← Eesti

4-15-7694/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2017, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-15-7694 Väärteoasi Rainis Tammiksaar süüdistatuna KarS § 218 lg 1 järgi Menetlustoiming Menetluse lõpetamine aegumistähtaja möödumise tõttu Menetlusosalised Menetlusalune isik: RAINIS TAMMIKSAAR, i.k. 39108215210; elukoht: xxxx; kaitsja: Silver Reinsaar Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveamet Ida Prefektuur Rakvere Politseijaoskond; email: ida@politsei.ee VTMS § 29 lg 1 p 5; § 48; § 192; § 193 Kohtumääruse õiguslik alus RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada Rainis Tammiksaare suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.
  3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Clarus kasuks 732,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt Rainis Tammiksaarele riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
  4. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse senine käik Väärteoasjas nr, 2590,15,02111 koostatud väärteoprotokolli AB1411278 kohaselt viibis Rainis Tammiksaar 20.03.2015 kell 14:39 xxxx ja ostis soov.ee kaudu R K mobiiltelefoni koos tahvelarvutiga Asus Padfone (koos tarvikutega) ning jättis kauba ja saatekulu eest tasumata kokku summa 154 eurot. Seega rikkus Rainis Tammiksaar KarS § 209 lg
  5. Väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi. 1 Väärteoasjas nr. 2670,15,002818 koostatud väärteoprotokolli AB1411279 kohaselt Rainis Tammiksaar 09.04.2015 xxxx lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse pakkudes internetiportaalis okidoki.ee (kasutajanimi xxxx) televiisorit Thompson 46’’ kavatsemata tegelikult televiisorit üle anda. Vastavalt kokkuleppele kandis C T 50 + 15 eurot saatekulu Rainis Tammiksaare isa R T pangakontole, kuid lubatud kaupa ei saanud ning raha ei tagastatud. Seega rikkus Rainis Tammiksaar KarS § 209 lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 06.05.2016 otsusega tunnistati Rainis Tammiksaar süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning teda karistati 15-päevase arestiga. Kohtuotsuse kohaselt kuulus arest ärakandmisele koheselt peale Viru Maakohtu 31.08.2015 otsusega väärteoasjas 4-15-4129 mõistetud aresti ärakandmist. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2016 määrusega rahuldati Rainis Tammiksaare apellatsioonkaebus, tühistati Viru Maakohtu 06.05.2016 otsus ning saadeti väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kohtumäärus jõustus 13.09.
  6. Väärteoasja uue arutamise raames toimusid kohtuistungid: 03.11.2016 – asja arutamine lükati edasi, kuna tunnistaja C T ei ilmunud istungile; 14.11.2016 – asja arutamine lükati edasi, kuna tunnistaja C T ei ilmunud taaskord istungile; 30.11.2016 –asja arutamine lükati edasi, kuna tunnistaja C T suhtes ei õnnestunud sundtoomist kohaldada, kuid kaitsja jäi oma seisukoha juurde, et tunnistaja C T osavõtt kohtumenetlusest on vajalik. Kohtuistung 09.01.2017 Tunnistaja C T toimetati sundtoomise korras kohtuistungile ning ülekuulamise käigus andis järgmised ütlused: Rainis Tammiksaar ei ole talle tuttav. Soovis osta Okidokist Thompsoni 46tollist telekat, mis oli soodsa hinnaga, maksis pool raha ette. Müüjaga suhtles algul Okidokis ning edasi telefonitsi, müüjalt sai konto numbri, kuhu raha kanda ja müüja lubas teleka C kohe saata, kuid kaupa ei tulnud. Ootas veel 2 päeva, müüja kõnedele rohkem ei vastanud ja siis pöördus politseisse. Menetlusalune isik Rainis Tammiksaar andis ülekuulamise käigus järgmised ütlused: Soovis osta tahvelarvutit, kuid tahtis enne kauba headuses veenduda ning meilitsi leppis müüjaga kokku, et saab kauba ennem kätte ja tal on kaubaga tutvumiseks kuu aega. Müüja oli ka aru saanud sellest, et hetkel ta kauba eest tasuda ei