KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 10.03.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-9880 Tsivi

§ 113

lg 1 teises lauses sätesteatud ulatuses kuni põhivõlgnevuse 5040 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 2-16-9880
2. Välja mõista kostjalt XXXX OÜ-lt hageja XXXX OÜ kasuks menetluskulud 2060 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt XXXX OÜ (kostja, tellija) ja XXXX OÜ (hageja, töövõtja) sõlmisid ehituse töövõtuleping nr XXXX, mille alusel kohustus töövõtja teostama ehitustööd objektil XXXX ning lõpetama tööd mitte hiljem kui 28.03.
3. aastal. Hageja on teinud töö valmis, millest tulenevalt on tasunõue muutunud sissenõutavaks. 31.03.2016 esitas XXXX OÜ tehtud töö alusel arve nr XXXX XXXX OÜ-le, mille maksetähtajaks oli märgitud 14.04.
4. XXXX OÜ arvet tasunud ei ole. Hageja hinnangul rikkus kostja lepingu punkti 5.3.3., mille kohaselt kohustub kostja tasuma teostatud töö eest hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvestades maksekõlbuliku arve esitamise kuupäevast. Hageja märgib, et lepingus on raha maksmise kohustus määratud ositi, millest kostja ei ole tasunud kolmandat ehk viimast osa. Kostja väide, mille kohaselt puuduvad dokumentatsioonid ehitusest, ei vasta tõele. Hageja omab ehitustööde päevikut, mis edastati ka kostjale 30.05.2016 edastatud pretensioonis. EhS § 15 lg 3 p 2 järgi on ehitusdokumendiks ehituspäevik. Töövõtja on tellijale esitanud objekti XXXX, XXXX ehitustööde päeviku kolmes osas: Ehitustööde päevik nr 1 perioodil 07.03.-14.03.2016 teostatud tööde kohta, ehitustööde päevik nr 2 perioodil 14.03.-21.03.2016 teostatud tööde kohta ja ehitustööde päevik nr 3 perioodil 21.03-28.03.2016 teostatud tööde kohta. Kõikide viidatud päevikute osades on tellija esindajaks märgitud XXXX (pojektijuht XXXX). Lisaks omab hageja arve nr XXXX kohta käivat teostatud tööde akte. Töövõtja on täitnud temal lasuvad lepingu punktist 5.
5. tulenevad kohustused, sh dokumenteerinud tööde teostamise ning täitnud kõiki teisi heast ehitustavast ja seadusandlusest tulenevaid kohustusi (lepingu p 5.1.6.). Lisaks on töövõtja järginud tööde teostamise tähtaegu, esitanud õigeaegselt teostatud tööde aktid ja muud dokumendid ning lõpetanud tööd kogu lepingulises mahus hiljemalt 28.03.2016 nagu lepingu punktiga 4.
6. kokku oli lepitud. Tellija ei ole maksnud arvet nr XXXX maksetähtajaks 14.04.2016, seega on

§ 82lg 7 alusel on nõue muutunud sissenõutavaks.

Kostja seisukohad Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et puuduvad alused, mis annaks hagejale õiguse ja/või aluse nõuda lepingu alusel raha. Kosta leiab, et hageja kohustuseks on tõendada, et lepingus kokku lepitud töö on teostatud nõuetekohaselt, mh ka mõõtmised, materjali ja tööd puudutav dokumentatsioon ning et tööd on antud üle või saab neid lugeda üle antuks. 2

§ 635lg 1) tuleneva võlgnevuse väljamõistmist.

Sellise nõude õiguslikuks aluseks saab olla

§ 108lg 1.

Viivisenõude aluseks saab olla

§ 113lg 1, tulevase viivise nõudmisel ka Ts

MS § 367 Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • • • • • • XXXX OÜ (kostja) ja XXXX OÜ (hageja) vahel sõlmiti ehituse töövõtuleping nr XXXX töövõtja kohustus teostama ehitustööd objektil XXXX ning lõpetama tööd mitte hiljem kui 28.03.

1. aastal. vastavalt lepingu punktile 5.3.
2. kohustub tellija tasuma teostatud töö eest hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvestades arve esitamise kuupäevast. 31.03.2016 esitas XXXX OÜ tehtud töö alusel arve nr XXXX XXXX OÜ-le, mille maksetähtajaks oli märgitud 14.04.
3. XXXX OÜ arvet arve nr XXXX tasunud ei ole. hageja edastas ehitustööde päeviku kostjale 30.05.
4. Kostja on hageja nõuded vaidlustanud. Kostja põhilised vastuväited on järgmised: • Hageja ei ole tõendanud, et lepingus kokku lepitud töö on teostatud nõuetekohaselt, mh ka mõõtmised, materjali ja tööd puudutav dokumentatsioon ning et töö on antud üle või saab seda lugeda üle antuks. • Hageja ei ole esitanud lepingu p 6.1.2 kokkulepitud sertifikaate. Lepingu p 5.1.6 kohaselt on hagejal tööde dokumenteerimise kohustus, mis ei piirdu üksnes ehituspäevikutega, vaid sisaldab kaetud tööde akte, paigaldatud seadmete kasutusjuhendeid ja garantiitingimusi, paigaldatud elektrisüsteemi joonist, materjali vastavuse sertifikaate. • Hageja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi, mistõttu ei ole nõue muutunud sissenõutavaks. Kuna põhinõue ei ole muutunud sissenõutavaks, siis ei ole põhjendatud ka viivise nõue. 3

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sätte sõnastusest tulenevalt on töövõtja põhikohustuseks kokkulepitud tulemuse saavutamine (töö valmimine) vastavalt lepingu tingimustele.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lg 4 sätestab: „Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava töö osa vastuvõtmisel.“

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis 3-2-1-145-14 p- 21 on selgitatud: „Kolleegium rõhutab, et hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi.“ Pooltel puudub vaidlus, et töö lõpetamise ajaks oli 28.03.2016 ja 31.03.2016 on kostjale esitatud tehtud töö eest arve XXXX. 31.03.2016 arvega on kostjale antud 14 päevane tähtaeg arve tasumiseks. Kohus on seisukohal, et nimetatud tähtaeg oli

§ 638

mõttes olla tähtaeg ka töö vastuvõtmiseks, sest arve esitamisega oli kostjale selge, et töö on valmis ning kostjal oli objekti valdus, mis võimaldas tal tööd kontrollida ja vastu võtta. Kui tellija nimetatud ajaks tööd vastu ei võtnud, tuleb kohtul hinnata, kas vastuvõtmisest keeldumine oli põhjendatud

§ 638

järgi ja kui kohus tuvastab, et ei olnud, tuleb lugeda, et tellija on töö vastu võtnud. Kuigi asjas ei ole vaidlust selles, et pooled ei koostanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti, siis kostja ei ole tuginenud väitele, et ehitustööd on lõpetaata. Kostja põhiväide seisneb selles, et hageja ei ole kostjale üle andnud kõiki lepingus kokku lepitud dokumente. Kostja on lepingu p-le 6.1.2 viidates leidnud, et hageja kohustus esitama materjali sertifikaadid ja muud dokumendid, mida ei ole kostja arvates tehtud. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt on ta üle andnud ehitustöödega seonduva dokumentatsiooni. Tl 13 jj on ehitustööde päeviku väljavõtted ning 3 kaetud tööde akti. Tl 39 ja 40 on 2 kaetud tööde akti, tl 41 ehitustööde projekt, mis hõlmas ka hageja teostatud töid. Projektis sisaldub ka elektritööde joonis, kust nähtub elektriseadmete ja juhtmete paiknemine. Hageja on esitanud ka kipsplaatide sertifikaadid (tl 61 jj). XXXX kinnitusest nähtub, et tellija XXXX on ehitustööd, mis hõlmasid ka hageja teostatud töid, tervikuna vastu võtnud ja lugenud nõuetekohaselt täidetuks (tl 77). Kinnituse alusel võib eeldada, et linn on oma valdusse saanud ka ehitusega seotud asjakohase dokumentatsiooni. Põhjendatud on hageja selgitus, et lihtsamatele elektriseadmetele nagu lülitid ja pistikud, tootja kasutusjuhendeid ei üldiselt ei väljastagi ning neid lepingu alusel esitama ei pea. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale kättesaadavaks teinud piisavas ulatuses ehitusega seotud dokumentatsiooni. Seetõttu kooskõlas

§ 638

ei olnud kostja õigustatud töö vastuvõtmisest keelduma ning kohus loeb tööd vastuvõetuks. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-145-14 p 21. Et tööd on loetud vastuvõetuks, on töövõtja tasunõue muutnud sissenõutavaks ning töövõtjal on

§ 108

lg 1 järgi õigus nõuda tasu maksmist.

§ 113lg 1 järgi on töövõtjal õigus nõuda ka viivist tasu maksmisega viivitamise eest.

Hageja viivise kalkulatsioonile ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hagi kuulub rahuldamisele

§ 108lg 1 ja § 13 4

§ 635lg-ga 1. Menetluskulude jaotus. Juhindudes Ts

MS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulu 1560 eurot (tunnihinnaga 120 eurot) käibemaksuga järgnevalt: Materjalidega tutvumine, materjalide läbitöötamine 1 h 30 min Täiendavalt pretensiooni vastusega tutvumine ning ja õigusliku positsiooni kujundamine 1 h 00 min Korduv konsultatsioon kliendile 1 h 20 min Hagiavalduse koostamine ja esitamine 3 h 00 min Materjalide läbitöötamine kohtuistungiks ettevalmistamine 1 h 30 min Korduv konsultatsioon kliendile 0 h 15 min Esindus kohtuistungil 0 h 45 min Kohus leiab et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 2060 eurot ja need kuuluvad hageja nõutud ulatuses (2060 eurot) kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 5