Obsah (4)

§ 11§ 3§ 2§ 13

2-16-11427 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-11427 Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2017, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Kiviõli linna hagi KÜ Uus 6 Kiviõli vastu 13.05.

§ 11

lg 1 ja MTÜS § 20 lg 5 sätestatud nõudeid ja seega on asutamiskoosoleku otsus tühine. 2. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et rikuti hageja kui omaniku õigusi sellega, et koosoleku toimumisest teatati ette seaduses nõutud 7 päeva asemel ainult mõned tunnid enne selle toimumist. Hageja viitab MTÜS § 20 lg 5, kuid antud säte ei ole sobiv, kuna reguleerib juba olemasoleva MTÜ üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mitte aga selle loomise üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

§ 11lg 1 nõude vastu ei ole kostja eksinud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtu hinnangul ei näe korteriühistuseadus (

) ja mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ette õigust vaidlustada korteriühistu asutamist, sh. asutamiskoosoleku otsuse vaidlustamisega. Tulenevalt

§ 3

lg 1 ja lg 2 p 2 toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) ettenähtud korras korteriomanike enamuse otsuse alusel asutamiskoosolekul. MTÜS § 5 kohaselt võivad mittetulundusühingu asutada vähemalt kaks isikut ja MTÜS § 6 lg 1 järgi sõlmivad mittetulundusühingu asutamiseks asutajad asutamislepingu. Korteriühistu asutamisel asutamislepingut ei sõlmita (

§ 3lg 1 viimane lause).

Eeltoodust tuleneb, et

§ 3

lg 1 on erisätted korteriühistu asutamise osas, kuna KÜ asutamisel asutamislepingut ei sõlmita ja KÜ asutatakse korteriomanike enamuse otsuse alusel asutamiskoosolekul.

§ 2

lg 1 käsitab korteriühistut korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistuna. Kohtu hinnangul on küll korteriühistu ja mittetulundusühingu asutamisel viidatud erinevused, kuid mõlemal juhul ei ole asutamist vaidlustada võimalik. 4. Mittetulundusühingu puhul tuleneb selline järeldus juba sellest, et asutamisel sõlmitakse asutamisleping ja lepingut ei saa vaidlustada, sh. selle tühisusele tugineda sätete järgi, mis käsitlevad üldkoosoleku otsuse vaidlustamist (MTÜS § 24, 241). Kohtu leiab, et sama põhimõte kehtib ka korteriühistutele olenemata korteriühistu asutamise erisustest (asutamislepingut ei sõlmita ja asutamine otsustatakse asutamiskoosolekul). Teisiti öeldes, see et korteriühistu asutamine toimub enamuse otsusega asutamiskoosolekul ja mitte asutamislepinguga, ei anna õigust asutamist vaidlustada. Korteriühistu liikmel on võimalik nõuda üldkoosoleku otsuse tühistamist (

§ 13lg 3), või otsuse tühisuse tuvastamist (MTÜS § 24¹ lg 2).

Eeltoodud sätetest tuleneb, et vaidlustada saab üldkoosoleku otsust, mitte asutamiskoosoleku otsust ja selline õigus on korteriühistu liikmel. Enne korteriühistu asutamist ei saa korteriomanikud olla korteriühistu liikmed, kuna korteriühistut pole veel asutatud ning järelikult ei ole sellises olukorras nende sätete alusel võimalik vaidlustada korteriühistu asutamist (asutamiskoosoleku otsust), ega ka üldkoosoleku otsuseid.

1. Kuna seadus ei näe ette korteriühistu asutamiskoosoleku otsuse vaidlustamise õigust, siis ei tulene hageja nõue (tuvastada asutamiskoosoleku otsuse tühisus ja kustutada kostja registrist) seadusest ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kui mittetulundusühingu asutamine ei vasta seaduse nõuetele, on tagajärjeks see, et registripidaja ei kanna mittetulundusühingut registrisse (MTÜS § 9). 2 2-16-11427
2. TsMS § 425 lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Kuna kohus jõudis järeldusele, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, siis tuleb tühistada kohtuotsuse 26.04.2017 avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad hagi läbi vaatamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, järeldab kohus, et kostjal menetluskulusid ei ole ja seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3