Obsah (6)

§ 35§ 104§ 91§ 28§ 6§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse kuupäev 22.11.2016, Tallinn Kohtuasja number 2-16-3278 Kohtuasi OÜ I

) § 91 lg 4). Nimelt leidsid viivitused töötasu maksmisel aset veebruarist septembrini 2015, kuid töölepingu ülesütlemisavalduse esitas kostja umbes neli kuud peale viimast viivitust. Veel enam, kostja oli teadlik viivituse põhjustest, milleks olid lepingupartnerite võlgnevused hageja ees ja viivitus ei olnud pikk, sest eelmise kuu töötasu maksmine toimus alati järgmise kuu jooksul. Kuivõrd töötaja lahkus töölt omavoliliselt, s.t kostja ei töötanud temast endast olenevatel põhjustel, ei olnud hagejal kohustust maksta kostjale keskmist töötasu (

§ 35

). Hagejal oli kostjale tööd anda, mida kinnitavad hageja teised töötajad ja asjaolu, et töödega valmis jõudmiseks tuli tööle võtta uus elektrik. Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine (

§ 104lg 1).

Kostja vastuväited 2. Kostja palus jätta hagi aegumise tõttu läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja rikkus töölepingu tingimusi, mistõttu ütles kostja

§ 91lg 1 ja § 91 lg 2 p 2 alusel töölepingu erakorraliselt üles alates 21.01.2016.

Kostja saatis erakorralise ülesütlemisavalduse hagejale tema juriidilisse asukohta 15.01.2016 tähitud postiga väärtkirjana koos sisukirjaga ja 18.01.2016 e-postiga tööandja poolt avalikus teabes avaldatud aadressile. Hageja arvestas osaliselt töölepingu ülesütlemisavalduses märgitut ja lõpetas töösuhte alates 21.01.2016, kui tegi selle kohta kande töötamise registris. Vastuolus hea usu põhimõttega kandis hageja registrisse töösuhte lõpetamise alusena poolt kokkuleppe. Hageja seisukoht, mille kohaselt sai hageja kostja ülesütlemisavalduse esmakordselt kätte 02.02.2016, on väär. Hageja sai kostja tahteavalduse kätte elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis 18.01.2016 ja samal kuupäeval oli hagejal võimalus ülesütlemisavaldusega tutvuda oma juriidilises asukohas, sest 18.01.2016 kell 11.41 saabus tähitud postiga avaldus hageja asukohta ja hagejat teavitati sellest SMS-i teel. Eelnevast tingituna tulnuks hagejal hagiavaldus esitada hiljemalt 17.02.2016. Seega on hagi esitatud hilinenult. 2 Töölepingu ülesütlemisavaldus ei ole tühine. Väär on hageja väide, et kostja ei ilmunud tööle alates 2015. a septembri teisest poolest. Viimast kinnitab ka asjaolu, et hageja esitatud töölepingu ülesütlemisavalduses on märgitud, et kostja ei ilmunud tööle alates 16.11.2015. Seega ei riimu hageja väited ja esitatud tõendid. Kostja ei ilmunud tööle, sest hagejal ei olnud alates 24.09.2015 tööd anda. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-117-11 vabaneb tööandja

§ 35

alusel töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda. Eelnevat hageja teinud ei ole. Kostja esitas ülesütlemisavalduse, kui oli veendunud, et tööandja jätkab töölepingu rikkumist. Kostja ei ole ebamõistlikult viivitanud töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisega. Hageja esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse on kostja vaidlustanud töövaidluskomisjonis. Maakohtu otsus

