tallinna Halduskohtu 11.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks ning seega jääb määruskaebus rahuldamata.
  3. MT leiab määruskaebuses, et tema ei saa vastutada A OÜ maksuvõla eest, kuna vastavalt juhatuse liikmete vahelisele ülesannete jaotusele ei tegelenud tema maksuotsustes käsitletud tehingutega ning liiatigi ei olnud ta maksuotsuste tegemise ajal enam juhatuse liige. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

§ 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Tulenevalt sellest, et isik oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, võib ta olla

§ 6

lg 1 p 3 järgi maksukohustuslaseks ja vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema tahtluse või raske hooletuse

§-s 8 nimetatud kohustuste täitmisel (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 9).

§ 1361

lg-st 1 tulenevalt peab maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks olema rahalise nõude või kohustuse määramine. See nõue on praegusel juhul täidetud. MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine MT-le oleks välistatud või 5

(8)3-17-78 ilmselgelt võimatu. Puudub vaidlus, et A OÜ maksuvõlg on kehtiv. Seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest osas, mis on tekkinud ajal, mil tema oli äriühingu juhatuse liige. MT oli A OÜ juhatuse liige 16.02.2015 kuni 15.09.2016 ning vastutab seega maksuvõla eest, mis on tekkinud selle ajavahemiku sees. Asjaolul, et MT ei olnud maksuotsuste tegemise ajal enam A OÜ juhatuse liige, ei ole vastutusotsuse tegemise seisukohast tähtsust. Maksusumma tasumise kohustus tekkis valeandmetega deklaratsioonide esitamisest, mitte maksuotsuste tegemisest. Ebaõigeid andmeid kajastavate maksudeklaratsioonide esitamise ajal oli MT A OÜ juhatuse liige ning vastutas seega

§-s 8 nimetatud kohustuste täitmise eest. Samuti ei ole oluline see, et MT-le ei ole veel koostatud vastutusotsust ehk määratud talle tasumisele kuuluvat summat. Asjaolu, et KK suhtes pole praeguses menetluses taotletud luba täitmist tagavate toimingute sooritamist, ei mõjuta vaidlustatud halduskohtu määruse õiguspärasust. See, kas kõik kolm A OÜ juhatuse liiget vastutavad maksuvõla eest ja mis ulatuses keegi vastutab, selgub alles vastutusmenetluses ning seda ei pea kohus loataotluse lahendamisel hindama. Samuti ei uurita loataotluse menetluses juhatuse liikme süü vormi, vaid see kuulub tõendamisele vastutusotsuse tegemise menetluses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2013 määrust haldusasjas nr 3-122311 ning 26.02.2013 määrust haldusasjas nr 3-12-2469). Arvestades, et vastutusotsuse saab teha nii tahtluse kui ka raske hooletuse korral, ei saa vastutusotsuse tegemist MT suhtes välistada ka juhul, kui hiljem tuvastatakse, et vastavalt juhatuse liikmete vahelisele tööjaotusele ei tegelenud MT otseselt vaidlusaluste tehingute sõlmimisega. Kohtupraktika kohaselt ei saa äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta võtta üheltki juhatuse liikmelt

§ 8

lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult (vt 24.10.2013 otsuse haldusasjas nr 3-11-2445 p 13 ning 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p 11 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus märgib, et 19.05.2016 ja 17.10.2016 maksuotsustes ja nende lisadeks olevates kontrollaktides kirjeldatud skeemid on sarnased. 14.09.2016 kontrollakti p-s 1.1.2.1.6 on maksuhaldur järeldanud, et A OÜ juhatuse liikmed (sh MT) teadsid, et OÜ C ei ole sõidukite tegelik müüja. Asjaolusid kogumis arvestades pole välistatud, et MT oli teadlik ka sellest, et A OÜ ei ostnud OÜ-lt M 01.02.2015 arvel nimetatud veokit ning oli seega teadlik veebruari 2015 käibedeklaratsioonil valeandmete kajastamisest. 8. Põhjendamatu on määruskaebuse seisukoht, et MT ei saa vastutada A OÜ-le määratud maksuintresside eest või vähemalt peaks intresside arvestus lõppema seisuga 21.04.2016. Kui maksuvõlg on tekkinud ajal, mil isik oli äriühingu juhatuse liige, vastutab ta ka intressi tasumise kohustuse eest. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et isik ei olnud maksuotsuse tegemise ajal enam juhatuse liige. 9. Halduskohus leidis, et MT käitumine A OÜ juhatuse liikmena viitab sellele, et ta võib tema suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel asuda oma vara võõrandama. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et see hinnang on põhjendamatu.