saa, kuna polnud tööd. Müüjaga suhtles meili teel ja oli kokkulepe, et müüja asja politseisse ei anna. Kauba sai kätte 20.märtsil, soov oli kauba eest maksta, sai müüjast aru selliselt, et talle on kuu aega antud tasumiseks, aga sattus enne emadepäeva vanglasse ja siis jäi maksmata. Rohkemat sellest episoodist ei mäleta. I L tõi teleka ja ta pani selle Okidokisse müüki. Ostja soovis saada pilte telekast, kui see pakitud on. Pakkisid teleka ära, tegid pildid, saatsid ostjale, ostja kandis raha üle. Panid teleka auto peale, sõitsid bussijaama cargosse ja telekas kukkus maha. Tegid paki lahti ja avastasid, et telekal on mõra. Helistas ostjale, tolle abikaasa võttis kõne vastu ja oli nõus, et telekas saadetakse siis, kui ta on korda tehtud. Tahtis ekraani ära vahetada sõbra juures, kes remondib telekaid. Ei mäleta enam, miks ta hiljem kõnesid vastu ei võtnud. Raha tagasi ka ei kandnud, telekas on korda tehtud ja ärasaatmiseks valmis, kuid pole jõudnud pärast vanglast vabanemist sellega tegeleda. Ka I L oli vahepeal vanglas. Kahetses oma tegu, tunnistas end osaliselt süüdi ja palus arest asendada üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja A V leidis, et Rainis Tammiksaare süü on tõendamist leidnud, ka isik ise on end osaliselt süüdi tunnistanud. Samas on tema versioonid toimunust olnud erinevad, kord mäletab ja kord ei mäleta. Kui isik sai kauba kätte
  7. märtsil ja sai aru, et tal on kuu aega kauba eest tasumiseks või selle tagastamiseks, kuid 30-ndaks märtsiks ei teinud ühte ega teist, siis 2 on tegu toime pandud tahtlikult. Isik on ka varasemalt karistatud samalaadsete tegude eest. Kuna teised karistusliigid ei ole talle mõju avaldanud, siis taotles aresti kohaldamist sanktsiooni maksimummääras. Rainis Tammiksaare kaitsja märkis, et kuna tegemist on ringkonnakohtust tagasi tulnud asjaga, siis pole võimalik isikut karistada rangemalt kui esialgselt. Ka leidis kaitsja, et Rainis Tammiksaare süü ei ole kummagi episoodi puhul tõendatud, asjaosalised ei mäleta kokkuleppeid kuigi täpselt ning tahtlus vastusooritust (kauba eest tasuda ja telekat üle anda) mitte teha ei ole tõendamist leidnud ning esitatud tõendite pinnalt esilekerkinud kahtlused tuleks tõlgendada Rainis Tammiksaare kasuks ja väärteomenetlus lõpetada. Menetluskulud tuleks jätta tervikuna riigi kanda, kuna isik ei ole süüdi selles, et tema väärteoasja juba esimesel korral maakohtus õigesti ei menetletud. Juhul kui kohus siiski leiab, et Rainis Tammiksaar tuleb süüdi tunnistada KarS § 218 järgi, siis oleks põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga olukorras, kus riik on ühte väärteoasja menetlenud 2 aastat ja isik on selle aja jooksul viibinud vangistuses. Täiendava aresti mõistmine ei omaks enam sisulist eesmärki. Kohus teatas, et kohtuotsus kuulutatakse 10.04.2017 kell 10.
  8. Kohtumääruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edasipidi VTMS) § 29 lg 1 p 5 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Käesolevas väärteoasjas on tegude toimepanemise (lõpuleviimise) ajaks 20.03.2015 (mobiiltelefoni ja tahvelarvutiga seotud episood) ning 09.04.2015 (teleriga seotud episood). Seega on väärteod aegunud, kuna möödunud on 2 aastat ning seisuga 10.04.2017 ei ole käesolevas väärteoasjas otsust tehtud. Ka ei nähtu väärteoasja materjalidest asjaolusid, mis tingiksid väärteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi, mille kohaselt peatub süüteo aegumine muuhulgas kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde. Seega ei ole väärteo aegumine kõrvalehoidumise tõttu katkenud. VTMS § 29 lg 3 tuleneb, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteomenetlus 20.03.2015 ja 09.04.2015 toimepandud tegude osas tuleb VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.