Obsah (7)

§ 176§ 218§ 442§ 659§ 175§ 178§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2017. a, Tartu Tsiviilasja number 2-08-29697 Tsiviilasi OÜ

§ 176lg 5 rikkumine).

Kinnituse menetluskulude kandmise ja väljamõistmise kohta on esitanud Gennadi Mihelson, kes ei ole menetlusosaline. Menetluskulude nimekirjas loetletud tegevused ei ole osaliselt kontrollitavad kohtutoimikust. Menetlusdokumendi koostamiseks kulunud ajakulu ei ole mõistlik. Õigusabiteenuse osutamine hinnaga 110 eurot tund ei ole mõistlik. Õigusabi osutab füüsiline isik, millest tulenevalt peaks esindaja tasu olema 33% väiksem kui advokaadibüroo osutatava teenuse eest tasumisel. Mõistlikuks ja põhjendatuks saab lugeda õigusabi osutamist tunnihinnaga 73 eurot 70 senti (110-33%). MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohtu
2. jaanuari 2017.a määrusega määrati, et kostjal 1 hüvitavad menetluskulud puuduvad ja rahuldati kostja 2 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõisteti hagejalt kostja 2 kasuks välja menetluskuludena 2101 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja 2 on
3. oktoobril 2016 taotluses kinnitanud, et kõik avalduses nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostjat 2 esindas

§ 218sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja (tl 48, kd III).

Asja materjalidest nähtub, et kostja 2 on esitanud maa- ja ringkonnakohtu menetluses järgmised dokumendid:

1. novembril 2013 taotlus (sisuliselt 1 lk),
2. novembril 2013 taotlus (sisuliselt 0,5 lk),
3. aprillil 2014 taotlus (sisuliselt 1 lk),
4. aprillil 2014 vastus (sisuliselt 4 lk),
5. novembril 2014 apellatsioonikaebus (sisuliselt 5 lk),
6. veebruaril 2015 vastus vastuapellatsioonikaebusele (sisuliselt 4 lk),
7. veebruaril 2016 vastus kohtunõudele (sisuliselt 1 lk) ja
8. juulil 2016 2 seisukoht (sisuliselt 1 lk). Kokku on kostja 2 esitanud kohtule 8 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 17,5 lk. Kostja 2 esindaja viibis kahel kohtuistungil Viru Maakohtus
9. novembril 2013 (istung kestis 17 min) ja
10. mail 2014 (istung kestis 3 tundi 10 min). Maakohus arvestas igaks istungiks ettevalmistamise ajaks 0,5 tundi, kokku 1 tund. Maakohus ei nõustunud kostja 2 taotlusega määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus asja materjalide, kohtumääruste, kohtuotsuste, hageja vastustega tutvumise eest ja jättis need põhjendatud ja vajaliku ajakuluna arvestamata. Maakohus oli seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega (määrustega jne) tutvumisele ning esmasele õiguslikule analüüsile, ka kliendiga suhtlemisele ning talle õigusliku olukorra selgitamisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Maakohus viitas, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Maakohus asus seisukohale, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses keskmisest keerukama vaidlusega ja arvestas 50 minutit ehk 0,833 tundi ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks. Põhjendatud ja vajalik kostjale 2 õigusabiteenuse osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel oli maakohtu hinnangul 14,60 tundi (17,5lk×0,833h). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 3,5 tundi ja istungiteks ettevalmistamise aeg 1 tund. Maakohus luges kostja 2 põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel, istungiteks ettevalmistamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 19,10 tundi (14,60+3,5+1). Maakohus leidis, et kostja 2 esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega ja ei ületa eelduslikult keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu ja rahuldas kostja 2 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kostja 2 menetluskulude rahaliseks suuruseks 2101 eurot (110×19,10). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
11. Hageja esitas määruskaebuse Viru Maakohtu
12. jaanuari 2017 määruse peale ja palus määruse punkti 2 tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks kostjale 2 hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja 2 kasuks välja põhjendatud ja seaduslikud menetluskulud. Hageja ei nõustu maakohtuga kostja 2 esindaja ajakulu osas. Kostja 2 ei esitanud maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja ja menetluskulude nõue on esitatud peale

§ 176lg 1 sätestatud tähtaega.

Maakohus ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel selles osas seisukohta võtnud, mistõttu on maakohus rikkunud

§ 442lg-st 8 tulenevaid nõudeid.

