← Eesti

3-15-2804/74

Obsah (9)§ 55§ 28§ 15§ 56§ 571§ 4§ 5§ 54§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2804 Haldusasi Nimeta Management OÜ, St.

) § 55 lg 1 punktides 1, 2 ja 7, § 56 lg 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 punktis 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla. 1.

  1. Korralduse punktiga 2.1 kohustati teiste hulgas Nimeta Management OÜ-d, St.Patrick’s OÜ-d ja KANTERON BVI OÜ-d lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohtades (vastavalt Suur-Karja tn 4, Tallinn ehk „Nimeta Baar“; Suur-Karja tn 8, Tallinn ehk „St.Patrick’s baar“ ning Müürivahe tn 15/Suur-Karja tn 13/Väike-Karja tn 8 ehk „Route 13) majandustegevusena alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01:00 - 05:
  2. 1.
  3. Korralduse punktiga 2.2 kohustati muu hulgas Nimeta Management OÜ-d, St.Patrick’s OÜ-d ja KANTERON BVI OÜ-d lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohtades (vastavalt Suur-Karja tn 4, Tallinn ehk „Nimeta Baar“; Suur-Karja tn 8, Tallinn ehk „St.Patrick’s baar“ ning Müürivahe tn 15/Suur-Karja tn 13/Väike-Karja tn 8 ehk „Route 13) majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02:00 - 05:
  4. 1.
  5. Korralduse punktiga 3 määrati ettekirjutuste täitmise tähtajaks 20.11.
  6. 1.
  7. Korralduse p-des 4–7 sätestati järgmist. Ettekirjutuse täitmata jätmisel 20.11.2015 tuli tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel 27.11.2015 tuli tasuda sunniraha 3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni nende müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl 00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 5.1) ning toitlustamise (sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamise) ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni (p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.
  8. ja 24.
  9. (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7). 1.
  10. Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4-6, 53,

§-d 28, 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg

  1. Korralduse andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. 1.
  2. Vastustaja on korralduse seletuskirjas esitanud järgmised põhjendused: 1.6.
  3. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest ning korduvalt leidnud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 2

(24)3-15-2804 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule on avaliku korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide tarbimise, urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute vara kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse korraldamisel teiste isikute õigusi ja huve (

§ 55, § 56 lg 1, Kaub

TS § 4 lg 1 p 12). Majandustegevuse nõuete rikkumisel on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (

§ 28, Msü

S § 42), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Ettevõtlusvabadust võib piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Tallinna vanalinn on osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Muinsuskaitse põhimõtteks on ka muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine. 1.6.

  1. Kuna erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja keegi ettevõtjatest ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal põhjusel, et seal asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on avatud varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult väikesel alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on põhjuslik seos, mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele. Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute õigusi oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema rikkumisega. Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei ole suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra. Arvestades kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist korralduses märgitud aegadel. Vastasel korral tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö ette ja viibiksid baarides ning antud piirkonnas kauem. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt erinevatel kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad kui toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamisel alkohoolse joogi müügi lõpetamisega samast ajast. 1.
  3. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid. Nimeta Management OÜ tegevust piiratakse võrreldes seni kehtivaga alkohoolse joogi osas tööpäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt kahe ja kolme tunni ulatuses. Osaühing Kanteron BVI tegevust alkohoolse joogi müügi osas võrreldes seni kehtivaga esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale eelnevatel öödel nelja tunni võrra, neljapäevale ja reedele eelneval ööl viie tunni võrra ja puhkepäevadele (laupäev, pühapäev) eelnevatel öödel nelja tunni võrra. 3

(24)3-15-2804 Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt nelja, kolme ja nelja tunni ulatuses. Osaühing St. Patrick’s tegevust müügikohas Suur-Karja 8 piiratakse alkohoolse joogi müügi osas varasemaga võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi piiratakse vastavalt ühe ja kahe tunni võrra. 1.6.
  1. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil, sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik, restoran Mekk ja Savoy baar), mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad ettevõtjate viited töötajate koondamisele ja müügikohtade sulgemisele. 1.6.
  2. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi. Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi. Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda. 1.6.
  3. Väide ebavõrdsest kohtlemisest teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega ei ole argument, mis õigustaks tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Teiste vanalinnas tegutsevate ettevõtjate kohtlemine võrdselt kõnealuse piirkonna ettevõtjatega ei ole õigustatud, sest faktilised asjaolud mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad kõnealuse piirkonna probleemidega. Ebamõistlik oleks vanalinna teistes piirkondades tegutsevate ettevõtjate tegevuse piiramine kõnealuses piirkonnas toimuvate õigusrikkumiste tõttu, kuna nende vahel puudub põhjuslik seos. Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja rakendab kohaseid abinõusid. 1.6.
  4. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja kaitstavaks hüveks ei ole alkoholiturismi edendamine ja Tallinna propageerimine turismikohana, kus on piiramatud võimalused vabaaja veetmiseks piiramatult alkohoolseid jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid loobuvad Tallinna külastamisest ja turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei ole võimalik öisel ajal mõne tunni jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning saada osa kõnealuse piirkonna öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis aitavad kaasa avaliku korra rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate inimeste turvalisust. Turvalisus ja parem heakord hoopis soodustavad linna atraktiivsust turismikohana. 1.6.
  5. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil teiste isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtja majandustegevusse sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on tehtud korduvalt ettepanekuid ja antud piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud tulemusi. Seega on linn püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid meetmeid. 1.6.
  6. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood (Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahet, sh suitsetamise eesmärgil. Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult ühtse tervikuna teiste vanalinna ehitistega, mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on saavutanud kompromissi lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi 4
(24)3-15-2804 avaliku korra tagamiseks. Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on harjunud külastama tantsuklubisid öisel ajal, siis tooks alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse algatada uus haldusmenetlus. 1.6.
  1. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.
  2. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse peatamise ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja majandustegevuse lõpetamine, vaid kõnealuses piirkonnas tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, teiste isikute õiguste kaitse ja selleks vajalike abinõude kohaldamine.
  3. Tallinna Halduskohtule saabusid 10.11.2015 Nimeta Management OÜ, St.Patrick’s OÜ ja KANTERON BVI OÜ kaebused Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks. Kohus liitis Nimeta Management OÜ (haldusasi nr 3-15-2804), St.Patrick’s (nr 3-15-2805) ja OÜ ja KANTERON BVI OÜ (nr 3-15-2806) kaebused 13.11.2015 määrusega ühte menetlusse (haldusasja numbriks 3-15-2804) ning rahuldas kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused ning peatas Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k täitmise Nimeta Management OÜ-d, St.Patrick’s OÜ-d ja KANTERON BVI OÜ-d puudutavas osas kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas. Kaebaja esitas 19.02.2016 täiendava seisukoha
  4. Vastustaja on esitanud 21.12.2015 vastuse, milles on ka taotlus tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil (IV kd, tl 62–73). Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asjas arvamuse andmiseks kaasatud haldusorganina esitas oma seisukohad 30.12.2015 (IV kd, tl 75–84).
  5. Kohus määras 21.01.2016 määrusega asja arutamise kohtuistungil ja rahuldas vastustaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks istungil. Kohus rahuldas 22.02.2016 määrusega kaebajate taotluse täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil. Asja arutamine toimus kohtuistungitel 01.03., 18.03 ja 29.03.
  6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  7. Kaebajad leiavad kaebustes ja 19.02.2016 täiendavates seisukohtades (IV kd, tl 116–122 ja 123–130) järgmist. 5.
  8. Korraldusega on oluliselt rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja luuakse kunstlik konkurentsieelis Tallinna Vanalinna ettevõtjate hulgas. Võrdsetel asjaoludel tuleb kohelda võrdselt kõiki korralduses nimetatud piirkonna toitlustus- ja meelelahutusasutusi. Ebavõrdse kohtlemise näitena võib tuua võrdluse selliste meelelahutuskohtadega nagu Valli Baar ja Club Hollywood. Seisukoha võrdse kohtlemise põhimõtte eiramisest kõnealuste piirangutega, on avaldanud ka Konkurentsiameti peadirektor. 5
(24)3-15-2804 5.
  1. Korralduse tekstist ega seletuskirjast ei selgu selgelt ja üheselt, miks on valitud just korralduses nimetatud toitlustustasutused. OÜ St.Patrick’s restorani ja Route 13 baari kohta ei ole kunagi esitatud mitte ühtegi kaebust. Nimeta Baari tegevuse osas on haldusmenetluses tuvastatav n.ö. “sarikaebaja”, kelle kaebused on sageli põhjendamatud ja alusetud. Vastustaja on eiranud kaalutlusreegleid. Korralduse põhjendused ei sisalda kaalukaid argumente, miks nii piiraval moel tuleb piirata just kaebajate majandustegevust. Nt Club Hollywoodile piirangute kehtestamata jätmist on õigustatud samade asjaoludega, mis esinevad ka Nimeta Baar puhul (suitsuruum, ruumide vastavus nõuetele, turvapatrull, kaebuste puudumine), mida viimase puhul pole arvestatud. 5.
  2. Rikutud on põhjendamisreegleid. Põhikaalutlused peavad esinema haldusaktis endas, praegusel juhul on õiguslikud alused ja põhjendused esitatud segaselt ja neid on keerukas mõista. Seletuskiri ei vasta haldusakti nõuetele ja pole allkirjastatud pädeva isiku poolt Korraldusest ei selgu, milline on see kõrgendatud oht ja milline rikkumine ning millistel meetmetel peaks saama kõrvaldatud
  3. märtsiks
  4. Nii korralduses kui ka seletuskirjas puuduvad selgelt ja üheselt iga adressaadiga konkreetselt seostatavad kaebuste analüüsid, hinnangud ja järeldused ning millised tõendid või dokumendid kinnitavad öörahu rikkumist. 5.
  5. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud AS,

, MsüS ja KaubTS, mis viib ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piiramiseni. 5.4.

  1. AS võimaldab alkoholi jaemüügi piiranguid vaid erakorraliselt mingi erandliku asjaolu ilmnemisel (selleks ei ole konkreetselt piiritlemata avalik korra rikkumine) ega anna kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada täiendavaid ajalisi piiranguid lisaks AS § 40 lg-tes 11 ja 2 sätestatule. 5.4.
  2. Korraldusest ei selgu, millise konkreetse ohu või korrarikkumise kõrvaldamise kohustusega tegu võiks olla. Korralduse p-ga 1 on ettekirjutus antud majandustegevuse nõuete rikkumiste vältimiseks,

sõnastus seda ei võimalda. Korraldusest ega selle seletuskirjast ei nähtu ühtegi konkreetset sündmust või rikkumist, mis kinnitaks kaebajatega seonduvat rikkumist, kaebajate (ega ka teiste adressaatide) suhtes pole tuvastatud mitte ühegi õigusnormi rikkumist. Korraldusest ei selgu, milles seisneb väidetav “korduv samalaadne rikkumine” konkreetsetes müügikohtades. Korrakaitseseaduse kohaldamiseks tuleb tuvastada rikkumine või selle oht. 5.4.

  1. Kaebajad on teinud kõik endast oleneva, et KaubTS § 14 p 12 nõuded oleksid tagatud. Korraldusest ei selgu, milliste nõuetega peaks adressaadid tegevuse kooskõlla viima. 5.
  2. Majandustegevuse väga intensiivsel piiramisel ei võeta tasakaalustatult arvesse erinevaid huvisid, piirangud ei ole sobivad avaliku korra tagamise saavutamiseks kuid panevad kaebajad väga ebakindlasse olukorda ja tekitavad neile kahju (käibe langus, klientide kaotus, aga ka vajadus töötajad koondada) sellega kaasneb ka maksutulu vähenemine riigile. Ühe-kahe tänava osas ettevõtluse piiramine ei ole proportsionaalne meede, mida ka linn ise on varem nentinud. 5.
  3. Korraldus väljastati ebamõistlikult viivitades, mistõttu Korralduses märgitud ettekirjutuse täitmise tähtaeg jäi ebamõistlikult lühikeseks. Korraldusest ei selgu, millega on põhjendatud piirangu rakendamise lõpptähtaeg. 5.
  4. Kaebajad ei ole saanud haldusmenetluses tutvuda kõigi materjalidega. Haldusmenetluses ei olnud enam asjakohane arvestada Tallinna Kesklinna Vanema 13.01.2014 korraldusega nr 10, kuna tegemist on kehtivuse kaotanud haldusaktiga (haldusasi nr 3-14-5010). 5.
  5. Alates 28.02.2014 on Suur-Karja tänaval baaride ustel ja esistel eraõiguslikul alusel töötavad turvapartullid. Täiendav turvakontroll on kaebajate hinnangul toiminud efektiivselt. 6

