KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-2422 Tsiviilasi KAK hagi RK vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KAK apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastustaja KAK (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Natalia Lausmaa Kostja/apellant RK (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Võtta KAK apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
- Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule.
- Apellatsioonkaebus rahuldada.
- Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused 2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
- 15.02.2016 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks suuruses 390.22 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise kokku 390.22 eurot perioodi 19.12.2015 kuni hagi esitamiseni 15.02.2016 eest väljamõistmiseks. Kohtuistungil hageja muutis oma nõuet ja soovis elatist seaduses ettenähtud elatise alammääras.
- Kostja vaidles hagile vastu. Kuni 2016.a jaanuari keskpaigani elas hageja kostja juures. Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust alates 19.12.2015 kuni jaanuari keskpaigani. Samuti tasus ta hageja ülalpidamiseks elatist veebruaris 100 eurot ja märtsis 100 eurot. Kostja on majanduslikult väga raskes olukorras. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada seda summat, millega ta osales hageja ülalpidamises enne hageja täisealiseks saamist.
- 10.10.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja igakuise elatise alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) 15.02.2016–16.06.2016 ja sealt edasi alates 01.09.2016 kuni hageja õpingute lõppemiseni või 21-aastaseks saamiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt hagejale välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 08.01.2016–15.02.2016 eest summas 265 eurot. Kostja menetluskulud jäid tema enda kanda ja hageja õigusabikulud riigi kanda. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 punktile 2, § 99 lõigetele 1 ja 2 ning § 101 lõikele
- Hageja sündis 19.12.1997 ja sai täisealiseks 19.12.
- Täisealiseks saamise ajal ja hagi kohtusse esitamise ajal 15.02.2016 õppis hageja XXX. 16.06.2016 kustutati ta XXX nimekirjast. Alates 01.09.2016 õpib hageja CCC. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et tasus hagejale elatist 100 eurot veebruaris ja 100 eurot märtsis 2016.a. Kostja väited selles, mil viisil ta osales hageja ülalpidamises enne hageja täisealiseks saamist, ei oma tähendust käesolevas vaidluses. Eeltoodust nähtub, et kostja ei osale vabatahtlikult hageja ülalpidamises ja temalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista alammääras elatis alates hagi esitamisest 15.02.2016 kuni õpingute lõppemiseni XXX 16.06.
- Sealt edasi tuleb kostjalt hagejale välja mõista alammääras elatis alates õpingute algusest CCC 01.09.2016 kuni õpingute lõppemiseni või kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohus viitas PKS §-le
- Hageja tagasiulatuv nõue on esitatud alates 19.12.
- Kostja väitis, et hageja elas tema juures ja oli tema ülalpidamisel kuni jaanuari keskpaigani. Hageja tunnistaja AO on hageja isa, kelle juures hageja elab. Tunnistaja andis ütlusi selles, et hageja elab tema 3 juures alates 2016.a jaanuari algusest. Kostja väited ja tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas vaid jaanuari esimese poole kahe esimese nädala osas. Kuna täpne kuupäev ei ole tuvastatav, järeldas kohus kostja seisukoha ja tunnistaja ütluste põhjal, et hageja elas isa juures alates 08.01.
- Eeltoodust tulenevalt jäi rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodil 19.12.2015–08.01.
- Rahuldada tuleb hageja tagasiulatuva elatise nõue alammääras perioodil 08.01.2016 kuni hagi esitamiseni 15.02.
- Elatise alammäär 2016.a on 215 eurot kuus, seega on tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis 265 eurot (1 kuu + 7 päeva).
- 10.11.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuse kohaselt toimus asjas kaks kohtuistungit, kuid esimese kohta puudub protokoll. Istungil viibis kostja, tema ema EK ja poeg HAK. Kõnealusel istungil esitas kostja tõendid elatise kohta, mida ta on 2016.a hagejale maksnud. Lisaks tõendid selle kohta, et hageja on saanud rohkem elatist kui tal oleks õigus olnud saada. Nimetatud dokumendid puuduvad toimikust. Lisaks toimus 27.10.2016 kohtuistung, millel kostja soovis osaleda, kuid haigestus ootamatult ja esitas vastava tõendi kohtule, paludes määrata uus kohtuistung. Kohus eeltooduga ei arvestanud. Kohus on jätnud arvestamata ka asjaolu, et kostja kasvatab üksinda kahte alaealist last, laste isa toetab hetkel mõlemat last 100 euroga kuus ja on palunud kohtul seda elatist vähendada. Kuna hageja isa toetab teisi lapsi minimaalselt, peab kostja selle võrra rohkem panustama. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lõike 1 punkti 5 ja TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
- Käesolevas asjas on tegemist täisealise õppiva lapse elatisenõudega oma vanema vastu (PKS § 97 punkt 2). Maakohus asus otsuses seisukohale, et kuna hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Selliselt kohaldas kohus vääralt materiaalõigust, mille tulemusena rikkus ka menetlusõigust, jättes tuvastamata asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Eeltoodu tõttu on kohus rikkunud ka olulises ulatuses TsMS § 436 lõikest 1 ja § 442 lõikest 8 tulenevat otsuse põhjendamise kohustust.
