← Eesti

3-15-2853/42

Obsah (10)§ 28§ 55§ 57§ 15§ 56§ 571§ 4§ 5§ 54§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2853 Haldusasi Shotbar OÜ kaebus Tallinn

) § 55 lg 1 punktides 1, 2 ja 7, § 56 lg 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 punktis 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla. 3-15-2853 1.

  1. Korralduse punktiga 2.1 kohustati teiste hulgas Taco Express OÜ-d lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohas (Tallinn, Suur-Karja tn 4 „Shooters“) majandustegevusena alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01:00 - 05:
  2. 1.
  3. Korralduse punktiga 2.2 kohustati lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohtades majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02:00 - 05:
  4. 1.
  5. Korralduse punktiga 3 määrati ettekirjutuste täitmise tähtajaks 20.11.
  6. 1.
  7. Korralduse p-des 4–7 sätestati järgmist. Ettekirjutuse täitmata jätmisel 20.11.2015 tuli tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel 27.11.2015 tuli tasuda sunniraha 3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni nende müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl 00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 5.1) ning toitlustamise (sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamise) ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni (p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.
  8. ja 24.
  9. (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7). 1.
  10. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §d 4– 6 ja § 53;

§ 28, § 54, § 571 p 2, Msü

S § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg

  1. Korralduses kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. 1.
  2. Korralduse kohaselt selle lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas on esitatud järgmised põhjendused. 1.
  4. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenev põhiõigus tegeleda ettevõtlusega ei ole absoluutne, vaid lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st piisab igast mõistlikust põhjusest selle piiramiseks seaduse alusel. P S§ 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest. EIK praktikas on korduvalt leitud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule on avaliku korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide tarbimise, urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute vara kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse korraldamisel üldist keeldu häirida teisi isikuid ja kahjustada vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate isikute huve. (

§ 55, § 56 lg 1, Kaub

TS § 4 lg 1 p 12) ja järgima majandustegevuse nõudeid (MsüS § 6 lg 5). Majandustegevuse nõuete rikkumisel on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (

§ 28, MsüS § 42), majandustegevus peatada (MsüS § 43 2

(24)3-15-2853 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Avaliku korra ja majandustegevuse nõuete järgimise tagamine on olulisemad hüved etetvõtlusvabaduse teostamisest ettevõtjale sobival viisil. 1.6.
  1. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Tallinna vanalinn on osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Muinsuskaitse põhimõtteks on ka muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine. 1.6.
  2. Erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja ettevõtjad (v.a OÜ Valli) ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal põhjusel, et seal asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on avatud varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult väikesel alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on põhjuslik seos, mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele. 1.6.
  3. Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute õigusi oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema rikkumisega. Arvestades rikkumiste rohkust ja mõju isikute õigustele on ettekirjutus alkoholimüügi aegade lühendamiseks põhjendatud ja vajalik. Ettevõtjatele on tehtud ettepanekuid korraldada oma tegevust vähem häirival viisil (panustades enam toidukultuuri; teha müra tõkestavaid töid, muuta alkohoolse müügi või lahtiolekuaegasid). Abinõud, mida ettevõtjad on olnud nõus rakendama, ei ole aidanud. Võrdluseks ei esine sarnaseid probleeme näiteks Vene tänaval või Raekoja platsil. 1.6.
  4. Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei ole suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra. Arvestades kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Alkohoolsete jookide jaemüügi piiramine avalikku korda tagava abinõuna tuleneb ka alkoholiseaduse (AS) § 36 lgst 1 ja §-st
  5. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist korralduses märgitud aegadel. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt erinevatel kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad. 1.6.
  6. Vastustaja on vastuseks Shotbar OÜ haldusmenetluses esitatud seisukohtadele selgitanud järgmist (seletuskirja p 1.5.2): eluruumidesse müra kostumine on tõendatud; olukord ei ole paranenud ning turvafirma palkamine pole andnud soovitud tulemust; meetmega ei nõuta kaubandustegevuse lõpetamist, piirang kavandatavas ulatuses ei riiva ülemääraselt kaebaja õigusi ega too kaasa tema tegevuse lõppemist 1.6.
  7. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid. Shotbar OÜ tegevust alkoholi müügi osas piiratakse nii tööpäevade kui ka puhkepäevade eel nelja tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutust piiratakse vastavalt kolme tunni võrra. 3
(24)3-15-2853 1.6.
  1. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil, sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik, restoran Mekk ja Savoy baar). Tõsiseltvõetavad ei ole ettevõtjate viited töötajate koondamisele ja müügikohtade sulgemisele. 1.6.
  2. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi. Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi. Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda. 1.6.
  3. Ebavõrdse kohtlemise argument võrreldes teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega ei õigusta tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Faktilised asjaolud mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad kõnealuse piirkonna probleemidega. Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja rakendab kohaseid abinõusid. 1.6.
  4. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja kaitstavaks hüveks ei ole Tallinna propageerimine turismikohana, kus on võimalused vaba aja veetmiseks piiramatult alkohoolseid jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid loobuvad Tallinna külastamisest ja turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei ole võimalik öisel ajal mõne tunni jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning saada osa kõnealuse piirkonna öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis aitavad kaasa avaliku korra rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate inimeste turvalisust. Turvalisus ja parem heakord soodustavad ka linna atraktiivsust turismikohana. 1.6.
  5. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil teiste isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtjate majandustegevusse sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on tehtud korduvalt ettepanekuid ja antud piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud tulemusi. Seega on linn püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid meetmeid. 1.6.
  6. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood (Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahel, sh suitsetamise eesmärgil. Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult teiste vanalinna ehitistega, mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on saavutanud kompromissi lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi avaliku korra tagamiseks. Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on harjunud külastama tantsuklubisid öisel ajal, siis tooks alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse algatada uus haldusmenetlus. 4
(24)3-15-2853 1.6.
  1. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.
  2. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse peatamise otsuse ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja majandustegevuse lõpetamine, vaid kõnealuses piirkonnas tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, , teiste isikute õiguste kaitse ja selleks vajalike abinõude kohaldamine.
  3. Tallinna Halduskohtule saabus 16.11.2015 Shotbar OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks. Kohus rahuldas 19.11.2015 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k täitmise Shotbar OÜ osas kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.
  4. Vastustaja on esitanud 21.12.2015 vastuse, milles on ka taotlus tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asjas arvamuse andmiseks kaasatud haldusorganina esitas oma seisukohad 30.12.2015 (I kd, tl 132–141).
  5. Kohus määras 21.01.2016 määrusega asja arutamise kohtuistungil ja rahuldas vastustaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks istungil. Kaebaja on esitanud täiendava seisukoha ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks 02.03.2016 ( tl 174–183). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  6. Kaebaja leiab kaebuses ja 02.03.2016 täiendavates seisukohtades järgmist. 5.
  7. Vaidlusalune korraldus on ebaselge ja selle resolutsioon ei ole üheselt mõistetav. Resolutiivosa punkt 2 ebaselge ning esineb vastuolu korralduse resolutiivosa punktide 2, 5 ja 7 vahel. Jääb arusaamatuks, mis ajani korraldusega seatud piirangud kehtivad ja mida tähendab resolutiivosa punktis 7 “majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine”. Jääb selgusetuks, kas punktis 2 toodud piirangud on seatud tähtajatult, kuni 20.03.2016 või hoopis majandustegevuse nõuete rikkumise kõrvaldamiseni. Resolutsiooni mõistmist ei kergenda ka vastustaja selgitused vastuses kaebusele. Selgusetuks jääb resolutsiooni punktis 2.
  8. mõiste “meelelahutusprogramm”. 5.
  9. Üldjuhul peaksid põhjendused olema esitatud haldusaktis ja eraldi dokumendis olevatele põhjendustele viitamine peaks olema erandlik. Korralduse lahutamatuks lisaks loetav seletuskiri ei ole selge ega üheselt mõistetav. Ei ole võimalik arusaadavalt mõista, millised konkreetsed põhjendused käivad ühe või teise korralduse adressaadi kohta ja milliseid põhjendusi ning asjaolusid on korralduse tegemisel peetud oluliseks. 5.
  10. Korraldusest ja selle põhjendustest ei selgu üheselt, millised kaalutlused on ühe või teise adressaadi osas saanud määravaks. 5.
  11. Korraldus on tühine, kuna selle tegemisel on rikutud KOKS § 31 lg-s 6 sätestatud nõuet, et määrusele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele alla linnapea ja linnasekretär. Korralduse põhjendusi sisaldava osa (seletuskiri) on allkirjastatud üksnes abilinnapea Arvo Sarapuu. Linnasekretär on iseseisvalt allkirjastanud eraldi korralduse seletuskirja lisaks oleva lisa. 5
(24)3-15-2853 5.
  1. Vastustaja ei ole kaebajale piisaval määral andnud võimalust arvamuste ja vastuväidete esitamiseks (küsimused menetluse seisukohast oluliste asjaolude kohta ja võimalus esitada vastuväited haldusakti projektile, oli formaalne) ning on puudulikult täitnud uurimispõhimõtet. Kaebajat ei ole kaasatud menetlusse, et korralduses tõstatatud probleeme kaebajat võimalikult vähe koormaval viisil lahendada. Kaebajale ei ole laekunud olulises ulatuses kaebusi majaelanikelt ega muudelt huvigruppidelt. 5.
  2. Haldusmenetluse käigus ei ole kogutud piisaval hulgal usaldusväärseid ja asjakohaseid tõendeid selle kohta, et kaebaja rikub meelelahutusasutust “Shooters” opereerides KaubTS § 4 lg 1 p-i 12,

§ 55lg 1 p-i 1, 2 ja 7, § 56 lg-t 1 või muid kehtestatud õigusnorme.

Enamik tõendeid, millele seletuskirjas viidatakse on kogutud 2014.a või varem. Arvestades väidetavate probleemide lahendamiseks kaebaja poolt tarvitusele võetud meetmeid ei ole nimetatud tõendid enam asjakohased. 5.

  1. Müra, mis üksikute Suur-Karja 4 majaelanike kaebuste kohaselt “Shooters”-ist kostub, muusika kohta, ei ole objektiivselt tõendatud. Vastustaja on põhjendamatult välistanud võimaluse, et tegemist on n-ö valekaebustega, mille eesmärgiks on kahjustada kaebaja majandustegevust ja lõpptulemusena vabaneda “Shooter”-ist. Haldusmenetluse pole tuvastatud, et kaebaja suhtes oleks süüteomenetlusi. 5.
  2. Kaebaja ei ole ettekirjutuste tegemist väidetavalt tinginud tegusid toime pannud. Varasemalt teatud juhtudel mõnd Suur-Karja 4 elanikku häirinud probleem on käesolevaks lahendatud. Kaebaja ei saa otseselt vastutada tänaval toimuva eest. Kaebaja tellib turvateenust kahelt erinevalt turvateenuse osutajalt (kontroll baari sissepääsul, baaris sees ning baari ees; teine reageerib tehtud väljakutsetele.). Kaebaja suurendas ümberehituse käigus 60% võrra istekohtade arvu baaris, mis vähendab klientide liikumist ning keelanud jookidega baarist väljumise. Baari ei lasta ega müüda alkoholi silmnähtavalt raskes joobes isikutele. Loobutud on n-ö tagumise ruumi baarist. Shotbar OÜ on vähendanud lahtiolekuaega 2 tunni võrra (nädalavahetusel kella 07:00-lt kella 05:00-ni, nädala sees 04:00-ni). Kaebaja töötajate ülesandeks on jälgida ka heakorda tänaval ning vajadusel tänavat puhastada. Ilma korrakaitseorganite märkimisväärse panuseta ei ole kaebajal aga võimalik täiendavalt panustada avaliku korra parandamisse viisil, mis ei tooks kaebaja majandustegevusele pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. 5.
  3. Vastustaja ei ole haldusmenetluses püüdnud objektiivselt tuvastada baarist “Shooters” tuleva müra olemasolu või selle puudumist. 19.09.2014 mõõtmine mõõtmine toimus ajal, mil baaris “Shooters” ei olnud kõiki tänaseks võetud meetmeid müra vähendamiseks (täiendavad heliisolatsioonitööd, paigaldatud ümber kõlarid, vähendatud helinivood ja loobutud DJ teenusest). 5.
  4. Ei nähtu objektiivseid haldusmenetluse tõendeid, et just kaebaja kliendid rikuvad elanike ja teiste isikute rahu baari ees. PPA esitatud statistika näitab üheselt, et süütegude arv aadressil Suur-Karja 4 on võrreldes 2014.a märkimisväärselt vähenenud. Seega on kaebaja vabatahtlik algatus turvafirmade palkamiseks olnud tulemislik. Kaebaja on püüdnud leida lahendusi, et tegutseda elanikke ja teisi ettevõtjaid võimalikult vähe häirival moel, sh teinud koostööd majaelanikega. 5.
  5. Korralduse p-s 2 tehtud ettekirjutused ei ole proportsionaalsed ning PS §-st 11 tuleneva üldise vabadusõiguse ja §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse riive pole sobiv, vajalik ega mõõdukas. 5.
  6. Korraldus rikub kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele ja ausale konkurentsile. Suur-Karja tänaval toimuvat ei saa seostada üksnes kitsalt korralduse adressaatideks olevate meelelahutusasutuste klientidega. 6

(24)3-15-2853
  1. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 6.
  2. Korraldus on õiguspärane nii formaalselt kui ka sisuliselt. Kaebaja väidetest nähtub, et kaebaja on korraldust mõistnud. 6.
  3. Korralduse punkti 3 kohaselt tuli ettekirjutused täita hiljemalt 20.11.
  4. Seega oli korraldusega määratud tähtpäev, mis ajaks tuleb ettekirjutused täita, kuid ei määratud ettekirjutuse kestust. Punkt 4 oli suunatud ettekirjutuste täitmise tagamisele (sunnivahendi kohaldamine). Korralduse punkt 5 alusel majandustegevuse peatamine oli ette nähtud juhuks kui kaebaja ei täida korralduse punktis 2 märgitud ettekirjutusi 04.12.2015 ka sunniraha kohaldamisel. Korralduse seletuskirja punktis 2.4 on selgitatud, et alles ettekirjutuste täitmata jätmisel peatab linnavalitsus ettevõtja majandustegevuse osaliselt. 6.
  5. Vastustaja rakendas haldusmenetluses ja korralduses meetmeid nende loogilises järjekorras. Ka ettekirjutuste täitmise korral säilib kaebajal õigus taotleda korralduse muutmist juhul, kui ettevõtja on leidnud oma majandustegevuse korraldamisel toimiva abinõu, millise rakendamisel on tõenäoline, et see hoiab ära teiste isikute õiguste kahjustamise, olulise ohu kolmandatele isikutele ja avaliku korra rikkumised. 6.
  6. Seletuskiri ja korralduse tekst moodustavad kokku ühe terviku, so ühe haldusakti. Linnavalitsuse korraldus on allkirjastatud linnapea ülesandeid täitva abilinnapea Taavi Aasa ning kaasallkirjastatud linnasekretär Toomas Sepa poolt vastavalt KOKS § 31 lg-le
  7. Korralduse seletuskiri koosneb selgitavast osast ja seletuskirja lisast, moodustades samuti ühe dokumendi. Seletuskirja koos lisaga on allkirjastanud Tallinna linnasekretär Toomas Sepp, (allkiri dokumendi lõpus). Seletuskirja põhjendava osa juures märgitud Arvo Sarapuu nimi tähistab abilinnapead, kes on eelnõu istungile esitaja (reglement § 9 lg 1 p 4). 6.
  8. Korralduse preambulis on antud õiguslik alus ja viidatud, kus nähtuvad korralduse põhjendused ja faktilised alused (HMS § 56 lg 2). 6.
  9. Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada haldusmenetluses oma arvamus ja vastuväited enne korralduse andmist. Kaebaja on ise selgitanud, et sai eelnevalt korralduse projekti (kaebuse p 2.1.4.2). Alates menetluse alustamisest on kaebajale tagatud võimalus esitada omapoolsed seisukohad, tõendid ja vastuväited. Menetluse käik on kirjeldatud korralduse seletuskirjas. 6.
  10. Linnavalitsuses 08.09.2015 toimunud ärakuulamisel esitas vastustaja kaebajale ettepaneku pakkuda välja toimivad abinõud ning pooled leppisid kokku tähtaja ettepanekuteks. Korralduses on kirjeldatud ka konkreetseid ettepanekuid ettevõtetele ning põhjendatud, miks kaebaja ettepanekutega ei arvestatud. 6.
  11. Kaebaja baari ja tema külastajate poolt baari ruumides ning selle ees tänaval ülemäärase müra põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud elanike kaebused (seletuskirja p 1.3, lk 3, HMT 45, 47, 48, 50-59, 61-69 ning lisad 70-74), PPA poolt haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tn õigusrikkumiste statistika (p 1.3.9, HMT 5-11), ettevõtjate ning elanikkonnaga linnaosa valitsuses peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel antud selgitused (p 1.3 lk 3, HMT 40, 42, 43, 44), rohkearvuline meediakajastus (p 1.2), Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti hinnang (p 1.3.10, HMT 12), Vanalinna Seltsi edastatud videod (p 1.3.11, HMT 17), Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvamus (1.3.16, HMT 33) ning videosalvestused erinevatest ajaetappidest aastatel 2011-2015 (HMT kataloog „Videod“), aga ka muud korralduse seletuskirjas viidatud dokumentaalsed tõendid. 6.
  12. Esiteks häirib kaebaja majandustegevus teisi isikuid hoonesiseselt leviva müra kaudu. Teiseks rikutakse teiste isikute (turistid, elanikud) õigusi ka väljaspool hoonet kaebaja 7
(24)3-15-2853 majandustegevusega kaasnevate mõjutuste näol (koju jõudmisel alkoholijoobes isikute massist läbi tungimine, tänavalt kostuv lärm, heakorraprobleemid jms). Rikutakse ka ümbruse ettevõtjate (sh hotellid Barons ja Savoy Boutique- hotellikülaliste unerahu häirimine, maine kahjustamine ja käibe vähendamine (HMT 18-22; HMT 23, 24, lisa 76), selle kohta ka hotellikülastajate tagasisidest neljale erinevale hotellile avalikes reisifoorumites (HMT 21, 22, 25, 26, 28, 29, 31, 32). 6.
  1. Majaelanike jaoks on pikka aega kestnud probleeme müra, turvalisuse ja heakorraga, mis jätkub senini, sh on inimesed sunnitud kodunt lahkuma. Baaridest ja tänavalt kostuv müra on ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv. 6.
  2. Kõrget mürataset kaebaja müügikohast johtuvalt kinnitavad kaks erinevat müramõõtmist. Tallinna linna tellitud müramõõtmine, töö nr 6/4-6-2/871 (lisa 77). Korteriühistu Suur-Karja 4 poolt tellitud müramõõtmine (lisa 78) viidi läbi 06.09.2014 (laupäev) ajavahemikul kell 01.00 kuni 03.00, müra normtase oli ületatud oluliselt. Vanalinna majadel üldjuhul sundventilatsioon puudub ning ainukeseks ruumide ventileerimise võimaluseks on akende avamine, avatud akende korral on müratase veelgi suurem. Häiriva müra levikut väljaehitatud ja oluliselt kõrgematel korrustel asuvatesse korteritesse tõendavad ka elanike järjepidevad kaebused (HMT 45, 47, 48, 50-59, 61-69 ning lisad 70-73). Häirivuse tõendamine müramõõtmisega ei ole tingimata kohustuslik ning praktikas pole alati võimalik ja mõistlik (

§ 57). 6.12.

PPA selgituse kohaselt on süütegude arv Suur-Karja tänaval jäänud samale tasemele ning vastavad langused statistikas on tingitud eelkõige

  1. aastal jõustunud seadusemuudatustest. Majandustegevuse nõuded kaebaja müügikohas ei ole täidetud, kuna kaebaja tegevus toob jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas. Asjaolu, et avalikku korda rikutakse just kaebaja müügikoha ees ja tema tegevusest lähtuvalt on tõendatud, elanikkonna ja ettevõtjate kaebustega, politsei selgitustega, vastusele lisatud videovõtetega ja täiendavalt saavad seda tõendada tunnistajad. 6.
  2. Käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja mingil kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja ettevõtja majandustegevust kahjustas. Kõik korralduse adressaadid asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja tegelevad samasuguse äritegevusega, baare iseloomustab tegevuse orienteeritus rohkele alkoholi tarbimisele ja müügile. Avaliku korra rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide nende baaride ja nende külastajate tegevusest. Korraldusega kaebajale etteheidetavad avaliku korra rikkumised on tuvastatud ja õigesti seostatud kaebajaga 6.
  3. Kaebaja tegevus avalikus kohas häirib oluliselt ja seab ohtu teisi isikuid, tekitab oluliselt häirivat müra ning ettevõtja kauba või teenuse müük tegevuskohas kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, mis on käsitletavad avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisena

§ 55, § 56 lg 1 ning Kaub

TS § 4 lg 1 p 12 tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid, mis on käsitletavad

§ 55

lg 1 p 7 ja Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 1 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 13, lg 2, § 6 ja § 13 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmisena (vt seletuskirja p 1.4, HMT 33). 6.13. Korralduse andmisel on kaalutlusõigust teostatud. Avaliku korra parandamiseks on püütud leida lahendusi kohtumistel politsei, ettevõtjate ja linnaelanikega. Kohaldatud abinõud (näiteks politseipatrullide arvu suurendamine, turvameeste palkamine, heliisolatsiooni parandamine, muusika taseme alandamine ja alkohoolse joogi müügi piiramine purjus inimestele) ei ole andnud piisavaid tulemusi. Ka ei ole baaripidajad olnud abinõude rakendamisel järjekindlad. Probleemid on kestnud aastaid ja ettevõtjatel on olnud aega neid kõrvaldada. 8

(24)3-15-2853 6.
  1. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa probleemide (sh müra) lahendamisele, seega on põhjendatud kahe ettekirjutuse tegemine. Politsei esitatud uurimuste kohaselt vähendab alkoholi kättesaadavuse piiramine iseenesest õigusrikkumiste arvu. 6.
  2. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema majandustegevuse negatiivsete mõjude ärahoidmist peavad tagama ning tagajärgedega tegelema vaid korrakaitseorganid. 6.
  3. Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse joogi kättesaadavuse piiramine on tõestatult toimiv meede avaliku korra tagamisel. Meelelahutusprogrammi, sh muusika edastamise lõpetamine ja inimeste kontsentratsiooni vähenemine aitab kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Kehtestatud piirangud mõjutavad isikuid piirkonnas mitte tarbima ülemäära alkoholi, lahkuma enne kui isiku käitumine muutub ebaadekvaatseks tarvitatud alkoholikogusest sõltuvalt ning väheneb müratase (kohane abinõu). Vanalinna elanikel tuleb arvestada mõneti kõrgema talumiskohustusega öörahu osas eripärast ning tavapäraselt ei ole selleks ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud, on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt. Juba tarvitusele võetud ja ka uutena väljapakutud meetmed ei ole piisavad ega ole andnud eesmärgi saavutamiseks tulemust. Valitud meetmed ei tähenda, et ettevõtja peaks oma tegevuse vanalinnas lõpetama. 6.
  4. Haldusmenetlus algatati kokku lähipiirkonna 15 ettevõtja suhtes, andmed koguti lisaks kaebajale veel 50 ettevõtja kohta. Korralduse kehtestamisel kaaluti põhjalikult, millised on enim probleemsed müügikohad, mille tegevusele piirangute seadmine on vältimatult vajalik. Läheduses asuvatest müügikohtades „Meat & Wine“ ja „Karja Kelder“ ei lähtu kaebajaga samalaadseid mõjutusi avalikku ruumi, erinevad ka kauplemisaja. Määravaks sai PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused nn Bermuda piirkonnas enim esiletoodud ala kohta.
  5. Kaasatud haldusorgan on esitanud ühise seisukoha haldusasjades nr 3-15-2804, 3-15-2845, 3-15-2853, 3-15-2892 ja 3-15-2900, milles leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane nii vormiliselt kui sisuliselt. 7.
  6. Süütegude ja müra tase Vanalinna kui terviku lõikes on ootuspärane, kuid statistika näitab, et Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18 piirkonnas on see keskmisest kordades suurem.
  7. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud -17% sh varavastaste kuritegude arv -22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud +14%. 7.
  8. PPA-l ei ole jätkuvalt võimalik kõnealuses piirkonnas samas mahus ressurssi kasutada, et ei kannataks olukord muudes piirkondades. PPA 2015 aastal nädalavahetustel korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks (21 rohkem kui 2014, st 4 korda rohkem), neist 5 ületundide arvel.
  9. a novembrist on Põhja prefektuur Vanalinnas nädalavahetuste öödel kl 22.00-04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks. 7.
  10. Üks reid maksab normtööaja puhul 1505,21 eurot ning ületundide puhul 2076,76 eurot. Normtundide alusel on 2015 aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning ületundide tõttu 10 383,8 eurot, so kokku 41 993,21 eurot. Seega ei ole kaebajate argumendid riigile tasutavate maksude teemal kohased. 7.
  11. Enim kuritegusid pannakse toime kell 22.00-06.
  12. Perioodi 00.00-06.00 toime pandud kuritegude osakaal on 42%, vargustel 39%, taskuvargustel 44%, kuid kehalistest väärkohtlemistest pannakse ajavahemikus 00.00-06.00 toime 71% ja röövimistest 60%. 2015 aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu on languses kuritegude arv, kuid on tõusnud väärtegude arv, mistõttu süütegude koguarv on jäänud sisuliselt samaks. Enim kuritegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kell 01.00-04.
  13. Enim väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja 9
(24)3-15-2853 neljapäev. Ajaliselt domineerib periood reedel kella 19.00 kuni laupäeval kell 04.00, samuti neljapäeval kell 19.00 kuni 02.00 ja laupäeval kell 22.00 kuni pühapäeval 04.
  1. 7.
  2. Korralduses nimetatud Suur-Karja tänava baaride ja õigusrikkumiste vahel on seos. Baarid ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud põhjustavad piirkonnas müra, mis häirib teisi isikuid; alkohol on kättesaadav sisuliselt öö läbi ning kaasneb alkohoolse joogi liigtarbimine ja joobes inimeste suur kontsentratsioon, mis tingib rohkearvuliselt õigusrikkumisi. Tegutsemise piirangud sh alkoholi jaemüügi piiramine antud piirkonnas on igati õigustatud. 7.
  3. Baaride tegevusega seonduvad probleemid on kestnud aastaid ning ettevõtjad ei soovi oma tegevust ka ümber korraldada. Avaliku korra rikkumised selles piirkonnas on ilmselgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides pakutava alkohoolse joogi ning baaride tegevuskontseptsiooniga (orienteeritus alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni). Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad piirkonnas elavad ja viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus. 7.7.

§ 15

lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Baarid on kohustatud korraldama oma majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate teiste isikute huve (kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12). Probleemi lahendamine peab algama kauplejate tegevusest, kelle kohustuseks on majandustegevuse korraldamine kooskõlas õigusaktidega ning ettevõtja ei saa eeldada oma majandustegevuse kahjulike tagajärgede lahendamist avaliku võimu (politsei) poolt. 7.8. Kahe abinõu rakendamine korralduses (alkoholimüügi piirang ja toitlustuse/meelelahutusprogrammi piirang) on põhjendatud. Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Teiste kaebajate nimetatud müügikohtadega, mis asuvad lähipiirkonnas, ei ole PPA sarnaseid probleeme täheldanud. Piiranguid ei saa rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu samalaadset mõju avalikku ruumi ja piirkonna elanikele ning piirkonnas viibivatele isikutele. Võrreldes

§ 56lg-ga 2 on korralduses toodud kellaajalised piirangud leebed.

7.

  1. PPA 29.11.2013 kirjaga nr 2.1-2/200821-1 Tallinna linnale edastatud uuringute kohaselt on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade muutus mõjutab oluliselt piirkonna vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi vaidlustatud korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on need suunatud alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes inimeste piirkonnast lahkumisele. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k ühe adressaadina korralduse tühistamist teda puudutavas osas.
  3. Kaebaja tõstatab esmalt küsimuse vaidlustatud korralduse ja selle lisade õiguspärasest allkirjastamisest. Kaebaja väitel on rikutud KOKS § 31 lg-s 6 sätestatud nõuet, et määrusele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. Korralduse põhjendusi sisaldava osa (seletuskiri) on allkirjastatud üksnes abilinnapea Arvo Sarapuu. Linnasekretär on iseseisvalt allkirjastanud eraldi korralduse seletuskirja lisaks oleva lisa. Vaidlustatud korralduse on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas ning kaasallkirjastanud linnasekretär Toomas Sepp, st vastavuses KOKS § 31 lg-ga
  4. Seletuskiri on korralduse lahutamatuks lisaks, mis nähtub ka korralduse preambulast ja märkest seletuskirjal. 10

(24)3-15-2853 Vastustaja on selgitanud, et seletuskirja põhjendava osa juures märgitud Arvo Sarapuu nimi tähistab abilinnapead, kes on eelnõu linnavalitsuse istungile esitaja (Tallinna Linnavalitsuse reglement § 9 lg 1 p 4). Haldusaktiks HMS § 51 lg 1 kohaselt on korraldus ise ning korralduse on allkirjastanud pädevad isikud. Põhjendusi sisaldavate dokumentide osas ei ole sellega võrdväärselt allkirjastamise nõuet kehtestatud. Seega ei ole alust pidada vaidlustatud korraldust allkirjastamise nõude rikkumise põhjendusel tühiseks HMS § 63 lg 2 tähenduses ega järeldada vorminõuete rikkumist, mis võiks viia haldusakti tühistamisele (HMS § 58).
  1. Kaebaja väitel ei ole korralduse resolutsioon üheselt arusaadav, sh selles sätestatud tähtaegade osas. Kohus nõustub kaebajaga osaliselt. HMS § 55 lg 1 sätestab haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõude. Iseäranis kehtib see haldusakti resolutsiooni suhtes, sest just kehtiva haldusakti resolutiivosa kui õigusi ja kohustusi sisaldav osa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 1). Vaidlustatud korralduse resolutiivosa on mahukas ja näeb ette adressaatide suhtes etapiviisiliselt kohaldatavad erinevad abinõud. 10.
  2. Resolutsiooni p 2 kohustab resolutsiooni p-s 1 nimetatud isikuid viima oma tegevuse oma müügikohtades kooskõlla õigusaktides sätestatud majandustegevuse nõuetega. Selleks tuleb neil lõpetada teatud kellaajast alkohoolse joogi müük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi pakkumine. Nimetatud tegevus tuli lõpetada hiljemalt 20.11.2015 (resolutsiooni p 3). Resolutsiooni p 4 määrab kindlaks sunniraha juhuks, kui korralduse adressaadid ei täida kohustust korralduses toodud tähtajaks vabatahtlikult. Kui ka sunniraha ei taga kohustuse täitmist 04.12.2015, peatab vastustaja ise alates 05.12.2015 korralduse adressaatide majandustegevuse osaliselt, st teatud kellaajast alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise osas. Majandustegevus peatatakse kas kuni rikkumise (s.o teisi isikuid häiriv majandustegevus) kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni, mida vastustaja peab silmas punktis
  3. Majandustegevuse keelamist ei ole korralduse resolutsioonis mainitud, kuid sellele on viidatud korralduse seletuskirjas. Samuti on korralduse resolutsiooni p-s 5 viidatud MsüS § 43 lg 1 p-le 1, mis sellise tagajärje ette näeb. 10.
  4. Korralduses ei ole määratud selle lõpptähtaega. Resolutsiooni p 3 tähistab tähtaega, mil öine alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusteenuse pakkumine tuleb lõpetada, kuid ei tähenda, et pärast seda oleks kaebajal võimalik oma tegevusega endistviisi jätkata. Seega kehtib resolutsiooni p 2 seni, kuni selle kehtivuse aluste äralangemiseni vastavalt HMS 61 lg-le 2 (sh kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt). Kaebajatel on õigus taotleda piirangute lõpetamist, kui nad suudavad vastustajat veenda, et alused piirangu kohaldamiseks on ära langenud (nende tegevus öisel ajal ei riku enam avalikku korda ja teiste isikute õigusi). 10.
  5. Korralduse resolutsiooni p-s 7 toodud tähtajaga (20.03.2016) pidas vastustaja silmas aega, milleni kaebaja majandustegevus maksimaalselt võidakse peatada. Pärast seda tulnuks vastustajal otsustada, kas esineb alus, et kaebaja majandustegevus üldse keelata. Kui kaebaja suudab oma majandustegevuse korraldada nõuetekohasel viisil enne seda tähtaega, võib vastustaja taastada tema majandustegevuse ka varem. Nimetatud kuupäevaga ei peetud silmas, et selle saabumisel piirangud kaotaks kehtivuse ja kaebaja võiks oma majandustegevust jätkata nagu varemgi. Mõiste “avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni” tähistab olukorda, kus vastustajal pole enam vajadust sekkuda avaliku korra tagamise eesmärgil kaebaja tegevusse. Mõiste “majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni” tähistab olukorda, kus kaebajate majandustegevus ei riku enam oluliselt majandustegevuse nõudeid ega ohusta oluliselt avalikku korda või teiste isikute õigusi. 10.
  6. Kohus möönab, et resolutsioon on pikk ja ülesehituselt keerukas, sh viiteline. Korralduse punktis 7 sätestatud tähtaja mõistmiseks on vajalik tutvuda ka MsüS § 43 lg 1 tekstiga ja seletuskirjas esitatuga. Sellele vaatamata on vaidlustatud korralduse resolutsioon piisavalt 11
(24)3-15-2853 arusaadav ja täidetav ning puudub alus pidada seda tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5) või vorminõuete rikkumise tulemusena tühistada (HMS § 58). Korraldus on adresseeritud ettevõtjatele, kelle hoolsuskohustuse hulka kuulub ka nende ettevõtlusega seotud nõuete ja nende rikkumise tagajärgede mõistmine. 10.
  1. Kaebaja väitel on selgusetuks jäänud ka resolutsiooni punkti 2.
  2. mõiste „meelelahutusprogramm“. Kohus märgib, et ettekirjutuse sõnastuses on mõistet „meelelahutusprogramm“ täpsustatud sulgudes selgitusega „sh muusika edastamine“. Kohtu hinnangul ei saa selline sõnastus tekitada toitlustus- ja meelelahutusvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale ületamatuid raskusi mõistmisel, mida silmas peetakse. Korralduse sõnastamine konkreetses resolutsiooni punktis sellise üldistuse astmega ei muuda resolutsiooni arusaamatuks ega mittetäidetavaks. Pigem oleks liialt detailne sõnastus (loeteluga täiendamine vms) loonud võimaluse järgmisteks vaidlusteks selle üle, kas ettevõtja poolt pakutav tegevus ikka on ettekirjutusega hõlmatud. Seega on kõnealune sõnastus kohtu hinnangul piisavalt arusaadav, eriti arvestades adressaatide tegevusvaldkonda, ega mõjuta hinnangut korralduse õiguspärasusele. 10.
  3. Kaebaja on väitnud ka, et vaidlustatud korralduses ei saa tugineda alkoholiseadusele. Vastustaja ei ole korralduse resolutsioonis viidanud AS normidele korralduse õigusliku alusena, kuid korralduse seletuskirjas on viide AS § 36 lg 1 p-le
  4. Selle sätte kohaselt võib valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas. Kohtu hinnangul on AS § 36 lg 1 p 3 asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kui tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi piiramise. Alkoholi müük on samuti majandustegevus ja oleks põhjendamatu, kui selles osas poleks võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata. Tallinna Ringkonnakohus on 28.08.2015 otsuses haldusasjas nr 3-14-52991 leidnud, et AS § 36 lg 1 p 3 alusel ei saa otsustada alkohoolse joogi müügi piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Praegusel juhul on alkoholimüügi piirangud seatud konkreetsetele ettevõtjatele konkreetsel põhjusel – majandustegevuse nõuete (väidetava) rikkumise tõttu - ning kehtivusega kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni.
  5. Kaebaja väidab ka põhjendamispuudusi, leides, et põhjenduste esitamine eraldi dokumendis peaks olema erandlik. Samuti leiab ta, et seletuskiri ei ole üheselt mõistetav ning pole võimalik aru saada millised on konkreetsed põhjendused ühe või teise korralduse adressaadi kohta ja milliseid põhjendusi ning asjaolusid on korralduse tegemisel peetud oluliseks. Korraldusest ja selle põhjendustest ei selgu üheselt, millised kaalutlused on ühe või teise adressaadi osas saanud määravaks. 11.
  6. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4– 6 ja 53;

§ 28, § 54, § 571 p 2, Msü

S § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg

  1. Korralduses on märgitud, et selle lahutamatuks lisaks on korralduse seletuskiri. 11.
  2. Korralduse põhjendused ja senine menetluse käik ning tõendid, millele vastustaja tugines, on esitatud korralduse lisas, mis on korralduse lahutamatuks osaks – see nähtub sõnaselgelt nii korralduse sissejuhatusest (I kd, tl 51) kui ka seletuskirja pealkirjast (I kd, tl 52p). Korralduse kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. 12

(24)3-15-2853 11.
  1. HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei tulene seadusest nõuet esitada põhjendused haldusaktis endas ning arvestades praeguses asjas vaidlustatud korralduse põhjenduste mahukust on nende esitamine eraldi dokumendis mõistlik. Kohtupraktikas on rõhutatud, et vähemalt kaalutlusotsustuse põhikaalutlused peavad olema esitatud haldusaktis endas ja piisav pole viidata menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-47-12 (p 15). 11.
  2. Kohtu hinnangul on praegusel juhul see nõue täidetud ning vastavuses HMS § 56 lg-ga 2 on haldusakti põhjenduses esitatud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud korralduses endas on esitatud haldusakti õiguslikud alused, korralduse eesmärk ja viited dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi põhjendusi. Korralduse eesmärkidena on nimetatud: 1) tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Post ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord ja avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste arvu vähenemine ja avalikus kohas viibivate inimeste turvalisus; 2) heakord (

§ 55

lg 1 p 7 ning Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud kohustuste täitmine); 3) majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja nõuete järgimine, et kauba või teenuse müük ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29,

§ 55, § 56 lg 1).

4) Tallinna linna ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna maine kaitsmine ja atraktiivsuse säilitamine väärika turismiobjektina. Korralduse seletuskirjas on välja toodud varasem menetluskäik, põhjendused, miks peab vastustaja ettevõtluse piiranguid lubatavaks ning millega on põhjendatud käesoleval juhul konkreetsete ettekirjutuste tegemine ning vaidlustatud korraldus vastab õigusliku põhjenduse esitamise nõudele. Koosmõjus korralduses viidatud dokumentidega on täidetud ka sisulise põhjendamise nõue. 11.

  1. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohtu hinnangul on täidetud ka see vorminõue. Seda, kas esitatud kaalutlused on ka sisuliselt piisavad ja vastavad õiguspärase kaalumise nõudele, analüüsib kohus allpool (vt eelkõige otsuse p 18, 28).
  2. Kaebaja leiab, et haldusmenetluse käigus ei ole kogutud piisaval hulgal usaldusväärseid ja asjakohaseid tõendeid selle kohta, et kaebaja rikub meelelahutusasutust Shooters opereerides KaubTS § 4 lg 1 p-i 12,

§ 55lg 1 p-i 1, 2 ja 7, § 56 lg-t 1 ega muid kehtestatud õigusnorme.

Kaebaja ei ole ettekirjutuste tegemist väidetavalt tinginud tegusid tema arvates toime pannud. Menetlusosalistel on erinev arusaam korralduse aluseks olevate õigusnormide sisustamisest ja nende kohaldatavusest kaebajale ettekirjutuste tegemisel. 13. Vaidlustatud korralduse ja selle seletuskirjas esitatud põhjendustest ning vastustaja vastusest nähtuvalt peab vastustaja majandustegevuse nõueteks MsüS § 6 tähenduses nii KaubTS § 4 lg 1 p-st 12 kui ka

§ 55lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Msü

S § 6 lg-st 1 tulenevalt on majandustegevuse nõuded seadusest, ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevad nõuded, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama. 13.1. Vaidlustatud korraldusega kaebajale kohustusi pannes piiratakse tema ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus on põhiseaduse §-ga 31 tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st 13

(24)3-15-2853 seda võib piirata põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab tulenema avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane (Riigikohtu 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02 ja 06.07.2012 otsus asjas nr 3-41-3-12, p 51.) Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. (vt Riigikohtu otsus 17.03.1999 asjas nr 3-4-1-1-99). 13.2. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse liikide rohkuse tõttu pole võimalik luua ühtset nõuete kataloogi, vaid need nõuded kehtestatakse erinevate, sh valdkondlike seadustega. KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Majandustegevuse eriliigilisuse juures on ka hoolsuskohustusel iga ettevõtja majandustegevuse puhul oma iseärasused. Nõue mitte häirida tuleneb eelnevalt viidatud KaubTS ja

normidest. 13.3. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on majandushaldusasutus MsüS § 7 tähenduses, kellele on järelevalvepädevus ettevõtja majandustegevuse üle.

§ 571

p 2 järgi on valla- või linnavalitsus avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet teostav organ. Seega avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste isikute õigusi rikkuva ettevõtja majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus oma territooriumil (

§ 571p 2, Msü

S § 7 p 4, KaubTS § 21 lg 3), kellel on

§ 28

lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. MsüS § 68 kohaselt teeb majandushaldusasutus ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi selles sättes loetletud juhtudeks, sh majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Kui majandustegevuse nõuded tulenevad KaubTS ja

viidatud sätetest, on ettekirjutusega võimalik saavutada ka neist tulenevate nõuete täitmist ja nende nõuete rikkumise kõrvaldamist. 14. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (

§ 4lg 1).

Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (

§ 5lg 1).

Suur-Karja tn, st kaebaja müügikohtade vahetu lähedus, on avalik koht

§ 54tähenduses.

Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (

§ 55

lg 1) ning on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (

§ 56lg 1).

14.1.

§ 2

kohaselt on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine (lg 1) ning korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne (lg 2).

§ 15

lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad olla vastutavad ka nii füüsilised kui eraõiguslikud juriidilised isikud (

eelnõu seletuskiri 14

(24)3-15-2853 lk 35). Tegevuse omistamisel korrakaitseõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ohu tekitaja soovis ohu või kahju tekkimist või kas see on muul viisil seotud tema süüga. Määrav on põhjuslik seos, seejuures on võimalikuks peetud nii ohu vahetut kui ka eesmärgiga põhjustamist. (

eelnõu seletuskirja lk 38). Tallinna Ringkonnakohus on näiteks otsuses haldusasjas nr 3-08-607 (p 11) asunud järgmisele seisukohale: „Ümbruskonna elanike huve kahjustaski kaebajapoolne teenuse müük. Kui kaebaja baar öörahu ajal avatud ei oleks ning isikutel puuduks võimalus sealt alkoholi osta, poleks neil ka põhjust baari läheduses viibides ümberkaudsete elanike öörahu rikkuda“ (otsuse p 11). 14.2.

§ 28

lg 1 näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad nii vajadus kõrvaldada juba toimunud rikkumisi kui ka ohutõrje vajadus, et takistada nii era- kui ka avalike huvide edaspidine kahjustamine. Vahetu põhjustamine on vastustaja hinnangul tingitud kaebaja majandustegevuse eripärast. 15. Kohus on seisukohal, et kaebaja on põhimõtteliselt isik, kellele saab eelnevalt nimetatud normidele, sh

viidatud sätetele tuginedes panna tema majandustegevust piiravaid kohustusi. Majandustegevuse nõuetena saab käsitleda ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest.

  1. Kaebaja väidab kaalutluste ebapiisavust vaidlustatud korralduses. Vaidlustatud korraldus, sh selles sisalduvad ettekirjutused (resolutsiooni p 2) on haldusorgani kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda erinevaid vastanduvaid huve ja otsustada abinõude sobivuse, kohasuse ja proportsionaalsuse üle
  2. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt ning kohtumenetluses täiendavalt antud selgituste järgi seisnevad etteheited korralduse adressaatidele järgnevas: öine lärm, mida tekitavad korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades mängitava muusikaga ning nende kliendid, kes tekitvad lärmi tänaval. Sellega rikutakse nii piirkonna elanike kui ka seal asuvates majutusasutustes viibivate klientide huve, sh õigust öörahule ja tervise kaitsele. Lärm avaldab kahjulikku mõju ka teiste isikute kinnisvara väärtusele ja teiste ettevõtjate majandustegevusele; korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid; korralduse adressaatide kliendid kaotavad joobe tõttu enesekontrolli, satuvad konfliktidesse, ohustavad meelelahutusasutustes ja ümbruskonnas viibivaid isikuid, sh piirkonna elanikke; suur süütegude arv piirkonnas- nii vägivallasüüteod kui ka vargused; öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumisega kaasneb suur hulk joobes isikuid, kes lärmavad ja reostavad tänavatel. Korralduse ja selle seletuskirja ning vastustaja kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt vastandub kaebaja (nagu ka korralduse teiste adressaatide) ettevõtlusvabadus ja huvi talle sobival ja kasumlikul moel atraktiivses meelelahutuspiirkonnas oma ettevõtlusega tegelda teiste isikute erahuvidega ning avaliku huviga. Teiste isikute kaitstavateks õigusteks ja huvideks on vanalinna elanike õigus öörahule ja tervise kaitsele ning kodu puutumatusele, vanalinnas elavate ja liikuvate isikute õigus viibida turvalises keskkonnas, teiste ettevõtjate õigus oma ettevõtlusega tegelda (sh hotellipidaja võimalus pakkuda heatasemelist majutusteenust, mis hõlmab ka klientide võimaluse hotellis välja puhata). Avaliku huvina, mis vastandub kaebaja huvile on avaliku korra ja turvalisuse tagamine, Tallinna Vanalinna kui turismipiirkonna maine ja UNESCO kultuuripärandi säilimine. 15

(24)3-15-2853
  1. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse põhjendustes esitatud kaalutlused on peaasjalikult suunatud sellele, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtuvalt üldisemast olukorrast Suur-Karja tänaval. Siiski on ekslik väita, et konkreetsete adressaatide, sh kaebajaga seotud asjaolusid pole üldse arvesse võetud. Seletuskiri kajastab kaebaja seisukohti toimunud haldusmenetluses ja linna vastuväiteid neile. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid oluliselt ulatuslikumalt (kokku 50 asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Seega on vastustaja kaalunud ka seda, miks ettekirjutused on tehtud just vaidlustatud korralduse adressaatidele. Tegemist on haldusorgani olulise kaalumisruumiga otsustusega, kus kohtul on piiratud hindamisvõimalus ning võimalus otsustada vaid kaalutluste piisavuse ja kaalutlusvigade esinemise või puudumise üle, mitte asuda haldusorgani asemel ise kaaluma. 18.
  2. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduses koos selles viidatud dokumentidega piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnelauses piirkonnas problemaatiliseks ja miks on vajalik selles piirkonnas võtta teisi isikuid häiriva lärmi, reostamise, korrarikkumiste ning avaliku korra ja heakorra rikkumise vastu abinõusid, et vähendada joobes isikute hulka sel tänavalõigul ja lühendada aega, mil need mõjud avalduvad. 18.
  3. Suur-Karja tänava kõnelausel tänavalõigule öisel (pimedal) ajal kogunevate inimeste suur hulk, kellest vähemalt osa on joobes, räägivad valjuhäälselt või isegi karjuvad, tarbivad jooke (sh ka alkoholi), suitsetavad, tõuklevad jms nähtub kohtule esitatud videomaterjalist (KIS-s vastuse lisadena esitatud 15 videofaili, alates „Barons turvakaamera 2012-8-4 02.00.avi“ jj; lisa 79 PM video.wmv)1, mis kinnitavad rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda tänaval. Võrdluseks on öisel ajal nt Vene tänaval tehtud videosalvestised, millelt taolist häirivat olukorda ei nähtu (Vene tn 11.07.15 sama kellaaeg.m2ts;). Lisaks on näha rohkelt maha visatud prahti. Eriti drastiline pilt avaneb varahommikust (Varahommik, Vanalinna Selts.mp4). Sellist seisundit vanalinnas öisel ajal kinnitavad ka korralduse seletuskirjas viidatud meediakajastus ja rohked dokumendid kohtuasja materjali hulgast (elanike ja ettevõtjate (eelkõige hotellide) pöördumised; nt vastuse lisad 13-38, 45-76), hotellikülastajate tagasisidest neljale erinevale hotellile avalikes reisifoorumites (HMT 21, 22, 25, 26, 28, 29, 31, 32).
  4. Kirjeldatud olukorda kõnealuses piirkonnas kinnitasid ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad ning muud tõendid. 19.
  5. M. A. (Suur-Karja 4 Shooters’i kohal asuva korteri kaasomanik) on kinnitanud, et SuurKarja 4 hoones juures on pidevalt, eelkõige nädalavahetusel purjus inimesed, lärm, kaklused. Olukord on tema hinnangul tervikuna halb, seda põhjustavad ka Shootersi läheduses olevad Route 13, Labor jt, kuid osad läheduses asuvad toidukohad ( Meat & Vine, Karja Kelder) ei tekita probleeme. Samamoodi on üldist häirivat olukorda tänaval, aga ka vahetult kodu juures kirjeldanud pikaaegsed majaelanikud, kes nüüdseks on majas ning selle ümber valitseva müra ja korralageduse tõttu mujale elama asunud (elukaaslased E.-P. A. ja K. L. ning A. U.). 19.
  6. Tunnistaja T. P. (Vanalinna Seltsi juhatuse liige, ettevõtja Vanalinnas) kinnitab samuti olukorda tänaval. Ta leiab Suur-Karja tänaval toimuva osas, et on kujunenud uus ärikultuur, kadunud on piir äriruumides ja tänaval toimuva tegevuse vahel. Tunnistaja teab ka hotellide pöördumistest linnavalitsuse poole, milles kirjeldatakse Suur-Karja tänava meelelahutusasutuste põhjustatud probleeme. Tunnistaja sõnul on baaride välisuksed sageli lahti ja lärm kostab välja. Mürafoon on tugev ja ületab lubatut (mõõtmistulemuste kohaselt 2535 db ), ka Vanalinna Selts ise on mõõtmisi teostanud. Alkoholi osa kujunenud olukorras on suur, inimesed tarbivad nii Suur-Karja tänava toitlustuskohtadest kui ka mujalt ostetud jooke. 1 Vastustaja ja kolmanda isiku lisade mahtu ja formaati (sh videosalvestised) arvestades on nende tõendite puhul, mida pole haldusasja toimikusse lisatud, viidatud kohtuinfosüsteemis (KIS) kättesaadavatele dokumentidele. 16
(24)3-15-2853 Jookidega käiakse edasi-tagasi mööda tänavat. Probleemid ilmnevad teravalt umbes kell 02.0005.00, tänavatel on palju prügi, sh joogitopsid, pudelid. Olukorda suvel on tunnistaja nimetanud talumatuks. Oma ettevõtlusega seoses (Karja 15 hoone haldamine) ei ole tunnistaja kuulnud, et probleeme oleks tema rentnikel, kuid reostuse tõttu peab hooldusteenust tihendama (sh kangialuse sagedasem koristamine, kuna seal urineeritakse), lõhutud aknaklaase tuleb vahetada. 19.
  1. Suur-Karja tänaval valitsevat üldist ebaturvalist, lärmakat olukorda, alkoholitarbimist kinnitas ka oma selgitustega PPA (kaasatud haldusorgan) esindaja kohtuistungil lisaks kirjalikule seisukohale. 19.
  2. Piirkonna olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS (lisa 33, Tänavapuhastuse AS 17.07.15.pdf) oma 17.07.2015 seletuses, kus märgitakse, et olukord heakorra mõttes nn Bermuda kolmnurga piirkonnas on kohutav sõltumata nädalapäevast ning eristub muudest Vanalinna piirkondadest. Tänavad on pidevalt kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja osalt agressiivsed inimesed, kes takistavad koristustöid ja muudavad töö töötajate jaoks ohtlikuks
  3. Vastustaja on vaidlustatud korralduses ja selle seletuskirjas (p 1.5.2) märkinud konkreetselt kaebaja osas, et müra kostumine Suur-karja 4 hoones on tõendatud 19.09.2014 koostatud helirõhu mõõtmise protokolliga (lisa 77 Tallinna linna müramõõtmine.ddoc) ning elanike kaebustega (vastuse ölisad 45, 47, 48, 50-59, 61-69, 70-74), neist viimane 27.09.2015 (lisa 17, Vanalinna Selts 15.07.15.pdf). Samuti selgitas vastustaja, et ka turvafirma palkamine pole olukorda lahendanud.
  4. Suur-Karja 4 majas ja selle lähiümbruses jätkuvaid probleeme ja nende seost baariga Shooters ning kaebaja konkreetsemalt tõendavad asjas esitatud rohked tõendid. 21.
  5. Juba eelnevalt viidatud videomaterjalilt nähtub seal viibivate inimeste rohkus ja nende käitumine ka Suur-Karja 4 juures. Täpsemalt kaebaja tegevusega seoses kajastab vastustaja vastuse lisana esitatud Postimehe video (lisa 79 PM video.wmv; hetk 4.40, hetk 5.30) konkreetselt Shootersi esist tänavalõiku, kus on vaieldamatult rahvarohke ja lärmakas. Sama videosalvestise intervjuudest ilmnevad ka tänaval viibivate inimeste valdavad hoiakud – tegemist on nn „peotänavaga“, kuhu on kombeks koguneda. 21.
  6. Tunnistaja M. A. on Shooters’i kohal asuva korteri ostnud 15 a tagasi investeeringuna ning on asunud korterit renoveerima, mh paigaldanud soojustusega ja isolatsiooniga põranda, kuid pole saanud selles korteris elama asuda korterisse kostva müra tõttu. Korteri soetamise ajal ei olnud sellist probleemi, kuigi seal tegutses ka varem toitlustusasutus. Samuti tajub ta korteris vibratsiooni. Tunnistaja on probleemist teavitanud korteriühistut. Shooters on pakkunud, et üürib ise seda korterit temalt. Müra kostub lisaks baaris mängitavale muusikale (elavat muusikat seal ei ole) ka veel tänavalt, kuhu on kogunenud palju rahvast. Muinsuskaitsenõuded panevad piirangud akende vahetamisele, et seda müra tõrjuda. Alkoholiga (nt pudeliga) baarist väljumas pole ta inimesi näinud. Turvafirma kasutamine on tunnistaja M. A. sõnul olukorda parandanud, see aitab rahvahulka ohjeldada, kuid ka turvatöötajaid ignoreeritakse. Samas on turvamehed takistanud majaelanikke endid majja sisenemast. 21.
  7. Tunnistaja T. P. märkis, et konkreetselt Shootersist jookide väljumist mäletab ta varasemast ajast (umbes 2013), kuid enam mitte. Kaebaja poolt isolatsiooni paigaldamise kohta märkis tunnistaja, et Shootersi eesruumi vaatluse põhjal on lae talad endisel moel alles. Shootersiga sarnast häirivat mõju ei nähtu vastas asuvate Karja Kelder ja C’est la Vie puhul. Ka Casanova baarist ei kostu müra. 21.
  8. Tunnistaja K. L. (Suur-Karja 4 krt 8 omanik, elas seal alates 2004 aastast kuni detsember 2015) on nüüdseks välja kolinud ja elab mujal (üürib Kadriorus korterit), kuna tema sõnul 17
(24)3-15-2853 muutus elamine Suur—Karja 4 võimatuks. Korteris tekitas probleeme seinu mööda kanduv „bassimüra“. Baarist kostva muusika puhul on nad koos elukaaslasega kindlaks teinud, et see kostab Shootersist. Samas kostab tunnistaja sõnul ka väljast lärmi, mida põhjustavad seal kogunevad inimesed. Suvel on olukord halvem, kuna soojema ilmaga on inimesed rohkem väljas). Tunnistaja kodu ümbrus on lagastatud (mh on tänaval okse, veri), takistatud on olnud majaelanikel koju pääsemine, sissepääs asub vahetult baaride (Shooters, Nimeta Baar) vahel. Elanike mugavamaks kojupääsemiseks on ettevõtja seadnud turvanöörid, mille vahelt läbi minna. Ka majaelanikel tuleb turvameestele tõendada oma isikut. Turvamehed on vahel agressiivsed, reageerivad olukordadele üle. Maja ees kogunevad enamasti Shootersi kliendid, pigem noored vanuses 18–
  1. Varem kui turvamehi polnud, täheldas tunnistaja ka väljumist alkoholiga, nüüd ei ole seda enam näinud. Baari omaniku teavitamine probleemide (liiga valjult mängiv muusika) ei ole alati aidanud, kokkulepetest hoolimata ei saa teda alati telefoni teel kätte. Tunnistaja on teinud koos kaaslasega avaldusi politseile. Ka politseisse teatamine ei ole alati aidanud. Üle tänava asuvate toidukohtade juurde rahvas selliselt ei kogune. Korteris Suurkarja 4 on ajutiselt üürnik, püsivaid üürnike on sinna raske leida. 21.
  2. Samas korteris kuni detsembrini 2015 elanud tunnistaja E.-P. A. on samuti kinnitanud, et korterist välja kolimise tingis müra, mis lähtus Shootersist ja tänavalt, lisaks on tänaval ka probleemid heakorra ja turvalisusega. Tunnistajat häirib, et peab pidevalt nende probleemidega tegelema. Elanikud on püüdnud Shootersiga koos lahendusi leida ja aeg-ajalt on see ka õnnestunud. Nad teatavad häirivast mürast töötajatele, kuid alati pole saanud kohe telefoni teel ühendust või ei reageerita muusika vaiksemaks keeramisega kohe ja rahu rikkumine on ikka jätkunud. Shootersile on häiriv müranivoo teada. Majas on soovitud müra mõõtmist teostada, sh II korrusel asuvas korteris, mis pole seni õnnestunud. Tunnistaja on alati enne pretensioonide esitamist välja selgitanud, kas konkreetselt häiriv müra ikka lähtub Shootersist. Varem tegutses baaris ka diskor, enam pole seda kuulda olnud, ka DJ pulti pole. Turvameeste palkamine (tegutsevad alates kella 22-st) pole takistanud masside kogunemist, kaklusi siiski suudetakse ära hoida, kuid ka turvamehed ise loovad agressiivse fooni. Häirivuse ulatus sõltub ilmast, aastaajast, puhkuseperioodist, nädalapäevadest. Inimesed liiguvad ringi. Tunnistaja aknast on vaade tänavale ning on näha, et kogunetakse konkreetse baari juurde. Pärast turvameest palkamist ei ole ta tähele pannud, et väljutaks jookidega. Tunnistaja on esitanud müra kohta kaebusi politseile, sealt on teave saadetud edasi ka linnavalitsusele. Iga kord ei jõua ka kaevata, elanikud ei helista kohe alati müra puhul, vaid kui see on juba kauem (0,5 -1 tund) häirinud. Tunnistaja sõnul on olukord mõneti paranenud Shootersi seest kostva müra osas, kuid olukord tänaval mitte. Tunnistaja sõnul asub hoone selles tiivas 5 korterit, korteriühistu on probleemiga jätkuvalt tegelenud. 22.
  3. A. U.(Suur-Karja 4 Shootersi kohal asuva korteri kauaaegne omanik ja elanik alates 2007) on nüüdseks samuti majas valitseva müra tõttu oma korteris elamisest loobunud. Õhtust häirivat müra täheldab ta alates
  4. aastast. Korteri magamistuba asub just Shootersi kohal ja magamist segavad baarist kostvad madalsageduslikud nn bassihelid, mille vastu on keeruline võidelda, eriti olemasoleva ehitise puhul, pigem saab seda teha korralike betoonkonstruktsioonidega. Shooters on avatud kaua, kuni kella 5-ni, nädala sees kuni 4-ni. Tunnistajat on häirinud pigem baarist seest tulev müra, mitte niivõrd väljast kostuv. Konkreetselt nimetas tunnistaja kuupäeva 21.10.2015, mil polnud üldse võimalik magada. On püütud lahendada sisuliselt koostöös kaebajaga: on püütud üheskoos müranivood paika panna., ning SMS-idega Shootersi töötajaid häirivast mürast teavitada. Tunnistaja sõnul on ta pikka aega müra tõttu kasutanud unerohtu. Soovib korterit müüa, mis pole lihtne ning hetkel üürib seda välja, et katta korteri ülalpidamiskulud. Turvameeste kasulikkuse kohta ei oska öelda, arvab, et pigem nad isegi võimendavad olukorda. Varem takistas koju pääsemist suur hulk inimesi maja juures, hiljem paigaldati turvanöörid, et tagada majja pääsemine elanikele. Ka häirib rahvahulkade poolt majaümbruse lagastamine hommikuks. On esitanud korduvalt 18
(24)3-15-2853 kaebusi politseile, kuid iga juhtumi kohta ei jõua kaebust esitada, tekivad probleemid tõendamisega. Politsei tuleb enamasti kiiresti, kuid ka öösel politsei ootamine ja suhtlemine võtab täiendavalt uneaega. Kaebuste hulga vähenemine ei tähenda probleemi kadumist. Seejuures MUPO pole reageerinud.
  1. Seega on majaelanikest tunnistajad kinnitanud nii majast kui ka selle ümbruses kogunevate inimeste käitumisest lähtuvat müra, samuti reostust, vägivallajuhtumeid, mida pole isegi suutnud ära hoida turvamehed, kes pigem vastupidiselt võimendavad konfliktseid olukordi. Müra tekitamist baaris mängitava muusikaga pole eitanud ka kaebaja ise ning kinnitab seda ka oma käitumisega, püüdes majaelanikega koos rahuldavaid lahendusi leida. Nagu eelnevast nähtub, pole see õnnestunud. Ka kaebaja esitatud täiendavatest turvakaamera salvestistest (DVD I kd, tl 204 a) ei saa järeldada vastustaja väidetud rikkumiste puudumist. Suitsuruumi puudumise üle vaidlust ei ole, varasemalt on kaebaja esindaja märkinud, et isegi suitsuruumi olemasolul on varasematest kogemustest teada, et kliendid eelistavad suures osas ikka väljas suitsetada (lisa 44 - TKV 29.10.14 protokoll.pdf). Seega on ka suitsuruumi puudumine üheks põhjuseks, mis tingib inimeste, sh Shootersi enda külastajate kogunemise baari ukse juurde.
  2. Tunnistaja J. M. on Shootersi kohal asuvas korteris tegutseva äriühingu töötaja. Äriühingus toimub töö vahel ka kella 22-ni õhtul või isegi südaööni. Tänaval Shootersi ees näeb tunnistaja hilisel ajal lahkudes ka kuni 10-15 inimest, seal tegutsevad turvamehed. Muusika kostis hilisõhtuti küllalt valjult, kuid tunnistaja ei ole täheldanud müra kandumist mööda seinu või radiaatoreid. Ta pole sellele tähelepanu pööranud ega esitanud kaebusi müra peale. Tunnistaja sõnul saab ta ka õhtusel ajal majast normaalselt väljuda, ilma et teda häiritaks. Maas on suitsukonisid. Tunnistaja J. M. ütlustest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust häirivate ilmingute puudumisest. Esmalt ei ela ta selles majas ning tööl ei olda järjepidevalt hiliste õhtutundideni. Samuti ei pruugi müra häirida hilisel ajal oma kiireid tööülesandeid lõpetavat inimest samavõrd kui selle maja püsielanikku, kes seal öösel rahulikult magada soovib. Isegi aeg-ajalt hilise ajani tööruumides viibides ei jääda sinna ilmselt ööbima ega eeldata samasugust rahu ja vaikust nagu eluruumides. Samas märkis ka tunnistaja J. M., et kostub valjut muusikat, rahvahulgad kogunevad ja tänaval maas on suitsukonisid.
  3. Tunnistaja A. A. (kaebajale turvateenust osutava ettevõtte turvajuht) kinnitab mitme aasta pikkust koostööd (üle 4 aasta) Shootersiga, varem teise firma töötajana teenuseid osutades. Olenevalt olukorrast töötab ka ise mõnikord turvatöötajana kohapeal. Nende vastada on piirkond ukse juures ja läheduses tänaval, sisuliselt Baronsi hotellini. Turvamehed tegutsevad alati kella 22-st. Nad kontrollivad uksel vajadusele dokumente (vältides alaealiste sisenemise baari), ei luba joobes inimesi siseneda, hoiavad korda, Turvatöötajad ei luba kunagi joogiga välja minna ega seal juua, samuti ei lubata tulla oma joogiga. Ukse ees ja kangi all suitsetada ei lubata, suitsetamist tänaval ei saa keelata. Elanike kaebustega pole turvatöötajad kokku puutunud. Nende poole ei pöörduta ka palvega muusika vaiksemaks keerata. Töötajad on kvalifitseeritud (endised kaitseväelased, ka ihukaitsja kogemusega inimesi, saanud kriisilahenduskoolituse, tegutsevad tööjuhendite ja –kirjelduste alusel). Turvajuhi sõnul on rahvast maja juures jäänud vähemaks võrreldes
  4. -
  5. aastaga. Tuleb ette konfliktseid olukordi, vägivallajuhtumite puhul kastutakse nn kolme ütlemise reeglit. Nädala sees selliseid juhtumeid ei esine, pigem nädalavahetustel ning ka siis ei esine neid mõnikord kuude kaupa. vigastuste korral teavitatakse politseid. Vajadusel kutsutakse turvafirma G4S. Turvajuht teab, et
  6. a on politsei käinud ühel korral müra tõttu. Politsei kohalolek on üldiselt märgatav, nädalavahetusel on politsei väljakutsumisel ooteaeg 40-45 minutit. 19
(24)3-15-2853
  1. Kaebaja on rõhutanud suuri muudatusi baaris Shooters, et vähendada sellest lähtuvat häirivat mõju. Kaebaja esindaja sõnul on Shootersis välja kujunenud täiesti uue komntseptsiooni – Shooters on muutunud nn püstijalabaarist, kus tantsitakse ja muusikat mängis diskor, sohvabaariks, kus on rohkem istekohti, teenindatakse lauast ja muusika mängib taustaks. Seega soovivad külastajad jääda pikemaks ajaks kohapeale istuma ega lahku pärast mõne joogi tarvitamist, et siirduda teise baari või meelelahutuskohta. Samuti on kaebaja väitel loobutud diskori kasutamisest ja isegi ära viidud diskoripult ning tantsupõranda kohale on seatud täiendav isolatsioon. 26.
  2. Ka tunnistaja E. P. A. on kinnitanud, et diskorit enam ei ole ja baarist lähtuv müra on mõneti vähenenud. 26.
  3. Tunnistaja A. A. sõnul on Shootersi tegevus on muutunud, enam ei tegutse diskor, istekohti on juures ja tegemist on pigem lounge’iga (umbes 40 kohta, kokku mahub maksimaalselt 50-60). Tänaval ei liigu ainult Shootersi kliendid, liikumine algab nn

tnapühkija platsilt. Rahva hulka tänaval Shootersi juures mõjutab, kui vastas asuvas spordibaarist tuleb tänavale mängude vaheajal rohkem inimesi. Shootersi kahest uksest üks on alati kinni. 26.

  1. Tunnistaja S. P. (baari Shooters juhataja) sõnul ei ole nende huviks olla konfliktis majaelanikega. Suheldakse peamiselt läbi ühistu, isiklikult suhelnud kahe naabriga, sh ühistu esinaine. On teada, et probleem on IV korrusel, lepiti kokku teavitamine SMS kaudu, igakord ei ole ta saanud kohe vastata või ei saadud teadet kätte. Omalt poolt on Shooters püüdnud kasutada järgmisi abinõusid: 2015 suve lõpust loobuti diskori kasutamisest, tantsupõranda kohale on paigaldatud heliisolatsioon (mujal ei peetud seda vajalikuks; muinsuskaitsetingimused ei luba laetalasid katta); on paigaldatud uus helisüsteem, mida saab reguleerida ka eemal olles (nt mobiiltelefoniga), saab heli vaiksemaks keerata, kõlari ümber paigutada; baaris ei tantsita enam; taastatakse köök ja laiendatakse toitlustamist. Planeeritud mõõdistamist pole saanud teha, et helinivoo fikseerida. Alati ei ole selge, kust heli tuleb, ka Shootersi kohta on üks valekaebus esitatud. Alkoholiga õue minna on keelatud, joobes inimestele alkoholi ei müüda.
  2. aastal on tunnistaja ütluse kohaselt ühel korral käinud politsei seoses müraga. Elanikele on loodud köitega eraldatud turvatsoon, et maja juures tänaval viibivad inimesed ei häiriks majaelanike majjapääsemist.
  3. Eelnevalt kirjeldatud muudatused ei ole tunnistajate ütlusi arvestades siiski kiiret olukorra paranemist kaasa toonud ning tõenditest nähtuvalt ei olnud see toimunud vaidlustatud korralduse andmise ajaks. Seda näitab ka asjaolu, et kaks tunnistajat pidasid vajalikuks veel detsembris 2015 Suur-Karja 4 asuvast korterist lahkuda. Tunnistaja a,. U. on öö läbi kestnud magamist häirivat müra tähele pannud oktoobris 2015.Ka tunnistaja S. P. on kinnitanud, et elanikke mitte häirivat helinivood pole õnnestunud veel paika seada. Majaelanike kirjavahetusest
  4. a suvel ja korteriühistu koosoleku protokollist (lisa 70 - Suvi 2015 - majaelanike kirjavahetus.msg; lisa 71 (Mürakirjad - suvi 2015).msg) ilmneb, et öine müraolukord on taas halvenenud.. Endiselt on öösiti lahti baaride välisuksed, baaride külalised suitsetavad ja lärmavad maja ees, mitmel ööl igal nädalal on kuulda korteritesse muusikatümpsu. Positiivse arenguna nähtub mitme tunnistaja ütlustest, et joogiga baarist väljumist pärast turvameest tööleasumist enam pole tähele pandud. Majaelanike heaolu ja turvatunnet ei saa pidada tagatuks, kui oma koju pääsemiseks tuleb läbida turvalintidega eraldatud ala, et mitte teha endale teed läbi joobes, suitsetava rahvahulga ja reostuse. Seega ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et vastustaja on tuginenud vananenud tõenditele ning muudatused kaebaja tegevuses ei anna alust heita talle korraldusest nähtuvaid tegusid ette. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt haldusakti andmise või 20

(24)3-15-2853 toimingu tegemise aja seisuga. Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Korraldusega seatud piirangud on küll tähtajatud, kuid nende andmise aluseks olnud asjaolude olulisel muutumisel, sh häirivuse äralangemisel on vastustaja pädev haldusmenetlust uuendama ning korraldusega tehtud ettekirjutusi kehtetuks tunnistama.
  1. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et kaebaja majandustegevusest lähtuvad erinevad negatiivsed mõjutused (müra, reostus, suits, oht heakorrale, turvalisusele ja elanike heaolule ning lähiümbruse ettevõtjate majandustegevusele). Kohtu hinnangul veenavad kohtumenetluses antud täiendavad selgitused selles, et vastustaja on korraldusega kaebaja suhtes ettekirjutusi tehes lähtunud neist asjaoludest, mida ta tõenditega kinnitades on välja toonud ning kaalutlustest, mida ta kohtumenetluses täiendavalt rõhutanud on. Seega on vastustaja oma põhjendamiskohutuse eelnevalt viidatud HMS sätete ja kohtupraktika tähenduses täitnud. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-82-07 (p 9) leidnud, et üldjuhul lasub meelelahutusasutuse omanikul kohustus tagada, et ettevõtte töö ei rikuks avalikku korda ega häiriks väljaspool restorani viibivaid isikuid. Seega ei piirdu taolise ettevõtlusega tegeleva äriühingu kontroll oma majandustegevuse üle vaid baari siseruumides toimuvaga.
  2. Vaidluse all on ka küsimus, kas häirivalt suur müra tase on usaldusväärselt tõendatud (vt Terviseameti ja Aukon OY mõõtmistulemused - lisad 77 ja 78; I kd tl 72-76) ja kelle käitumise tõttu pole mürataset õnnestunud välja selgitada. Kohus selgitab esmalt, et

57 kohaselt lähtutakse sama seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse (sh müra) hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Seega on piisav, kui taoline häirimine on tuvastamist leidnud pädeva haldusorgani või korrakaitseorgani poolt.

§ 57

ei seo häirivust konkreetsete normide ületamise ega arvuliselt hinnatavate mõõtmistulemustega (samale seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus asunud ka haldusasjas nr 3-11-2036). Praeguses asjas pole vaidlust, et politsei on saanud korduvaid väljakutseid ülemäärase müraga seoses.

  1. Kaebaja hinnangul ei ole kohaldatud abinõud proportsionaalsed. Korralduse punktiga 2 kohustati kaebajat korduvate samalaadsete rikkumiste kõrvaldamiseks lõpetama oma müügikohas alkohoolse joogi müük ning toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine märgitud ajavahemikul. Korralduse seletuskirjas on selgitatud: „Kahe ettekirjutuse tegemine on põhjendatud, kuna ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa müraprobleemide lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride külastajate ning tänaval viibivate inimeste müra. Ainult alkohoolse joogi müümise lõpetamisel jääks jätkuvalt püsima risk, et inimesed viibivad piirkonnas hommikutundideni. Vaid alkohoolsete jookide müügipiirangu rakendamisele eelnevalt tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö „ette“, et nad saaksid tarbida alkoholi ka pärast alkoholi müümise lõpetamist ja viibiksid baarides ning seega antud piirkonnas kauem. Alkohoolsete jookide etteostmise riski vältimiseks ja korraldusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks tuleks punktis 2.2 nimetatud ettekirjutuse täitmist nõuda seega varasemast kellaajast. Samas linnavalitsus leiab, et see piiraks ettevõtjate huve intensiivsemalt ning leebema abinõuna toimiks esmalt alkohoolse joogi müügi lõpetamine ja sellele ajaliselt hilisemalt toitlustamise ning meelelahutusprogrammi teenuse osutamise lõpetamise kohustus. Nii oleks ettevõtjal võimalik jätkata majandustegevust ja külastajatel viibida baaris kauem, samas, kui alkohoolsete jookide tarbimisega kaasnevad tagajärjed oleksid eelduslikud väiksemad, mis aitaks tagada teiste isikute õiguste ning huvide kaitset“.
  2. Kohus nõustub vastustajaga, et kujunenud olukorras Suur-Karja tänaval polegi alati võimalik ega vajalik välja selgitada, millise asutuse kliendid just mingil hetkel karjuvad, korda 21

(24)3-15-2853 rikuvad vms. Praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et nii Suur-Karja tänaval üldisemalt, kui ka Shootersi baari vahetuses läheduses toimuvast tegevusest kui ka OÜ Shotbar majandustegevusest baari sees lähtuvad mõjutused, mis kahjustavad erinevate isikute (SuurKarja 4 elanikud, tänaval viibivad isikud, vahetuses läheduses tegutsevad ettevõtjad, ennekõike hotellid), aga ka avalikke huve (avalik ja heakord, turvalisus, muinsuskaitsealuste väärtuste säilimine, linna maine). Vaieldamatult kahjustab Shootersi tegevus majaelanike huve (öörahu, tervis) baarist kostuva müraga. Baari vahetuse läheduses kogunevad baari kliendid ning ka muud isikud põhjusel, et seal on kogunemiseks võimalus loodud ning põhjustavad lärmi, suitsetavad reostavad (prügi, uriin, okse jm). Nii baaris sees kui lähiümbruses tekkivad konfliktid ja seal kogunevate isikute käitumine üldisemalt haavab elanike turvatunnet. Baari kliendid lahkuvad joobeseisundis, andes oma panuse piirkonnas valitseva olukorra kujunemisele. Koht, mille juures on võimalus koguneda ja väljas suitsetada ning mille juures toimuvat ei ohja isegi palgatud turvateenistus, tõmbab ligi ka muude asutuste kliente ning soodustab joobes isikute liikumist tänaval, sh liikumist jookidega, suitsetamist, lärmi ja konflikte.
  1. Varasemas kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 14) on leitud, et kaebaja ettevõtluse piiramine ei eelda tema poolt väärteo toimepanemist. Oluline pole, et tuvastatud oleks kaebaja töötajate poolt müra tekitamine, piirangute rakendamiseks piisab, kui kaebaja poolt teenuse osutamisega kaasneb müra ning see hõlmab ka pubi külastajate poolt tekitatud lärmi. KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku omavalitsuse võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute õigusi ja huve kaitsval moel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15). Kohaliku omavalitsuse passiivsus probleemide lahendamisel kujutaks endast õigusvastast tegevusetust.
  2. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pole oma tegevusega suutnud teiste isikute häirimist vältida. Ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisesse tuleb suhtuda rangemalt, arvestades kaebaja tegevuse iseloomu (sh alkoholi müük) ja et see toimub elumajas. Ettevõtja majandustegevus on keelatud teisi isikuid häirival moel ning ettevõtja huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas (isikutel on õigus tervise kaitsele ja kodu puutumatusele). Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi oma ettevõtlusega talle sobival moel tegelda toimuda teise ettevõtja ja tema klientide heaolu (sh hotelli külastajate unerahu) arvelt. Üksiku ettevõtja huvi ei saa olla ka kaalukam avalikust huvist turvalisele keskkonnale ja piirkonna heakorra tagamisel. Üks ettevõtja ei saa ega pea endale võtma ülemäärast rolli turvalisuse ja avaliku korra tagamisel, kuid ei tohi oma tegevusega seda ka halvendada. Kaasatud haldusorgan on selgitanud, et SuurKarja tänaval kujunenud olukorraga toimetulekuks kuluv ressurss (sh täiendavad reidid, lisatasu ületundide ja öötöö eest) haarab ebaproportsionaalse osa politsei vahenditest ning korra tagamine ja juhtumitegea tegelemine Suur-Karja tänaval toimub seades ohtu avaliku korra ja turvalisuse linna muudes piirkondades. Seega ei oleks põhjendatud kogu avaliku korra tagamise kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist politsei ega kohaliku omavalitsuse (Mupo, linna heakord) õlule.
  3. Kohus nõustub, et olukorra lahendamiseks on kohaldatud abinõud vajalikud ning piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste aja lühendamiseks sobivad vastustaja kirjeldatud põhjendustel. Kaebajal on õigus selles, et mõnede asutuste kauplemisaegade piiramisel hakkavad inimesed kogunema mujal sarnaste asutuste juures, mis on veel avatud. Vastustaja ning kaasatud haldusorgani esitatud seisukohtadest ja statistikast 22
(24)3-15-2853 nähtuvalt on Suur-Karja tänava probleem põhjustatud sarnase profiiliga asutuste tihedast kontsentratsioonist ja pikkadest lahtiolekuaegadest, mis võimaldavad kahjulikel mõjutustel kumuleeruda (inimeste hulk suureneb ja neist paljude joove süveneb, mistõttu kasvab ka häiriv käitumine).
  1. Kohus möönab, et kaebaja seniseid lahtioleku- ja kauplemisaegu arvestades on korraldusega kavandatav piirang ajalises mõttes märkimisväärne. Korralduse seletuskirjast nähtuvalt piiratakse Shotbar OÜ tegevust alkoholi müügi osas tööpäevade ja puhkepäevade eel nelja tunni võrra ning toitlustamist ja meelelahutust piiratakse kolme tunni võrra. Korralduse põhjenduste ja kaasatud haldusorgani selgituste järgi on piirangud kavandatud just kõige problemaatilisemaid nädalapäevi ja kellaaegu arvesse võttes. Shootersi lahtiolekuajad on piirkonna asutustest ühed pikemad kuni 05.00 ja 04.00 sõltuvalt nädalapäevast. Linnaelanikud ise on väljendanud, et tolereerivad baaride tegutsemist kella 1-2-ni (nt Suur-karja 4/9 elaniku seisukoht; vastuse lisa 36 - Elanik 28.09.2015.pdf) Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul kaebaja suhtes kohaldatud ettekirjutusega ebaproportsionaalselt piiratud tema ettevõtlust ka ajalises plaanis.
  2. Kaebaja väidab tema ebavõrdset kohtlemist võrdluses lähedal asuvate sarnase tegevusega ettevõtjatega ning neile põhjendamatu konkurentseelise loomist. 36.
  3. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17; Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27). 36.
  4. Seega ei saa ega pea piirkonna ettevõtjaid ühtmoodi kohtlema pelgalt seetõttu, et nad asuvad geograafiliselt samas piirkonnas või tegutsevad sarnase ettevõtlusega, vaid vastustajal on olnud kohustus iga ettevõtja eripära arvesse võtta. 36.
  5. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete rakendamist. Üksnes selleks, et tagada kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et teised meelelahutusasutused on suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes sarnaseid meetmeid. Ettekirjutuse tegemata jätmist BDG Meelelahutuse OÜ (Hollywood) suhtes on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas. Vastustaja möönab, et vastavate aluste ilmnemisel tuleb tal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist. 36.
  6. Konkreetsemalt võrreldes kaebajat lähiümbruse toitlustamiskohtadega on vastustaja oma vastuse p-s 6-17 märkinud, et müügikohtades „Meat & Wine“ ja „Karja Kelder“ ei lähtu kaebajaga samalaadseid mõjutusi avalikku ruumi ning erinevad ka nende kauplemisajad. 23
(24)3-15-2853 Määravaks sai PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused nn Bermuda piirkonnas enim esiletoodud ala kohta.
  1. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja on kaebaja suhtes vaidlustatud korraldust andes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.
  2. Kaebaja väitel pole tema ärakuulamine haldusmenetluses olnud piisav Kohtu hinnangul on kaebaja olnud ka piisavalt korralduse andmise menetlusse kaasatud. Vastustaja teavitas teda haldusmenetluse algatamisest ja küsis seisukohti, saatis tutvumiseks korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise 08.09.2015, kus on osalenud ka kaebaja esindaja. Pealegi oli kaebaja probleemide olemasolust ja nende teravusest teadliku varasemalt mitmel korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest, kus ka kaebaja on olnud esindatud. Kaebaja osalemist ja seisukohti haldusmenetluses on vastustaja korralduse seletuskirjas ka kajastanud. Korralduse seletuskirjas p 1.3.2 on kajastatud kaebaja seisukohti haldusmenetluses (I kd, tl 54). Enne korralduse andmist toimunud koosolek ettevõtjate (sh Shotbar OÜ esindaja) osavõtul (vastuse lisa
  3. 08.09.15 TLV ümarlaua protokoll.pdf), kus on antud ettevõtjatele võimalust oma lahendusi pakkuda. Shotbar OÜ on saanud oma seisukohta väljendada, sh leides, et abinõusid valides tuleb arvestada konkurentsivabadust ja võrdse kohtlemise nõuet ning seda, et piirangud ühes piirkonnas toovad kaasa probleemi kandumise muudesse linnaosadesse.
  4. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune korraldus kaebajat puudutavas osas on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt tema enda kanda. Vastustaja poolt ette tasutud tunnistajatasude maksmise ja enammakstud summade tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.