(24)3-15-2804 5.9.Avaliku korra peab tagama politsei ja ettevõtjatele ei saa panna ebamõistlikku kohustust või koormust põhjendusega, et politseil ei ole korra tagamiseks võimekust. PPA esitatud statistikast ei ilmne seotus konkreetsete müügikohtadega, mida tunnistab ka PPA ise 5.
  1. Ettevõtjad on suhelnud Tallinna linnaga, sh kohtunud linnavalitsuse liikmete ja linnaosa vanemaga. Kaebaja on toiminud heas usus vastavalt kokkulepetele, mis on sobinud linnale ja politseile. 5.
  2. Eelmisel aastal teostati Nimeta Baaris suuremahulised heliisolatsioonitööd maksumusega üle 20 000 eurot. Nimeta Baaris ei mängita elavat muusikat ja baaris on olemas kõigile nõuetele vastavad suitsuruumid. Nimeta Baarist müra kostumist ei ole ühegi mõõtmisega tuvastatud, heli tase on jäänud kordades alla piirmäärade (10.4 ja 11.04.2014 mõõtmiste aruanne). 5.
  3. St Patricks’ restorani tegevuse suhtes ei ole lähipiirkonna elanike poolt esitatud mitte ühtegi ametlikku kaebust ega pretensiooni ettevõtjale endale ega politseile. Ka haldusasja toimikusse ega Korraldusse ei ole lisatud mitte ühtegi kaebust restorani tegevuse kohta. Kõik ettepanekud seoses prügikastide asukoha või suitsuruumidega on lahendatud. StPatrick’s restoran ei ole suunatud joogikultuurile vaid pigem on tegemist toitlustusasutusega, kus on arvestatav menüü ja korralik klientuur. St Patrick’s restoran kui toitlustusasutus on tegutsenud Suur-Karja 8 (ja Vana-Posti 7) juba alates 1999 ja 2001.a. 5.
  4. Route 13 ei asu elukorteritega samas hoones ning üürib baari ruume AS-lt Ressaks. Üürileandja on kirjalikult kinnitanud, et baari tegevus omanikku ei häiri (III kd, tl 56). Vastava tõendiga ei ole korralduse andmisel arvestatud. Samas hoones asuv Casanova baar on avatud kuni 05.00 ja teenindab samuti kliente samal Suur-Karja tänaval. 5.
  5. Toimikus puuduvad üldse niinimetatud “massilised elanike kaebused” öörahu või avaliku korra rikkumiste kohta. 5.15 Suvalistel ajahetkedel suvaliste isikute poolt tehtud suvaliste tänavalõikude videosalvestised ei ole TsMS §-des 251–305 nimetatud lubatavateks tõenditeks, samuti internetikommentaaride väljavõtted koos tõlgetega. Kohtul puudub võimalus sellise tõendi autentsust kontrollida ning kaebajad taotlevad nende tõendite tagastamist vastustajale. Vastustaja esitatud võõrkeelsed dokumendid (lisad 49 ja 53) tuleb tõlkida või tagastada.
  6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 6.
  7. Korralduses ja seletuskirjas (koos lisaga, 38 lk) on põhjalikult selgitatud korralduse andmise asjaolusid, kirjeldatud Suur-Karja tänava avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisi, nende seoseid kaebajate tegevusega, mõju piirkonnas elavatele inimestele, seal viibivatele kolmandatele isikutele (nt turistidele) ning teistele ettevõtjatele. Seletuskirjas on kaalutud erinevaid huve ning tuvastatud, et avalik huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad üles kaebajate soovi pidada baare öisel ajal neile sobival viisil. Vastustaja jääb kõigi haldusaktis esitatud seisukohtade ja kaalutluste juurde ning palub kohtul nendega arvestada. 6.
  8. Korralduse on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas ning kaasallkirjastanud linnasekretär Toomas Sepp, mis on kooskõlas KOKS § 31 lg-ga
  9. Seletuskiri on korralduse lahutamatuks lisaks, mis nähtub ka korralduse preambulast ja märkest seletuskirjal. Seletuskirja põhjendava osa juures märgitud Arvo Sarapuu nimi tähistab abilinnapead, kes on eelnõu linnavalitsuse istungile esitaja (reglement § 9 lg 1 p 4). Vaidlustatud haldusakt koos selle lisadega moodustab seega ühtse terviku ja on kaebajatele kätte toimetatud. Asjaolu, et kaebajate arvates on korraldusest arusaamine mõnevõrra keeruline, ei muuda korraldust iseenesest õigusvastaseks. Kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest ilmneb, et kaebajad on korraldust mõistnud. 7
(24)3-15-2804
  2. Enne majandustegevuse peatamise ja keelamise rakendamist võib teha ettevõtjale ettekirjutuse, mille eesmärk võib olla nii majandustegevuse nõuete rikkumise vältimine, kõrvaldamine kui ka tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimine (MsüS § 42 ja § 43 lg 1 p 1 koostoimes §-ga 68). Kui isik ei täida talle tehtud ettekirjutusi, tuleb kaaluda majandustegevuse peatamist ning vajadusel keelamist. Vastustaja on kohaldanud meetmeid nende loogilises järjekorras, säilitades adressaatidele võimaluse oma tegevusega järgneva meetme ärahoidmiseks. 6.
  3. Korralduse preambulist nähtuvalt on õiguslikuks aluseks seal viidatud

, MsüS ja KaubTS sätted. Samas viidatakse selgelt seletuskirjas esitatud faktilistele asjaoludele ja nimetatud dokumentidele. Korralduse õiguslikuks aluseks ei ole alkoholiseadus. 6.

  1. Kaebajatele oli tagatud võimalus olla ära kuulatud alates menetluse alustamisest ning see on kirjeldatud korralduse seletuskirjas. Mitmel korral nt
  2. aastal kohtuti Tallinna Kesklinna Valitsuses ka juba enne menetluse alustamist probleemide arutamiseks. Kaebajate esindajale oli tagatud juurdepääs haldusmenetluse toimikule ja kõikidele tõenditele sarnaselt teiste korraldusest puudutatud isikutega. Kaebajatele saadeti tutvumiseks korralduse projekt koos seletuskirjaga ning anti võimalus seletusteks, millega arvestamist kajastab seletuskiri. Väidetava viivituse menetluses on tinginud kaebajate esindaja enda tegevus (faktiliste andmete esitamata jätmine). 6.
  3. Kaebajate baaride ja nende külastajate poolt baarides ning nende ees tänaval ülemäärase müra põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud elanike kaebused, PPA haldusmenetluses esitatud seisukohad ja statistika, ettevõtjate ning elanikkonnaga peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel antud selgitused, rohkearvuline meediakajastus, Vanalinna Seltsi edastatud videod, Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvamus ning videosalvestused aastatest 2011-
  4. Kaebajate müügikohtade tegevus kahjustab piirkonna elanikke ja seal viibivaid linnakodanikke ning turiste, samuti häirib teiste ettevõtjate majandustegevust (Suur-Karja tn 15 klaaside lõhkumine; piirkonnas tegutsevad Barons hotell, Savoy Boutique ja My City Hotell kaebavad tänavalt kostuva purjus inimeste põhjustatud müra üle, mis tingib nende maine languse ja ka otsese majandusliku kahju. 6.
  5. Probleem müra, turvalisuse ja heakorraga on pikka aega kestnud. Korralduses ja käesolevas haldusasjas esitatud tõendid kinnitavad, et Suur-Karja tn 4 baaridest ja tänavalt kostuv müra on ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv. Nimeta Management OÜ majandustegevus häirib isikuid nii hoonesiseselt leviva müra kui ka väljaspool hoonet kaebajast tekitatud mõjutuste tõttu, teiste kaebajate puhul eelkõige nende tegevusega kaasnevad sarnased negatiivsed mõjud väljaspool müügikohta. 6.
  6. Ülemäärase müra fakti ja käitumise häirivust saab tõendada müra mõõtmisega, kuid see ei ole tingimata kohustuslik ega praktikas alati võimalik ja mõistlik.

57 kohaselt lähtutakse seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Seadus ei näe ette, et keskmise objektiivse isiku hinnang antakse läbi müramõõtmise seadme tulemuse ja mingi normtaseme ületamisel. 6.9. Elamus Suur-Karja 4, millises tegutseb kaebaja Nimeta Management OÜ, on teostatud müramõõtmisi aastatel 2012 kuni 2014 neljal korral (vastustaja, KÜ Suur-Karja 4 ja kahel korra Nimeta Management OÜ algatusel). Vastustaja ja korteriühistu tellitud mürataseme uuringutest võib üheselt järeldada, et kaebajate lähipiirkonna elanikud ja hotellikülastajad peavad öisel ajal taluma oluliselt suuremat müra kui seda näevad ette näiteks määruses sätestatud normtasemed, sõltumata, kas aknad on suletud või avatud, st kaebajate tegevus on ületanud soovitusliku mürataseme oluliselt. Vastustaja tellitud müramõõtmise aruande (KIS-s vastustaja 21.12.2015 8

(24)3-15-2804 vastuse lisa 79 (Tallinna linna müramõõtm).ddoc) tulemusi tänavamüra ja hotellitoas mõõdetud müra osas saab laiendada ka teistele kaebajatele (OÜ St.Patrick’s ja OÜ KANTERON BVI), kuna nende müügikohad asuvad viidatud mõõtepunktide vahetus läheduses. 6.
  1. Kaebajate OÜ St.Patrick’s ja OÜ KANTERON BVI suhtes ei ole kirjalikke kaebusi müügikoha põhiselt, kuid nende majandustegevuse nõuete rikkumised on tajutavad tänaval nii elanike, hotellikülastajate kui ka teiste piirkonna ettevõtjate poolt. Nende suhtes on piirangute rakendamisel aluseks võetud PPA seisukoht ja statistika (HMT 8-11). Kõikide kaebajate müügikohade (Nimeta Management OÜ poolt opereeritava „Nimeta baariga“ sarnase või lähedase ärikontseptsiooniga müügikohtade „St Patrick’s baar“ ja „Route 13) klientide sihtgrupp kattub ja kõigi kolme müügikoha klientide käitumise mõju tänaval on samasugune, kui Suur-Karja 4 maja ees. Seda kinnitavad ka haldusmenetluse toimikus kataloogis „Videod“ asuvad videovõtted. 6.
  2. Majandustegevuse nõuded kaebajate müügikohtades ei ole täidetud, kuna kaebajate tegevus toob Politsei- ja Piirivalveameti andmetel jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas. Korralduse seletuskirjas on kirjeldatud nii ettekirjutuste andmise aluseks olevad asjaolud kui ka neid kinnitavad tõendid, samuti kuidas kaebajate tegevus on rikkumistega seotud. Käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja mingil kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja teise ettevõtja majandustegevust kahjustas. Korralduse faktilistes asjaoludes on välja toodud, et Suur-Karja tänava ca 150 meetri pikkusel tänavalõigul asub kümme varaste hommikutundideni avatud toitlustus-ja meelelahutusasutust, milliste peamine tegevus hilisõhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük (vt seletuskirja p 1.4, lk 8-12). Kaebustes selgitatakse, et valdav osa nende alkoholimüügi käibest tekib öisel ajal. Valdav osa õigusrikkumisi pannaksegi toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal aja, so öösel, mil baaride juurde koguneb rohkearvuliselt baaride külastajaid ja muid inimesi. Seletuskirjas põhjendatakse, et kuivõrd baaride peamiseks tegevusalaks on alkohoolse joogi müük ja meelelahutuse pakkumine, siis liigub baarides ja tänaval rohkearvuliselt alkohoolses joobes inimesi. Inimesed kasutavad avalikku tänavat suitsetamiseks ja sotsialiseerumiseks. Kuna piirkonnas asub suur arv meelelahutusasutusi, siis on levinud, et inimesed liiguvad ühest baarist teise (seletuskirja p 1.4, lk 8-12). Kaebajad asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja kõikide korralduses nimetatud baaride äritegevus ja selle sisu on sarnane. Neid iseloomustab tegevuse orienteeritus rohkele alkoholi müügile, sh on väga levinud alkoholi sooduspakkumised (üleskutseid müügikohtades, sotsiaalmeedias, müügikohtade kodulehtedel). Avaliku korra rikkumised, müra- ja heakorra probleemid tulenevad kõikide nende baaride ja nende külastajate tegevusest. 6.12.

§ 15

lg 1 järgi on kaebajad isikuteks, kes vastutavad avaliku korra eest, kuna baaride ja nende külastajate tegevuse tagajärjeks on korralduses tuvastatud õigusrikkumised. Korralduses tuvastati, et kaebajate tegevus avalikus kohas häirib oluliselt ja seab ohtu teisi isikuid, tekitab oluliselt häirivat müra ning ettevõtja kauba või teenuse müük tegevuskohas kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, mis on käsitletavad avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisena

§ 55, § 56 lg 1 ning Kaub

TS § 4 lg 1 p 12 tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid, mis on käsitletavad

§ 55

lg 1 p 7 ja Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 1 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 13, lg 2, § 6 ja § 13 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmisena. 6.13. Korralduse andmisel on kaalutlusõigust teostatud. Abinõude rakendamist on aastaid edasi lükatud, et anda baaripidajatele võimalus oma majandustegevust ise parandada ja nende mõjusid vabatahtlikult vähendada. Haldusmenetluses kaaluti piirkonnas tegutsevate erinevate ettevõtjate ärikontseptsioone ja sihtgruppe, millest võivad lähtuda negatiivsed mõjutused 9

(24)3-15-2804 avalikku ruumi ning milliste puhul on see pigem ebatõenäoline (kokku 50 ettevõtja põhjal) ning erandlikult on välja toodud kaalutlused Club Hollywood.Piirangute kehtestamisel said määravaks PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused piirkonnas enim esiletoodud ala kohta (tänavalõik Suur-Karja 4 - Suur-Karja tn 18). samalaadsete probleemide tõusetumisel teiste ettevõtjate tegevusest lähtuvalt algatatakse haldusmenetlus ka nende ettevõtjate suhtes. 6.14. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et nende majandustegevuse korraldamisega kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmist peavad tagama ning tagajärgedega tegelema üksnes korrakaitseorganid. Politsei teostab riiklikku järelevalvet avaliku korra täitmise üle, kuid see ei välista, et avaliku korra eest vastutav isik ei peaks tarvitusele võtma meetmeid, mis tagavad majandustegevuse nõuete täitmise (KaubTS § 4 lg 1 p 12,

§ 55, 56, Msü

S § 29). Juba praegu panustavad korrakaitseorganid Suur-Karja tänava avaliku korra tagamisse ebaproportsionaalselt suure ressursiga. 6.

