Obsah (10)

§ 174§ 176§ 445§ 423§ 477§ 173§ 448§ 632§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-12810 Tsiviilasi Anto

§ 174

lg 1 on erand

§ 176lg 1 suhtes.

Kostjatele osutatud õigusabi maht ei olnud nii suur, nagu kostja väidavad. Esindaja saadetud dokumendid olid paljuski õiguslikult vildakalt koostatud, sisaldasid hulgaliselt mittevajalikke ning absurdseid väiteid ning olid täis kirjavigu. Maakohus pidas põhjendatuks õigusabikuluks 400 eurot, millest hagejal tuli kostjatele hüvitada 75% ehk 300 eurot. 2

§ 445lg 1 alusel tasaarvestas kohus menetlusosaliste vastastikused nõuded.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostjad paluvad määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega määrata kindlaks kostjate menetluskulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud maakohus objektiivne, vaid oli kallutatud hageja kasuks. Kuigi kohus asus seisukohale, et kostjatele osutatud õigusabi maht oli väidetust väiksem, aktsepteeris kohus hageja ülepaisutatud menetluskulusid. Maakohus aktsepteeris hageja vigaselt koostatud ning üldsõnalist hagiavaldust, samuti hageja esindaja lohakat asjaajamist. Kohtu väide, et kostja oli esitanud vigase sisuga menetlusdokumente, ei ole asjakohane. Kostja esindaja poolt kohtule
2. a septembris esitatud vigase grammatikaga dokument oli parandatud
3. a veebruaris. Maakohus ise rikub õigekirja reegleid (kostjad viitavad
4. septembri 2015 määrusele). Kostjate menetluskulude vähendamine põhjendusel, et kostjad on esitanud absurdseid ja asjasse mittepuuduvaid väiteid, ei ole asjakohane. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue oli põhjendamatu. Kui keegi absurdseid asjaolusid avaldas, oli see hageja. Absurdne ja asjakohatu on otsuses toodud järeldus, mille kohaselt ei tekitaks hageja iseendale kahju. Hageja ei ole tõendanud, et õigusabikulud on põhjendatud. Vigane hagiavaldus ja päringute tegemine ei ole nii mahukad menetlustoimingud, mille eest saaks küsida niivõrd kõrget hinda. Seda enam, et hageja esindaja ei osalenud kohtuistungil ega paikvaatlusel. Maakohus rikkus Viru Maakohtus väljakujunenud menetlustava, mille kohaselt võiks ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni üks tund. Praegusel juhul oli tegemist tavapärase kahju tekitamisest tuleneva rahalise nõudega. Hagejale osutatud õigusabi on seega 2,68 tundi (321 eurot 60 senti). Poolte võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades pakuvad kostjad alternatiivselt välja, et kohus tunnustaks kostjate menetluskulusid täies ulatuses. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab sellest huvitatud isik (HansaLaw) kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
5. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hageja ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused

§ 423

lg 2 p 2 (koostoimes

§ 477lg-ga 1) alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 9. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud 3 tekkisid (

§ 174lg 1 esimene lause).

Menetluskulude jaotus tuleb märkida kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning seda ka juhul, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg-d 1 ja 2).

1. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotus tuleb märkida kohtulahendi resolutsiooni. Viru Maakohtu
2. oktoobri 2016 otsuse resolutsioonist menetluskulude jaotust ei nähtu. Asjaolu, et menetluskulude jaotus nähtub otsuse põhjendava osa p-dest 24 ja 25, ei tähenda, et maakohus on täitnud

§ 173lg-st 1 tuleneva nõude.

Olukorras, kus maakohus on menetluskulude jaotuse puudumisele vaatamata menetluskulud

§ 174

lg 1 alusel rahaliselt kindlaks määranud, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mis toob kaasa maakohtu määruse tühistamise. 11. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus kohus ei ole menetluskulusid jaotanud, on menetlusosalisel õigus esitada avaldus täiendava otsuse tegemiseks kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (

§ 448lg 1 p 3 ja lg 2 esimene lause).

Samuti on menetlusosalisel õigus otsuse peale edasi kaevata. Kohus võib ka omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates (

§ 448lg 2 teine lause).

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised täiendava otsuse tegemist taotlenud ega maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Samuti pole kohus ka omal algatusel täiendavat otsust teinud. Praeguseks on möödunud

§ 448

lg-s 2 ning

§ 632lg-s 1 nimetatud tähtajad.

Seega tuleb hageja ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jätta

§ 423

lg 2 p 2 (koostoimes

§ 477lg-ga 1) alusel läbi vaatamata.

Selle tulemusena kannavad pooled oma menetluskulud ise. 12. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

§ 174

lg 4 ei ole erand

§ 176

lg 1 suhtes.

§ 174lg 4 ei reguleeri seda, millal tuleb esitada menetluskulude nimekiri.

Asjaolu, kas kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks lõppelahendis (

§ 177

lg 1 p 1) või eraldi määrusega pärast lõpplahendi jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2), ei mõjuta

§-st 176 tulenevat menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks