← Eesti

2-16-4828/21

Tsiviilasi nr 2-16-4828 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-4828 Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2016, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Iko Nõmm Koht

§ 70

lg 6 näeb küll ette ühisomandile kaasomandi kohta käivate sätete kohaldamise (kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole ettenähtud teisiti), kuid mitte vastupidi. Puudutatud isiku III arvates ei saa Riigikohtu seisukohad abikaasade ühisvarasse 3

(6)Tsiviilasi nr 2-16-4828 kuuluvate esemete täitemenetluses realiseerimise kohta olla kohaldatavad ka kaasomandisse kuuluvate esemete realiseerimisel. Pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandiosade müümine pankrotimenetluses ei tooks kaasa hüpoteekide kustutamist TT kaasomandiosadelt.
  1. Vastuseks väitele, et eraldi müüdavate kaasomandiosade eest ei ole võimalik saada sama hinda kui kinnisasja tervikuna müües, puudutatud isik III märkis, et seadus ei keela kaasomandiosade müüki selliselt, et samaaegselt korraldatakse enampakkumine pankrotimenetluses pankrotivarasse kuuluva kaasomandiosa müümiseks ning täitemenetluses teise kaasomandiosa müümiseks, st sisuliselt müüdaks kinnisasja tervikuna. Maakohtu määrus
  2. Harju Maakohus jättis 20.06.2016 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud Swedbank AS-i kanda.
  3. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ning PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 kohaselt läheb võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile. Kohtutäituril puudub õigus pankrotivara käsutamiseks ning see õigus on ainult pankrotihalduril. Pankrotihalduril puudub võimalus võõrandada teise (mitte pankrotis) kaasomaniku osa.
  4. Puudutatud isikud on õigesti viidanud, et praegusel juhul ei ole kinnisasjad ühisomandis, vaid tegu on kaasomandis olevate kinnisasjadega, kus RP-le kuuluvad mõttelised osad on kindlaks määratud ja kuuluvad tema pankrotivara hulka. Seega ei saa arvestada avaldaja viidatud Riigikohtu seisukohtadega. Seadus ei näe samuti ette, et kaasomandile kohaldatakse ühisomandi kohta käivaid sätteid. Lisaks ei ole sundtäitmiseks esitatud nõue pankrotivõlgniku ja TT solidaarkohustus, kuivõrd 30.11.2004 ja 02.03.2007 laenulepingutest tuleneva nõude osas on võlgnikuks üksnes pankrotivõlgnik. Sissenõudjal on TT vastu üksnes asjaõiguslik realiseerimisnõue hüpoteekidega koormatud korteriomandite kaasomandiosade võõrandamiseks, millest ei teki isiklikke nõudeid tema vastu (RKTKm 3-2-1-77-15, p 25). Mitut kaasomandiosa samaaegselt koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (vt

359 lg 11).

§ 360

lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Järelikult on hüpoteegipidajal eraldi realiseerimisnõue iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja või selle mõttelise osa omaniku vastu, st ka siin ei saa rääkida pankrotivõlgniku ja TT ühisest ja/või jagamatust kohustusest sissenõudja ees. 19. Kohus ei nõustunud ka avaldaja seisukohaga, et hüpoteegi alusel ühe kaasomandiosa realiseerimine toob kaasa hüpoteegi kustutamise ka teiselt kaasomandiosalt.

§ 325

lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Mitut kaasomandiosa koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (

359 lg 11). Ka õiguskirjanduses on märgitud, et ühishüpoteek võib tekkida koormatud (sh kohtuliku hüpoteegiga koormatud) kinnisasja jagamisel kaasomandiosadeks (

Kommentaarid, II kd, lk 702 p 3.2.b).

§ 360

lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja (kaasomandi osa) arvel. Ühishüpoteegi realiseerimisel kustutatakse hüpoteek üksnes müüdud kinnisasja mõtteliselt osalt. Seega ei tooks pankrotivõlgnikule kuuluvate kaasomandiosade müümine pankrotimenetluses kaasa hüpoteekide kustutamist TT kaasomandiosadelt. 20. Kuivõrd pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise ja käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile, ei ole RP vara müümine täitemenetluse raames käesoleval juhul võimalik. Ei ole tõendatud, et kinnisasja 4

(6)Tsiviilasi nr 2-16-4828 erinevate kaasomandiosade samaaegne müük erinevates menetlustes vähendaks tulemit. Kohtutäitur on õigesti lõpetanud täitemenetluse pankrotis isiku suhtes.
  1. TsMS § 172 lg 1 alusel ja kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse AS Swedbank, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
  3. Määruskaebuse esitaja leiab, et täite- ja pankrotimenetluse konflikti korral tuleb eelistada vara müüki täitemenetluses, sest see arvestab enim õigussuhte poolte huvidega. Avaldaja leiab, et tema kui hüpoteegi pidaja võimalused saavutada oma tagatud nõude realiseerimine ühiselt kõigi kaaskoormatud kinnisasjade müügist ühe koormatud kinnisasja omaniku pankroti korral on takistatud. Käesolevat küsimust ei ole kohtupraktikas lahendatud, kuid õiguskirjanduses on probleemi ja hüpoteegipidaja huvide kahjustamist teadvustatud ning seda eelkõige käesolevas olukorras, kus pankrotihaldur ei saa müüa kolmandale isikule kuuluvat vara (pankrotis mitteoleva kaasomaniku osa) ning kohtutäitur ei saa müüa pankrotis oleva kaasomaniku vara. Õiguskirjanduses on viidatud, et pankrotiseadus võib olla põhjendamatult jäik pandiga tagatud nõuete realiseerimise korra osas.
  4. Avaldaja arvates on maakohus ebaõigesti lähtunud asja lahendamisel menetlusseadustike grammatilisest tõlgendusest ega ole arvestanud seaduse mõtet (TsMS § 8 lg 3, RKTKo 3-2-1-38-14, p 16 analoogia). Pankrotis oleva kaasomaniku osa müük peaks toimuma täitemenetluses ja kinnisasi tuleks müüa tervikuna, sest see tagab parima tulemuse kõigile puudutatud isikutele. Kaasomandi osade müük eri menetlustes kahjustaks kõigi õigusi, kuna müügihind oleks oluliselt madalam ja kahe menetlusega kaasneks märkimisväärsed kulud. Lisaks lõpeb kaasomandi osa müümisel pankrotimenetluses korraldataval enampakkumisel ka teisele kaasomandi osale seatud hüpoteek. Kinnisasja müük täitemenetluses ei kahjusta pankrotimenetluse eesmärki ega võlausaldajate huve. Menetluse edasine käik
  5. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Puudutatud isikud II ja III palusid jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga ning tuginedes TsMS § 667 lg-le 2, § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  8. Kolleegium märgib, et määruskaebuse esitaja on esitanud määruskaebuses samu väiteid, mis maakohtus toimunud menetluses. Maakohus on Swedbank AS-i väidetele vastanud ja põhjendanud oma järeldusi piisavalt. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on kohaldanud õigusnorme ebaõigesti. Kuna TMS § 51 lg 1 5
(6)Tsiviilasi nr 2-16-4828 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, siis on kohtutäitur õigesti lõpetanud täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/
  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659).
  2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kinnisasja müük täitemenetluses ei kahjusta pankrotimenetluse eesmärki ega võlausaldajate huve. Võrreldes täitemenetlusega võimaldab vara müük pankrotimenetluses paremini kaitsta võlgniku ja teiste võlausaldajate huve. Võlgniku osa müümisel pankrotimenetluses ei lõpe täitemenetlus teisele kaasomandi osale seatud hüpoteegi realiseerimiseks.
  3. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks.
  4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, siis ei määra menetluskulusid rahaliselt kindaks ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm Jõustunud Riigikohtu 10.05.2017 määruses toodud muudatustega RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-16-4828 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.
  8. Jätta määruskaebus rahuldamata ja kassatsiooniastme menetluskulud Swedbank ASi kanda.
  9. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.