KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-17-25 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- aprilli 2017 määrus, millega pöörati Kristjan Toomsalule (ik 38611094249) asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunnid täitmisele – arest 7 päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Kristjan Toomsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
- aprilli 2017 määrus jätta muutmata ja Kristjan Toomsalu määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 31.01.2017 otsusega tunnistati Kristjan Toomsalu süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 päeva aresti. KarS § 69 alusel asendati 7 päeva aresti 7 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras maakohus 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalhoolduse algus 08.02.2017 ja lõpp 08.04.
- 07.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande aresti täitmisele pööramiseks, sest isik ei ole asunud tegema asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunde ning on hoidunud teadlikult asenduskarisuse täitmisest kõrvale. Taotluse kohaselt K. Toomsalu 10.02.2017 ja 17.02.2017 saadetud kutsetele ei reageerinud ning korduvkutse tagastati märkega, et isik ei ela kohtuotsuses toodud aadressil XXX. 09.03.2017 helistas K. Toomsalu kriminaalhooldusametnikule ning kriminaalhooldusosakonda tulemise ajaks määrati 16.03.
- 15.03.2017 teatas K. Toomsalu, et ta sai Tallinnasse paariks päevaks tööd ning lubas tulla vestlusele 21.03.2017, kuid kokkulepitud ajal K. Toomsalu kriminaalhooldusametniku juurde ei ilmunud. Lisaks ei näidanud K. Toomsalu enam ka huvi talle määratud üldkasuliku töö tegemise vastu. 07.04.2017 vastas K. Toomsalu kriminaalhooldusametniku telefonipäringule, et üldkasuliku töö mittetegemise põhjuseks oli palgalisel tööl viibimise vajadus. Samuti väitis isik, et viibib Pärnumaal (XXX) mereäärses talus ning tal oli veel eelmisel päevalgi plaanis kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulla – talu nime K. Toomsalu ei teadnud. 1
(4)Taotluses rõhutatakse, et K. Toomsalu osales kohtuistungil, kus üldkasuliku töö tegemise kohustus määrati, samuti oli isik vestelnud kriminaalhooldusametnikuga ning teadlik kohtuotsuse sisust ja töökohustuse määramisest. Seega hoidis isik teadlikult asenduskaristuse täitmisest kõrvale. Maakohtu määrus
- Pärnu Maakohtu
- aprilli 2017 määrusega rahuldas maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse ja pööras K. Toomsalule asenduskaristusena määratud 7 tundi üldkasulikku tööd ehk 7 päeva aresti täitmisele. Maakohus leidis, et K. Toomsalu, osaledes kohtuistungil, kus talle määrati üldkasuliku töö tegemise kohustus, oli teadlik otsuse sisust ja kohustusest sooritada asenduskaristusena mõistetud üldkasuliku töö tunnid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. K. Toomsalu on talle pandud kohustusest aru saamist näidanud kriminaalhooldusametnikuga suhtlemisel, kuid siiski jätnud kokkulepitud ajal ametniku juurde ilmumata, mistõttu ei ole saanud ametnik koostada üldkasuliku töö sooritamiseks vajalikku ajakava. Lisaks ei ole K. Toomsalu andnud üldkasuliku töö koordineerijale teada, et tal ei ole võimalik ettenähtud ajal üldkasulikku tööd teha, vaid on andnud katteta lubadusi kriminaalhooldusametniku juurde ilmumise osas. Seetõttu leidis maakohus, et K. Toomsalu hoiab teadlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et K. Toomsalule Harju Maakohtu 31.01.2017 otsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud arest tuleb pöörata täitmisele. Kuivõrd süüdlane ei ole teinud ära ühtegi tundi üldkasulikku tööd, kuulub ärakandmisele arest 7 päeva. Kuivõrd maakohtul puudus info K. Toomsalu tegeliku elu- ja viibimiskoha osas, kohustas maakohus K. Toomsalu ilmuma 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest alates aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu arestimajja. Määruskaebus
- Pärnu Maakohtu
- aprilli 2017 määrusele esitas määruskaebuse K. Toomsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata jätmist. K. Toomsalu selgitab, et kriminaalhooldusametnikuga kokku lepitud kohtumistele mitteilmumise põhjus ei ole kindlasti hoolimatus või lugupidamatus Eesti Vabariigi seaduste suhtes. Menetlusalune isik selgitab, et on leidnud omale töö ning näeb vaeva, et saaks ära tasuda kõik talle määratud trahvid. K. Toomsalu märgib, et oli keskendunud tööl käimisele, mistõttu jättis üldkasulikule tööle registreerimise viimaseks tähtpäevaks – helistas ametnikule natukene enne tööpäeva lõppu, kuid sai vastuseks, et enam ei ole võimalik töötunde teha. K. Toomsalu märgib määruskaebuses, et mõistab antud olukorras enda süüd, kuid palub siiski veel ühte võimalust, et üldkasuliku töö tunde teha või rahatrahvi tasuda. K. Toomsalu lisab, et on suutnud piisavalt raha säästa ning saab vajadusel ka pereliikmetelt laenata, et tekkinud rahalised kohustused täies ulatuses täita. Šokivangistus tähendaks K. Toomsalu kohaselt automaatselt töö kaotust, mis oleks väga suur tagasilöök tema tulevikuperspektiivi silmas pidades. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
- Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on K. Toomsalu Harju Maakohtu 31.01.2017 otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi arestiga 7 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 7 tunni ulatuses. 2
(4)Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks oli 2 kuud alates maakohtu otsuse jõustumisest ehk 08.02.2017 – 08.04.
- Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtuvalt osales K. Toomsalu 31.01.2017 kohtuistungil ning taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga, olles seega teadlik kohtuotsuse sisust ning töökohustuse määramisest. KarS § 69 lg 6 esimese lause kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 5.
- Määruskaebuses on K. Toomsalu taotlenud sisuliselt üldkasuliku töö tähtaja pikendamist või rahatrahvi tasumise võimalust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et K. Toomsalu on teadlikult üldkasuliku töö tundide täitmisest kõrvale hoidunud. Ringkonnakohtule ja maakohtule ei ole K. Toomsalu esitanud ühtegi tõendit ega toonud objektiivset takistust, mis talle määratud üldkasuliku töö tegemist oleksid seganud. K. Toomsalu ei ole teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd, samuti ei ole ilmunud kordagi kriminaalhooldusametniku juurde, et üldkasuliku töö tegemise ajakava määrata. Määruskaebuses toodu, mille kohaselt soovis K. Toomsalu pöörduda kriminaalhooldusametniku juurde üldkasulikule tööle registreerimise viimasel tähtpäeval, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks. Harju Maakohtu 31.01.2017 otsusest nähtub üheselt, et üldkasuliku töö tunnid tuleb K. Toomsalul sooritada kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest – eeltoodust oli K. Toomsalu teadlik. Tegemist ei ole tähtajaga, mil tuleb üldkasulikule tööle registreerida, vaid üheselt on otsuses märgitud, et nimetatud ajaperioodil tuleb üldkasuliku töö tunnid ära teha. Määruskaebuses toodud asjaolud, mille kohaselt sai K. Toomsalu tööle ning ei leidnud seetõttu aega kriminaalhooldusametniku juurde ilmumiseks ning aresti asemel määratud üldkasuliku töö tundide tegemiseks, on ringkonnakohtu hinnangul otsitud. Ringkonnakohus rõhutab, et isikule mõisteti väärteokorras karistuseks 7-päevane arest, mis asendati 7 tunni üldkasuliku tööga. Kahe kuu jooksul seitsme tunni üldkasuliku töö tegemine 7-päevase aresti kandmise asemel peaks ringkonnakohtu hinnangul menetlusalust isikut igati motiveerima üldkasulikku tööd tegema ja seda ka palgalisel tööl käimise kõrvalt. 5.
- Hinnates järgnevalt, kas K. Toomsalu suhtes on võimalik kohaldada KarS § 69 lg-s 6 nimetatud alternatiivseid meetmeid, st määruskaebuses märgitud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, leiab ringkonnakohus, et sellise taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. Nimelt ei nähtu toimiku materjalidest, et K. Toomsalu oleks tundnud mingisugustki huvi üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppemise osas, olles samas teadlik, et ta ei ole teinud vahetult enne tähtaja lõppemist mitte ühtegi tundi üldkasulikku tööd, samuti ei ole ilmunud kordagi kriminaalhooldusametniku juurde. Siinjuures ei saa rääkida tähtaja pikendamise võimalikkusest, kuivõrd K. Toomsalul on tegemata kõik üldkasuliku töö tunnid, samuti ei ole isik töö tegemise tähtaja lõppemisel võtnud töö koordineerijaga ühendust, et tekkinud probleemi lahendada. Asjaolu, et menetlusalune isik kavatses üldkasuliku töö tunnid ära teha ning tähtaja viimasel päeval kriminaalhooldusametniku vastuvõtule minna, ei anna alust üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isik omaltpoolt näidanud üles huvi üldkasuliku töö tegeliku sooritamise vastu, leides ettekäändeid töötundide mittesooritamiseks. K. Toomsalu tegevus talle otsusega mõistetud asenduskaristuse ehk üldkasuliku töö tegemata jätmisel on olnud teadlik ja tahtlik. Ringkonnakohtu hinnangul annab selline käitumine aluse seisukohaks, et K. Toomsalu suhtumine võimalusse 7 päeva aresti kandmise asemel teha 7 tundi üldkasulikku tööd, on olnud ükskõikne. Menetlusaluse isiku eelnev käitumine annab aluse 3
(4)seisukohaks, et karistuse täitmisele pööramisest kergemate alternatiivsete meetmete kohaldamisega pole võimalik tagada väärteoasjas mõistetud karistuse täitmist. 5.
- K. Toomsalu on esitanud alternatiivse taotluse asendada mõistetud arest rahatrahviga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole K. Toomsalu taotlus aresti asendamiseks rahatrahviga asjakohane, kuivõrd selline asendamise võimalus kehtivas seadustikus puudub. Ringkonnakohus lisab, et Harju Maakohtu 31.01.2017 otsusega mõisteti K. Toomsalule karistuseks arest, mis asendati üldkasuliku tööga, seega rahatrahvi määramine antud hetkel on nii seadusest tulenevalt kui ka karistuse eesmärke arvestades, võimatu. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult pööranud K. Toomsalule mõistetud aresti KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele.
- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Pärnu Maakohtu
- aprilli 2017 määruse muutmata ja K. Toomsalu määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)