← Eesti

2-13-45439/75

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-45439 Tsiviilasi KB ja CB hagi HB vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 21.12.2015 otsus ja täiendav 21.12.2015 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses HB apellatsioonkaebusel 6559,01 eurot KB ja CB vastuapellatsioonkaebusel 4726,29 eurot ja 864,90 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HB apellatsioonkaebus KB ja CB vastuapellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): KB (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): CB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja AM, lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): HB (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Pärnu Maakohtu 21.12.2015 otsus ja täiendav 21.12.2015 otsus tühistada. Saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada. 3. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 1

(6)
  1. Keelduda apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  2. 27.09.2013 esitasid KB (hageja I), HB ja CB (hageja II) maakohtule HB (kostja) vastu hagi (muudetud 13.10.2015). 13.02.2015 loobus HB nõudest. 19.02.2015 määrusega võttis maakohus loobumise vastu ja lõpetas HB nõude osas menetluse.
  3. Hageja I palus mõista välja kostjalt elatise alates 27.09.2013 kuni hageja I täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses summas, mis vastab poolele kuupalga alammäärast, ja elatise tagasiulatuvalt alates
  4. aasta septembrist kuni
  5. aasta augustini 1860 eurot. Hageja II palus kostjalt välja mõista elatise alates 27.09.2013 kuni 16.09.2015 4295,33 eurot ja elatise tagasiulatuvalt alates
  6. aasta septembrist kuni
  7. aasta augustini 1860 eurot.
  8. Kostja on isana kantud hageja I sünnitunnistusele ja sünniakti. Menetluse jooksul on hageja I saanud täisealiseks ja jätkab õpinguid XXX kuni
  9. aasta juulini. Hagejate ema ja kostja vahelise abielu ajal sündis hageja II. 16.09.2016 muudeti hageja II vanema kanne. Alates
  10. aasta novembrist ei ole kostja ülalpidamiskohustust täitnud. Lapsed elavad ema juures. Kostja vastuväited
  11. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  12. Hageja II ei ole kostja tütar. Hagejate ema ja kostja sõlmisid hagejate emale korteri omandi üleandmisel suulise kokkuleppe, mille kohaselt hagejad loobuvad elatise nõudest. Hagejate esitatud kulutused on ebareaalselt suured ja tõendamata. Kostjal on 25.09.2004 ja 09.07.2010 sündinud tütred, kellest üks on raske puudega ja vajab erihoolt ja kelle rehabilitatsiooni kulud on kordades suuremad terve lapse ülalpidamiskuludest. Kostjal puudub töökoht ja pidev sissetulek. Hagejal I on töökoht ja hagejat II on ülal pidanud tema isa. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
  13. Pärnu Maakohus tegi 21.12.2015 otsuse ja täiendava otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja I kasuks elatise alates 27.09.2013 kuni 26.10.2013 summas 97,20 eurot, elatise tagasiulatuvalt perioodi 27.09.2012 kuni 26.09.2013 eest summas 1199,99 eurot ja jättis läbi vaatamata hageja alaealisena esitatud nõude täisealisena elatise saamiseks. Hageja II kasuks mõistis maakohus välja 2
(6)kostjalt elatise alates 27.09.2013 kuni 09.09.2015 summas 4061,83 eurot, elatise tagasiulatuvalt perioodi 27.09.2012 kuni 26.09.2013 eest summas 1199,99 eurot ja otsustas, et kostja peab elatise maksma AM kontole, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
  1. Hageja I sündis 27.10.1995 ning et tema isa on kostja (I kd, tl 7). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei elanud juba aastaid enne hagiavalduse esitamist koos hagejaga I. Vaidlust pole selles, et alates abielu lahutamisest novembris 2000 ei ole kostja täitnud hageja I ülalpidamise kohustust.
  2. Alates hageja I täisealiseks saamisest 27.10.2013 ei ole tema alaealisena esitatud hagi alusel võimalik elatist välja mõista kauemaks kui alaealise hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 26.10.2013 (3-2-1-119-15, p 13).
  3. Kostja vastuväitena esitatud muud asjaolud (alaealise hageja I ajutine elamine ja töötamine Tallinnas ning võimalik toetuse saamine ÜT-lt ja vanaisalt) ei vabasta kostjat PKS §-st 96 tulenevast alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
  4. Hageja II sündis 24.04.2000 ning tema isana oli hagiavalduse esitamise ajal sünnidokumenti kantud kostja (I kd, tl 9). Menetluse ajal on teises kohtuasjas nr 2-157792 tuvastatud, et hageja II põlvneb teisest mehest, ÜT-st. Kohtuotsus asjas nr 2-157792 jõustus 10.09.2015 (II kd, tl 170-172). Alates 10.09.2015 ei ole kostja kantud hageja II isana rahvastikuregistrisse (II kd, tl 126, 127). Pole vaidlust, et kostja ei ela koos hagejaga II ega ole pärast kostja ja hageja II ema abielu lahutamist novembris 2000 täitnud ülalpidamiskohustust hageja II ees. Kostja kanti hageja II sünniakti isana hageja II sündimise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 39 lg 1 alusel, s.t seaduslikul alusel. Seega lasus kostjal hageja II ülalpidamise kohustus kuni 09.09.2015 (3-2-1-9308).