Maakohtu menetlusega seoses ei kuulu kostja 2 menetluskulud hüvitamisele. Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja väite osas, et tunnitasu 110 eurot ei ole mõistlik, kuna vastava tasu saajaks on füüsiline isik, mitte aga juriidilisest isikust advokaadibüroo. Hageja jaoks tähendab see faktiliselt 146 eurot 30 senti tund (1,33×110) õigusabi kulu. Nimetatud summa on 3 vastuolus Riigikohtu

1. oktoobri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13 p-s 12 toodud seisukohaga, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
2. Kostja 2 ei pea määruskaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Viru Maakohus tegi tsiviilasjas kohtuotsuse
3. oktoobril
4. Otsuse tegemise ajal kehtis

§ 176

lg 1 redaktsioon, mis ei näinud ette kohtuistungil menetluskulude nimekirja esitamist. Menetluskulude nimekirja esitamine kohtuistungil jõustus alles

1. jaanuaril 2015, st vastustajal puudus seadusest tulenev kohustus esitada maakohtu menetluses menetluskulude nimekiri. Kostja 2 lepinguline esindaja osutab kostjale 2 õigusteenust tunnitasuga 110 eurot/tund käibemaksuta, tunnitasu suurus on mõistlik ja seaduslik. Kostja 2 on ringkonnakohtu menetluses
2. augustil 2016 esitanud menetluskulude nimekirja nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude kohta kokku summas 2 456 eurot 30 senti. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel, istungiteks ettevalmistamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 19,10 tundi, millega kostja 2 nõustus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. jaanuari 2017.a määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei korda

§ 659ja § 654 lg 6 alusel neid kõiki.

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.

1. Hageja on vaidlustanud Viru Maakohtu
2. jaanuari 2017 määruse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja 2 kasuks välja menetluskuludena 2101 eurot. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Hageja on seisukohal, et maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude rahaline suurus ning kostja 2 füüsilisest isikust esindaja tunnitasu 110 eurot ei ole põhjendatud.
3. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt
4. detsembri
5. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-119-14, p 19,
6. märtsi
7. a otsis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-10, p 10). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja 2 lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb

§ 175

lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ning põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-43-10, p 14). Maakohus on vähendanud kostja 2 põhjendatud ja vajalikku ajakulu 19 tunni 10 minutini. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kokku on kostja 2 esindaja esitanud kohtule 8 menetlusdokumenti kogumahuga 17,5 lehekülge. Kostja 2 esindaja viibis kahel kohtuistungil Viru Maakohtus
3. novembril 2013 (istung kestis 17 min) ja
4. mail 2014 (istung kestis 3 tundi 10 min). Ringkonnakohus nõustub, et esindaja ajakulu hindamine koostatud menetlusdokumentide 4 lehekülgede arvu järgi ei ole õige. Kuid ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustus hinnata minutilise täpsusega menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohtu hinnangul on nõude tunnustamine pankrotimenetluses tavapärasest keerukam ja ajamahukam. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega järeldustesse sekkuda. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning rahalise suuruse kindlaksmääramist põhjalikult ja igakülgselt.
5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja 2 on menetluskulude nimekirja maakohtu menetlust puudutavas osas esitanud hilinenult. Maakohtu otsuse tegemise ajal
6. oktoobril 2014 kehtis

§ 176

lg 1 redaktsioon, mis ei näinud ette kohtuistungil menetluskulude nimekirja esitamist. Menetluskulude nimekirja esitamine kohtuistungil jõustus alles

1. jaanuaril
2. Seega on kostja 2 esitanud menetluskulude nimekirja õigeaegselt. Ringkonnakohus märgib vastuseks hagejale, et lepingulise esindaja tunnitasu suurus ei sõltu sellest, kas teenust osutab juriidiline või füüsiline isik. Riigikohus on
3. veebruari 2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p-s 14 leidnud, et põhjendatud on esindaja tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on selgitanud viidatud lahendis, et maakohus lähtus tunnitasu hindamisel õigesti tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, arvestades seejuures eelkõige asjas esitatud tõenditega, kuivõrd tõendite esitamine on erinevalt õiguslikust kvalifitseerimisest ainult poole ülesanne, samuti menetluse kestusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks. 9.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Viru Maakohtu 14. märtsi 2017 määrusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja on pankrotis, siis

§ 190

lg 7 alusel vabastab ringkonnakohus hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Viivi Tomson Kai Kullerkupp Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5