§ 1361

lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega ei ole nõutav, et halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui 6

(8)3-17-78 kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-413, p 22). Taotluse kohaselt kahtlustab maksuhaldur MT maksupettuses osalemises. Taotluses toodud asjaolusid ja kohtule esitatud materjale arvestades ei saa maksuhalduri kahtlust ilmselt põhjendamatuks pidada. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046 p 9 ning 07.04.2015 määruse nr 3-15-537 p 12). Maksupettuse kahtluse korral on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Lisaks nähtub 14.09.2016 kontrollaktist (lk 4), et MT on olnud seotud veel vähemalt kahe äriühinguga, millel on tekkinud maksuvõlg. Nimelt oli MT C OÜ juhatuse liige perioodil 18.03.–22.04.2015 ning sellel äriühingul on perioodil aprill kuni august 2015 tekkinud käibemaksuvõlg summas 46 906,12 eurot. Samuti esindas MT N OÜ-d, millel on samuti käibemaksuvõlg. Isegi kui nende äriühingute maksuvõlad ei tekkinud (üksnes) MT tegevuse tulemusel, pole usutav, et tegemist on kokkusattumusega ning ei saa eeldada, et MT tegutses heas usus. MT seotus mitme probleemse maksekäitumisega äriühinguga ning arvatav maksupettuses osalemine annavad piisavalt alust arvata, et pärast tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teada saamist võib MT hakata maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduma ning muuta end varatuks. Arvestades taotluses toodud andmeid, et MT on praegusel ajal nelja äriühingu juhatuse liige, kuid tal puuduvad hetkel muud sissetulekud peale Sotsiaalkindlustusameti makstava hüvitise, pole alust põhjendamatuks pidada maksuhalduri kahtlust, et MT võib enda tegelikke sissetulekuid varjata. Samas ka juhul, kui see tegelikult nii ei ole, on juba ainuüksi MT varasem tegevus A OÜ juhatuse liikmena piisav alus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. 10.

§ 96

lg 5 teise lause kohaselt võib sama seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455). Taotluses toodud asjaolude põhjal on siiski selge, et maksuhalduri taotlus polnud ennatlik. Taotlusest nähtub, et 16.11.2016 esitas likvideerija A OÜ pankrotiavalduse ning äriühing on varatu. Kuna juba

  1. aasta esimeses pooles sooritatud täitetoimingutega ei õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, oli 10.01.2017 taotluse esitamise ajal ilmne, et ka 17.10.2016 maksuotsusega määratud maksusummat ei õnnestu A OÜ-lt sisse nõuda.
  2. Ringkonnakohus leiab, et hüpoteegi seadmine MT-le kuuluvale osale kinnisasjast ei ole tema õigusi ülemääraselt riivav meede. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud, et tal on piisavalt suur ja stabiilne sissetulek või muu likviidne vara, millest eeldatavat maksuvõlga tasuda. Hüpoteegi seadmisel säilib määruskaebuse esitajal kinnisasja valdamise ja kasutamise 7

(8)3-17-78 õigus, samuti on võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (

§ 1361lg 3).

Seega juhul, kui vastutusotsus jääb näiteks aegumistähtaja jooksul tegemata, ei saa hüpoteek kinnistule jääda määramatuks ajaks. Lisaks on MT-l hüpoteegi kustutamiseks võimalik esitada tagatis. 12. MT leiab, et olukord, kus A OÜ endiste juhatuse liikmete kinnisasjadele on seatud hüpoteegid kokku summas, mis on enam kui kaks korda suurem kui vastutusmenetluses sissenõutav maksusumma, ei ole õiguspärane. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et iga juhatuse liikme vastutuse ulatus selgub alles vastutusmenetluses. Praeguse seisuga pole välistatud, et MT vastutab maksuvõla tasumise eest summas 63 712,17 eurot. Kui tuvastatakse, et kõik juhatuse liikmed vastutavad maksuvõla eest, vastutavad nad (kogu maksuvõla ulatuses) solidaarselt (

§ 41lg 2).

Solidaarne vastutus maksukohustuse eest tähendab, et maksuhaldur saab valida vastutavate isikute hulgast, kelle suhtes ta nõude täitmisele pöörab – kohustuse täitmist võib nõuda täielikult või osaliselt kõigilt vastutavatelt isikutelt (võlaõigusseaduse (VÕS) § 65). Kui maksuhaldur nõuab maksuvõla sisse ühelt vastutavalt isikult mitmest, on nõude täitnud isikul omakorda õigus sisesuhtest tulenevalt tsiviilõiguslikus korras esitada nõue teiste vastutavate isikute vastu (VÕS § 69). Ringkonnakohus märgib lisaks, et MT-le kuuluva korteriomandi osa turuväärtust ja täitemenetlusega eeldatavalt kaasnevaid kulusid arvestades ei ole praegusel juhul põhjust rääkida ületagamisest. 13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb MT menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad ka MTA menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.