  5. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja ei ole ülalpidamiskokkuleppe tõendamiseks tõendeid esitanud. Kostja on terve ja töövõimeline meesterahvas, kellel tuleb teha pingutusi ja leida võimalus, et tagada oma lastele arenguks vajalik ülalpidamine (3-2-1-118-12).
  6. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel kostjal teiste alaealiste laste olemasolu. Hagejatele ülalpidamise andmise kohustuse perioodil oli kostjal lisaks hagejatele veel kolm last: 18.01.1997 sündinud HB, 25.09.2004 sündinud AB ja 09.07.2010 sündinud H-BB (I kd, tl 8, 60-61). Sotsiaalkindlustusameti otsusest nähtub, et H-BB on raske puudega (I kd, tl 62). Seega oli kostjal hagi esitamise ajal 27.09.2013 ning ka üks aasta enne hagi esitamist viis alaealist last, kellele kostja oli seadusest tulenevalt kohustatud ülalpidamist andma. Alaealisele lapsele seadusest tulenev elatise minimaalmäär oli
  7. aastal 145 eurot,
  8. aastal 160 eurot,
  9. aastal 177,50 eurot ja
  10. aastal 195 eurot kuus. Hagejate kasuks elatise väljamõistmine isegi miinimaalmääras võib tekitada olukorra, kus kostja teised lapsed osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kostjalt tuleb perioodil 27.09.2013 kuni 31.12.2013 mõista välja elatis 100 eurot kuus. 3
(6)
  1. Kostja esitatud kontoväljavõtetest nähtub, et perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2014 laekus tema kontole 16 310.51 eurot, s.o keskmiselt 1359,20 eurot kuus, perioodil 01.01.2015 kuni 30.09.2015 aga 17 961,31 eurot, s.o keskmiselt 1995,70 eurot kuus (II kd, tl 152-166). Seega olid eelmärgitud perioodil kostja käsutuses rahalised vahendid ulatuses, mis võimaldavad anda hagejale II elatist miinimaalmääras ilma, et kostja teised alaealised lapsed osutuks varaliselt vähem kindlustatuks.
  2. Kostja väited, nagu paneks elatise tagasiulatuv väljamõistmine ta ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda, on tõendamata. Kostja omandis on kinnistu asukohaga XXX. Arvestades tuvastatud asjaolusid kogumis, tuleb kostjalt tagasiulatuvalt perioodi 27.09.2012 kuni 26.09.2013 eest välja mõista elatis 100 eurot kuus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  4. Maakohtu järeldus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise väite omaksvõtu kohta on ebaõige. Kostja täitis laste ülalpidamiskohustust sellega, et lapse emale jäi ühisvara koosseisus olnud korter. Kokkuleppe olemasolu tõendab ka asjaolu, et hagiga pöörduti kohtusse alles 12 aastat pärast koosolu lõppemist.
  5. Maakohus on jätnud arvestamata, et HB oli kostja ülalpidamisel, mida HB kohtule kinnitas. Seega on maakohus pannud kostjale suurema kohustuse ülalpidamiskulude kandmisel kui hagejate emale.
  6. Maakohus oleks pidanud kontrollima asjaolu, et hagejale II on terve elu andnud ülalpidamist tema bioloogiline isa ÜT. Seda kinnitab asjaolu, et elatise nõue esitati ligikaudu 12 aastat pärast hageja II sündi. Hageja II nõude rahuldamine tähendab alusetut rikastumist. Maakohus oleks pidanud arvestama, et kostja oli minetanud võimaluse vaidlustada ebaõiget hageja II vanema kannet.
  7. Puudus alus välja mõista täisealiseks saanud hageja I elatist tema ema kasuks.
  8. Maakohus on jätnud arvesse võtmata hagejate seadusliku esindaja ja kostja majandusliku olukorra, eelkõige, kas kostja teisele alaealistele lastele jääb piisavalt vahendeid ülalpidamiskulude katteks. Maakohus on tõlgendanud laekumisi kostja kontole meelevaldselt ja üllatuslikult. Hagejad ei ole tõendanud kahju, mis on tagasiulatuva elatise nõude eeldus. Hagejate seisukoht
  9. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  10. Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega mõista välja kostjalt hageja I kasuks elatise perioodi 27.09.2013 kuni 26.10.2013 eest 160 eurot, tagasiulatuvalt perioodi 26.09.2012 kuni 26.09.2013 eest 1872,57 eurot, alates 27.10.2013 kuni õpingute lõppemiseni kutseõppeasutuses 25.08.2015 summas 3989,92 eurot, hageja II kasuks 4
(6)elatise alates 27.09.2013 kuni 09.09.2015 summas 4253,16 eurot ja tagasiulatuvalt perioodi 27.09.2012 kuni 26.09.2013 eest summas 1872,57 eurot.
