KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5132 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Maarja Germann (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vadim Latohhin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.04.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Vadim Latohhin, isikukood: 38312100211xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vadim Latohhin talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Latohhini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Vadim Latohhin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 27.06.2014 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 ja § 74 lg 1,3 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 7 kuud 28 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud. Harju Maakohtu 25.05.2016 määrusega pöörati mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 16.05.2016 ja lõpp 13.01.
- 1
(4)Vadim Latohhin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 17). Kinnipidamisasutusest Vadim Latohhini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama em ja kasuisa juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Vanemad andsid oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul on põhiharidus, lõpetas koostelukksepa, plaatija ja hüdroisolatsiooni kursused. On töötanud xxx. Vanglas töötab xxx ja osaleb sõltlasterühmas. Tasumata nõuded on 2831,40 eurot. Vabanemisel on olemas töökoht xxx, mida ei õnnestunud kontrollida. Tema lähivõrgustiku moodustavad ema, kasuisa ja õde. Endine elukaaslane on korduvalt kriminaalkorras karistatud narkosõltlane, kelle vahendusel ka tema hakkas fentanüüli tarvitama. Suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistustud isikud ja narkosõltlased. Isiku sõnul tarvitas alkoholi harva ja mõõdukalt, varem oli vanematega suured tülid tema alkoholi kuritarvitamise pärast. On karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest nii väärteokui ka kriminaalkorras ja ühel korral alkoholiseaduse järgi. Kinnipeetaval on tuvastatud opioidisõltuvus akuutses faasis. Läbis võõrutusravi xxx haiglas. Kuid toimus tagasilangus. On olnud 4 korda kriminaalhooldusel, viimasel korral pöörati karistus täitmisele. Kriminaalkorras karistatud 4 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%. Vangla toetab Vadim Latohhini ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema vanemad. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Vanemad on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega nimetatud aadressile. Vanemad on valmis teda materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalik asuda tööle xxx, kuid seda polnud võimalik kontrollida. Isik on olnud kriminaalhooldusel 4 korda, viimasel korral tarvitas narkootikume ja läks luba küsimata xxx ning vangistus pöörati täitmisele. Vadim Latohhin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Vadim Latohhin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristusi on 2. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. 2
(4)Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud käitumisnormidele. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga ja osaleb sõltlaste rühmas. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile Veeru 6-36, Maardu. Tema vanemad andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema emast, kasuisast ja õest. Tal on kriminaalse taustaga ning narkosõltlastest tuttavaid. Tegu on narkosõltlasega. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Eelmised karistused pole talle vajalikku mõju osutanud, ning ta jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.01.2018, ärakandmiseks on veel üle 9 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et tegu on täitmisele pööratud karistusega, kuna isik kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vadim Latohhin temale Harju Maakohtu 25.05.2016 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)