Obsah (7)

§ 113§ 635§ 638§ 9§ 637§ 644§ 645

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla 23 221 eurot 62 senti tasumiseni. 3.

1. Jätta menetluskulud maakohtus 91% ulatuses OÜ Timerlan Auto kanda ja 9% ulatuses Aktsiaseltsi Baltem kanda. 3.
2. Tagastada Aktsiaseltsile Baltem pärast kohtuotsuse jõustumist hagi tagamise avalduselt tasutud tagatis 1625 eurot. 3.
3. Jätta kohtuotsuse jõustumisel kehtima Viru Maakohtu
4. aprilli 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik registerpant mootorsõidukitele).“
5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 91% ulatuses OÜ Timerlan Auto kanda ja 9% ulatuses Aktsiaseltsi Baltem kanda. Selgitada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Aktsiaselts Baltem (hageja) esitas
8. veebruaril 2015 Viru Maakohtule hagi OÜ Timerlan Auto (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 25 559 eurot 1 senti, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 1848 eurot 13 senti ning viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus tagas

1. aprilli 2015 määrusega hagi ja seadis hageja kasuks kostja sõidukitele kohtuliku registerpandi. Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled
2. veebruaril 2014 töövõtulepingu rataslaaduri Komatsu remontimiseks. Hageja saatis vastuseks kostja soovile
3. veebruaril 2014 pakkumuse ja taotles 50% ettemaksu (20 0000 eurot) tasumist. Kostja aktsepteeris pakkumust, tasudes
4. veebruaril 2014 ettemaksu. Hageja lõpetas lepingujärgsed tööd
5. märtsil 2014 ja saatis samal kuupäeval kostjale e-kirja, milles palus tasuda arve 45 559 eurot 1 senti. Tasu tehtud tööde eest kujunes pakkumuses märgitust suuremaks, sest lepingu täitmisel töid täpsustati ning kostja tellis lisatöid. Kuivõrd varasemalt oli kostja tasunud ettemaksu 20 000 eurot, võlgneb kostja hagejale 25 559 eurot 1 senti. Kostja leidis
6. märtsi 2014 vastuses alusetult, et tööd ei ole tehtud kohaselt. Kostja ei ole töid üle vaadanud ega rataslaadurile järele tulnud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja arvet ei tasunud. Kostja võlgneb hagejale ka viivise.
7. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema vastuväidete kohaselt käitus hageja pahauskselt, sest ei lubanud rataslaadurit vastu võtta ja üle vaadata. Hageja arvel märgitud tööd ei ole mõistlikud ega põhjendatud. Hageja tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele. MAAKOHTU LAHEND
8. Viru Maakohus rahuldas
9. mai 2016 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 25 559 eurot 1 senti, viivise 1848 eurot 13 senti põhivõlalt alates
10. märtsist 2014 kuni hagi esitamiseni ning viivise sealt edasi

§ 113lg 1 järgses määras kuni põhinõude tasumiseni.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt rataslaaduri remondi. Ettemaksu tasumisega tunnistas kostja pakkumust. Hageja teatas

1. märtsi 2014 e-kirjaga, et tööd on tehtud ja saatis arve, märkides, et kostjal on ettemaks 20 000 eurot. Samas kirjas teatas kostja, et laaduri saab kätte pärast arves märgitud puuduoleva summa tasumist. Kostja keeldus
2. märtsi 2014 e-kirjas arvet tasumast, teatades, et rataslaadur vajas remonti hageja töötajate süül ning arvel märgitud summa ületab laaduri hinna. Kostja tehtud töid üle ei vaadanud ja laadurile järele ei läinud. Kostja esitas ValueExpert OÜ
3. juuli 2015 hindamisakti, mille kohaselt on vaidlusaluse töökorras rataslaaduri maksumus 47 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on hindamisaktis märgitud, et laaduri hüdrosüsteemi filtris on metalliosakesi. Nõustuda ei saa kostja väitega, et eeltoodu tähendab laaduri ebakvaliteetset remontimist. Laaduri väärtuse hindaja ei olnud pädev hindama laadurile tehtud remondi kvaliteeti. Metalliosakeste olemasolu hüdrosüsteemi filtris tõendab, et filter täidab oma ülesannet ja eraldab õlist sinna süsteemi osade hõõrumise tagajärjel sattunud võõrosakesi. Metalliosakeste suurem eraldumine süsteemi sissetöötamise käigus on tavapärane. Hageja on teinud rataslaaduri remondi nõuetekohaselt ning kostja ei ole vastupidist tõendand. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 635

lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist (vaidlusaluse arve tasumist). Kostja võlgneb hagejale

§ 113lg 1 järgi ka viivise.

