Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse 2 esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kohus märgib, et tulenevalt
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Kaupmehe Järelmaks OÜ vahel sõlmitud leping nr 1302086/96ta koos üldtingimustega lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmiseks kantud kulu 76,68 eurot, mille nõudmise alus on üldtingimuste p 7.5 ning hinnakiri. Hinnakirja järgi on meeldetuletuskirja maksumus 12,78 eurot ning ülesütlemisavalduse maksumus 25,56 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel, kuna sellega nõutakse tarbijalt ebamõistlikult suurt hüvitist võlgnevuse sissenõudmiskulude eest, arvestamata seejuures kulu tööajale ja – jõule ning samas ka asjaolu, et saadetud teated on sisu poolest tüüpkirjad. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus on 5 eurot. Kohus on sissenõudekulude hindamisel aluseks võtnud ka alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kostjalt välja võla sissenõudmiseks kantud kuluna 25 eurot (5 x 5 eurot). Ülejäänud 51,68 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata. 5. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1401,26 eurot, millest 716,55 eurot on põhivõlgnevus, 55,45 eurot intress, 604,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 25 eurot sissenõudmiskulud. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 51,68 euro osas.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3 MENETLUSKULUD 6.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 96% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 96% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 4% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 225 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas (280 x 96%) 268,80 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (268,80 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.