  1. Maakohtu seisukoht, et kostjal puudus
  2. ja
  3. aastal kindel sissetulek, on üllatav ja põhineb paljasõnalisel väitel. Kostjal ei olnud kolm, vaid kaks alaealist ülalpeetavat. HB ei olnud kostja ülalpidamisel. Maakohtu järeldus, et kostja teised lapsed võivad osutuda varaliselt vähem kindlustatuks, on põhjendamata ja vastuolus maakohtu viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-
  4. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal oleks takistatud teenida ülalpidamiseks piisavat sissetulekut.
  5. Hageja I oli juba alaealisena esitatud hagis esile toonud asjaolud, mis andsid õiguse nõuda elatist ka täisealisena. Hageja I tugines täisealisena õpingute jätkamisele 09.10.2013, 13.11.2013, 20.10.2014 ja 13.10.2015 menetlusdokumentides. Maakohus ei selgitanud, et hageja I nõue jäetakse läbi vaatamata. Hageja I nõuet on võimalik käesolevas menetluses lahendada. Kostja seisukoht
  6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Hagejate vastuapellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  8. Kolleegium leiab, et maakohus on tsiviilasja menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, ennekõike jättes olulisel määral täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud väljaselgitatud ebapiisavas mahus. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
  9. Maakohus on ebaõigesti jätnud hagi hageja I nõude osas, milles paluti välja mõista elatis pärast hageja I täisealiseks saamist, läbi vaatamata. Maakohtu viitest Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 on arusaadav, et maakohus on jätnud nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Menetluse käigus tekkisid asjaolud, mis on hageja I nõude aluseks läbi vaatamata jäetud osas ja millele hageja I tugines. 13.10.2014 menetlusdokumendis on hageja I kohta selgitatud, et pärast täisealiseks saamist jätkas hageja I õpinguid XXX ja tal puudub sissetulek. Hagi esitamisel ja kogu maakohtu menetluse vältel esindas hagejat I lisaks seaduslikule esindajale ka lepinguline esindaja, advokaat Kalju Hanni. Seega on väär maakohtu otsuses toodu hageja I seadusliku esindaja poolt nõude esitamise kohta. Maakohus ei ole selgitanud välja hageja 1 enda seisukohta täisealisena esitatud nõude osas. Juhul, kui hageja 1 soovib kostjalt elatist ka täisealisena, siis tuleb maakohtul nimetatud nõue lahendada.
  10. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole seisukohta, et kostja teised alaealised lapsed osutuvad PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras elatise väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja I alaealisena ja hageja II, piisavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on eeltoodule tuginedes vähendanud väljamõistatavat elatist 5
(6)alla PKS § 101 lg-s 1 toodud määra ja välja mõistnud 100 eurot kuus, kuid otsuse põhjendustest pole jälgitav, mille järgi maakohus oma arvamuse kujundas. Ainuüksi see, et kostjal on kaks alaealist last, pole sellise järelduse tegemiseks piisav. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Maakohus ei kohustanud kostjat esile tooma ega ole tuvastanud tema teiste alaealiste laste vajaduste katmise kulude suurust. Maakohus on otsuses küll tuvastanud, et üks kostja alaealistest lastest on raske puudega, kuid millises osas eeltoodu mõjutab lapse ülalpidamisvajadust, maakohus välja selgitanud ei ole. Nimetatud asjaolud võivad tingida elatise nõuete rahuldamise maakohtu otsustatust suuremas või väiksemas ulatuses. Kolleegium selgitab, et TsMS § 230 lg-te 2, 3 ja 5 järgi on ülalpidamisasjades kohtul õigus koguda tõendeid ise või teha pooltele kohustuseks tõendite esitamise.
  1. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja II ülalpidamine ÜT poolt ei oma asjas tähtsust, mistõttu maakohus on jätnud nimetatud asjaolu tuvastamata. Kui ÜT, kes on hageja II isa, andis hagejale II pidevalt ülalpidamist, võis see ilmselt mõjutada hageja II varalist kindlustatust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi ja hageja II vajadused, mis on PKS § 99 lg 2 järgi aluseks elatise suuruse määramisel, võisid olla selle tõttu olulises ulatuses tagatud. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada, kas ÜT pidas hagejat II ülal ja hageja II ülalpidamisvajadust eeltoodust lähtudes hinnata.
  2. Maakohus on jätnud andmata hinnangu ka kostja esile toodud asjaolule, et hagejad on jätnud elatise pika aja jooksul nõudmata ja väidetavalt ei täidaks tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine hagejate ülalpidamise ülesannet. Riigikohus on 25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 leidnud, et järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmisega saab arvestada nõude ulatuse määramisel (p 20).
  3. Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et ringkonnakohtul ei ole võimalik tsiviilasja ise lahendada, kuna eelmenetluse ebapiisava läbiviimise tõttu võivad olla asjaolud olulises osas välja toomata ja tõendid esitamata. Suures ulatuses oluliste asjaolude esmakordselt tuvastamisel ja tõendite hindamisel ringkonnakohtu poolt rikutakse poolte kaebeõigust.
  4. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega uueks läbivaatamiseks maakohtule keeldub ringkonnakohus menetlusosaliste poolt kaebustele lisatud tõendite vastuvõtmisest. Pooltel on võimalik esitada tõendid tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtule.
  5. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.