Obsah (10)

§ 183§ 185§ 63§ 68§ 65§ 69§ 75§ 74§ 73§ 83

1-17-1211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-1211 (16230102505) Kohtunik Liina

§ 183

lg 1 ja § 185 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Arika Almann Süüdistatav Kaitsja Rivo Hallik – isikukood 39301281524, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht Tallink AS, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Aivar Ennok RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rivo Hallik

§ 183lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Rivo Hallik

§ 185

lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud ja 13 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.05.2016.a s.o 1 päev, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 03.12.2015.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 17 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 69

kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 719 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Rivo Hallik peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma

§ 75

alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8.mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased); 9.osaleb sotsiaalprogrammides

§ 74

lg 1 alusel määrata Rivo Hallik katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Rivo Halliku suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Rivo Hallikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 384 eurot ja ekspertiisikulu 336 eurot riigituludesse. Kohustada Rivo Hallikut tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 118.75 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Rivo Hallik, kriminaalasi 1-17-1211, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - digitaalkaalud, metallkarp erinevad pakendid (asuvad PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; - CD plaat (asub pakituna kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Rivo Hallikut süüdistatakse selles, et ta omandas Tallinnas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt, kuid vähemalt alates
3. aasta keskpaigast kuni 20.05.2016 ebaseaduslikult tarbimise ja edasiandmise eesmärgil narkootilisi aineid amfetamiini ja marihuaanat. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud marihuaanat ja amfetamiini hoidis Rivo Hallik enda juures kuni tema kinnipidamiseni 20.05.2016 kella 14.50 ajal Tallinnas Peterburi tee 61 asuva Promo Cash&Carry territooriumil, mil tema juurest leiti ja võeti ära fooliumpaberist pakend, mis sisaldas 0,30 grammi marihuaanat (THC sisaldusega 17%) ning neli soonkinnisega kilekotti, milles oli 4,20 grammi valkjat pulbrilist ainet, mis sisaldas 18% amfetamiinsulfaati ehk 0,55 grammi puhast amfetamiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud marihuaanast andis Rivo Hallik 0,5 kuni 1 grammi kaupa ajavahemikul
4. aasta keskpaik kuni
5. aasta juuni korduvalt, so sagedusega vähemalt korra kuus, Tallinnas Lasnamäe piirkonnas ebaseaduslikult edasi Xxxx. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud marihuaanast ja amfetamiinist andis Rivo Hallik 0,5 kuni 1 grammi kaupa
6. aasta märtsis ja aprillis korduvalt, so vähemalt kahel korral, Tallinnas Kesklinna piirkonnas ebaseaduslikult edasi alaealisele Xxxx(s. xxxx). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) ning amfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerümade nimekirja. Seega pani Rivo Hallik toime narkootilise ja psühhotroopse aine väikses koguses ebaseadusliku käitlemise, so

§ 183

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, so

§ 185lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Rivo Hallik, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 22.03.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Rivo Halliku karistamist

§ 183

lg 1 ja

§ 185

lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 9 kuud ja 13 päeva.

§ 68

alusel arvestatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 20.05.2016 ehk 1 päev, mõistes lõplikuks vangistuse pikkuseks 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva.

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesolevat karistust Harju Maakohtu poolt 03.12.2015 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 kuu ja 17 päeva võrra, saades liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd - so 719 päeva ehk 719 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 2 aastat.

§ 69

ning

§ 74

sätteid kohaldades allutada Rivo Hallik üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab temale

§-s 75 pandud kontrollnõudeid ning kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima

§ 75

lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on Rivo Hallik käitumiskontrolli ajal kohustatud:

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased);

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides.

Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - digitaalkaalud, erinevad pakendid (asuvad PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; - CD plaat (asub pakituna kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 384 eurot ja ekspertiisikulu 336 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik