← Eesti

3-15-2900/44

Obsah (10)§ 28§ 55§ 57§ 15§ 56§ 571§ 4§ 5§ 54§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2900 Haldusasi Valli OÜ kaebus Tallinna

) § 55 lg 1 punktides 1, 2 ja 7, § 56 lg 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 punktis 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla. 1.

  1. Korralduse punktiga 2.1 kohustati teiste hulgas Valli OÜ-d lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohas (Tallinn, Müürivahe tn 14/16/Suur-Karja tn 18/Vabaduse väljak 2 „Valli baar“) majandustegevusena alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01:00 05:
  2. 1.
  3. Korralduse punktiga 2.2 kohustati lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohtades majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02:00 - 05:
  4. 1.
  5. Korralduse punktiga 3 määrati ettekirjutuste täitmise tähtajaks 20.11.
  6. 1.
  7. Korralduse p-des 4–7 sätestati järgmist. Ettekirjutuse täitmata jätmisel 20.11.2015 tuli tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel 27.11.2015 tuli tasuda sunniraha 3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni nende müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl 00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 5.1) ning toitlustamise (sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamise) ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni (p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.
  8. ja 24.
  9. (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7). 1.
  10. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §d 4– 6 ja § 53;

§ 28, § 54, § 571 p 2, Msü

S § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg

  1. Korralduses kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. 1.
  2. Korralduse kohaselt selle lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas on esitatud järgmised põhjendused. 1.
  4. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenev põhiõigus tegeleda ettevõtlusega ei ole absoluutne, vaid lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st piisab igast mõistlikust põhjusest selle piiramiseks seaduse alusel. PS § 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest. EIK praktikas on korduvalt leitud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 2

(25)3-15-2900 (EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule on avaliku korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide tarbimise, urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute vara kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse korraldamisel üldist keeldu häirida teisi isikuid ja kahjustada vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate isikute huve. (

§ 55, § 56 lg 1, Kaub

TS § 4 lg 1 p 12) ja järgima majandustegevuse nõudeid (MsüS § 6 lg 5). Majandustegevuse nõuete rikkumisel on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (

§ 28, Msü

S § 42), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Avaliku korra ja majandustegevuse nõuete järgimise tagamine on olulisemad hüved etetvõtlusvabaduse teostamisest ettevõtjale sobival viisil. 1.6.

  1. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Tallinna vanalinn on osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Muinsuskaitse põhimõtteks on ka muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine. 1.6.
  2. Erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja ettevõtjad (v.a OÜ Valli) ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal põhjusel, et seal asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on avatud varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult väikesel alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on põhjuslik seos, mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele. 1.6.
  3. Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute õigusi oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema rikkumisega. Arvestades rikkumiste rohkust ja mõju isikute õigustele on ettekirjutus alkoholimüügi aegade lühendamiseks põhjendatud ja vajalik. Ettevõtjatele on tehtud ettepanekuid korraldada oma tegevust vähem häirival viisil (panustades enam toidukultuuri; teha müra tõkestavaid töid, muuta alkohoolse müügi või lahtiolekuaegasid). Abinõud, mida ettevõtjad on olnud nõus rakendama, ei ole aidanud. Võrdluseks ei esine sarnaseid probleeme näiteks Vene tänaval või Raekoja platsil. 1.6.
  4. Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei ole suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra. Arvestades kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Alkohoolsete jookide 3

(25)3-15-2900 jaemüügi piiramine avalikku korda tagava abinõuna tuleneb ka alkoholiseaduse (AS) § 36 lgst 1 ja §-st
  1. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist korralduses märgitud aegadel. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt erinevatel kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad. 1.6.
  2. Valli OÜ tegevust müügikohas Valli baar piiratakse alkohoolse joogi müügi osas senisega võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist tööpäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra. 1.6.
  3. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid. 1.6.
  4. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil, sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik, restoran Mekk ja Savoy baar). Tõsiseltvõetavad ei ole ettevõtjate viited töötajate koondamisele ja müügikohtade sulgemisele. 1.6.
  5. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi. Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi. Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda. 1.6.
  6. Ebavõrdse kohtlemise argument võrreldes teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega ei õigusta tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Faktilised asjaolud mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad kõnealuse piirkonna probleemidega. Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja rakendab kohaseid abinõusid. 1.6.
  7. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja kaitstavaks hüveks ei ole Tallinna propageerimine turismikohana, kus on võimalused vaba aja veetmiseks piiramatult alkohoolseid jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid loobuvad Tallinna külastamisest ja turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei ole võimalik öisel ajal mõne tunni jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning saada osa kõnealuse piirkonna öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis aitavad kaasa avaliku korra rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate inimeste turvalisust. Turvalisus ja parem heakord soodustavad ka linna atraktiivsust turismikohana. 1.6.
  8. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil teiste isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtjate majandustegevusse sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on 4
(25)3-15-2900 tehtud korduvalt ettepanekuid ja antud piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud tulemusi. Seega on linn püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid meetmeid. 1.6.
  1. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood (Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahel, sh suitsetamise eesmärgil. Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult teiste vanalinna ehitistega, mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on saavutanud kompromissi lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi avaliku korra tagamiseks. Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on harjunud külastama tantsuklubisid öisel ajal, siis tooks alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse algatada uus haldusmenetlus. 1.6.
  2. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.
  3. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse peatamise otsuse ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja majandustegevuse lõpetamine, vaid kõnealuses piirkonnas tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, teiste isikute õiguste kaitse ja selleks vajalike abinõude kohaldamine.
  4. Tallinna Halduskohtule saabus 19.11.2015 Valli OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks. Kohus rahuldas 19.11.2015 määrusega Valli OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k täitmise Valli OÜ-d puudutavas osas kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.
  5. Vastustaja on esitanud 21.12.2015 vastuse, milles on ka taotlus tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asjas arvamuse andmiseks kaasatud haldusorganina esitas oma seisukohad 30.12.2015 (tl 87–95). Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 26.02.2016
  6. Kohus määras 21.01.2016 määrusega asja arutamise kohtuistungil ja rahuldas vastustaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks istungil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  7. Kaebaja leiab järgmist. 5
(25)3-15-2900 5.
  1. Vastustaja ei ole 21.10.
  2. a korralduses sisuliselt tuvastanud ega tõendanud et korralduse ja selle põhjenduse aluseks olevad faktilised asjaolud kaebaja puhul esinevad ja on põhjuslikus seoses korralduses välja toodud väidetavate avaliku korra rikkumiste ja elanikke häiriva müraga. Korralduses, korralduse seletuskirjas ning seletuskirja lisas esitatud faktilised asjaolud ja nimetatud dokumendid ei anna alust kaebaja suhtes piirangute rakendamiseks. Haldusmenetluses tuvastatud asjaolud ilmestavad väidetavaid avaliku korra rikkumisi ja elanikke häiriva müra tekitamist Suur-Karja tn-l, mida pole võimalik seostada kaebaja tegevuskohaga. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt puudutab põhiosa kaebusi ja etteheiteid Suur-Karja 4 asuvaid tegevuskohti. Erinevates tõendites märgitakse just Suur-Karja tänavat kui rahvahulkade kogunemiskohta. Teiste ettevõtjate osas tuvastatud rikkumistele ei saa kaebaja puhul tugineda. Kaebaja müügikoha sissepääs asub Müürivahe tn-l ega seostu faktiliselt Suur-Karja tänavaga (olles korralduse adressaatide tegevuskohtadest selles osas ainuke). Nii kaebaja postiaadress kui ka tegevuskoha aadress on Müürivahe tn
  3. Müürivahe tn erinevust Suur-Karja tn-l toimuvast kinnitab, et vastustaja ei ole korraldusega teinud ettekirjutust ega tuvastanud avaliku korra rikkumiste olemasolu meelelahutusasutuse Reval Cafe puhul (sissepääs kaebaja tegevuskoha sissepääsu kõrval) ning baari Must Puudel (Vabad Kohvimeistrid OÜ) suhtes (aadressil Müürivahe tn 20, tegevuskoht asub Suur-Karja tn-ga ristmikust orienteeruvalt sama kaugel kui kaebaja tegevuskoht). 5.
  4. Kaebaja tegevuse suhtes pole tuvastatud objektiivset müra normtaseme rikkumist, kaebaja on oma müügikohas lasknud 31.10.2006 viia läbi tegevuskoha müratasemete mõõtmised ning laskis 07.05.2007 paigaldada tegevuskoha laele täiendava heliisolatsiooni. Kaebaja tegevuskoht ei ole avatud varajaste hommikutundideni, kõige hilisem sulgemisaeg on 02.
  5. Kaebaja kliendid on küpses eas isikuid, kes selgelt eristuvad vanalinna pidutsema tulnud noortest. 5.
  6. Vastustaja ei ole korralduses tuvastanud ega tõendanud, et kaebaja majandustegevus põhjustaks kolmandatele isikutele olulist kahju või kannatusi, põhjustaks avalikku korra ja avalikus kohas käitumise üldnõuete ning heakorra rikkumist. Pelgalt hoolsuskohustuse rikkumine kaebaja poolt ettevõtte tegevuse korraldamisel ei anna alust kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramiseks 5.
  7. Korralduse üks eesmärk on kaitsta Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandi mainet ja säilitada vanalinna atraktiivsus väärika turismiobjektina. Kaebaja tegevuskoht on tunnistatud meelelahutusasutusena muinsuskaitse all olevaks ehk osaks Tallinna vanalinna kultuuripärandist. Seega pole põhjendatud piirata nimetatud eesmärgi saavutamiseks juurdepääsu kaebaja tegevuskohale. 5.
  8. Kaebaja ei nõustu korralduse seletuskirja p-s 1.2 seisukohaga, et viidatud meediakajastuse põhjal saab järeldada, et Suur-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänavate piirkonnas asetleidvad õigusrikkumised on üldteada asjaolu. Meedikajastus on sageli valikuline ning asjaolusid ei tuvastata piisava täpsusastmega ning need ei käsitle kaebaja tegevuskoha õigusrikkumisi. 5.
  9. Vastustaja korraldus on õigusvastane HMS § 54 järgi. Vastustaja pole järginud HMS § 56 lg-s 1 sätestatud haldusakti põhjendatuse ja lg-s 3 sätestatud kaalutluste esitamise nõuet kaebaja suhtes. Tulenevalt kaebaja tegevuskoha väiksusest, võrreldes teiste baaridega, on seal võimatu suurel hulgal inimestel koguneda ja 6
(25)3-15-2900 kaebajal neid kõiki teenindada (kaebaja tegevuskohas klientidele avatud ruumi suurus on 51,84 m2, pindala kokku on orienteeruvalt 64 m2 , baaripukke 21). Kaebaja tegevuskohal pole kõige kriminogeensema öise peokoha kuvand (sh meediakajastuste järgi). 5.
  1. Vastustaja pole kaebaja ettevõtlusvabaduse piiramisel järginud ettekirjutuse kohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet (HMS § 3 lg 2). Ettevõtja suhtes sedavõrd piiravate meetmete kohaldamist ei õigusta ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kodu puutumatuse kohta, vaid isikute kaitsmiseks müra ja muude kahjulike mõjutuste eest tuleb arvestada riive intensiivsust ja erinevaid huve. 5.
  2. Piiravat meedet saab kavandatud eesmärgi suhtes pidada sobivaks kui see vastab soovile saavutada see eesmärk järjepidevalt ja süstemaatiliselt. See eesmärk ei ole saavutatav, kui võimaldatakse jätkata alkoholi müüki kaebaja lähinaabruses tegevuskohtades, mis mahutavad oluliselt rohkem kliente ja on avatud kauem kui kaebaja müügikoht (Reval Cafe ja ööklubi Club Hollywood). Kaebajale ei ole eelnevalt tehtud vastavasisulisi ettekirjutusi ega ole palutud ka vabatahtlikult abinõusid kasutusele võtta. Kaebaja sulgeb koos M&A Pubid OÜ-ga oma tegevuskohad kõige varem (võrreldes teiste korraldusega hõlmatud baaridega keskmiselt 2 - 3 tundi) ning PPA 29.11.2013.a kirjas nr 2.1-/200821-1 viidatud uurimust, põhjustab kaebaja hinnanguliselt 37-60% vähem kuritegusid, mistõttu pole kaebaja suhtes õigustatud alkoholimüügi- ja lahtioleku ajaline piirang, vaid õigustatud on leebemate abinõude kasutusele võtmine. Kaebajal on püsiklientuur – soliidses eas haritud inimesed. 5.
  3. Korraldusega koheldakse kaebajat ebavõrdselt teiste ettevõtjatega võrreldes. 5.
  4. Alkoholiseaduse § 36 lg 1 p-st 3 ei tulene õigust piirata alkoholi jaemüügi aegu. 5.
  5. KaubTS § 4 lg 1 p-i 12 tuleb tõlgendada kitsendavalt ning see ei kohaldu olukorrale, kus meelelahutusasutuste alkoholimüük tegevuskohas ei too kaasa endaga tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huvide kahjustumist, vaid see leiab aset alles väljaspool tegevuskohta, kauba või teenuse müügiga mitteseonduvalt ning kaupa või teenust ostnud isiku enda tegevuse tulemusel. Majandustegevuse nõudeks MsüS § 6 lg 1 tähenduses ei ole

§-s 55 ja § 56 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatu. 5.

  1. Vastustaja on osaliselt arvestanud ettevõtjate ettepanekutega olukorra parandamiseks, keelates öisel ajal Suur-Karja tänaval autoliikluse ja kaotanud ära taksopeatuse.
  2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühisuse tuvastamiseks ja/või tühistamiseks. Vastustaja esitab järgmised põhjendused: 6.
  3. Korralduses ja seletuskirjas (koos lisaga 38 lk) on põhjalikult selgitatud korralduse andmise asjaolusid, kirjeldatud Suur-Karja tänava avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisi, nende seoseid kaebaja tegevusega, mõju piirkonnas elavatele inimestele, seal viibivatele kolmandatele isikutele (nt turistidele) ning teistele ettevõtjatele. Korralduse seletuskiri on korralduse lahutamatu lisa. Seletuskirjas on kaalutud erinevaid huve ning tuvastatud, et avalik huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad üles kaebaja soovi pidada baari temale 7

(25)3-15-2900 sobival viisil. Vastustaja jääb kõigi haldusaktis esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul arvestada korralduse kaalutlustega käesoleva vaidluse lahendamisel. 6.
  1. Kaebaja müügikoht „Valli baar“ asub Suur-Karja 18 elamus, kinnistul sihtotstarbega elamumaa 80%, ärimaa 20%. Seletuskirjas on viidatud nii konkreetselt kaebajale kui ka temale kui selle piirkonna baaripidajale. Vastustaja on suunanud korralduse teiste hulgas kaebajale, sest õigusrikkumisi ei panda toime ainult Suur-Karja tänaval. Kaebaja müügikoha korrektne aadress on Müürivahe tn 14//16//Suur-Karja tn 18//Vabaduse väljak
  2. 6.
  3. Väär on kaebuse p 8.4.6.1, et kaebaja tegevuskoha ees ei kogune inimhulkasid. Vastupidist on kinnitanud kaebaja tegevuskohaks oleva hoone elanik. 6.
  4. Nn „kindel klient“ ei anna õigust tekitada ülemäärast müra, häirida majaelanikke ja tänaval viibivaid isikuid, reostada baari kõrval asuvat kangialust ja trepikoja sissepääsu, kasutades seda tualeti asemel, ning panna toime muid õigusrikkumisi, mida on korralduses kirjeldatud. Samuti ei loo „kindel klient“ õiguslikku eelist teiste korraldusega hõlmatud tegevuskohtadega võrreldes. 6.
  5. Elanikud on kirjeldanud olukorda: „Valli baari“ kliendid suitsetavad, lärmavad ning urineerivad sealsamas, mille tulemusena on trepikoja ukseesine haisev ja eemaletõukav. Öösiti mängitakse lõõtspilli, kliendid röögivad tuntud lauluviise kaasa jne. Kohtule on esitatud vastavad tõendid. Arusaamatuks jääb seos Valli baari suuruse, baaripukkide arvu ja korralduses kirjeldatud õigusrikkumiste vahel, baari lubatakse alati rohkem inimesi kui seal on kohti. Kaebaja tegevuskohas puudub suitsuruum ning suitsetatakse õues, st baari ees tänaval. Kaebaja tegevuskohas on ainult üks WC, seetõttu tuleb ette, et baari külastavad meesterahvad urineerivad tänaval ja kõrvalasuvas kangialuses. 6.
  6. Kaebaja tegevust mõjutavad ettekirjutused kõige vähem, teiste ettekirjutuste adressaatide (va Bayern Böhmen Keller) tegevuskohad on kauem avatud. Pühapäevane müügipiirang kaebajat üldse ei puuduta, sest baar suletakse kell 24.
  7. Esmaspäevast neljapäevani on piirangu mõju alkoholimüügile 2 tundi ning reede ja laupäeva öösel 1 tund. Toitlustamise ja muusika edastamise piirang esmaspäevast kuni neljapäevani on 1 tund ning reedel ja laupäeval piirang ei rakendu, sest baar suletakse kell 02.
  8. 6.
  9. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa müraprobleemide lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride külastajate ning tänaval viibivate inimeste müra. Seega piiratakse ka toitlustamist ja meelelahutuse pakkumist. 6.
  10. Reval Cafe, kellele kaebaja ebavõrdse kohtlemise argumendiga seoses osutab on teistsuguse profiili ja tegevusega toitlustusasutus (kohvik, kus pakutakse ka sooja toitu, mida süüakse istudes, külastajate arv on piiratud istekohtadega, asutuses on suitsuruum ja kaks tualetti külastajatele, asutus ei ole suunatud alkoholi müügile, asudes Valli Baari kõrval, ei ole majaelanikelt kunagi laekunud kaebusi, sh müra kohta). Müügikoht „Must Puudel“ (Müürivahe 20) tegevuskontseptsioon sarnaneb pigem Reval Cafe kui Valli baari omaga ega ole kunagi negatiivset vastukaja saanud. 6.
  11. Vastustaja on kaalunud, kelle suhtes piiranguid kohaldada: haldusmenetlus algatati kokku kaebaja lähipiirkonna 15 ettevõtja suhtes, lisaks koguti andmed kaebaja tegevuspiirkonnas ja sellest veidi eemal (Suur-Karja, Väike-Karja, Müürivahe, Sauna ja Vene tänav ning Raekoja plats) kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja 8
(25)3-15-2900 kohta. Vastustajal olid korralduse ja seletuskirja andmisel olemas asjakohased kaalutlused, mida ta on valmis kohtumenetluses esitama. Kaalutlused ööklubi Hollywood osas on esitatud seletuskirja punktis 2.
  1. Samalaadsete probleemide tõusetumisel teiste ettevõtjate tegevusest lähtuvalt algatatakse haldusmenetlus ka nende ettevõtjate suhtes 6.
  2. Määravaks oli PPA hinnang (HMT 11) 1 , asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused piirkonnas enim esiletoodud tänavalõigu Suur-Karja 4 - Suur-Karja tn 18 kohta. 6.
  3. Kaebaja rikub nii KaubTS § 4 lg 1 p 12 kui ka

§ 55lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg 1 tulenevaid nõudeid, st majandustegevuse nõudeid Msü

S § 6 tähenduses., sh keeldu mitte tegutseda teisi isikuid häirival moel. Baarist tulenev ja sealt väljunud klientide põhjustatav müra on omistatav ettevõtja tegevusele, kui see on majandustegevusest põhjustatud ja sellega olemuslikult või tihedalt seotud (häiriv müra

§ 57

tähenduses).

§ 15lg 1, §-d 55 ja 56 laienevad kõikidele isikutele.

6.12.

§ 28lõige 1 ja Msü

S § 42 võimaldavad ettekirjutusega kohustada ettevõtjat tegevusteks või piiranguteks, mis on seotud rikkumise kõrvaldamisega ja sobivad rikkumise kõrvaldamiseks. MsüS § 42 ja § 43 lg 1 p 1 koostoimes §-ga 68 võimaldab majandushaldusasutusel teha ettekirjutust, mille eesmärgiks on isiku tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla viia, vältida, kõrvaldada või lõpetada majandustegevuse nõuete rikkumine. enne majandustegevuse peatamise ja keelamise rakendamist teha ettevõtjale ettekirjutus, mille eesmärk võib olla nii majandustegevuse nõuete rikkumise vältimine, kõrvaldamine kui ka tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimine. 6.

  1. Korralduse punktis 2 nimetatud ettekirjutused tuli punkti 3 kohaselt täita hiljemalt 20.11.2015, kuid ei määratud ettekirjutuse kestust, st ettekirjutused on tähtajatud. Korralduse p 5 abinõu - majandustegevuse peatamine - eelduseks on ettekirjutuse täitmatajätmine. Kui kaebaja 20.03.2016 oma teisi isikuid häirivat majandustegevust ümber ei korraldanuks, rakendunuks selleks tähtpäevaks järgmine abinõu – majandustegevuse keelamine. Ka ettekirjutuste täitmise korral säilib kaebajal õigus taotleda korralduse muutmist juhul, kui korraldab majandustegevuse nii, et hoiab ära teiste isikute õiguste kahjustamise, olulise ohu kolmandatele isikutele ja avaliku korra rikkumised. 6.
  2. Korralduse aluseks ei ole alkoholiseadus, vaid MsüS,

ja KaubTS. 6.15. Kaebaja müügikoha külastajate poolt müügikoha ees tänaval ülemäärase müra põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud tõendid, ennekõike PPA seisukohad haldusmenetluses (seletuskirja p 1.3.9 – HMT 5-11), elanike ja ettevõtjate seisukohad (HMT 34-38, 63, lisad 70-75, 77, 78), rohkearvuline meediakajastus (seletuskirja p 1.2), Mupo hinnang (seletuskirja p 1.3.10, HMT 12), Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvamus (seletuskirja 1.3.16, HMT 33); korteriühistu Suur-Karja 18 juhatuse 10.09.2015 avaldus piirata muuhulgas Valli baari lahtioleku aega kõikidel päevadel kuni 23.00 (HMT 37). 1 Vastustaja ja kolmanda isiku lisade mahtu ja formaati (sh videosalvestised) arvestades on nende tõendite puhul, mida pole haldusasja toimikusse lisatud, viidatud kohtuinfosüsteemis (KIS) kättesaadavatele dokumentidele. 9

(25)3-15-2900 6.
  1. Baari tegevus kahjustab piirkonna elanikke ja seal viibivaid linnakodanikke ning turiste, aga häirib ka teiste ettevõtjate majandustegevust: Suur-Karja 18 elamus külaliskorterite rentimisega tegelev ettevõtja (ka lisa 77); Suur-Karja tn 15 hoone omanik on kahju kandnud klaaside lõhkumisest (lisa 78); Savoy Boutique Hotell (Suur-Karja tn 17/19) ja My City Hotell (VanaPosti 11) kliendid kaebavad tänavalt kostuva müra üle (HMT 30; HMT 23, 24, lisa 79; HMT 25,26,31,32). Piirkonnas toimuv on otseses põhjuslikus seoses ettevõtjate majandustegevuse viisist – eelkõige öistest kauplemisaegadest ja alkoholi pakkumisest. Esitatud videosalvestisest nähtub ka nn tavapärase baarikülastaja suhtumine ja objektiivne olukord (lisa 80 – Postimehe video, baarikülastaja vastust reporterile 3:30). 6.
  2. Ehkki ülemäärase müra tekitamise fakti ja käitumise häirivust saab tõendada müramõõtmisega ei ole see tingimata kohustuslik (

57) ning praktikas ei pruugi see olla alati võimalik ja mõistlik. Riikliku järelevalve teostamisel hindab korrakaitseorgan (politsei), kas isiku tegevus müra ja valgusefektide tekitamisel on keskmise objektiivse isiku aspektist häiriv (

6 lg 1). Esitatud tõendid kinnitavad, et Valli baarist ja selle esiselt tänavalt kostuv müra on ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv (lisad 70-75). Kaebaja poolt kirjeldatud müramõõtmise ja vastavate tõendite puhul oli müra põhjustaja (kaebaja) ise mõõtmiste ajast ja kohast teadlik ning seetõttu ei saa välistada, et ta püüdis mõõtmise ajal müra taset vähendada. Avatud akende korral on müratase veelgi suurem, vanalinna majadel puudub üldjuhul sundventilatsioon ning ainukeseks ventileerimise võimaluseks on akende avamine. Ka pärast müramõõtmist kaebaja sõnul baari laele paigaldatud täiendav heliisolatsioon ei ole mürale olulist leevendust toonud (hoone elanik on taas müra häirivuse tõttu politsei poole pöördunud, nt lisa 74). 6.

  1. Ettekirjutuse ajend on kajastatud korralduse seletuskirjas. Ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja mingil kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja majandustegevust kahjustas. Siiski on ilmne, et Valli baari ees öisel ajal põhjustavad rikkumisi Valli baari külastajad. Valdav osa õigusrikkumisi pannaksegi toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal, ehk öösel, mil baaride juurde koguneb rohkearvuliselt baaride külastajaid ja muid inimesi. Päevasel ja õhtusel ajal sarnased mõjutused üldjuhul puuduvad. Seletuskirjas põhjendatakse, et kuivõrd baaride peamiseks tegevusalaks on alkohoolse joogi müük ja meelelahutuse pakkumine, siis liigub baarides ja tänaval rohkearvuliselt alkohoolses joobes inimesi, kes kasutavad avalikku tänavat suitsetamiseks ja sotsialiseerumiseks. Kuna piirkonnas asub suur arv meelelahutusasutusi, siis on levinud, et inimesed liiguvad ühest baarist teise (seletuskirja p 1,4 lk 8-12). Ka Valli baar ei ole selles osas erandiks. Baaride tegevuse mõjud ja tagajärjed on sarnased ning puudub vajadus eraldi hinnata või tuvastada, milline baar mängib kõige kõvemini muusikat või millise baari külastajad näiteks karjuvad, oksendavad, lõhuvad või kaklevad tänaval rohkem. Avaliku korra rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide nende baaride ja nende külastajate tegevusest. 6.
  2. Kaebaja on isikuks, kes vastutab avaliku korra eest, kuna tema külastajate tegevuse tagajärjeks on korralduses tuvastatud õigusrikkumised. Korralduses tuvastati, et kaebaja tegevus avalikus kohas häirib oluliselt ja seab ohtu teisi isikuid, tekitab oluliselt häirivat müra ning ettevõtja kauba või teenuse müük tegevuskohas kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisena

§ 55, § 56 lg 10

(25)3-15-2900 1 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12 tähenduses, samuti rikutakse heakorranõudeid (vt seletuskirja p 1.4 ja lisa HMT 33). 6.
  1. Haldusmenetluses kaaluti piirkonnas tegutsevate erinevate ettevõtjate ärikontseptsioone ja sihtgruppe ning võimalikke negatiivseid mõjutusi avalikku ruumi. 6.
  2. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema majandustegevuse korraldamisega kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmist peavad tagama ning tagajärgedega tegelemise vastutust kandma korrakaitseorganid. Korrakaitseorganid panustavad Suur-Karja tänava avaliku korra tagamisse vahendite ja ressurssidega niigi ebaproportsionaalselt suures mahus. 6.
  3. Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse joogi kättesaadavuse piiramine on tõestatult toimiv meede avaliku korra tagamisel. Meelelahutusprogrammi, sh muusika edastamise lõpetamine ja inimeste kontsentratsiooni vähenemine aitab kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Kehtestatud piirangud mõjutavad isikuid piirkonnas mitte tarbima ülemäära alkoholi, lahkuma enne kui isiku käitumine muutub ebaadekvaatseks tarvitatud alkoholikogusest sõltuvalt ning väheneb müratase (kohane abinõu). Vanalinna elanikel tuleb arvestada mõneti kõrgema talumiskohustusega öörahu osas eripärast ning tavapäraselt ei ole selleks ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud, on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt. Juba tarvitusele võetud ja ka uutena väljapakutud meetmed ei ole piisavad ega ole andnud eesmärgi saavutamiseks tulemust. Valitud meetmed ei tähenda, et ettevõtja peaks oma tegevuse vanalinnas lõpetama.
  4. Kaasatud haldusorgan (PPA) on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane nii vormiliselt kui sisuliselt. 7.
  5. Süütegude ja müra tase Vanalinna kui terviku lõikes on ootuspärane, kuid statistika näitab, et Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18 piirkonnas on see keskmisest kordades suurem.
  6. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud -17% sh varavastaste kuritegude arv -22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud +14%. 7.
  7. PPA-l ei ole jätkuvalt võimalik kõnealuses piirkonnas samas mahus ressurssi kasutada, et ei kannataks olukord muudes piirkondades. PPA 2015 aastal nädalavahetustel korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks (21 rohkem kui 2014, st 4 korda rohkem), neist 5 ületundide arvel.
  8. a novembrist on Põhja prefektuur Vanalinnas nädalavahetuste öödel kl 22.0004.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks. 7.
  9. Üks reid maksab normtööaja puhul 1505,21 eurot ning ületundide puhul 2076,76 eurot. Normtundide alusel on 2015 aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning ületundide tõttu 10 383,8 eurot, so kokku 41 993,21 eurot. Seega ei ole kaebajate argumendid riigile tasutavate maksude teemal kohased. 7.
  10. Enim kuritegusid pannakse toime kell 22.00-06.
  11. Perioodi 00.00-06.00 toime pandud kuritegude osakaal on 42%, vargustel 39%, taskuvargustel 44%, kuid kehalistest väärkohtlemistest pannakse ajavahemikus 00.00-06.00 toime 71% ja röövimistest 60%. 2015 aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu on languses kuritegude arv, kuid on tõusnud väärtegude arv, mistõttu süütegude koguarv on jäänud sisuliselt samaks. Enim kuritegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kell 01.00-04.
  12. Enim väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja neljapäev. Ajaliselt domineerib periood reedel kella 19.00 kuni laupäeval kell 04.00, 11
(25)3-15-2900 samuti neljapäeval kell 19.00 kuni 02.00 ja laupäeval kell 22.00 kuni pühapäeval 04.
  1. 7.
  2. Korralduses nimetatud Suur-Karja tänava baaride ja õigusrikkumiste vahel on seos. Baarid ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud põhjustavad piirkonnas müra, mis häirib teisi isikuid; alkohol on kättesaadav sisuliselt öö läbi ning kaasneb alkohoolse joogi liigtarbimine ja joobes inimeste suur kontsentratsioon, mis tingib rohkearvuliselt õigusrikkumisi. Tegutsemise piirangud sh alkoholi jaemüügi piiramine antud piirkonnas on igati õigustatud. 7.
  3. Baaride tegevusega seonduvad probleemid on kestnud aastaid ning ettevõtjad ei soovi oma tegevust ka ümber korraldada. Avaliku korra rikkumised selles piirkonnas on ilmselgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides pakutava alkohoolse joogi ning baaride tegevuskontseptsiooniga (orienteeritus alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni). Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad piirkonnas elavad ja viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus. 7.7.

§ 15

lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Baarid on kohustatud korraldama oma majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate teiste isikute huve (kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12). Probleemi lahendamine peab algama kauplejate tegevusest, kelle kohustuseks on majandustegevuse korraldamine kooskõlas õigusaktidega ning ettevõtja ei saa eeldada oma majandustegevuse kahjulike tagajärgede lahendamist avaliku võimu (politsei) poolt. 7.8. Kahe abinõu rakendamine korralduses (alkoholimüügi piirang ja toitlustuse/meelelahutusprogrammi piirang) on põhjendatud. Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Teiste kaebajate nimetatud müügikohtadega, mis asuvad lähipiirkonnas, ei ole PPA sarnaseid probleeme täheldanud. Piiranguid ei saa rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu samalaadset mõju avalikku ruumi ja piirkonna elanikele ning piirkonnas viibivatele isikutele. Võrreldes

§ 56lg-ga 2 on korralduses toodud kellaajalised piirangud leebed.

7.

  1. PPA 29.11.2013 on kirjaga nr 2.1-2/200821-1 Tallinna linnale edastatud uuringutele, mille kohaselt on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade muutus mõjutab oluliselt piirkonna vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi vaidlustatud korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on need suunatud alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes inimeste piirkonnast lahkumisele. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k ühe adressaadina korralduse tühistamist teda puudutavas osas.
  3. Kaebaja tõstatab esmalt küsimuse põhjendamiskohutuse piisavusest ja leiab, et vastustaja pole 21.10.
  4. a korralduses sisuliselt tuvastanud ega tõendanud et korralduse ja selle põhjenduse aluseks olevad faktilised asjaolud kaebaja puhul esinevad ja on põhjuslikus 12

(25)3-15-2900 seoses korralduses välja toodud väidetavate avaliku korra rikkumiste ja elanikke häiriva müraga. 9.
  1. Korralduse põhjendused ja senine menetluse käik ning tõendid, millele vastustaja tugines, on esitatud korralduse lisas, mis on korralduse lahutamatuks osaks – see nähtub sõnaselgelt nii korralduse sissejuhatusest (I kd, tl 19) kui ka seletuskirja pealkirjast (I kd, tl 20p). Korralduses kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. 9.
  2. HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei tulene seadusest nõuet esitada põhjendused haldusaktis endas ning arvestades praeguses asjas vaidlustatud korralduse põhjenduste mahukust on nende esitamine eraldi dokumendis mõistlik. Kohtupraktikas on rõhutatud, et vähemalt kaalutlusotsustuse põhikaalutlused peavad olema esitatud haldusaktis endas ja piisav pole viidata menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-47-12 (p 15). Kohtu hinnangul on praegusel juhul see nõue täidetud ning vastavuses HMS § 56 lg-ga 2 on haldusakti põhjenduses esitatud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud korralduses endas on esitatud haldusakti õiguslikud alused, korralduse eesmärk ja viited dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi põhjendusi.
  3. Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti lähtunud üldistest põhjendustest, jätnud kõrvale konkreetselt kaebajat puudutavad kaalutlused. Kohtu hinnangul lähtub vastustaja ja kaebaja erinev arusaam põhjenduste piisavuse osas sellest, et kaebaja hinnangul on ettekirjutused põhjendatud vaid rikkumiste ja häirivuse suhtes, mis seondub kaebaja tegevusega Valli Baari ruumides. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tegevus omab ulatuslikumat mõju piirkonnas ja väljendub tema klientide käitumises baaris ja selle lähiümbruses. Vastustaja on vastuses ja ka kohtuistungil rõhutanud, et korralduses viidatud meediakajastus tervikuna (vastuse lisa KIS-s „2 - LV korraldus 21.10.15 nr 1557-k artiklid.docx) kajastab olukorda kõnealuses piirkonnas. Ekslik on kaebaja seisukoht, et korralduses viidatud meediakajastuste puhul on korralduse aluseks vaid pealkirjad. Tegemist on reaalselt avanevate veebiaadressidega ja esitatud lisana ka haldusmenetluse materjalina kohtule. Vaidlustatud korralduse seletuskiri sisaldab nii põhjendusi kui ka iseloomustab korralduse andmisel kaalutavaid väärtusi nii piirkonnas laiemalt kui ka konkreetse kaebaja tegevusega seonduvalt.
  4. Korralduse eesmärkidena on nimetatud: 1) tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord ja avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste arvu vähenemine ja avalikus kohas viibivate inimeste turvalisus; 2) heakord (

§ 55

lg 1 p 7 ning Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud kohustuste täitmine); 3) majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja nõuete järgimine, et kauba või teenuse müük ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29,

§ 55, § 56 lg 1). 4) Tallinna linna ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna maine kaitsmine ja atraktiivsuse säilitamine väärika turismiobjektina. 13

(25)3-15-2900
  1. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse põhjendustes (seletuskiri) esitatud kaalutlused on peaasjalikult suunatud sellele, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtuvalt üldisemast olukorrast Suur-Karja tänaval. Siiski on ekslik väita, et konkreetsete adressaatide, sh kaebajaga seotud asjaolusid pole arvesse võetud ega ettekirjutuse tegemist nende suhtes kaalutud. Seletuskiri kajastab kaebaja seisukohti toimunud haldusmenetluses ja linna vastuväiteid neile. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid oluliselt ulatuslikumalt (kokku 50 asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Seega on vastustaja kaalunud, miks ettekirjutused on tehtud just vaidlustatud korralduse adressaatidele. Tegemist on haldusorgani olulise kaalumisruumiga otsustusega, kus kohtul on piiratud hindamisvõimalus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatav ka kaalutlusotsuse põhjenduste hilisem täiendamine kohtumenetluses ning kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui ta on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavad selgitused ja tõendid, sh need, mis on otsustamisel aluseks olnud ka juba haldusmenetluses, veenavad selles, et need kaalutlused on olnud alused ka juba vaidlustatud korralduse tegemisel. Kohus selgitab seda seisukohta allpool.
  2. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt ning kohtumenetluses täiendavalt antud selgituste järgi seisnevad etteheited korralduse adressaatidele järgnevas: öine lärm, mida tekitavad korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades mängitava muusikaga ning nende kliendid, kes tekitvad lärmi tänaval. Sellega rikutakse nii piirkonna elanike kui ka seal asuvates majutusasutustes viibivate klientide huve, sh õigust öörahule ja tervise kaitsele. Lärm avaldab kahjulikku mõju ka teiste isikute kinnisvara väärtusele ja teiste ettevõtjate majandustegevusele; korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid; korralduse adressaatide kliendid kaotavad joobe tõttu enesekontrolli, satuvad konfliktidesse, ohustavad meelelahutusasutustes ja ümbruskonnas viibivaid isikuid, sh piirkonna elanikke; suur süütegude arv piirkonnas- nii vägivallasüüteod kui ka vargused; öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumisega kaasneb suur hulk joobes isikuid tänavatel, kes lärmavad ja reostavad tänavatel. Korralduse ja selle seletuskirja ning vastustaja kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt vastandub kaebaja (nagu ka korralduse teiste adressaatide) ettevõtlusvabadus ja huvi talle sobival ja kasumlikul moel atraktiivses meelelahutuspiirkonnas oma ettevõtlusega tegelda teiste isikute erahuvidega ning avaliku huviga. Teiste isikute kaitstavateks õigusteks ja huvideks on vanalinna elanike õigus öörahule ja tervise kaitsele ning kodu puutumatusele, vanalinnas elavate ja liikuvate isikute õigus viibida turvalises keskkonnas, teiste ettevõtjate õigus oma ettevõtlusega tegelda (sh hotellipidaja võimalus pakkuda heatasemelist majutusteenust, mis hõlmab ka klientide võimaluse hotellis välja puhata). Avaliku huvina, mis vastandub kaebaja huvile on avaliku korra ja turvalisuse tagamine, Tallinna Vanalinna kui turismipiirkonna maine ja UNESCO kultuuripärandi säilimine. Kohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses ja selle seletuskirjas piisava põhjalikkusega kajastatud korralduse andmisele eelnevat menetlust ning selle tulemusena kujunenud põhjendusi adressaatide osas kogumis. Kaebaja osas on eraldi välja toodud kaebaja enda selgitused haldusmenetluses ja vastustaja seisukohad.
  3. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4– 6 ka 53;

§ 28, § 54, § 571 p 2, Msü

S § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Korralduses on märgitud, et selle lahutamatuks lisaks on korralduse seletuskiri ja lähtutud on seal viidatud dokumentidest. 14

(25)3-15-2900 Kaebaja ei nõustu vastustaja tõlgendusega KaubTS § 4 lg 1 p-le 12 ning leiab, et majandustegevuse nõudeks MsüS § 6 lg 1 tähenduses ei ole

§-s 55 ja § 56 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatu. Vaidlustatud korralduse ja selle seletuskirjas esitatud põhjendustest ning vastustaja vastusest nähtuvalt peab vastustaja majandustegevuse nõueteks MsüS § 6 tähenduses nii KaubTS § 4 lg 1 p-st 12 kui ka

§ 55lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Msü

S § 6 lg-st 1 tulenevalt on majandustegevuse nõuded seadusest, ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevad nõuded, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama. Vaidlustatud korraldusega kaebajale kohustusi pannes piiratakse tema ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus on põhiseaduse §-ga 31tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st seda võib piirata põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane (Riigikohtu 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02 ja 06.07.2012 otsus asjas nr 3-4-1-3-12, p 51.) Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. (vt Riigikohtu otsus 17.03.1999 asjas nr 3-4-1-1-99). 15. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse liikide rohkuse tõttu pole võimalik luua ühtset nõuete kataloogi, vaid need nõuded luuakse erinevate, sh valdkondlike seadustega. KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Majandustegevuse eri liikide puhul on ka hoolsuskohustusel iga ettevõtja majandustegevuse puhul oma iseärasused. Nõue mitte häirida tuleneb eelnevalt viidatud KaubTS ja

normidest.

  1. Kaebaja ei vaidle selle üle, et kaebaja siseruumidest lähtuv mõjutus (eelkõige müra) võiks anda aluse majandustegevuse nõuete rikkumisest tingitud tagajärgede kohaldamiseks. Pooled on erineval seisukohal selles, kas kaebaja saab majandustegevuse nõudeid rikkuda ka seeläbi, et isikud, kellest osa võivad olla ka tema kliendid, käituvad tema tegevuskoha vahetus läheduses teisi isikuid (elanikud, ettevõtjad, turistid) häirival moel. Kaebaja eitab ka teiste isikute häirimist tema enda tegevusega.
  2. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on majandushaldusasutus MsüS § 7 tähenduses, kellele on järelevalvepädevus ettevõtja majandustegevuse üle.

§ 571

p 2 järgi on vallavõi linnavalitsus avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet teostav organ. Seega avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste isikute õigusi rikkuva ettevõtja majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus oma territooriumil (

§ 571p 2, Msü

S § 7 p 4, KaubTS § 21 lg 3), kellel on

§ 28lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (vt ka MsüS § 68). 15

(25)3-15-2900 17.1. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (

§ 4lg 1).

Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (

§ 5lg 1).

Suur-Karja tn, st kaebaja müügikoha Valli baar vahetu lähedus, on avalik koht

§ 54tähenduses.

Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (

§ 55

lg 1) ning on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (

§ 56lg 1).

Selline käitumine on isikul keelatud ka oma majandustegevuse raamides. 17.2.

§ 2

kohaselt on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine (lg 1) ning korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne (lg 2).

§ 15

lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad olla vastutavad nii füüsilised kui eraõiguslikud juriidilised isikud (

eelnõu seletuskiri lk 35). Tegevuse omistamisel korrakaitseõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ohu tekitaja soovis ohu või kahju tekkimist või kas see on muul viisil seotud tema süüga. Määrav on põhjuslik seos, seejuures on võimalikuks peetud nii ohu vahetut kui ka eesmärgiga põhjustamist. (

eelnõu seletuskirja lk 38). 17.3.

§ 28

lg 1 näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad nii vajadus kõrvaldada juba toimunud rikkumisi kui ka ohutõrje vajadus, et takistada nii era- kui ka avalike huvide edaspidine kahjustamine. Eelnevat arvestades on vastustaja kohtu arvates kohaldanud korralduse õiguslikuks aluseks olevaid norme õigesti ja eesmärgipäraselt.

  1. Kaebaja leiab, et AS § 36 lg 1 p-st 3 ei tulene vastustajale õigust piirata jaemüügi aegu. Vastustaja ei ole vaidlusaluse korralduse resolutsioonis viidanud AS normidele korralduse õigusliku alusena, kuid korralduse seletuskirjas on viide AS § 36 lg 1 p-le
  2. Selle sätte kohaselt võib valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas. Kohtu hinnangul on AS § 36 lg 1 p 3 asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kui tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi piiramise. Alkoholi müük on samuti majandustegevus ja oleks põhjendamatu, kui selles osas poleks võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata. Tallinna Ringkonnakohus on 28.08.2015 otsuses haldusasjas nr 3-14-52991 leidnud, et AS § 36 lg 1 p 3 alusel ei saa otsustada alkohoolse joogi müügi piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Praegusel juhul on alkoholimüügi piirangud seatud konkreetsetele ettevõtjatele konkreetsel 16

(25)3-15-2900 põhjusel – majandustegevuse nõuete (väidetava) rikkumise tõttu - ning kehtivusega kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni.
  1. Kaebaja leiab, et isegi kui kohus peab korraldust piisavalt põhjendatuks, on lähtutud ebaõigetest kaalutlustest. Avaliku korra rikkumisi ja elanikke häiriva müra tekitamist SuurKarja tn-l pole kaebaja väitel võimalik seostada tema tegevuskohaga ega tegevusega.
  2. Kaebaja väitel ei ole ettekirjutuse tegemine tema suhtes põhjendatud tema geograafilise asukoha (asukoht Müürivahe tänaval) ning tema väiksuse tõttu (klientidele avatud ruum 51,84 m2, 21 istekohta baaris). Kummagi asjaolu üle pole vaidlust. Hoolimata avanemisest Müürivahe tänavale, on tegemist asukohaga Suur-Karja tänava ristumiskohas (vastuse lisa 3 - Piirkonna kaart.pdf; I kd, tl 52 ja 55). Vastustaja on rõhutanud, et kaebaja müügikoha korrektne aadress on Müürivahe tn 14//16//Suur-Karja tn 18//Vabaduse väljak
  3. Seega on korralduse adresseerimine kaebajale kooskõlas korralduse preambulis esitatud eesmärgiga nr 1, mis hõlmab Suur-Karja, Vana-Post ja Müürivahe tänavate piirkonda. Baari mõõtmete ja mahutavuse kohta esitatud väidet ilmestavad ka kaebaja esitatud fotod (I kd, tl 168, 181–186). Siiski ei välista üksnes baari põranda pindala ja sinna planeeritult mahtuvate inimeste arv, et selline meelelahutusasutus ei võiks oma tegevusega kedagi häirida. Ka tunnistajana üle kuulatud Valli Baari baarman M. P. on kinnitanud, et istutakse ka aknaalustes ja majaelanikust tunnistaja I. B. on kinnitanud, et baaris viibib sageli rahvast rohkem kui istekohti ning see on ülerahvastatud.
  4. Kaebaja ei nõustu korralduse seletuskirja p-s 1.2 toodud seisukohaga, et viidatud meediakajastuse põhjal saab järeldada, et Suur-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänavate piirkonnas asetleidvad õigusrikkumised on üldteada asjaolu. Kohus nõustub, et see ei ole üldteada (üldtuntud) asjaolu HKMS § 60 lg 1 tähenduses, kuid korralduses viidatud meediakajastused ning vastustaja poolt viidatud videosalvestised (vastuse lisad, 15 tk alates „Barons turvakaamera 2012-8-4 02.00.avi“) kinnitavad piisava veenvusega, et SuurKarja tänav kõnealuses lõigus on öötundidel rahvarohke ja lärmakas, seal viibib hulgaliselt joobes või muidu ülevoolavalt käituvaid inimesi (tänaval räägitakse valjuhäälselt, karjutakse, rüseletakse liigutakse jookidega, suitsetatakse, tänav on reostatud –mh joogitopsid, suitsukonid, okse). Rahvahulkade kogunemist kinnitab ka hoone elanik (HMT 38, vastuse lisad 70-75). 21.
  5. Lärmakate rahvahulkade viibimist kõnelauses piirkonnas ja reostamist (sh inventari lõhkumist, urineerimist, oksendamist) kinnitasid oma ütlustes ka tunnistajad I. B. ja T. L. 21.
  6. Kaebaja müügikoha läheduses asuva Savoy Botique Hotel tegevjuht (alates 2015, varasem kogemus vanalinna hotellides kokku umbes 10) kinnitas, et nii tema enda kogemuse järgi kui ka kolleegide varasemast kogemusest, et nende kliendid kurdavad eelkõige tänavalt kostva müra üle (tänaval viibivate paljude, sh joobes inimeste tekitatud lärm). Inimesi piirkonnas on tänaval võimalik kokku lugeda sadades. Läheduses asuva Club Hollywood kliendid püsivad ürituse alates klubis sees. Kliendid kurdavad isegi kuni kella 06.30-ni kestva müra üle, see sõltub nädalapäevast. Müra on tingitud sellest, et on palju lähestikku tegutsevaid baare, mille juures viibib palju inimesi, kellest paljud on alkoholi tarvitanud ning suhtlevad valjuhäälselt. Kõik piirkonna kohad tunduvad populaarsed olevat, rahvas liigub ühest asutusest teise. Kui üks asutus uksed sulgeb, liigutakse sealt edasi. Baaridest tänavale kostvat müra pole tunnistaja täheldanud. Hotellid saavad tagasisidet (sh negatiivset) nii nende enda tagasiside uuringute kui ka veebikeskkondade (tripadvisor.com, booking.com) kaudu. Tunnistaja T. L. selgitas, et 17
(25)3-15-2900 tripadvisor.com tagasiside antakse isikute poolt, kes on majas ööbinud. Selles ja sarnastes veebikeskkondades saavad hinnanguid ja arvamusi esitada ainult kliendid, kes on tellinud selle veebilehe kaudu, viibinud selles hotellis. Kõrvalised inimesed (sh hotell ise) ei saa kandeid teha ega kõrvaldada. Hotell saab samas keskkonnas ainult omalt poolt vastata kas tänule või kriitikale. Kuigi sellist tagasisidet ei saa iga isiku puhul personaliseerida (isikud esinevad ka nt ainult eesnimega, hüüdnimega), on veebikeskkonnas arvamuse esitamine seotud konkreetse hotelli külastajatega ning kohtu hinnangul on esitatud väljatrükid tagasisidest tõendite kogumis arvestatavad ja usaldusväärsed. Naabruses olevad hotellid (Barons, My City) on tunnistaja T. L. sõnul ka kurtnud sarnaste probleemide üle ning asja materjalide hulgas on ka nende hotellide teave mürast tingitud probleemide kohta (Savoy Boutique hotelli pöördumised linnavalitsuse poole
  1. a, lisad 23, 24, 25 jj). Hotellid on sunnitud klientide pahameele heastamiseks andma neile paremaid tube, tasuta toitlustama. Samuti lahkuvad kliendid varem ja jätavad osa teenust kasutamata ning ei kasuta hiljem enam sama hotelli, seega põhjustab klientide mürast tingitud rahulolematus hotellidele majanduslikku kahju (T. L. ütlused). 21.
  2. Konkreetselt Valli baari kohta märkis tunnistaja T. L., et pole ise baaris sees käinud, kuid nende hotelli aknast paistab Valli baar ja on näha, kuidas kaebaja kliendid kogunevad baari ukse ette. Reedel-laupäeval on näha rohkem kliente, kes on ka keskmisest rohkem alkoholi tarvitanud. Tunnistaja ei saa täie kindlusega väita, et kõik probleemide tekitajad oleks kaebaja kliendid, neid ei ole võimalik selgelt eristada. Tunnistaja kinnitusel on kaebaja klientide hulgas ka nooremaid inimesi. Valli baarist tänavale kostvat müra pole tunnistaja täheldanud. 21.
  3. Suur-Karja 18 hoones vahetult Valli baari kohal asuva korteri elanik I. B. (samas on registreeritud ka tema äriühing) elab majas sünnist saadik ning järjekindlaid probleeme Valli baariga mäletab aastast
  4. Tunnistaja sõnul ei pea Valli baar kinni lahtiolekuaegadest, vaid teenindab külastajaid seni kuni neid jätkub (isegi kuni 05.00–06.00). Tunnistaja on müra vähendamiseks paigaldanud täiendava isolatsiooni korterisse. Baarist kostub müra, mis vahel paisub eriti suureks (trambitakse, mängitakse pilli -„karmoška“, ka kontrabass). Ka viimasel ajal on olnud häirivat elavat muusikat aga ka lindistatud muusikat (kell 22.30 kuni kella 2-ni, aga ka kauem isegi kuni kella 6-ni. Toas ei ole isegi võimalik normaalse heliga mängivat televiisorit kuulda, tunnistaja uni on olnud aastaid häiritud, eriti kostub müra kui heita voodis pikali. 21.
  5. Tunnistaja M. P. (Valli baari baarman juba 13,5 aasta) ütluste kohaselt baarist välja tänavale heli ei kosta, sest uksed on suletud. Baaris mängib põhiliselt lindistatud muusika (Raadio Elmar), nädalalõppudel esitatakse akordionimuusikat kuni kella 23ni, selleks käib kohal esineja. M. P. sõnul ei soovi külastajad valjult mängivat muusikat, kuna see takistaks neil omavahel vestelda. Baaris ei saa tema sõnul mängida muusika öö läbi, kuna baar polegi öö läbi avatud. Vastuseks vastustaja küsimusele möönis tunnistaja, et Valli baaris on ette tulnud nii laulmist kui ka tantsimist. M. P. ütluste kohaselt püütakse sulgemisajast kinni, vähemalt lõpetatakse kell 02.00 müük. 21.
  6. Lärm kostub tunnistaja I. B. sõnul ka maja juurest väljast, kuhu kogunevad baari külastajad suitsetama ja vestlema. Seda tehakse seltskonnaga ning tunnistaja on korraga kokku lugenud kuni 16-17 inimest. Akent korteri tuulutamiseks avada ei saa väljast kostva lärmi ja suitsu tõttu. I. B. ütluste kohaselt tullakse Valli baari juurde ka mujalt. Läheduses asuva Hollywoodi külastajad üldjuhul ei häiri, seisavad vaikselt piletijärjekorras ning pidu ei toimu iga päev. Häirivad sel juhul, kui käivad Valli baarist jooki ostmas ja seal juures suitsetamas. Tunnistaja M. P. sõnul käiakse suitsetamas seltskonnaga, enamasti 2-3 inimest koos. 18
(25)3-15-2900 21.
  1. Vastustaja poolt viidatud avalikult kättesaadav internetimaterjal (www.youtube.com) 2 , millega valikuliselt tutvusid kohus ja menetlusosalised ka kohtuistungil, iseloomustab Valli baari kui rahvarohket paika ning neli viidatud videolõiku ilmestavad täiendavalt Valli Baari omaniku, töötajate ja klientide suhtumist ja seal väljakujunenud äri- ning tarbimiskultuuri. Kohus nõustub kaebajaga, et nimetatud videosalvestised pole olnud aluseks vaidlustatud korralduse andmisel. Kaks esitatud salvestist on Filmimees OÜ toodang ja kaks neist vastustaja sõnul juhusliku baarikülalise poolt tegelikkuse kajastamiseks tehtud. Kohus nõustub vastustajaga selles OÜ Filmimees toodangu puhul ei ole ühest arusaama, kuivõrd on esitatud materjal olukorra autentne kajastus ja kuivõrd lavastuslik. Samas langeb sealt ilmnev mentaliteet ja hoiakud kokku ka haldusasja tõenditega, sh tunnistajate ütlustega tuvastatud asjaoludega.
  2. Kaebaja väitel on tal püsikliendid – soliidsed, haritud, küpsemas eas kliendid, kes eristuvad Suur-Karja tänavale kogunevast ja seal korda rikkuvast rahvahulgast. Tunnistajate ütluste ja kaasatud haldusorgani esindaja kohtuistungil antud seletused lükkavad ümber väite, et kaebaja püsikliendid ei käitu teisi isikuid häirival või avalikku korda rikkuval moel. Tunnistaja I. B. on iseloomustanud Valli baari kliente kui vanemaealisi mehi ja naisi, kes tarvitavad rohkelt alkoholi ja jäävad väga purju. Tunnistaja B. hinnangul on tegemist odavate hindadega baariga. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt on kliendid vanemad soliidsed kultuursed inimesed, mitte teismelise
  3. Baarist lubatakse väljuda jookidega, st jätkata nende tarbimist tänaval. Seda märkis tunnistaja I. B.. Ka tunnistaja M. P. kinnitas, et kui klient soovib lahkuda poolelioleva joogiga, valatakse see plasttopsi ümber, sest jook on kliendi oma. Pudeli või purgiga jooki ei müüda. Klaasiga välja ei lubata. Ilmselgelt joobetunnustega isikut ei lubata sisse ega alkoholi talle ei müüda. Joovet ei suudeta alati välja selgitada, alati ei ole see silmaga näha.
  4. Tunnistaja I. B. sõnul häirivad ka maja juurde suitsetama kogunenud inimesed. Ka akna kohale paigaldatud markiis seda ära ei hoia. Vaidlust pole selles, et Valli baaris puudub suitsuruum ning kaebaja seaduslik esindaja möönis kohtuistungil, et baari pindala arvestades pole seda ka võimalik ehitada. Vastustaja on esitanud kohtumenetluses Reval Cafe kirja (I kd, tl 202), et neil on suitsuruum klientidele ja ukse kõrvale paigaldatud prügikastid ning Reval Cafe esindaja ei nõustu Valli baari arvamusega, et Valli baari ees suitsetavad Reval Cafe kliendid, kuna Valli Baar on paigaldanud prügikasti (kirja lisaks olevad fotod I kd, tl 202 ja 203).
  5. Korralduse andmise tinginud etteheidetavaks käitumiseks on ka baaride klientide põhjustatud reostus. 25.
  6. Suur-Karja tänavate üldisemad probleemid seoses heakorraga, sh reostamine ilmnevad ka vastustaja esitatud rohkelt videomaterjalilt ja meediakajastuselt ning elanike kirjavahetusest, samuti haldusmenetluse materjali hulgas olevatest ümarlaudade protokollidest, Vanalinna Seltsi pöördumistest. 25.
  7. Tunnistaja T. L. täheldab ümbruses öise rahvahulkade tegevuse tulenevat reostust, ka ise varahommikul tööle tulles on täheldanud öise pidutsemise jälgi (lõhutud joogitaara, okse jm). Tunnistaja I. B. on kirjeldanud reostust maja juures, põhiliseks probleemiks on urineerimine ukse juures ja kõrval kangialuses. Ta teab ka juhtumeid, 2 https://www.youtube.com/watch?v=goJuBzvf3gk; https://www.youtube.com/watch?v=3TWOzpA5gMk; https://www.youtube.com/watch?v=P6Huagy8gU; https://www.youtube.com/watch?v=MwmpqN7bc4Q. 19
(25)3-15-2900 kus konkreetselt urineerinud isik on seejärel baari sisenenud, st teda on põhjust pidada Valli baari kliendiks. Kaebaja ja tunnistaja M. P. on kinnitanud, et baaris on tualett ning tunnistaja ütluse kohaselt lubatakse tualetti ka kasutada, kui mõni isik (mitte baari klient) seda soovib. M. P. ütluste kohaselt suitsukonid visatakse selleks mõeldud kasti. 25.
  1. Piirkonna olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS (lisa 33, Tänavapuhastuse AS 17.07.15.pdf) oma 17.07.2015 seletuses, kus märgitakse, et olukord heakorra mõttes nn Bermuda kolmnurga piirkonnas on kohutav sõltumata nädalapäevast ning eristub muudest vanalinna piirkondadest. Tänavad on pidevalt kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja osalt agressiivsed inimesed, kes takistavad koristustöid ja muudavad töö töötajate jaoks ohtlikuks
  2. Piirkonna probleemiks on ka oht turvalisusele. See nähtub piirkonna üldist olukorda kajastavatelt videosalvestistel ja esitatud meediakajastusest, elanike kaebustest ja Vanalinna Seltsi pöördumistest Tallinna Linnavalitsuse poole. Tunnistaja T. L. on märkinud üht sissetungi hotelli, mille põhjustasid ilmselt tänaval pidutsejad ja millega seoses pöörduti politsei poole. Piirkonnas toime pandavate korrarikkumiste rohkusest annavad tunnistust kaasatud haldusorgani (PPA) selgitused ja esitatud statistilised andmed ( I kd, 115–121; vastustaja vastuse lisad 5-11). PPA on selgitanud, et alati pole võimalik väljakutseid ja juhtumeid seostada konkreetse baariga, eriti kui ühel aadressil paikneb mitu asutust. 26.
  3. Samas on ka aadresside ja asutuste kaupa esitatud statistika järgi märgitud konkreetseid registreeritud menetlusi seoses Valli baariga (nt vastuse lisa 9 - PPA 28.05.15 PPA parandustega.pdf). Turvameest Valli baari palgatud ei ole. Tunnistaja M. P. selgitas, et agressiivse käitumise korral kutsutakse turvafirma G4S, politseid ei ole pidanud nad kutsuma. Baar on väike ning baarman ise saab takistada teatud käitumisi (klaasiga väljumist vms, häirivat lärmi, kähmlusi). Talle teadaolevalt ei ole politsei kedagi baaris toimunud juhtumitega seoses karistanud ega ettekirjutusi teinud. 26.
  4. PPA esindaja on kohtuistungil täiendavalt kirjalikule seisukohale selgitanud, et menetluste või protokollide puudumine ei tähenda veel, et rikkumisi pole olnud. Lisaks registreeritakse infoteated ja väljakutsed ning neid on Valli baari puhul palju. Need puudutavad lärmi, kaklusi, olukordi, kus inimesed ei taha lahkuda. Valli baari kliendid tarbivad sageli liigselt alkoholi ja politsei (sh kaasatud haldusorgani esindaja Uudo Sepa isiklikult) on korduvalt tegelenud nende koju või kainestusmajja toimetamisega, ta teab isiklikult ja nimeliselt ka mõnesid Valli baari kliente ja mäletab nendega seotud juhtumeid, mil patrull on kohale kutsutud. Kliendi kainestusmajja toimetamine võib sõltuvalt järjekorrast võtta 45 min kuni 2 tundi. Sel ajal ei ole politseil võimalik muid ülesandeid täita. Patrull-lehele kantakse kõik sekkumised, kuid igale kandele ei järgne menetlust. Ka kainestusmajja toimetamist kui haldustoimingut ei kajastata menetlusena. Lisaks dokumenteeritud tegevusele võidakse ka lihtsalt isikuid suuliselt korrale kutsuda. 26.
  5. Ka vaidlustatud korralduse andmisele järgnenud ajal ning käesoleva kohtuvaidluse ajal on ilmnenud Valli baarist lähtuvaid häirivaid mõjusid. Ajaleht Postimees veebiväljanne on kajastanud 16.04.2016 juhtumit, kus politsei sai kella 00.30 paiku väljakutse Valli baari, kus oli puhkenud kaklus http://tallinncity.postimees.ee/3658449/galerii-kaklus-tallinnavanalinnas-loppes-uhelemehele-haiglas). Kuigi vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel lähtub kohus haldusakti andmise hetke seisust (HKMS § 158 lg 2 ls 2) ilmestab eeltoodud teave siiski vaidlustatud korralduse andmist ajendanud asjaolusid ja veenab seletuskirjas kirjeldatud 20
(25)3-15-2900 ning asjas kogutud tõenditest nähtuvas Suur-Karja tänava olukorra tõsiduses ning konkreetsemalt kaebaja tegevuskohas.
  1. Tunnistaja M. P. sõnul lisab müra baari ees olev liikluskorraldus – liiklus baari ees on kahesuunaline ja seal on parkimiskohad, autod ei pääse üksteisest mööda, seisvatest autodest kostab muusikat ja bassimüra. Need asjaolud küll võimendavad piirkonna rahvarohkust ja tekkivat müra, kuid ei õigusta ega välista kuidagi neid mõjutusi, mis lähtuvad kaebaja enda tegevusest.
  2. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et kaebaja majandustegevusest lähtuvad erinevad negatiivsed mõjutused (müra, reostus, suits, oht heakorrale, turvalisusele ja elanike heaolule ning lähiümbruse ettevõtjate majandustegevusele). Kohtu hinnangul veenavad kohtumenetluses antud täiendavad selgitused selles, et vastustaja on korraldusega kaebaja suhtes ettekirjutusi tehes lähtunud neist asjaoludest, mida ta tõenditega kinnitades on välja toonud ning kaalutlustest, mida ta kohtumenetluses täiendavalt rõhutanud on. Seega on vastustaja oma põhjendamiskohutuse eelnevalt viidatud HMS sätete ja kohtupraktika tähenduses täitnud.
  3. Kaebaja on seisukohal, et korralduse aluseks olevatest normidest tulenevad kohustused (sh

§ 56

lg 2 nõue) kehtivad ainult baari ruumides toimuva tegevuse suhtes ning leiab, et ei saa vastutada isikute tegevuse eest väljaspool Valli baar ruume. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-82-07 (p 9) leidnud, et üldjuhul lasub meelelahutusasutuse omanikul kohustus tagada, et ettevõtte töö ei rikuks avalikku korda ega häiriks väljaspool restorani viibivaid isikuid. Seega ei ole õige kaebaja lähenemine, et tema kontroll oma majandustegevuse üle piirdub vaid baari siseruumides toimuvaga.

  1. Kaebaja on järjekindlalt rõhutanud, et talle ette heidetava müra tekitamine pole tuvastatud tõsikindlalt objektiivsete mõõtmistulemustega. 30.
  2. Asjas tõusetus vaidlus selle üle, kas haldusasja materjali hulgas olevad
  3. a müramõõtmise tulemused saavad tõendada ülemäärase müra puudumist Valli aari kohal asuvas II korruse korteris või teadis kaebaja müra mõõtmisest ette ja sai oma tegevust vastavalt kujundada. Kohus selgitab esmalt, et

57 kohaselt lähtutakse sama seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse (sh müra) hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Seega on piisav, kui taoline häirimine on tuvastamist leidnud pädeva haldusorgani või korrakaitseorgani poolt.

§ 57

ei seo häirivust konkreetsete normide ületamise ega arvuliselt hinnatavate mõõtmistulemustega (samale seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus asunud ka haldusasjas nr 3-11-2036). Lisaks märgib kohus, et vaidlus on tõusetunud

  1. a mõõtmistulemuste arvesse võtmise üle. Tõendite kogumis on sellisel tõendil küll oma tähendus, eriti arvestades, et tunnistaja I. B. väidab pikaajalist häirivust. Praegu vaidluse all oleva korralduse haldusmenetlus on aga alguse saanud
  2. aastast (vt korralduse seletuskirja lk 3) ning selle menetluse jooksul ja käesolevas kohtumenetluses on kogutud küllaldaselt tõendeid müra häirivuse tõendamiseks, arvestades ka ettekirjutuse tinginud tegevuse konteksti ja piirkonna omapära. Näiteks on ettekirjutusega ette nähtud piirangud kellaajaliselt oluliselt hilisemad

§ 56lg-s 2 sätestatud nn öörahu kellaaegadest.

30.2. Kaebaja esitas 13.04.2016 kohtule täiendava tõendi (Terviseameti õigusnõuniku seisukoht 05.04.2016 elektronkirjas, mille kohaselt oli 31.10.2006 müramõõtmised Müürivahe tn korteris läbi viidu OÜ Valli teadmata ja neid eelnevalt teavitamata ja kaasamata, dokumentaalseid tõendeid teavitamise või teavitamata jätmise kohta ei ole (II kd, tl 4). Vastustaja palus 14.04.2016 seisukohas jätta rahuldamata taotlus tõendi 21

(25)3-15-2900 vastuvõtmiseks (II kd, tl 7–9). Kohus jätab selle tõendi tähelepanuta. Nagu ka vastustaja õigesti märgib, lõppes võimalus tõendite esitamisega asja sisulise arutamise lõpetamisel kohtuistungil ning kaebajal ei olnud asja arutamise lõpetamisele vastuväiteid. Kohus ei pea võimalikuks esitatud tõendiga arvestada ka HKMS § 62 lg 1 ja § 51 lg 4 koosmõjus. Kaebaja selgitus tõendi esitamise kohta sedavõrd hilja ei veena, et selleks oli mõjuv põhjus. Kohus teatas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja (26.04.2016) juba 02.03.2016 toimunud kohtuistungil. Täiendava tõendi vastuvõtmine tingiks asja arutamise uuendamise (HKMS 130) ja teeks võimatuks kohtuotsuse teatavakstegemise kindlaksmääratud ajal.
  1. Kaebaja sõnul ei ole tegemist tema suhtes proportsionaalse meetmega ning kaebaja suhtes korraldusega ette nähtud piirangute kohaldamine ei saa parandada üldist olukorda piirkonnas, kui muudes toitlustuskohtades jätkatakse alkoholi müüki ja meelelahutust piiranguid kohaldamata.
  2. Korralduse punktiga 2 kohustati kaebajat korduvate samalaadsete rikkumiste kõrvaldamiseks lõpetama oma müügikohas alkohoolse joogi müük ning toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine märgitud ajavahemikul. Korralduse seletuskirjas on selgitatud: „Kahe ettekirjutuse tegemine on põhjendatud, kuna ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa müraprobleemide lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride külastajate ning tänaval viibivate inimeste müra. Ainult alkohoolse joogi müümise lõpetamisel jääks jätkuvalt püsima risk, et inimesed viibivad piirkonnas hommikutundideni. Vaid alkohoolsete jookide müügipiirangu rakendamisele eelnevalt tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö „ette“, et nad saaksid tarbida alkoholi ka pärast alkoholi müümise lõpetamist ja viibiksid baarides ning seega antud piirkonnas kauem. Alkohoolsete jookide etteostmise riski vältimiseks ja korraldusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks tuleks punktis 2.2 nimetatud ettekirjutuse täitmist nõuda seega varasemast kellaajast. Samas linnavalitsus leiab, et see piiraks ettevõtjate huve intensiivsemalt ning leebema abinõuna toimiks esmalt alkohoolse joogi müügi lõpetamine ja sellele ajaliselt hilisemalt toitlustamise ning meelelahutusprogrammi teenuse osutamise lõpetamise kohustus. Nii oleks ettevõtjal võimalik jätkata majandustegevust ja külastajatel viibida baaris kauem, samas, kui alkohoolsete jookide tarbimisega kaasnevad tagajärjed oleksid eelduslikud väiksemad, mis aitaks tagada teiste isikute õiguste ning huvide kaitset“.
  3. Kohus nõustub vastustajaga, et kujunenud olukorras Suur-Karja tänaval polegi alati võimalik ega vajalik välja selgitada, millise asutuse kliendid just mingil hetkel karjuvad, korda rikuvad vms. Praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et nii Suur-Karja tänaval üldisemalt, kui ka Valli baari vahetuses läheduses toimuvast tegevusest kui ka OÜ Valli majandustegevusest Valli baari sees lähtuvad mõjutused, mis kahjustavad erinevate isikute (Suur-Karja 18 elanikud, tänaval viibivad isikud, vahetuses läheduses tegutsevad ettevõtjad, ennekõike hotellid), aga ka avalikke huve (avalik ja heakord, turvalisus, muinsuskaitsealuste väärtuste säilimine, linna maine). Vaieldamatult kahjustab Valli baari tegevus majaelanike huve (öörahu, tervis) baarist kostuva müraga. Baari vahetuse läheduses kogunevad baari kliendid ning ka muud isikud põhjusel, et seal on kogunemiseks võimalus loodud ning põhjustavad lärmi, suitsetavad reostavad (prügi, uriin, veri jm). Nii baaris sees kui lähiümbruses tekkivad konfliktid ja seal kogunevate isikute käitumine üldisemalt haavab elanike turvatunnet. Tõendatud on, et baari kliendid lahkuvad joobeseisundis, võttes endaga kaasa ka baarist ostetud alkoholi, ning põhjustavad korrarikkumisi ka väljapool baari, andes oma panuse piirkonnas valitseva olukorra kujunemisele. Koht, mille juures on võimalus koguneda ja väljas suitsetada ning mille juures ei ole korra tagamiseks 22
(25)3-15-2900 turvateenistust, tõmbab ligi ka muude asutuste kliente ning soodustab joobes isikute liikumist tänaval, sh liikumiste jookidega, suitsetamist, lärmi ja konflikte.
  1. Kaebaja on rõhutanud, et politsei pole tuvastanud Valli baariga seonduvalt mingeid rikkumisi. Korra tagamiseks haldusmenetluses ettekirjutuste tegemise eelduseks ei ole eelnev süüteomenetlus ega karistamine ning haldusõiguslikke abinõusid võib kohaldada sõltumata kaebaja tegevusega seonduvate süüteomenetluste olemasolust. Varasemas kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 14) on leitud, et kaebaja ettevõtluse piiramine ei eelda tema poolt väärteo toimepanemist. Oluline pole, et tuvastatud oleks kaebaja töötajate poolt müra tekitamine, piirangute rakendamiseks piisab, kui kaebaja poolt teenuse osutamisega kaasneb müra ning see hõlmab ka pubi külastajate poolt tekitatud lärmi. KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku omavalitsuse võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute õigusi ja huve kaitsval moel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15). Kohaliku omavalitsuse passiivsus probleemide lahendamisel kujutaks endast õigusvastast tegevusetust.
  2. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pole oma tegevusega suutnud teiste isikute häirimist vältida. Kaebaja seaduslik esindaja selgitab, et on keelanud muusika mängimise pärast kella 23 ning tunnistaja M. Plangi sõnul püütakse tagada baaris korda ning mitte müüa alkoholi ilmselt joobes isikutele. Nagu eelnevalt juba tõenditest nähtub, ei ole võimalik kaebaja müügikohas suitsusruumi rajamine, nad ei kasuta turvatöötajat ning ei suuda korraldada oma majandustegevust nõuetekohaselt teisi isikuid häirimata ja avalikku huvi kahjustamata. Samuti nõustub kohus vastustaja istungil rõhutatud seisukohaga, et hoolsuskohustuse täitmisesse tuleb suhtuda rangemalt, arvestades kaebaja tegevuse iseloomu (sh alkoholi müük) ja et see toimub elumajas.
  3. Ettevõtja majandustegevus on keelatud teisi isikuid häirival moel ning ettevõtja huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas (isikutel on õigus tervise kaitsele ja kodu puutumatusele). Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi oma ettevõtlusega talle sobival moel tegelda toimuda teise ettevõtja ja tema klientide heaolu (sh hotelli külastajate unerahu) arvelt. Üksiku ettevõtja huvi ei saa olla ka kaalukam avalikust huvist turvalisele keskkonnale ja piirkonna heakorra tagamisel. Üks ettevõtja ei saa ega pea endale võtma ülemäärast rolli turvalisuse ja avaliku korra tagamisel, kuid ei tohi oma tegevusega seda ka halvendada. Kaasatud haldusorgan on selgitanud, et SuurKarja tänaval kujunenud olukorraga toimetulekuks kuluv ressurss (sh täiendavad reidid, lisatasu ületundide ja öötöö eest) haarab ebaproportsionaalse osa politsei vahenditest ning korra tagamine ja juhtumitegea tegelemine Suur-Karja tänaval toimub seades ohtu avaliku korra ja turvalisuse linna muudes piirkondades. Seega ei oleks põhjendatud kogu avaliku korra tagamise kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist politsei ega kohaliku omavalitsuse (Mupo, linna heakord) õlule.
  4. Kaebaja tegevuskoht on avatud : „E-L 12-02; P 12-24“ (vastuse lisa „Valli Baar.jpg“). Valli OÜ tegevust müügikohas Valli Baar piiratakse alkohoolse joogi müügi osas senisega võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist tööpäevadele eelnevatel öödel ühe tunni võrra. Korralduse põhjendustes on selgitatud, et elanike soovi kohaselt tulnuks kohaldada ulatuslikumaid piiranguid (so veelgi lühemaid lahtiolekuaegu), kuid vastustaja on kohaldanud vähem piiravaid meetmeid. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud kaalutlusi arvestades tegemist ka ülemäärase piiranguga ajalises plaanis. 23
(25)3-15-2900 Kohus ei pea aga kohaseks vastustaja argumenti, et kõikidele piirkonna ettevõtjatele (sh kaebaja) säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja meelelahutust alates kella 05.00-st, samuti ei kohusta ettekirjutus müügikohti sulgema. On vähe usutav, et müügikohas, kus alkoholimüük lõpeb kell 00.00 või 01.00 ja muu tegevus 01.00 või 02.00, oleks taas alkoholi ja toidu ostmisest ja meelelahutusest huvitatud kliente kell 05.00 või et kliendid viibiksid sellises müügikohas 4-5 tundi ilma võimaluseta süüa, alkoholi tarbida, muusikat kuulata. Kohtu hinnang sellele argumendile ei mõjuta aga eelnevaid järeldusi piirangu põhjendatusest ja proportsionaalsusest.
  1. Kaebaja väidab tema ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste sama piirkonna sarnase tegevusvaldkonna ettevõtjatega. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17; Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27). Seega ei saa ega pea piirkonna ettevõtjaid ühtmoodi kohtlema pelgalt seetõttu, et nad asuvad geograafiliselt samas piirkonnas, vaid vastustajal on olnud kohustus iga ettevõtja eripära arvesse võtta. 38.
  2. Kaebaja tõi võrreldavate ettevõtjatena välja konkreetsed toitlustus- ja meelelahutuskohad: kõrval asuv kohvik Reval Cafe, kohvik Must Puudel (Müürivahe 20), Club Hollywood. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et esmalt analüüsiti oluliselt laiemat hulka
(15)toitlustuskohti ning andmeid koguti 50 kohta. Vastustaja on selgitanud Club Hollywoodiga seonduvat korralduse seletuskirjas. Reval Cafe kohta selgitas vastustaja esindaja et tegemist on kohvikuga, mis on orienteeritud eelkõige kohvi ja kondiitritoodete, aga ka sooja toidu pakkumisel , mistõttu on klientuur võrreldes Valli baariga sootuks teistsugune. Toidukoha Must puudel tegevuskontseptsioon sarnaneb pigem Reval Cafe kui Valli baari omaga ega ole kunagi negatiivset vastukaja saanud. 38.
  1. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete rakendamist. Üksnes selleks, et tagada kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et teised meelelahutusasutused on suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes sarnaseid meetmeid. Ettekirjutuse tegemata jätmist BDG Meelelahutuse OÜ (Hollywood) suhtes on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas. Vastustaja möönab, et vastavate aluste ilmnemisel tuleb tal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist.
  2. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja on kaebaja suhtes vaidlustatud korraldust andes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.
  3. Kohtu hinnangul on kaebaja olnud ka piisavalt korralduse andmise menetlusse kaasatud. Vastustaja teavitas teda haldusmenetluse algatamisest ja küsis seisukohti, saatis tutvumiseks korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise. 24
(25)3-15-2900 Pealegi oli kaebaja probleemide olemasolust ja nende teravusest teadliku varasemalt mitmel korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest, kus ka kaebaja on olnud esindatud. Kaebaja osalemist ja seisukohti haldusmenetluses on vastustaja korralduses ka kajastanud.
  1. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt tema enda kanda. Tunnistajatasude maksmise ja vastustaja poolt ette tasutud tunnistajatasude tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 25
(25)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.