- Nimelt on Riigikohus seoses täisealise lapse elatisenõudega PKS § 97 punkti 2 alusel märkinud lahendi nr 3-2-1-119-15 punktis 10, et PKS § 101 lõige 1 kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 punktid 2 ja 3) ei ole põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab 4 täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Veel märkis Riigikohus, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seega sõltub täisealise lapse ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning sellise asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lõikest 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Viidatud lahendi punktis 11 märkis Riigikohus, et kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lõike 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lõike 3 järgi ka tema varalist seisundit. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul asja lahendamiseks tuvastada nii hageja vajadused kui ka ülalpidamiseks kohustatud isikute (st nii hageja ema kui ka isa) varaline seisund, sh kohustust pidada ülal hageja alaealisi vendi. Kuivõrd maakohus eeltoodut tuvastanud ei ole, on otsus olulises ulatuses põhjendamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõik nimetatud asjaolud tuvastada.
- Lisaks eelnevale märgib kolleegium seoses maakohtu poolt menetluse läbiviimisega järgmist. Kostja on apellatsioonkaebuses mh väitnud, et asjas toimus kaks istungit, kuid esimese istungi kohta puudub protokoll. Asja materjalidest nähtub teise, so 27.09.2016 toimunud istungi protokoll (t lk 139–140). Asjas määratud esimese, so 13.06.2017 istungi toimumise asjaolud aga on nii pabertoimiku kui Kohtute Infosüsteemi põhjal ebaselged. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on esmalt määranud 13.05.2016 esimese istungi
- juuniks 2016 (kohtukutse t lk 85). Seejärel on kostja 31.05.2015 e-kirjas (t lk 87) palunud istung edasi lükata. Kohus on 03.06.2016 e-kirjaga (t lk 88) kostja taotluse rahuldanud ja määranud uueks istungiajaks 13.06.2016 kell 14.
- Kõnealuse istungi kohta ei ole aga pabertoimikus ega Kohtute Infosüsteemis protokolli. Samas ei ole ka märget istungi edasilükkamise kohta, millest tulenevalt võiks eeldada, et istung siiski toimus. Lisaks viitavad istungi toimumisele ka kostja väited apellatsioonkaebuses ja toimiku materjalid, kuna peale viimast viidatud e-kirja, milles kohus märkis, et uus istungiaeg on 13.06.2016, on toimikusse köidetud mitmed tõendid (t lk 89–109), mille puhul võiks eeldada, et need on kostja poolt paberkandjal isiklikult kohtule esitatud (kuna puudub igasugune kaaskiri, samuti puuduvad kõnealused tõendid e-toimikus), ning toimiku leheküljel 110 on kostja ekiri, milles kostja märgib, et edastab „vastavalt kokkuleppele“ info hageja kooli nimekirjast kustutamise kohta. Seega jääb toimiku materjalide põhjal mulje, justkui oleks asjas toimunud 13.06.2016 istung, mille käigus mh esitas kostja eelviidatud tõendid kohtule ja samuti lubas edastada täiendava info hageja kooli nimekirjast kustutamise kohta. Protokoll aga kõnealuse istungi kohta puudub. Eeltoodu näol on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, kuna TsMS § 49 lõike 1 esimese lause järgi tuleb kohtuistung protokollida. Kuivõrd kostja tugineb apellatsioonkaebuses mh väitele, et kõnealusel 13.06.2016 istungil esitas ta täiendavad tõendid hagejale 2016.a makstud elatise kohta, ning et neid tõendeid toimikus ei ole, on kostjal asja uuel läbivaatamisel maakohtus võimalik viidatud tõendid uuesti esitada.
- TsMS § 656 lõike 1 punkti 5 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole 5 otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
- Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/