  1. PPA 29.11.2013 kirjas nr 2.1-2/200821-1 nimetatud välisriikide uuringu järgi vähendab baaride lahtiolekuaja lühendamine õigusrikkumiste arvu. 6.
  2. Konkurentsiamet, kelle seisukohale kaebaja viitab, ei ole olnud menetlusosaline haldusmenetluses. 6.
  3. Puudub ebavõrdne kohtlemine, kuna ettekirjutus on tehtud äriühingutele, kelle tegevuses on tuvastatud rikkumised. 6.
  4. Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Alkoholi kättesaadavuse vähendamine, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika mängimise) lõpetamine aitab vähendada piirkonnas viibivate baaride külastajate hulka, õigusrikkumiste toimepanemist ning müraprobleeme, seega korraldusega taotletavate eesmärkide saavutamist. Korraldusega ei ole tehtud kaebajatele ettekirjutusi müügikohtade sulgemiseks. Kaebajate juba tarvituselevõetud ja ka uutena väljapakutud meetmed ei ole piisavad ning ei ole andnud eesmärgi saavutamiseks tulemust. Korraldus sisaldab kohustusi, millega peaksid kaebajad seadusest tulenevalt arvestama ja mis seega vähendab korralduses sisalduvate ettekirjutuste intensiivsust kaebajatele. Korralduse preambulis nimetatud eesmärke arvestades on rakendatavad piirangud mõõdukad ja arvestavad nii kaebajate, linnaelanike, linnakülastajate kui ka avalike huvidega.
  5. Kaasatud haldusorgan on esitanud ühise seisukoha haldusasjades nr 3-15-2804, 3-15-2845, 3-15-2853, 3-15-289 ja 15-2900, milles leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane nii vormiliselt kui sisuliselt. 7.
  6. Süütegude ja müra tase Vanalinna kui terviku lõikes on ootuspärane, kuid statistika näitab, et Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18 piirkonnas on see keskmisest kordades suurem.
  7. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud -17% sh varavastaste kuritegude arv -22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud +14%. 7.
  8. PPA-l ei ole jätkuvalt võimalik kõnealuses piirkonnas samas mahus ressurssi kasutada, et ei kannataks olukord muudes piirkondades. PPA 2015 aastal nädalavahetustel korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks (21 rohkem kui 2014, st 4 korda rohkem), neist 5 ületundide arvel.
  9. a novembrist on Põhja prefektuur Vanalinnas nädalavahetuste öödel kl 22.00-04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks. 7.
  10. Üks reid maksab normtööaja puhul 1505,21 eurot ning ületundide puhul 2076,76 eurot. Normtundide alusel on 2015 aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning ületundide tõttu 10 383,8 eurot, so kokku 41 993,21 eurot. Seega ei ole kaebajate argumendid riigile tasutavate maksude teemal kohased. 10

(24)3-15-2804 7.
  1. Enim kuritegusid pannakse toime kell 22.00-06.
  2. Perioodi 00.00-06.00 toime pandud kuritegude osakaal on 42%, vargustel 39%, taskuvargustel 44%, kuid kehalistest väärkohtlemistest pannakse ajavahemikus 00.00-06.00 toime 71% ja röövimistest 60%. 2015 aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu on languses kuritegude arv, kuid on tõusnud väärtegude arv, mistõttu süütegude koguarv on jäänud sisuliselt samaks. Enim kuritegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kell 01.00-04.
  3. Enim väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja neljapäev. Ajaliselt domineerib periood reedel kella 19.00 kuni laupäeval kell 04.00, samuti neljapäeval kell 19.00 kuni 02.00 ja laupäeval kell 22.00 kuni pühapäeval 04.
  4. 7.
  5. Korralduses nimetatud Suur-Karja tänava baaride ja õigusrikkumiste vahel on seos. Baarid ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud põhjustavad piirkonnas müra, mis häirib teisi isikuid; alkohol on kättesaadav sisuliselt öö läbi ning kaasneb alkohoolse joogi liigtarbimine ja joobes inimeste suur kontsentratsioon, mis tingib rohkearvuliselt õigusrikkumisi. Tegutsemise piirangud sh alkoholi jaemüügi piiramine antud piirkonnas on igati õigustatud. 7.
  6. Baaride tegevusega seonduvad probleemid on kestnud aastaid ning ettevõtjad ei soovi oma tegevust ka ümber korraldada. Avaliku korra rikkumised selles piirkonnas on ilmselgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides pakutava alkohoolse joogi ning baaride tegevuskontseptsiooniga (orienteeritus alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni). Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad piirkonnas elavad ja viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus. 7.7.

§ 15

lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Baarid on kohustatud korraldama oma majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate teiste isikute huve (kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12). Probleemi lahendamine peab algama kauplejate tegevusest, kelle kohustuseks on majandustegevuse korraldamine kooskõlas õigusaktidega ning ettevõtja ei saa eeldada oma majandustegevuse kahjulike tagajärgede lahendamist avaliku võimu (politsei) poolt. 7.8. Kahe abinõu rakendamine korralduses (alkoholimüügi piirang ja toitlustuse/meelelahutusprogrammi piirang) on põhjendatud. Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Teiste kaebajate nimetatud müügikohtadega, mis asuvad lähipiirkonnas, ei ole PPA sarnaseid probleeme täheldanud. Piiranguid ei saa rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu samalaadset mõju avalikule ruumile ja piirkonna elanikele ning piirkonnas viibivatele isikutele. Võrreldes

§ 56lg-ga 2 on korralduses toodud kellaajalised piirangud leebed.

7.

  1. PPA 29.11.2013 kirjaga nr 2.1-2/200821-1 Tallinna linnale edastatud uuringutele kohaselt on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade muutus mõjutab oluliselt piirkonna vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi vaidlustatud korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on need suunatud alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes inimeste piirkonnast lahkumisele. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebajad taotlevad Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k adressaatidena korralduse tühistamist neid puudutavas osas. Vaidlustatud korralduse adressaatideks on 11

(24)3-15-2804 1) Nimeta Management Osaühing, müügikoht Tallinnas, aadressil Suur-Karja tn 4 “Nimeta Baar (korralduse p 1.1). 2) St Patrick’s OÜ, müügikoht Suur-Karja tn 8, Tallinn – „St.Patrick’s baar“ (p 1.3) 3) KANTERON BVI OÜ, müügikoht Müürivahe tn 15/Suur-Karja tn 13/Väike-Karja tn 8 – „Route 13“ ( p 1.6).
  1. Kaebajate väitel ei ole korralduse resolutsioon üheselt arusaadav, sh selles sätestatud tähtaegade osas. Kohus nõustub kaebajaga osaliselt. HMS § 55 lg 1 sätestab haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõude. Iseäranis kehtib see haldusakti resolutsiooni suhtes, sest just kehtiva haldusakti resolutiivosa kui õigusi ja kohustusi sisaldav osa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 1). Vaidlustatud korralduse resolutiivosa on mahukas ja näeb ette adressaatide suhtes etapiviisiliselt kohaldatavad erinevad abinõud. 9.
  2. Resolutsiooni p 2 kohustab resolutsiooni p-s 1 nimetatud isikuid viima oma tegevuse oma müügikohtades kooskõlla õigusaktides sätestatud majandustegevuse nõuetega. Selleks tuleb neil lõpetada teatud kellaajast alkohoolse joogi müük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi pakkumine. Nimetatud tegevus tuli lõpetada hiljemalt 20.11.2015 (resolutsiooni p 3). Resolutsiooni p 4 määrab kindlaks sunniraha juhuks, kui korralduse adressaadid ei täida kohustust korralduses toodud tähtajaks vabatahtlikult. Kui ka sunniraha ei taga kohustuse täitmist 04.12.2015, peatab vastustaja ise alates 05.12.2015 korralduse adressaatide majandustegevuse osaliselt, st teatud kellaajast alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise osas. Majandustegevus peatatakse kas kuni rikkumise (s.o teisi isikuid häiriv majandustegevus) kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni, mida vastustaja peab silmas punktis
  3. Majandustegevuse keelamist ei ole korralduse resolutsioonis mainitud, kuid sellele on viidatud korralduse seletuskirjas. Samuti on korralduse resolutsiooni p-s 5 viidatud MsüS § 43 lg 1 p-le 1, mis sellise tagajärje ette näeb. 9.
  4. Korralduses ei ole määratud selle lõpptähtaega. Resolutsiooni p 3 tähistab tähtaega, mil öine alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusteenuse pakkumine tuleb lõpetada, kuid ei tähenda, et pärast seda oleks kaebajal võimalik oma tegevusega endistviisi jätkata. Seega kehtib resolutsiooni p 2 seni, kuni selle kehtivuse aluste äralangemiseni vastavalt HMS 61 lg-le 2 (sh kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt). Kaebajatel on õigus taotleda piirangute lõpetamist, kui nad suudavad vastustajat veenda, et alused piirangu kohaldamiseks on ära langenud (nende tegevus öisel ajal ei riku enam avalikku korda ja teiste isikute õigusi). 9.
  5. Korralduse resolutsiooni p-s 7 toodud tähtajaga (20.03.2016) pidas vastustaja silmas aega, milleni kaebaja majandustegevus maksimaalselt võidakse peatada. Pärast seda tulnuks vastustajal otsustada, kas esineb alus, et kaebaja majandustegevus üldse keelata. Kui kaebaja suudab oma majandustegevuse korraldada nõuetekohasel viisil enne seda tähtaega, võib vastustaja taastada tema majandustegevuse ka varem. Nimetatud kuupäevaga ei peetud silmas, et selle saabumisel piirangud kaotaks kehtivuse ja kaebaja võiks oma majandustegevust jätkata nagu varemgi. Mõiste “avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni” tähistab olukorda, kus vastustajal pole enam vajadust sekkuda avaliku korra tagamise eesmärgil kaebaja tegevusse. Mõiste “majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni” tähistab olukorda, kus kaebajate majandustegevus ei riku enam oluliselt majandustegevuse nõudeid ega ohusta oluliselt avalikku korda või teiste isikute õigusi. 9.
  6. Kohus möönab, et resolutsioon on pikk ja ülesehituselt keerukas, sh viiteline. Korralduse punktis 7 sätestatud tähtaja mõistmiseks on vajalik tutvuda ka MsüS § 43 lg 1 tekstiga ja seletuskirjas esitatuga. Sellele vaatamata on vaidlustatud korralduse resolutsioon piisavalt arusaadav ja täidetav ning puudub alus pidada seda tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5) või vorminõuete rikkumise tulemusena tühistada (HMS § 58). Korraldus on adresseeritud 12
(24)3-15-2804 ettevõtjatele, kelle hoolsuskohustuse hulka kuulub ka nende ettevõtlusega seotud nõuete ja nende rikkumise tagajärgede mõistmine.
  1. Kaebajad väidavad korralduse põhjendamispuuudusi. 10.
  2. Korralduse põhjendused ja senine menetluse käik ning tõendid, millele vastustaja tugines, on esitatud korralduse lisas, mis on korralduse lahutamatuks osaks – see nähtub sõnaselgelt nii korralduse sissejuhatusest (I kd, tl 15) kui ka seletuskirja pealkirjast (I kd, tl 16p). Korralduses kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. 10.
  3. HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei tulene seadusest nõuet esitada põhjendused haldusaktis endas ning arvestades praeguses asjas vaidlustatud korralduse põhjenduste mahukust on nende esitamine eraldi dokumendis mõistlik. Kohtupraktikas on rõhutatud, et vähemalt kaalutlusotsustuse põhikaalutlused peavad olema esitatud haldusaktis endas ja piisav pole viidata menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-47-12 (p 15). Kohtu hinnangul on praegusel juhul see nõue täidetud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. 10.
  4. Vaidlustatud korralduses endas on esitatud haldusakti õiguslikud alused, korralduse eesmärk ja viited dokumentidele, mis sisaldavad sisulisi põhjendusi. Korralduse eesmärkidena on nimetatud: 1) tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord ja avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste arvu vähenemine ja avalikus kohas viibivate inimeste turvalisus; 2) heakord (

§ 55

lg 1 p 7 ning Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud kohustuste täitmine); 3) majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja nõuete järgimine, et kauba või teenuse müük ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29,

§ 55

, § 56 lg 1); 4) Tallinna linna ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna maine kaitsmine ja atraktiivsuse säilitamine väärika turismiobjektina. Korralduse seletuskirjas on välja toodud varasem menetluskäik, põhjendused, miks peab vastustaja ettevõtluse piiranguid lubatavaks ning millega on põhjendatud käesoleval juhul konkreetsete ettekirjutuste tegemine. 10.4. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4– 6 ka 53;

§ 28, § 54, § 571 p 2, Msü

S § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg 3. Korralduses on viidatud selle andmisel aluseks võetud dokumentidele. Koosmõjus korralduses viidatud dokumentidega on täidetud ka sisulise põhjendamise nõue. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohtu hinnangul on täidetud ka see vorminõue. Seda, kas esitatud kaalutlused on piisavad ja vastavad ka sisuliselt õiguspärase kaalumise nõudele, sh kas need on piisavad ja asjakohased konkreetsete kaebajate osas, analüüsib kohus allpool (vt eelkõige otsuse p-d 22, 23, 31). 13

(24)3-15-2804 11. Kaebajate väitel on vastustaja ebaõigesti kohaldanud AS,

, MsüS ja KaubTS korralduses viidatud sätteid, mis on viinud ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piiramiseni. Seejuures ei anna alkoholiseadus üldse alust sellise ajalise piirangu seadmiseks. 11.1. Vaidlustatud korralduse ja selle seletuskirjas esitatud põhjendustest ning vastustaja vastusest nähtuvalt peab vastustaja majandustegevuse nõueteks MsüS § 6 tähenduses nii KaubTS § 4 lg 1 p-st 12 kui ka

§ 55lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Msü

S § 6 lg-st 1 tulenevalt on majandustegevuse nõuded seadusest, ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevad nõuded, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama. Vaidlustatud korraldusega kaebajatele kohustusi pannes piiratakse nende ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus on põhiseaduse §-ga 31 tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st seda võib piirata põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab tulenema avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane (Riigikohtu 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02 ja 06.07.2012 otsus asjas nr 3-4-1-3-12, p 51.) Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. (vt Riigikohtu otsus 17.03.1999 asjas nr 3-4-1-1-99). 11.

  1. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt ning kohtumenetluses täiendavalt antud selgituste järgi seisnevad etteheited korralduse adressaatidele järgnevas: öine lärm, mida tekitavad korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades mängitava muusikaga ning nende kliendid, kes tekitvad lärmi tänaval. Sellega rikutakse nii piirkonna elanike kui ka seal asuvates majutusasutustes viibivate klientide huve, sh õigust öörahule ja tervise kaitsele. Lärm avaldab kahjulikku mõju ka teiste isikute kinnisvara väärtusele ja teiste ettevõtjate majandustegevusele; korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid; korralduse adressaatide kliendid kaotavad joobe tõttu enesekontrolli, satuvad konfliktidesse, ohustavad meelelahutusasutustes ja ümbruskonnas viibivaid isikuid, sh piirkonna elanikke; suur süütegude arv piirkonnas- nii vägivallasüüteod kui ka vargused; öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumisega kaasneb suur hulk joobes isikuid tänavatel, kes lärmavad ja reostavad tänavatel. Korralduse ja selle seletuskirja ning vastustaja kohtumenetluses esitatud selgituste kohaselt vastandub kaebaja (nagu ka korralduse teiste adressaatide) ettevõtlusvabadus ja huvi talle sobival ja kasumlikul moel atraktiivses meelelahutuspiirkonnas oma ettevõtlusega tegelda teiste isikute erahuvidega ning avaliku huviga. Teiste isikute kaitstavateks õigusteks ja huvideks on vanalinna elanike õigus öörahule ja tervise kaitsele ning kodu puutumatusele, vanalinnas elavate ja liikuvate isikute õigus viibida turvalises keskkonnas, teiste ettevõtjate õigus oma ettevõtlusega tegelda (sh hotellipidaja võimalus pakkuda heatasemelist majutusteenust, mis hõlmab ka klientide võimaluse hotellis välja puhata). Avaliku huvina, mis vastandub kaebaja huvile on avaliku korra ja turvalisuse tagamine, Tallinna Vanalinna kui turismipiirkonna maine ja UNESCO kultuuripärandi säilimine. 11.
  2. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse liikide rohkuse tõttu pole võimalik luua ühtset nõuete kataloogi, vaid need nõuded luuakse erinevate, sh valdkondlike seadustega. KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 14

(24)3-15-2804 tähenduses. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Vastustaja on seisukohal, et majandustegevuse eriliigilisuse juures on ka hoolsuskohustusel iga ettevõtja majandustegevuse puhul oma iseärasused. Nõue mitte häirida tuleneb eelnevalt viidatud KaubTS ja

normidest. 11.4. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on majandushaldusasutus MsüS § 7 tähenduses, kellele on järelevalvepädevus ettevõtja majandustegevuse üle.

§ 571

p 2 järgi on valla- või linnavalitsus avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet teostav organ. Seega avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste isikute õigusi rikkuva ettevõtja majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus oma territooriumil (

§ 571p 2, Msü

S § 7 p 4, KaubTS § 21 lg 3), kellel on

§ 28

lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. MsüS § 68 kohaselt teeb majandushaldusasutus ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi selles sättes loetletud juhtudeks, sh majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Kui majandustegevuse nõuded tulenevad KaubTS ja

viidatud sätetest, on ettekirjutusega võimalik saavutada ka neist tulenevate nõuete täitmist ja nende nõuete rikkumise kõrvaldamist. 11.5. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (

§ 4lg 1).

Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (

§ 5lg 1).

Suur-Karja tn, st kaebajate müügikohtade vahetu lähedus, on avalik koht

§ 54tähenduses.

Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil (

§ 55

lg 1) ning on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (

§ 56lg 1).

11.6.

§ 2

kohaselt on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine (lg 1) ning korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne (lg 2).

§ 15

lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad olla vastutavad ka nii füüsilised kui eraõiguslikud juriidilised isikud (

eelnõu seletuskiri lk 35). Tegevuse omistamisel korrakaitseõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ohu tekitaja soovis ohu või kahju tekkimist või kas see on muul viisil seotud tema süüga. Määrav on põhjuslik seos, seejuures on võimalikuks peetud nii ohu vahetut kui ka eesmärgiga põhjustamist. (

eelnõu seletuskirja lk 38). 11.7.

§ 28

lg 1 näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad nii vajadus kõrvaldada juba toimunud rikkumisi kui ka ohutõrje vajadus, et takistada nii era- kui ka avalike huvide edaspidine kahjustamine. Vahetu põhjustamine on vastustaja hinnangul tingitud kaebaja majandustegevuse eripärast. 15

(24)3-15-2804 11.8. Kohus on seisukohal, et kaebajad on põhimõtteliselt isikuteks, kellele saab eelnevalt nimetatud normidele, sh

viidatud sätetele tuginedes panna nende majandustegevust piiravaid kohustusi. Majandustegevuse nõuetena saab käsitleda ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest.