3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus leidis valesti, et hageja tehtud remont oli nõuetekohane. Maakohus jagas valesti poolte tõendamiskoormuse, kui leidis, et kostja pidi tõendama, et hageja töö ei olnud nõuetekohane. Kostja tõendas, et ta tegi
2. märtsil 2014 tööde ülevaatuse ja leidis, et tööd on tehtud ebakvaliteetselt. Maakohtu järeldus, et kostja ei ole tööde ülevaatust teinud, on vale. Kuna hageja kui töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et rataslaadur on kvaliteetselt remonditud. See, et rataslaaduri filtris oli palju metalliosakesi, võimaldab eeldada, et rataslaadur oli halvasti remonditud. Hindamisaktist tuleneb ka järeldus, et rataslaadurit ei olnud võimalik selle defekti tõttu kasutada Maakohus ei põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta leidis, et metalliosakeste olemasolu filtris on tavapärane.

1. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. mai 2016 otsus tuleb osaliselt tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas, hagi tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista OÜ-lt Timerlan Auto Aktsiaseltsi Baltem kasuks 23 221 eurot 62 senti.
4. Asja materjalide kohaselt saatis hageja kostjale 07.02.2014 e-kirjaga rataslaaduri Komatsu remonttööde pakkumuse nr SQ140043 (I kd tl 6-8). Pakkumuse kohaselt hindas hageja remonttööde maksumuseks 43 221 eurot 62 senti. Kostja tasus 11.02.2014 hagejale rataslaaduri remonttööde teostamise ettemaksu 20 000 eurot (I kd tl 9).

§ 9

lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuigi asja materjalide hulgast puudub kostjapoolne kirjalik nõustumine hagejapoolse pakkumusega, siis arvestades kostja poolt rataslaaduri remonttööde eest ettemaksuna 20 000 euro tasumist hagejale, saab

§ 9

lg 2 alusel asuda seisukohale, et pooled sõlmisid lepingu ajast, mil kostja tasus hagejale pakkumuse alusel 20 000 eurot, s.o 11.02.

2. Hageja on nõudnud kostjalt arve SIP140352 alusel täiendavalt 25 599 euro 01 sendi tasumist. Arvestades lepingus kokkulepitud tasu 43 221 eurot 62 senti ületab hageja poolt nõutav tasu kokkulepitut 2377 euro 39 sendi võrra (45 599,01-43 221,62=2377,39). Kuna pooled on tasus kokku leppinud (ja kostja vaidleb tasunõudele täies ulatuses vastu), siis ei ole põhjendatud hagejapoolne lepingujärgse tasu ühepoolne suurendamine. Hagiavalduses esitatud seisukoha kohaselt on kostja tellinud täiendavaid töid pakkumuses nimetatud töödele ja seetõttu on nõutav tasu suurenenud, kuid hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud tasu suuruse muutmises (suurendamises). Pooled on kokku leppinud tasus 43 221 eurot 62 senti ning hageja tasunõue kostja vastu saab olla kokkulepitu piires. Lähtudes eeltoodust on maakohus alusetult rahuldanud hagi täielikult ja välja mõistnud kostjalt hageja kasuks tasu 25 559 eurot 01 senti. Arvestades lepingus kokkulepitut tuleb hagi rahuldada osaliselt ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 23 221 eurot 62 senti.
3. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muus osas maakohtu otsuse muutmiseks. 4 9.
4. Asja materjalide kohaselt teatas hageja 03.03.2014 kostjale, et töö on valmis ja saatis tasumiseks arve (I kd tl 10). Vastuseks hageja e-kirjale vastas kostja 04.03.2014, et „/…/ eeslaaduris tekkis rike teie töötajate süül /…/ vastavalt teie sõnadele oli pärast teie teostatud kapitaalremonti hüdrosüsteemi endiselt jäänud alumiiniumlaaste, mis annab meile täieliku aluse kahelda teostatud töödes./…/Teie poolt esitatud remondiarved ületavad laaduri maksumuse.“ Kostja vastuskirjast nähtub, et ta ei kavatse lepingujärgset tasu maksta, samas ei selgu kirjast, millal ta kavatses töö üle vaadata ja vastu võtta (s.o ta ei ole avaldanud soovi remonditud rataslaadur üle vaadata). Kostja väitel oli töö puudustega, sest rataslaaduri hüdrosüsteemi oli endiselt pärast remonti jäänud alumiiniumlaaste, kuid sama e-kirja kohaselt asus ta vastavale seisukohale väidetavalt hageja sõnade alusel (samas hageja vastuväite järgi ei ole ta teatanud kostjale, et tema poolt tehtud remonditöö on puudustega). Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja e-kirjas teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest, sest ta ei olnud asja üle vaadanud ning seetõttu ta ei olnud teadlik, kas töö on puudustega või mitte. 9.
5. Maakohus on õigesti asunud asjas olevate tõendite alusel seisukohale, et hageja poolt tehtud töö on lepingukohane, vastab lepingutingimustele ja ei ole puudustega.

§ 637

lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Ebaõige on kostja väide, et ta vaatas 4. märtsil 2014 töö üle ja leidis, et töö on tehtud ebakvaliteetselt (s.o töö oli puudustega). Asja materjalide hulgas puudub selline tõend, mis tõendaks kostjapoolset töö ülevaatust perioodil 04.03.2014 kuni 17.07.2015 (s.o alates töö valmimisest kuni ValueExpert OÜ poolt hindamisakti koostamiseni). Asja ülevaatust ei tõenda kostja 04.03.2014 e-kiri hagejale, sest kirjas esitatu ei põhine töö ülevaatuse tulemusel. Samas nähtub toimikus olevatest materjalidest, et hageja ei ole teinud kostjale takistusi remonditud rataslaaduri ülevaatamiseks eesmärgil selgitada välja, kas töö vastab lepingutingimustele. Hageja on sidunud remonditud rataslaaduri äraviimise kostja poolt arve tasumisega, s.o hageja töövõtjana on kasutanud

§-st 654 tulenevat pandiõigust, kuid hageja ei ole teinud kostjale takistusi asja ülevaatuseks. Kuna kostjal on olnud võimalus asi üle vaadata, siis ei saa ta keelduda tasu maksmisest tuginedes

§ 637lg-le 5.

9.3. Kostja väite kohaselt hageja kui töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast, samuti peab hageja tõendama, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 9.2, et kostjal oli võimalik töö üle vaadata, kuid ta ei teinud seda. Kostja 04.03.2014 e-kirjast nähtub, et ta keeldus töö vastuvõtmisest seetõttu, et: 1) tema arvates oli rataslaaduri rikkes süüdi hageja töötajad, 2) hageja enda sõnade kohaselt oli pärast remonti rataslaaduri hüdrosüsteemis endiselt alumiiniumlaaste, 3) remondiarve ületab laaduri maksumuse. Ükski ülalnimetatud asjaolu ei õigusta kostja keeldumist töö vastu võtta. Kostja süüdistab hageja töötajaid selles, et nende poolt detsembris 2013 rataslaaduri remondi tulemusena vajas laadur uuesti remonti, s.o veebruaris 2014 töövõtulepingu sõlmimine oli tingitud hageja töötajate eelnevast ebakvaliteetsest remondist. Ringkonnakohus leiab, et kui detsembris 2013 teostatud rataslaaduri remondi tulemusena tekkis uus remondivajadus, siis oli kostjal võimalik juba eelnevalt sellele asjaolule tugineda ning tal puudus vajadus sõlmida 11.02.2014 töövõtuleping sellistel tingimustel, nagu ta seda teinud on. Käesoleval juhul tuleneb hageja tasu nõue 11.02.2014 töövõtulepingust ning asjakohatu on kostja viide hageja töötajate käitumisele enne lepingu sõlmimist. Samuti on asjakohatu kostja viide sellele, et remondiarve ületab laaduri maksumuse, sest tasu suurus on kokku lepitud lepingus. 5 Eelnevalt käesoleva otsuse p-s 9.1. asus ringkonnakohus seisukohale, et kostja ei ole 04.03.2014 e-kirjas teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest (s.o puudustest töös) ning kuna kostja ei olnud asja üle vaadanud ega teatanud hagejale puudustest töös ning hageja väitel oli töö teostatud lepingutingimustele vastavalt, siis ei pidanudki hageja esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et rataslaadur on kvaliteetselt remonditud. Kostja ise ei ole esitanud kohtumenetluse kestel tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejale

§ 644

lg 1 kohaselt mõistliku aja jooksul teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest. Samuti ei ole kostja tõendanud seda, et asjas esinevad

§ 645

lg-s 1 sätestatud alused, s.o et kostja tellijana võib tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta ei teatanud õigeaegselt lepingutingimustele mittevastavusest. 9.4.

§ 644

lg 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Antud juhul on kostja keeldunud tasu maksmisest, väites, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoha osas puudub selgus, sest tema vastuväidetest ei selgu, kas ta soovib töös puuduste kõrvaldamist (kui, siis milliste konkreetselt) või makstava tasu alandamist vms. Kuigi kostja seisukoht on ebaselge, ei ole tema keeldumine lepingus kokkulepitud tasu maksmisest põhjusel, et asi ei vasta lepingutingimustele, põhjendatud, ning seetõttu on maakohus õigesti hagi rahuldanud summas 23 221 eurot 62 senti. Asja materjalide hulgas oleva ValueExpert OÜ hindamisakti kohaselt (I kd tl 147-148) on kõnealuse töökorras laaduri maksumuseks 47 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks laaduri hinnale on hindamisaktis märgitud, et laaduri hüdrosüsteemi filtris on võimalik tuvastada väikesi metalliosakesi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ValueExpert OÜ hindamisakt ei tõenda laaduri ebakvaliteetset remonti, s.o puudusi töös. Tegemist on hindamisaktiga, mitte aga aktiga remondi kvaliteedi kohta. Koos ValueExpert OÜ hindamisaktiga on 17.06.2015 koostatud ka masina ülevaatuse akt. Nimetatud aktis on märgitud, et pärast masina testimist ühe tunni vältel tuvastati hüdrosüsteemi filtris metalli tükikesi, kuid masina kasutamisel puudusi ei tuvastatud. Hageja selgitas, et metalliosakeste suurem eraldumine süsteemi sissetöötamise käigus on tavapärane. Seetõttu tuleb laaduri hüdraulikaõli ja –filter esmaselt vahetada juba 10 esimese töötunni järel, seejärel 50 töötunni ja hiljem 500 töötunni järel. Lähtudes eeltoodust on hageja kostja poolt tellitud laaduri remondi teinud nõuetekohaselt, kostja ei ole tõendatud vastupidist ning kostjal on lepingust tulenev kohustus tasuda hagejale laaduri remondi eest. 10. Hageja on nõudnud lisaks tasu väljamõistmisele ka viivist seaduses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 19.03.2014 kuni täitmiseni. Kostja ei ole vaidlustanud viivisearvestuse alguskuupäeva 19.03.2014. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 6 Lähtudes

§ 113

lg-s 1 sätestatust ja põhivõla suurusest, on viivis ajavahemiku 19.03.2014 kuni 12.12.2016 eest summas 5136 eurot 33 senti ning see tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 13.12.2016

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla 23 221 eurot 62 senti tasumiseni. 11. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 91% ulatuses OÜ Timerlan Auto kanda ja 9% ulatuses Aktsiaseltsi Baltem kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust ei määra. Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson