Obsah (5)

§ 121§ 203§ 47§ 45§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 11. aprill 2017, Tartu Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Jaa

) § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja on põhjendatud huvi selgitanud tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega, kuid ei ole sealjuures maininud, milline kahju on talle väidetavalt tekkinud. Halduskohus leidis, et kirjeldatud kartserikaristused ei saanud kaebajale tekitada väidetavat kahju. 5.

1. J. Reinomägi esitas
2. septembril 2016 Viru Vanglale vaide Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 vaidlustamiseks. Viru Vangla tagastas
3. oktoobril 2016 vaide, kuna vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud. Vaideotsuses selgitati, et õigusaktid väljastati kaebajale
4. veebruaril 2014, kodukorra ja seletuskirjadega tutvus ta
5. märtsil 2014,
6. juunil 2014 ja
7. detsembril
8. Seega pidi kaebaja olema vaidlustatavast õigusaktist teadlik alates
9. veebruarist
10. Vaie tuli kaebajal esitada 30 päeva jooksul. Haldusmenetluse § 34 lg 3 kohaselt on absoluutne menetlustähtaeg vaidlustamise puhul üks aasta. Kaebaja esitas vaide
11. septembril 2016, mistõttu on vaide esitamise tähtajast möödunud üle aasta ja vangla menetlustähtaega ei ennistanud. Halduskohus leidis, et vangla tagastas vaide õiguspäraselt. Kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, mistõttu tagastati tühistamiskaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel.

5.3. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide, mis puudutab talle antud korraldusi igapäevaselt voodivarustuse viimiseks kartserist lattu, kuna toimingut ei saa vaidlustada etteulatuvalt. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

5.

1. Kaebaja esitas Viru Vanglale teabenõude saamaks selgitusi Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 osas. Viru Vangla vastas kaebajale vastusega nr 6-10/20211-
2. Halduskohus leidis, et 2 vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga. Ka õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puuduks kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (

§121lg 2 p 1).

5.

1. Kaebaja vaidlustas ka Viru Vangla vastuse nr 6-10/20211-3, mis samuti puudutas Viru Vangla kodukorra lisa 1.
2. Ka seda vastust ei pidanud halduskohus haldusaktiks, mistõttu seda tühistada ei saa. Tuvastamiskaebuse esitamine ei oleks lubatav, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (riigiõigusabi seadus § 7 lg 1 p 5). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt: 6.
4. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on vähene, on väär. Kaebaja olukorda oleks parandanud see, kui ta saanuks oma õigusi kaitsta õigusabiteenuse osutaja vahendusel. Kaebaja võimalus õiguste kaitseks oleks vähene, kui ta ei saaks vaidlustada määrust, millega tema kaebus tagastati. Halduskohus oleks pidanud riigi õigusabi taotluse lahendama enne seda, kui ta otsustas kaebuse tagastada. Seda tulnuks teha eraldiseisvate määrustega. 6.
5. Asjaolu, et kaebaja on talle määratud kartserikaristuse ära kandnud, ei välista Viru Vangla tegevuse õigusvastasust ja õigust nõuda kaebajale tekitatud kahju hüvitamist. Vaidlustatud haldusakt ei ole kaotanud oma kehtivust ning selles väljatoodu piirab kaebaja õigusi. Kui tühistamisnõude lahendamine muutub võimatuks, tuleb üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. CPT on leidnud, et kartserikaristusi ei tohiks järjest täitmisele pöörata. Selleks ajaks, kui kaebaja esitas vanglale taotluse kartserikaristuste peatamiseks, oli ta järjestikku viibinud üksikvangistuses keskeltläbi 100 päeva. Kartseris viibimise ajal kaebaja tervis halvenes. Lisaks alandas see kaebaja inimväärikust. 6.
6. Kaebaja ei lasknud mööda vaide esitamiseks mõeldud tähtaega Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 vaidlustamiseks. Tuvastamisnõude esitamiseks mõeldud kolmeaastane tähtaeg ei olnud möödunud. 6.
7. Kaebaja ei vaidlustanud toiminguid, mis olid sooritamata, vaid neid, mis olid juba tehtud. 6.
8. Vastusega nr 6-10/20211-2 ja vastusega nr 6-10/20211-3 piirati kaebaja õigust saada teavet vastavalt avaliku teabe seadusele. Kaebaja on selgitanud, miks õigusvastasuse tuvastamine on vajalik tema õiguste kaitseks. 6.
9. J. Reinomägi esitas
10. jaanuaril 2017 riigi õigusabi taotluse, et osaleda menetluses ja kaitsta enda õigusi. Kaebaja haigus takistab tal oma õigusi tõhusalt kaitsmast. Kaebaja on maksevõimetu, mistõttu ta ei saa ise endale õigusteenuse osutajat lubada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Esmalt lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, mis on esitatud
12. jaanuari
13. a määruse resolutsiooni p-le 1 (I), ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse osas, mis on esitatud
14. jaanuari
15. a määruse resolutsiooni p-le 2, ja kaebaja
16. jaanuari
17. a taotluse osas, milles ta soovib riigi õigusabi (II). I
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse osas, millega tagastati

§ 121lg 2 p 1 alusel Viru Vangla 17.

augusti

1. a vastuse nr 6-10/22047-2,
2. juuli
3. a vastuse nr 6-10/20211-2 ja
4. augusti
5. a vastuse 6-10/20211-3 õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning korralduste 3 õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit. Samuti kuulub halduskohtu määrus tühistamisele osas, millega tagastati kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses Viru Vangla kodukorra lisaga 1.
6. Ringkonnakohus saadab asja eelnimetatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muus osas muutmata.
7. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse, milles nõuab Viru Vangla
8. augusti
9. a vastuse nr 6-10/22047-2 tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist, Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamist ja selle õigusvastasuse tuvastamist, kaebajale antud korralduste õigusvastasuse tuvastamist seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit; Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamist ja nende õigusvastasuse tuvastamist.
10. Tartu Halduskohus on
11. jaanuari
12. a määrusega tagastanud kaebuses nimetatud nõuded järgmiselt: 1) Viru Vangla
13. augusti
14. a vastuse nr 6-10/22047-2 tühistamisnõude

§ 121

lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki; 2) Viru Vangla

1. augusti
2. a vastuse nr 6-10/22047-2 õigusvastasuse tuvastamise nõude

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu; 3) Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamisnõude

§ 121

lg 1 p 4 alusel, põhjusel et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetluse läbimata; 4) korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselgel puudumise tõttu; 5) Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamis- ja tuvastamisnõuded

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega kaebuse tagastamise osas, mis puudutavad Viru Vangla
2. augusti
3. a vastuse nr 6-10/22047-2, Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 ja Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamisnõudeid, ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebus tuleb nimetatud nõuete osas tagastada. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks siiski märkida järgmist.

1. Kaebaja on kaebuses esitanud nõude tühistada Viru Vangla
2. augusti
3. a otsus nr 610/22047-2, millega jäeti rahuldamata J. Reinomägi
4. juuli
5. a taotlus VangS § 65 lg 2 kohaldamiseks. VangS § 65 lg 2 järgi võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Seega oli kaebaja eesmärk tühistamisnõude esitamisel saavutada olukord, kus kaebaja kartserikaristus lükatakse edasi katseajaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tühistamisnõue kaebaja jaoks tõhus vahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Nagu halduskohus on selgitanud, ei saavutaks vangla haldusakti tühistamise nõue kaebaja eesmärki, kuivõrd kaebaja oli enne kohtumenetlust kartserikaristused ära kandnud. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja
6. jaanuaril 2017 esitatud teate kohaselt on ta vanglast vabanenud, mistõttu vaidlusalusel otsusel puudub kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.
7. Kaebaja on palunud Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamist. Ringkonnakonnakohus selgitab sarnaselt halduskohtule, et

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse 4 menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ringkonnakohus märgib, et tühistamisnõude osas on kinni peetavatel isikutel VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, mille läbimata jätmise korral tuleb kohtul

§ 121lg 1 p 4 kohaselt kaebus tagastada.

Kuna Viru Vangla on

1. oktoobri
2. a otsusega nr 6-12/225-2 tagastanud õiguspäraselt kaebaja vaide Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 kehtetuks tunnistamise osas, ei saa lugeda kaebaja poolt kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks, mistõttu on tühistamiskaebuse tagastamine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu samuti õiguspärane.
3. Halduskohus tagastas J. Reinomägi nõude, milles ta taotleb Viru Vangla
4. augusti
5. a vastuse nr 6-10/22047-2 õigusvastasuse tuvastamist