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud kindlaksmääratavad menetluskulud kostjal puudusid. hageja kanda. Rahaliselt Hagiavaldus esitati tähtaegselt. Kostja püüdis töölepingu ülesütlemisavalduse kätte toimetada kahel viisil: tähitud kirjaga ja e-posti teel. Tõendatud on, et tähitud kiri toimetati hagejale kätte 02.02.
2. E-kirja kättetoimetamise aja kohta andmed puuduvad. Riigikohus on lahendis 3-21-8-15 märkinud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Kostja edastatud sõnumis ei olnud palvet kinnitada kättesaamist. Sellisel juhul võib usaldusväärseks tõendiks olla kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Nimetatud tõendit kostja ei esitanud. Samal ajal on 22.01.2016 kell 09.10.07 tehtud kostja töösuhte lõppemise kohta kanne töötamise registris. Eeltoodust nähtub, et hagejal oli kostja tahteavaldus töösuhte lõpetamiseks, mis edastati e-posti teel, käes hiljemalt 21.01.
3. Kuivõrd hagi esitati kohtusse 19.02.2016, on see esitatud tähtaegselt. Praegusel juhul puudus vaidlus, et kostja töötas hageja juures tingimustel, mis on kajastatud 25.05.2010 kuupäeva kandvas töölepingus, sh pooled olid kokku leppinud, et palga maksmise kuupäev oli järgneva kuu
4. kuupäev. Kostja esitas töölepingu ülesütlemisavalduse põhjusel, et hageja ei maksnud töötasu töölepingus kokku lepitud ajaks ja ei andnud kostjale tööd, kuigi kostja oli valmis tööd tegema. Kostja on tõendanud konto väljavõtetega, et hageja hilines juuli ja septembri töötasu maksmisega ning maksis hilinenult juuli ja augusti puhkusetasud.

§ 28

lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustuseks maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui isik ei saa töötasu kokkulepitud ajal, on tegu olulise lepingutingimuse rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 mõttes. Kostja ei ole ülesütlemisavalduse esitamisega ebamõislikult viivitanud, sest lepingu ülesütlemine toimus vähem kui kolme kuu jooksul viimasest ülekandest (viimane ülekanne leidis aset 23.10.2015) ja reaktsioonina korduvatele viivitustele. Hageja on esitanud vastuolulisi andmeid aja kohta, millal kostja hageja väidete kohaselt enam tööle ei ilmunud. Kuna töölepingu kohaselt peetakse tööaja kohta summeeritud tööaja arvestust kalendrikuu lõikes, tuli hagejal pidada tööajakava (

§ 6lg 6) ja tal oli võimalik selle abil töötaja tööle mitteilmumist tõendada.

Hageja ei ole esitanud usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks tema väiteid töötaja tööle mitteilmumise kohta ja hageja tõendamata väited on vastuolulised. Hageja väidete ebausaldusväärsust suurendab asjaolu, et hageja tasus kostja eest sotsiaalmaksu veel novembris ja detsembris 2015. Kostja väide, et hageja ei andnud talle tööd alates 24.09.2015 on tõendatud tunnistaja JP ütlustega, mille kohaselt käisid nad hagejalt korduvalt tööd küsimas, kuid hagejal ei olnud tööd anda. Samal ajal ei ole hageja enda väidet, et kostjale oli tööd anda, tõendanud. Hageja esitatud teiste töötajate seletuskiri ei tõenda, et hagejal oli kostjale alates 24.09.2015 tööd anda. Seletuskiri oli adresseeritud hagejale ja sellest ei nähtunud, millal see oli koostatud ja allkirjastatud. Sealt 3 tulenes üksnes tõdemus, et viimati oldi koos tööl septembris. Pärast seda kostjat tööl ei nähtud. Eelnevast ei saanud järeldada, et kostjale oli tööd pakkuda. Samuti ei esitanud hageja kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et uue töötaja tööle võtmine elektriku töökohale oli tingitud asjaolust, et kostja ei ilmunud tööle. Kuivõrd tööandja on kohustatud vastavalt

§ 28

lg 2 p-le 1 kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja hageja seadusest tulenevat tööandja kohustust ei täitnud, oli kostjal õigus tööleping üles öelda. Hageja seisukoht, et kostja ei öelnud töölepingut üles mõistliku aja jooksul pärast töötasu maksmisega viivitamist, ei olnud kooskõlas kohtuasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja JP ütlustega oli tõendatud, et töötamise ajal esines perioode, kus tööandjal ei olnud mitme kuu vältel tööd anda. Veel

