KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-25 Haldusasi A. N. kaebus Tallinna Vangla 19.12.2016 vaideotsuse

) vangla sisekorraeeskirjast (VSKE) ning muudest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt jalutusaias jalutamist ning spordivarustuse paigaldamist. Vangla tegevus ei ole õigusvastane üksnes seetõttu, et kaebaja 3-17-25 soovib jalutada ja sportida muul viisil kui vangla seda võimaldab. Tallinna Vanglal ei ole kohustust luua samu jalutamise ja sportimise võimalusi, mida pakutakse teistes vanglates. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et praegusel juhul kuulub A. N. kaebus sel alusel tagastamisele. 5.

§ 55lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

Säte ei konkretiseeri, millises mahus ning millistel tingimustel, ruumides või vahenditega tuleks kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tagada. Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.2 järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada spordisaali ning seda tehakse sektsioonide kaupa graafiku järgi. Ka Tallinna Vangla on 19.12.2016 vaideotsuses sellele tuginenud. Kaebaja ei väida, et tal ei võimaldata üldse kehakultuuriga tegeleda. Seega on kaebajale üldiselt kehakultuuriga tegelemine tagatud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse spordivarustuse paigaldamist ega selle kasutamise võimaldamist, kui talle on tagatud

§ 55lg-s 1 sätestatud kehakultuuriga tegelemise võimalus.

Ka Riigikohus on märkinud, et olenemata subjektiivsest õigusest tegeleda kehakultuuriga, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetel väljakutel või ruumides (vt Riigikohtu 07.04.2010 lahend nr 3-3-1-5-10, p 19). 6.

§ 55

lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tallinna Vangla 19.12.2016 vaideotsuse kohaselt puudub vangla esimeses üksuses ehituslikest põhjustest tingituna võimalus jalutada jalutusaias. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et tema puhul toimub jalutamise võimaluse tagamine jalutusboksis, mitte jalutusaias. Kaebaja ei väida, et talle ei oleks tagatud ühe tunni pikkust jalutuskäiku värskes õhus. Ka haldusasja nr 3-16-2285 materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et jalutusbokside katus ei ole selliselt kaetud, et see ei võimaldaks värske õhu liikumist (28.02.2017 kohtuistungi protokoll). Kuna kaebaja ei väida värskes õhus jalutamise võimaluse puudumist ning ka viidatud materjalidest ei nähtu, et jalutusboks oleks ehituslikult muudetud sisuliselt siseruumiks, oli kaebajale värskes õhus jalutamine tagatud.

§ 55

lgst 2 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda jalutamist jalutusboksi asemel jalutusaias, kui kinnipeetavale on tagatud

§ 55lg-s 2 ette nähtud jalutuskäik värskes õhus.

1. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse spordivarustuse paigaldamist jalutusboksi ning jalutamisvõimaluse tagamist jalutusboksi asemel jalutusaias, tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult. Kohus märgib, et ei konkreetsete sporditegemise tarvete ega jalutusala erinevused vanglates või ühe vangla erinevates üksustes ei ole käsitatavad kaebaja diskrimineerimisena, kui kehakultuuriga tegelemise ning jalutamise võimalused on olnud kaebajale seaduses sätestatud mahus tegelikult tagatud.
2. Kaebuse tagastamisest tingituna jätab kohus läbi vaatamata muud kaebuses esitatud menetluslikud taotlused. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 2