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna halduskohtu hinnangul on kaebaja kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Sealjuures märkis halduskohus, et kaebaja pole täpsustanud, milline kahju talle väidetavalt on tekitatud, ning kaebaja ei ole väitnud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 toodud tagajärgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on ennatlikult hinnanud kahju hüvitamise taotluse perspektiivikust, kuivõrd halduskohus pole täitnud antud juhul temale pandud uurimiskohustust selgitamaks välja, milline võib olla võimalik kahju. Kui halduskohtu jaoks jäi kahju hüvitamisega seonduv ebaselgeks, oleks halduskohtul tulnud lasta kaebajal nõuet täpsustada. 15. Halduskohus tagastas Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit

§ 121

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus märkis järgmist: „

§ 45

lg 2 kohaselt peab tuvastamiskaebuse esitamisel kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Sama sätte lõike 3 kohaselt on menetlustoimingu vaidlustamine lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kohus leiab, et selliseid asjaolusid ei ole antud juhul tuvastatud“. 16. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise hindamisel viidanud ebaõigele õiguslikule alusele. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd Viru Vangla vastused nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 ning vangla korraldus viia voodivarustus väljapoole kartserikambrit pole suunatud mõne muu toimingu või otsustuse ettevalmistamisele, siis pole need menetlustoimingud, mistõttu ei kohaldu antud juhul ka

§ 45lg-s 3 sätestatud piirang.

Nimetatud sätte kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Sarnaselt eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kui halduskohus leiab, et kaebaja pole põhjendanud, milles tema õigustatud huvi õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamisel seisneb, tuleb halduskohtul lasta kaebajal oma nõuet täpsustada.

1. Muuhulgas on kaebaja esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses Viru Vangla kodukorra lisaga 1.28, kuid halduskohus pole nimetatud nõude osas eraldi seisukohta võtnud. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on
2. jaanuari
3. a määruse p-s 22 küll maininud kodukorra lisa 1.28 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist, mis halduskohtu hinnangul toetab kodukorra lisa 1.28 tühistamisnõude kohta välja toodud argumentatsiooni, kuid 5 analüüs, mis käsitleks Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastamist, puudub.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ehk osas, milles halduskohus tagastas Viru Vangla
5. augusti
6. a vastuse nr 6-10/22047-2,
7. juuli
8. a vastuse nr 6-10/20211-2 ja
9. augusti
10. a vastuse 6-10/20211-3 õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit. Samuti kuulub halduskohtu määrus tühistamisele osas, millega tagastati kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses Viru Vangla kodukorra lisaga 1.28.

§-s 210 lg 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. 19.

§ 120

kohaselt teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.

§ 120

lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus, et halduskohus on kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas ebaõigesti tagastanud. See ei tähenda, et kaebuse tagastamiseks ei võiks esineda muid aluseid või pärast täiendavat õigusvastasuse tuvastamise nõuete kaebeõiguse kontrolli ka sama alust kaebuse tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut määrust teha ning asi tuleb saata halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. II

1. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomägi määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. jaanuari
3. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, ja kaebaja
4. jaanuaril 2017 ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Tartu Halduskohtu
5. jaanuari
6. a määruse põhjendusi riigi õigusabi andmata jätmise osas.
7. Halduskohus on lahendanud riigi õigusabi taotluse, leides, et kuna kaebuse tagastamisega seoses on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks vähene, tuleb taotlus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise üheks aluseks see, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna J. Reinomägi kaebuse menetlusse võtmine pole käesoleval juhul välistatud, ei ole antud juhul muuhulgas kohane jätta riigi õigusabi taotlust rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele lahendab ringkonnakohus järgnevalt kaebaja riigi õigusabi taotlused, mille ta on esitanud Tartu Halduskohtule ja Tartu Ringkonnakohtule.
8. J. Reinomägi soovib riigi õigusabi menetluses ja kaitsta enda õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul soovib kaebaja riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses.
9. RÕS § 7 lg-s 1 on loetletud alused, mille esinemise korral riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 6
10. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja on iseseisvalt koostanud halduskohtule esitatud kaebuse, vanglale kaebusega asjaoludega seonduvaid taotlusi ja vaideid ning esitanud korduvalt kohtule mitmesuguseid taotlusi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka varem korduvalt vangla tegevust halduskohtus vaidlustanud.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et nähtuvalt kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud pöördumistest, on kaebaja võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul riigi kulul kaebajale õigusteenuse osutamiseks menetlusabi andmine kaebaja õiguste kaitseks käesolevas asjas vajalik. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja peamine ülesanne on üksnes osundada asjaoludele, mille tõttu ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses sellega iseseisvalt hakkama saanud.
12. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohus seisukohal, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Seega antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
13. Arvestades eeltoodut ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene