2-15-19646/30

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19646 Tsiviilasi LLS ja NJS hagi ES vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ES apellatsioonkaebus LLS ja NJS vastuapellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 9468 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: LLS (isikukood XXXXXXXXXX), Hageja II: NJS (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MS (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Hanna Kivirand Kostja: ES (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. mai 2016 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud hagejate LLS ja NJS kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5. Apellatsioonkaebus rahuldada.
6. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hagejate LLS ja NJS kanda.
8. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 5.
9. Jätta hagi rahuldamata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. 5.
10. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kostja ES kantud menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja LLS ja 50% ulatuses hageja NJS kanda. 5.
11. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist.
12. Võtta tsiviilasja juurde kostja poolt 02.09.2016 esitatud tõendid – panga väljavõtted hagejatele elatise tasumise kohta perioodil aprill-august 2016 ja eluasemelaenu tasumise kohta perioodil jaanuar – august
13. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
14. LLS ja NJS esitasid 31.12.2015 Harju Maakohtule hagi ES vastu elatise saamiseks. Hageja I palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 526 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni, sh tagasiulatuvalt perioodi eest 01.11.2015-31.12.2015 ühekordse summana 612 eurot. Hageja II palus mõista kostjalt välja igakuise elatise 575 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni, sh tagasiulatuvalt perioodi eest 01.11.2015-31.12.2015 ühekordse summana 710 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. 28.04.2016 kohtuistungil täpsustasid hagejad, et nad mõlemad nõuavad elatist 526 eurot kuus.
15. Hagiavalduse kohaselt on hageja I 6-aastane ja hageja II 3,5-aastane. Laste vanemate kooselu lõppes 01.11.2015 ja hagejad jäid elama oma ema juurde. Kostja on tasunud lastele elatist 220 eurot kuus lapse kohta, kuid see ei kata poolt laste ülalpidamiskuludest.
16. Hagejate elustandard on vanemate head majanduslikku olukorda arvestades olnud keskmisest märkimisväärselt kõrgem. Nii ema kui ka isa sissetulek on keskmiselt 2000 eurot kuus. Vanemad peaksid lastele võimaldama väljakujunenud elulaadi ka pärast lahkuminekut.
17. Hageja I vajadused ühes kuus on 1052 eurot (eluasemele 253 eurot, toidule 150 eurot, riietele-jalanõudele 110 eurot, lasteaiale 259 eurot, huvialadele 96 eurot, transpordile 97 eurot, tervishoiule 19 eurot, meelelahutusele 15 eurot, mänguasjadele 15 eurot, reisimisele 38 eurot). Hageja II vajadused ühes kuus on 1150 eurot (eluasemele 253 eurot, toidule 150 eurot, riietele-jalanõudele 110 eurot, lasteaiale 413 eurot, huvialadele 40 eurot, transpordile 97 eurot, tervishoiule 19 eurot, meelelahutusele 15 eurot, mänguasjadele 15 eurot, reisimisele 38 eurot).
18. Kuna kostja kolis perekonna ühiselt elamispinnalt välja 01.11.2015 ega osale sellest ajast vahetult hagejate ülalpidamises, tuleb kostjalt perioodi eest 01.11.2015 kuni hagi esitamiseni nõutavast elatise summast vähem tasutud elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühekordse summana. Kostja vastuväited 2
19. Kostja vaidles hagile vastu.
20. Hagi on esitatud alusetult kuna hagejate õigusi ei ole rikutud. Ainuüksi vanemate lahuselu fakt ei ole piisavaks aluseks elatise väljamõistmiseks. Elatise hagi saab üldjuhul rahuldada üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Kostja on tasunud elatist 220 eurot kuus, s.o üle seadusega ettenähtud minimaalmäära alates perekonnast eraldi elama asumisest. Kostjal puuduvad võimalused maksta hagejatele elatist nende nõutud suuruses.
21. Laste kulud eluasemele ei ole põhjendatud. Vanemad soetasid abielu kestel hoonestatud kinnistu Viimsis, mille tarbeks võeti eluasemelaen. Lahutusejärgselt jäi kinnistu laste emale, kuid sellega seotud laenukoormus (380 eurot kuus) isale. Laste ema saab kinnistu väljaüürimisest igakuiselt 800 eurot tulu. Samas üürib ema 570 euro eest kuus korterit aadressil Pärnu mnt 110-
22. Seega on kostja lisaks elatisele omavahendite arvelt kindlustanud hagejad ja nende ema ka nende poolt kasutatava elamispinna finantseerimisega ja täiendavate üürikulude nõue kostjalt on põhjendamatu.
23. Hagiavalduses toodud kulud nii väikestele lastele ületavad ilmselgelt nende mõistlikke vajadusi ja demonstreerivad üksnes ema elustiili ja võimalusi. Väidetavalt laste igapäevategevusele ja söögile kuluvad summad olid poolte kooselu ajal tunduvalt väiksemad. Laste suhtes tarbetud on hagejate emale kuuluva kütusekuluka luksusmaasturi kulud ja hüpoteetilised andmed huviringide kohta. Samuti ei ole 3 ja 5 aastaste laste puhul võimalik rääkida väljakujunenud elulaadist. Lasteaiamaksu puhul tuleb arvestada ka Viimsi valla toetust.
24. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, ei saa üks vanem otsustada, et tavavajadustega eelkooliealiste laste kulud tuleb põhjendamatult suureks paisutada. Suuremad ja igapäevavajadustest väljuvad kuluartiklid (nt välisreisid) vajavad täiendavat ja võimalustest lähtuvat kooskõlastamist vanemate vahel ja nende hüpoteetiline projekteerimine igakuisesse elatisse on lubamatu.
25. Kostja senine ülalpidamiskohustuse täitmine vastab täielikult laste mõistlikele vajadustele. Lisaks on lapsed pärast vanemate lahkukolimist veetnud umbes 1/3 ajast kostja juures. See annaks iseenesest alust elatise vähendamiseks alla minimaalmäära, mida kostja käesoleval ajal siiski ei taotle. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et vanemale makstakse iga lapse kohta lapsetoetust ja et lapsi kasvataval vanemal on laste arvelt õigus saada tulumaksutagastust (3-2-1-37-11). Esimese astme kohtu otsus
26. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
27. Otsuse kohaselt on hageja I ja II sündinud kostja ja MS abielust. Vanemate kooselu lõppes novembris
28. Alates kooselu lõppemisest tasus kostja lastele elatist 220 eurot kuus lapse kohta. Lapsed elavad emaga üürikorteris aadressil XXX, Tallinn. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Vanemate kokkuleppel on laste ema ainuomandis osaliselt pangalaenuga ühiselt abielu ajal ostetud eramu. Igakuiseid pangalaenumakseid tasub kostja. Lapsed veedavad aega isa juures vastavalt kokkulepitud korrale.
29. Kostja panustab läbi eramu laenumaksete oma laste eluasemesse igakuiselt 190 eurot lapse kohta. Seda ei muuda ka asjaolu, et laste ema on eramu andnud üürile ja soovib ise koos lastega kasutada üüritud korterit. Lapsed viibivad ühes kuus isaga ligi kolmandiku ööpäevadest. Sel ajal on lapsed kostja ülalpidamisel. Arvestades loetletud kostja kulutusi lastele, samuti laste vanust, on kostja oma laste ülalpidamisse igakuiselt panustanud 3 rohkem, kui hagejad käesolevas hagis nõuavad. Seega on kostja andnud lastele piisavalt ülalpidamist, mis tagab lastele jätkuvalt tavalise elulaadi.
30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma kulud ise. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Apellatsioonkaebus
31. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hagejate kanda ja saata asi maakohtule esimese astme menetluskulude kindlaksmääramiseks. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja määrata kindlaks summas 172,50 eurot ja jätta need hagejate kanda.
32. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda kanda, kuna käesolev tsiviilasi ei ole abieluasi. Ülalpidamisasjades kohaldatakse hagimenetluse üldnorme TsMS §-des 162-
34. Kohus tuvastas ilmselgelt põhjendamatu hagi esitamise. Kostja selgitas hagejate esindajale kohtueelselt hagi perspektiivitust. Põhjendamatult algatatud kohtumenetluse kulud tuleb jätta hagejate kanda. Vastuapellatsioonkaebus
35. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonimenetluse kulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
36. Maakohus rikkus otsuse tegemisel õigusnormi ja hindas tõendeid meelevaldselt, mistõttu jõudis ebaõigele otsusele. Samuti rikkus maakohus olulises osas põhjendamiskohustust.
37. Elatise väljamõistmise aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 99 kohaselt ülalpidamiseks õigustatud isiku vajaduste suurus. Maakohus jättis hagejate vajadusi puudutavad tõendid tähelepanuta ja hagejate vajadused välja selgitamata.
38. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja panustab oma laste eluasemesse igakuiselt 190 eurot lapse kohta, kuna kostja tasub pangalaenu kinnistu eest, mis kuulub hagejate emale. Hagejate emale kuuluv kinnistu ei oma kostja ülalpidamiskohustuse täitmise hindamisel tähtsust. Kuna hagejad ei kasuta nimetatud kinnistut enda elamispinnana, ei ole võimalik laenumakseid hageja ülalpidamiskohustuse täitmisena arvestada. Kinnistu väljaüürimisest saadav tulu on märkimisväärne osa hagejate ema sissetulekust, mis omakorda võimaldab vanemate varanduslikku seisundit käsitleda võrdsena ja jagada ülalpidamiskohustust võrdselt. Maakohtu järeldus, et kostjal on õigus igakuisest elatisest maha arvestada kinnistu pangalaenumaksed on vastuolus nii perekonnaseaduse mõtte kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p-ga
40. Maakohtu tuvastatu, et lapsed veedavad kostja juures ligi kolmandiku ööpäevadest ja sellel ajal on lapsed kostja ülalpidamisel, on meelevaldne. Hagiavalduse kohaselt veedavad lapsed kostja juures vastavalt kokkuleppele 4 täispikka päeva ja 4 õhtut kuus. Sellest on kõrvale kaldutud vaid erandkorras. Kostja ei ole tõendanud, et ta teeb ajal, mil lapsed tema juures viibivad, nende ülalpidamiseks kulutusi. Hagejate püsikulutused tuleb kanda laste emal ja laste viibimine kostja juures ei mõjuta ülalpidamiskulude suurust.
41. Hagiavalduse täielik rahuldamata jätmine oli üllatuslik, kuna kohtupraktika kohaselt mõistetakse elatis lahus elavalt vanemalt välja kas konkreetse või muutuva suurusena välja, 4 tagades sellega laste kindlustunde lahus elavalt vanemalt ülalpidamise saamiseks ka olukorras, kus ta jätab vabatahtlikult elatise maksmata. Arvestades maakohtu järeldusi, oleks kohus pidanud hagi rahuldama vähemalt osaliselt, mõistes elatise välja ulatuses, milles kohus tuvastas kostja ülalpidamiskohustuse suuruse. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
42. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
43. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jaotab menetluskulud teisiti. Vastuapellatsioonkaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.
44. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69-13 p 17, 3-2-1-118-12 p 13 jt).
45. PKS 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-165-13 p 15).
46. Hagi esitamise ajal 2015.a oli seaduses sätestatud miinimumelatise suurus 195 eurot kuus ja käesoleval aastal on see 215 eurot kuus lapse kohta. Hagiavalduses nõudsid hagejad elatist vastavalt 526 ja 575 eurot kuus ja leidsid, et mõlemad vanemad peavad hagejaid ülal pidama võrdsetes osades, kuna nende sissetulekud on samuti ligilähedaselt võrdsed – ca 2000 eurot kuus. Kohtuistungil palusid hagejad kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatise 526 eurot kuus, s.o rohkem, kui on seaduses sätestatud elatise alammäär. Kostja on alates perekonna juurest lahkumist 01.11.2015 tasunud kummalegi hagejale elatist 220 eurot kuus.
47. Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt nt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-165-13 p 15, 3-2-1-118-12 p 15). Maakohus eeltoodut ei järginud ja hagejate esmavajadusi kindlaks ei teinud. Hagejate vastuapellatsioonkaebuse sellekohane etteheide on põhjendatud. Samas on ringkonnakohtul võimalik see puudus kõrvaldada.
48. Hagiavalduses on märgitud, et hageja I vajadused ühes kuus on 1052 eurot (eluasemele 253 eurot, toidule 150 eurot, riietele-jalanõudele 110 eurot, lasteaiale 259 eurot, huvialadele 96 eurot, transpordile 97 eurot, tervishoiule 19 eurot, meelelahutusele 15 eurot, mänguasjadele 15 eurot, reisimisele 38 eurot). Hageja II vajadused ühes kuus on 1150 eurot (eluasemele 253 eurot, toidule 150 eurot, riietele-jalanõudele 110 eurot, lasteaiale 413 eurot, huvialadele 40 eurot, transpordile 97 eurot, tervishoiule 19 eurot, meelelahutusele 15 eurot, 5 mänguasjadele 15 eurot, reisimisele 38 eurot). Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et hagejate näidatud kulutused on ülepaisutatud.
49. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses esile toodud hagi põhistusi, esitatud tõendeid ning seda, et lapsed vajavad elamiseks eluruumi, toitu, riideid, jalanõusid ja et nende ostmiseks on vaja raha, mis on üldteada asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, on ringkonnakohus seisukohal, et 3 ja 6 aastaste hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on järgmised:
50. Eluasemekulud: Laste vanemate kokkuleppel jäi Viimsi vallas asuv kinnistu laste emale, kes on selle välja üürinud. Hagejatel on võimalik elada koos emaga kinnistul asuvas elamus, kuid laste ema eelistab elada koos hagejatega üüritud korteris, tasudes üüri 570 eurot kuus, sellele lisaks kommunaalkulusid keskmiselt 150 eurot kuus ja sidekulusid 40 eurot kuus (üürileping I kd lk 20-24, kommunaalteenuste arved lk 26-36, sidekulude arve lk 38). Kuigi hagejatel on koos emaga võimalik elada ka Viimsi elamus, tuleb arvestada samas asjaolu, et hagejad elasid juba varem koos vanematega üürikorteris. Seega vastab see hagejate väljakujunenud elulaadile.
51. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus eluasemekulude osas põhjendatult asjaoluga, et kostja tasub abielu ajal omandatud kinnistu laenumakseid – igas kuus 380 eurot, millega panustab laste eluasemesse. Kummagi hageja osa sellest on 190 eurot. Eeltoodud asjaolu ei saa hinnata kostja kahjuks ja kostja panust tuleb otsuse tegemisel arvestada. See ei ole vastuolus perekonnaseaduse mõtte ega VÕS § 200 lg 1 p-ga 1, kuna tegemist ei ole ülalpidamise nõude tasaarvestamisega kostja poolt, nagu hagejad ekslikult leiavad. Seetõttu arvestab ringkonnakohus eluasemekulusid koos kostja panusega ja kummagi hageja põhjendatud kulu on selles osas mitte hagiavalduses märgitud 253 eurot, vaid 253-190=63 eurot kuus.
52. Toidukulud: Toidukulude osas tuleb arvestada asjaolu, et hagejad viibivad suure osa ajast lasteaias, kus hageja I toiduraha on kuus 52,50 eurot (I kd lk 49) ja hagejal II 49,30 eurot (I kd lk 50). Nimetatud summasid arvestab ringkonnakohus lasteaia ja lastehoiu kulude koosseisus. Mõistlikuks toidukuluks ei saa pidada rahasummat, mis on koos lasteaia või lastehoiu toidukuludega sisuliselt sama suur kui seaduses sätestatud elatise miinimumsuurus. Ringkonnakohtu hinnangul on kummagi hageja mõistlik toidukulu tervikuna 120 eurot. Kui sellest summast maha arvestada kummagi hageja lasteia ja lastehoiu toidukulud, on täiendav mõistlik kulu selles osas 70 eurot kuus lapse kohta.
53. Kulud riietele ja jalanõudele: Ringkonnakohus leiab, et hagejate näidatud kulud riietele ja jalanõudele – kummalgi 110 eurot kuus on ülepaisutatud. On ebausutav, et kummagi hageja vastavad kulud aastas oleks 1320 eurot. Kuna mõlemad lapsed on tüdrukud ning on tavapärane, et noorem laps kasutab ka vanemale lapsele väikseks jäänud riideid ja jalanõusid, on mõistlik kulu selles osas hageja I osas 60 eurot ja hageja II osas 40 eurot.
54. Lasteaia ja lastehoiu kulud: Hageja I lasteaiakulu on tõendatud lasteaia arvetega (I kd lk 47-49) ja see on keskmiselt 259 eurot kuus. Hageja II lastehoiukulude suurus ei ole tõendatud. Hagejate ema kinnitas kohtuistungil, et Viimsi vald maksab ka hagejale II lastehoiuteenuse toetust, kuid see ei kajastu OÜ L arvetel (I kd lk 50-52). Tema väidete kohaselt ei ole valla toetused lasteaia ja lastehoiu eest samas suuruses. Samas väitis ta ka seda, et lastehoid lõpeb ja ka hageja II läheb lasteaeda. Muude tõendite puudumise tõttu arvestab ringkonnakohus lasteaia ja lastehoiu kulusid võrdselt, so 259 euro suuruses.
55. Huvitegevuse kulud: Nimetatud kulud on ringkonnakohtu hinnangul samuti üle paisutatud ja osaliselt tõendamata. Hageja I osas on tõendatud huviringide kulu 71,25 eurot (I kd lk 53), mitte hagiavalduses väidetud kulu 96 eurot. Sellest tuleb kummalgi vanemal kanda 6 35,63 eurot. Hageja II huvitegevuses osalemine ja kulu suuruses 40 eurot on tõendamata ja otsuse tegemisel seda arvestada ei saa.
56. Transpordikulud: Hagejad leiavad ekslikult, et nende transpordikuluna tuleb arvestada nende ema liisitud sõiduki Land Rover Fleerander liisingumakseid ning liiklus- ja kaskokindlustuse makseid. Liisingumakseid tasutakse vara omandamise eesmärgil ja kindlustusmaksete kulud on vara võimalike remondikulude tagamiseks ning need ei seondu hagejatega. Samuti ei pea kostja hagejatele makstava elatise kaudu kompenseerima linnaoludes kasutatava maasturi kütusekulu, kuna sellise sõiduki kasutamine linnas ei ole mõistlik. Arvestades asjaolu, et hagejate lasteaia ja lastehoiu asukohad asuvad/asusid erinevates linnaosades – üks Tallinna vanalinnas ja teine Lasnamäel (Keevise tn Lasnamäe alguses), kuid vahemaad ei ole pikad, on kummagi hageja mõistlikuks transpordikuluks kütusekulu näol kuus 20 eurot.
57. Tervishoiukulud: Nimetatud kuludena on hagejad käsitlenud vitamiinide ja ravimite ostmise kulusid – keskmiselt kuus 37 eurot (2 kuu arved I kd lk 69, 70). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hagejad vajaks järjepidevalt ravimeid ja vitamiine. Aastas keskmiselt oleks mõistlik kulu 10 eurot lapse kohta kuus.
58. Meelelahutus: Hagiavalduse kohaselt on kummalgi hagejal kulud meelelahutusele 15 eurot kuus. Sellist kulu võib pidada mõistlikuks.
59. Mänguasjad: Hagiavalduse kohaselt on kummagi hageja kulud mänguasjadele 15 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on selline kulu ülepaisutatud (aastas oleks see 180 eurot lapse kohta). Piisav kulu mänguasjade ostmiseks on 10 eurot kuus hageja kohta, kuna lapsed saavad kasutada mänguasju ühiselt.
60. Reisikulud: Põhjendamatu on hagejate väide, et nende väljakujunenud elukvaliteedile vastav iga aastane reisimine. Tõendatud on asjaolu, et hageja I reisis imikuna koos vanematega 2010.aastal Türki (I kd lk 76-77) ja 2013.aastal koos emaga Amsterdami (I kd lk 62-63). Hageja II ei ole tõendite kohaselt reisidel käinud. Seega ei saa käsitleda reisimist hagejate väljakujunenud elustandardi osana. Võimalike reisikulude kandmine tuleb hagejate vanematel eraldi kokku leppida, sest selliste kulude kandmise vajadus ei ole ettenähtav ja need ei saa arvestada igakuiselt makstava elatise koosseisus.
61. Seega on hageja I põhjendatud kulude suurus 578 eurot kuus, millest riigi poolt makstav peretoetus katab 50 eurot. Vanemate kanda on hageja I kulud suurusega 528 eurot – kummagi vanema osa 264 eurot. Hageja II põhjendatud kulude suurus on 487 eurot kuus, millest katab riigi poolt makstav toetus samuti 50 eurot. Hageja II vanemate kanda jääb seega 437 eurot – kummagi vanema osa on 218,50 eurot.
62. Otsuse tegemisel tuleb arvestada maakohtu tuvastatud asjaolu, et ca 1/3 päevadest kuus viibivad hagejad kostja juures. Kostja esitas selle kohta ajatabelid (I kd lk 123-125, 165, 166). Hagejad väitsid, et need tabelid ei vasta täies ulatuses tõele, kuid ei esitanud konkreetseid vastuväiteid selle kohta, millised tabelites märgitud päevad ei ole tõesed. Seega lähtub ka ringkonnakohus kostja esitatud tabelitest. Veenvad on kostja väited, et ta kannab sel ajal, kui lapsed on tema juures, nii hagejate toidu- kui ka transpordikulud. Hagejad ei ole vastupidist ka väitnud ja selliste kulude konkreetset suurust ei pea kostja tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul võib selline kulu mõistlikus suuruses olla ca 40 eurot ühe hageja kohta kuus.
63. Arvestades hagejate põhjendatud kulude suurust (käesoleva otsuse p 44), kostja kantud kulutuste suurust (käesoleva otsuse p 45) ja asjaolu, et kostja on maksnud hagejate ülalpidamiseks igakuiselt elatist 440 eurot (I kd lk 106, 164), leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses. 7 Kuni kostja täidab hagejate ülalpidamise kohustust regulaarselt ja piisavas ulatuses, ei ole kostjalt vaja elatist kohtu poolt välja mõista. Elatisehagi rahuldamiseks ei anna iseenesest alust asjaolu, et senini ei ole kostjalt elatist välja mõistetud, nagu hagejad ekslikult leiavad.
64. Ringkonnakohus võtab tsiviilasja juurde kostja poolt 02.09.2016 esitatud tõendid – panga väljavõtted hagejatele elatise tasumise kohta perioodil aprill-august 2016 ja eluasemelaenu tasumise kohta perioodil jaanuar – august 2016, mis tõendavad hagejate ülalpidamiseks jätkuvat elatise maksmist ja eluasemelaenu tasumist.
65. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel ebaõigesti TsMS § 164 lg-t
66. TsMS § 102 lg 1 järgi ei ole tegemist hagilise abieluasjaga, nagu maakohus ekslikult leidis, vaid ülalpidamisasjaga (TsMS § 103 lg 4) . Ülalpidamisasi alaealise lapse suhtes ei ole abieluga seonduv kohustus. Seega tuleb menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st käesolevas asjas hagejad, kumbki kostja kuludest 50% ulatuses. Apellatsioonkaebuse rahuldamise ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 2 alusel ka apellatsioonimenetluse kulud samas proportsioonis hagejate kanda.
67. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja kõikide menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 p 21). Reet Allikvere Gaida Kivinurm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8