1. aasta kestel lootsid mõlemad pooled töösuhte jätkumisele, sest pause oli töös ka varasemalt olnud ning selle eest oli tööandja maksnud keskmist töötasu. Kostja koostas ülesütlemisavalduse 15.01.
2. Seega toimus avalduse esitamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja oli veendunud, et hagejal ei ole tööd anda. Kuna töö mitteandmisel peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu, siis on kostja teatanud mõistliku aja jooksul tööandjale ka töötasu väljamaksmisega viivitamisest, sest tunnistaja JP ütlustega on tõendatud, et esmakordselt jättis töö mitteandmisel hageja keskmise tasu maksmata septembris
3. Apellatsioonkaebus
4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust ning eksis asjaolude ja tõendite hindamisel. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, sest kohus ei selgitanud välja asjaolusid seoses kostja omavolilise töölt lahkumisega. Samuti on kohus mitmeid asjaolusid tuvastanud ebaõigesti ja jätnud põhjendamata, miks ei nõustu hageja esitatud väidetega, kuid lugenud kostja väited tõendatuks. Kohus tugines otsuse langetamisel suures osas tunnistaja ütlustele, kelle ütlused ei olnud osaliselt eluliselt usutavad. Näiteks ei olnud usutav, et kostja ja tunnistaja JP käisid tööd küsimas alati koos, sest üks elab Haapsalu linnas ja teine Ridala vallas. Samuti jättis kohus arvestamata, et ka tunnistaja JP vastu on hageja esitanud hagiavalduse, mistõttu esineb oht, et kostja ja tunnistaja loovad kunstlikult tõendeid. Põhjendamatu on maakohtu etteheide hageja töötajate seletuskirjale. Asjaolud, millal on seletuskiri koostatud ja allkirjastatud, ei omanud praeguses asjas tähtsust. Kohtu järeldus, et seletuskirjast ei saa järeldada, et hagejal oli kostjale tööd anda, on kohatu, sest hageja soovis seletuskirjaga tõendada, et kostja lahkus töölt omavoliliselt. Kuivõrd kostja oli omavoliliselt töölt lahkunud, ei olnud tähtsust asjaolul, kas hagejal oli kostjale tööd pakkuda või mitte. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata, et hageja oli tööle võtnud uue elektriku, sest tööd oli palju. Seega on seletuskirjas märgitud asjaolud ja hageja seletused omavahel kooskõlas. Kostja ei esitanud töölepingu ülesütlemisavaldust mõistliku aja jooksul, sest viivitused kostjale töötasu maksmisega leidsid aset veebruarist septembrini
5. Samuti on kostja omavolilise töölt lahkumisega rikkunud

§ 15lg 2 p-des 1, 2, 3 ja 10 sätestatud töötaja kohustusi ning VÕS §s 6 ja Ts

ÜS §-s 138 kirjeldatud hea usu põhimõtet. Seega on

§ 104lg-st 1 tulenevalt ülesütlemine tühine.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud apellatsioonimenetluses hageja kanda. 4 Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki hageja seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442 lg 8 nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal oli seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 91

lg 2 p 2 alusel, s.o tööandja viivitas oluliselt töötasu maksmisega ja

§ 91lg 1 alusel, s.o tööandja ei kindlustanud töötajat tööga.

Apellatsioonkaebus ei sisalda vastuväiteid maakohtu järeldusele, et hageja viivitas korduvalt kostjale töötasu maksmisega. Küll ei nõustu hageja maakohtu järeldusega, et ta ei kindlustanud kostjat nelja kuu vältel tööga. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama põhimõte on sätestatud TsMS § 5 lg-s 2, mille kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi tuleb hagejal hagiavalduses märkida nii hagi aluseks olevad faktilised asjaolud kui ka tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seega on seaduse kohaselt hagejal vaja hagiavalduses esile tuua selged hagi aluseks olevad asjaolud ja esitada põhjendused selle kohta, millist konkreetset asjaolu millise tõendiga ta tõendada soovib. Maakohus põhjendas veenvalt, miks ta ei nõustunud hageja väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja väited ja seisukohad on vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Maakohus ei tuvastanud kostja väidetes ja tunnistaja ütlustes vastuolu. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus ei rajanud otsust üksnes tunnistaja ütlustele, vaid hindas neid kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohus nõustub ka hinnanguga, mille maakohus andis hageja töötajate seletuskirjale. Maakohus leidis õigesti, et seletuskiri ei tõenda, et hagejal oli alates 24.09.2015 kostjale tööd anda ning muid tõendeid hageja kõnealuse väite kohta ei esitanud. Sarnaselt maakohtule leiab ka ringkonnakohus, et pidades silmas rikkumiste olulisust ja kestvust, ütles kostja töölepingu üles mõistliku aja jooksul. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnangute ja tuvastatuga, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Menetluskulude jaotus 7. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5