Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil 11.04.2017. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud 7 aastat tagasi, hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostja vastas kohtule, et pooled on lahus 7 aastat, kostja on abielu lahutamisega nõus ja leppida ei soovi. Kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis.
lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi.
lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Hageja kodakondsus on määratlemata, kostja on Eesti Vabariigi kodanik ja nad elavad Eestis. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on hageja nõude kohtuistungil õigeks võtnud. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes 2 2-17-1152 seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Pooled on kohtuistungil loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest (
Menetluskulud Vastavalt
Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja menetluskulud, sh hagejale antud menetlusabi kulud (riigilõiv abielulahutuse nõudelt 100 eurot), hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda.
lg 2 p 3 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hagejale on 03.02.2017 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud abielulahutuse nõudelt riigilõivu 100 eurot ette tasumisest, seega ei ole hageja riigilõivu tasunud ja hagejale ei ole võimalik riigilõivu osaliselt tagastada.
lg 1 kohaselt, riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pooled on 07.04.2017 kohtule esitanud kompromissilepingu, mille tingimustest nähtuvalt jääb hageja omandisse piisavalt vara, mille arvelt on võimalik tasuda riigilõivu. Kuivõrd kohus jättis hagejale antud menetlusabi kulud hageja kanda, mõistab kohus hagejalt välja poole temale abielulahutuse nõudes antud menetlusabi kuludest, so riigilõivu 50 eurot. Kohus määrab
lg 5 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise tähtaja ja kohustab hageja tasuma riigituludesse 50 eurot hiljemalt 15.02.2018. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole.
lg 6 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud pärast tähtaja saabumist.
lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.