2-17-4475/8

2-17-4475 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Kohtujurist Nona Alas Määruse kuupäev 31.märts 2017 Tsiviilasja number 2-17-4475 Tsiviilasi XXXX avaldus kohtu loa saamiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming avalduse lahendamine, ärakuulamine 29.03.2017 Menetlusosalised, esindajad avaldaja: XXXX (sünd. XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXX, elukoht XXXX; elukoht EestisXXXX; e-post: XXXX) puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, XXXX; e-post: XXXX ) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus ning anda XXXX`le (sünd. XXXX, välisriigi passi nr XXXX) luba sõlmida abielu ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
2. Käesolev määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 1 2-17-4475 Avaldaja nõue XXXX esitas 21.03.2017 Harju Maakohtule avalduse loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks. Avalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot. Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. PKTS § 39 lg 5 kohaselt võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla 6 (kuue) kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avalduse kohaselt soovib XXXX abielluda XXXX, kes on XXXX kodanik ja elab Eestis ning saada selleks loa Eesti kohtult, sest avaldaja päritoluriik XXXX ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteeriks. Avaldaja on XXXX kodanik, elab alaliselt XXXX, viibib Eestis viisa alusel ning on Eesti Vabariigis e-resident. XXXX väljastab oma kodanikele, kes soovivad välismaal abielluda, isiku elukohajärgsest perekonnaseisuasutusest tõendi selle kohta, et isik selles piirkonnas elatud ajaperioodil ei ole abiellunud. Sellise tõendi puhul on tegu tõendiga registriandmete puudumise kohta, mille kohaselt puudub isikul tõendil märgitud ajavahemikul mingis kindlas piirkonnas abieluakt. Abieluakti puudumine tõendil märgitud piirkonnas ei välista seda, et isikul ei võiks olla kehtiv abielu mõnes teises piirkonnas. Seega XXXX ei väljasta abieluvõimetõendeid. XXXX on kohtule esitanud XXXX linna Perekonnaseisuasjade Valitsuse Perekonnaseisuaktide registreerimise XXXX osakonna 02.12.2016 välja antud abielulahutuse tunnistuse, mille kohaselt on XXXX abielu lahutatud 02.12.2016 ja tehtud abielulahutuse kanne nr XXXX. Kohus on XXXX ja XXXX 29.03.2017 isiklikult ära kuulanud ning XXXX kinnitas, et ta ei ole käesoleval ajal abielus. Kohus on veendunud, et esitatud avalduse eesmärk on vastavalt perekonnaseaduse § 15 lg 1 abielulise kooselu alustamine. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud väited annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud, so avaldaja poolt tasutud riigilõivu, avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 2