  1. Kaebajad on seisukohal, et vastustaja esitatud tõendid, mis ei puuduta konkreetselt kaebajaid, vaid üldisemat olukorda Suur-Karja tänava piirkonnas ning teisi selle piirkonna ettevõtjaid, ei ole asjakohased käesolevas kohtuasjas. Kohtu hinnangul sõltub tõendite asjakohasus sellest, milline on tõendamiseseme ulatus, st kas hindamisele kuulub ka kaebajate tegevuse mõju tegevuskoha lähiümbruses viibivatele isikutele ja avalikule korrale. Menetlusosaliste erineva arusaam kaebaja kui ettevõtja kohustuste ulatusest avaliku korra eest vastutava isikuna tingib ka poolte erineva arusaama tõendite asjassepuutuvuse osas. Kohus on eelpool nõustunud vastustajaga, et kaebajate kohustused korraldada oma majandustegevust teisi isikuid häirimata ja majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas mõttes kui ka selle vahetut lähedust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate tegevus on üks osa Suur-Karja tänava kõnealust lõiku mõjutavast tegevusest. Seega peab kohus vajalikuks arvestada ka asjas esitatud tõendeid, mis puudutavad Suur-Karja tänava olukorda üldisemalt ja teiste seal tegutsevate ettevõtjate tegevust.
  2. Kaebajate väitel ei tulene alkoholiseadusest õiguslikku alust vaidlustatud ettekirjutusele. Vastustaja ei ole vaidlusaluse korralduse resolutsioonis viidanud AS normidele kui korralduse õiguslikule alusele, kuid korralduse seletuskirjas on viide AS § 36 lg 1 p-le
  3. Selle sätte kohaselt võib valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas. Kohtu hinnangul on AS § 36 lg 1 p 3 asjakohane just praegusega sarnastel juhtumitel, kui tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi piiramise. Alkoholi müük on samuti majandustegevus ja oleks põhjendamatu, kui selles osas poleks võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi, seda tegevust peatada ja keelata. Tallinna Ringkonnakohus on 28.08.2015 otsuses haldusasjas nr 3-14-52991 leidnud, et AS § 36 lg 1 p 3 alusel ei saa otsustada alkohoolse joogi müügi piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Praegusel juhul on alkoholimüügi piirangud tehtud konkreetsetele ettevõtjatele konkreetsel põhjusel – majandustegevuse nõuete (väidetava) rikkumise tõttu ning kehtivusega kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni.
  4. Vaidlustatud korraldus, sh selles sisalduvad ettekirjutused (resolutsiooni p 2) on haldusorgani kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda erinevaid vastanduvaid huve (vt ülal otsuse põhjenduste p 11.2) ja otsustada abinõude sobivuse, kohasuse ja proportsionaalsuse üle. Kaebajate arvates ei nähtu korraldusest kaalutlused konkreetse adressaadi (kaebaja) suhtes ning tõendid, mis kinnitaksid kaebaja poolt toimepandud rikkumisi ja tema tegevuse suhtes tehtud etteheiteid. 14.
  5. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse põhjendustes esitatud kaalutlused on peaasjalikult suunatud sellele, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtuvalt üldisemast olukorrast Suur-Karja tänaval. Siiski on ekslik väita, et konkreetsete adressaatide, sh kaebajatega seotud asjaolusid pole üldse arvesse võetud (vt allpool otsuse p 23) Nimeta Management OÜ puhul on vastustaja seletuskirjas väga põhjalikult kajastanud nii kaebaja seisukohti kui ka esitanud oma vastuväited. (p-d 1.31, 1.5.1). Teiste kaebajate osas on põhjendused lühemad (OÜ St.Patrick’s p-des 1.3.3 ja 1.5.3; OÜ KANTERON BVI p-des 1.3.
  6. 16

(24)3-15-2804 ja 1.5.5.), kuid kajastavad haldusmenetluses konkreetsete korralduse adressaatidega seonduvaid asjaolusid ja Tallinna linna vastuväiteid ettevõtjate seisukohtadele. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid oluliselt ulatuslikumalt (kokku 50 asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas. Seega on vastustaja kaalunud ka seda, miks ettekirjutused on tehtud just vaidlustatud korralduse adressaatidele. Tegemist on haldusorgani olulise kaalumisruumiga otsustusega, kus kohtul on piiratud hindamisvõimalus ning võimalus otsustada vaid kaalutluste piisavuse ja kaalutlusvigade esinemise või puudumise üle, mitte asuda haldusorgani asemel ise kaaluma. 14.
  1. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduses koos selles viidatud dokumentidega piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnelauses piirkonnas problemaatiliseks ja miks on vajalik selles piirkonnas võtta teisi isikuid häiriva lärmi, reostamise, korrarikkumiste ning avaliku korra ja heakorra rikkumise vastu abinõusid, et vähendada joobes isikute hulka sel tänavalõigul ja lühendada aega, mil need mõjud avalduvad. 14.
  2. Suur-Karja tänava kõnelausel tänavalõigule öisel (pimedal) ajal kogunevate inimeste suur hulk, kellest vähemalt osa on joobes, räägivad valjuhäälselt või isegi karjuvad, tarbivad jooke (sh ka alkoholi), suitsetavad, tõuklevad jms nähtub kohtule esitatud videomaterjalist1 (KIS-s vastuse lisadena esitatud 15 videofaili, alates „Barons turvakaamera 2012-8-4 02.00.avi“ jj), mis kinnitavad rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda tänaval. Võrdluseks on öisel ajal nt Vene tänaval tehtud videosalvestised, millelt taolist häirivat olukorda ei nähtu (Vene tn 11.07.15 sama kellaaeg.m2ts;). Lisaks on näha rohkelt maha visatud prahti. Eriti drastiline pilt avaneb varahommikust (Varahommik, Vanalinna Selts.mp4). Sellist seisundit vanalinnas öisel ajal kinnitavad ka korralduse seletuskirjas viidatud meediakajastus ja rohked dokumendid kohtuasja materjali hulgast (elanike ja ettevõtjate (eelkõige hotellide) pöördumised; nt vastuse lisad 18–32, 34–38, 45-76).
  3. Kirjeldatud olukorda kõnealuses piirkonnas kinnitasid ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused ning muud tõendid. 15.
  4. Tunnistaja C. A. S. A. Nimeta Baariga samas majas olevate korterite omanik (teine neist naabruses asuva baari Shooters kohal) märgib, et müra tuleb majast seest, aga rohkem isegi tänavalt. Inimeste arv seal on sadades, kuni kella 6-7-ni välja. Seal viibivad põhiliselt noored, kes alkoholi tarbivad ning eriti hull on olukord soojal ajal. Ühe baari osas abinõude kohaldamine ei lahenda tunnistaja arvates olukorda. Samas näiteks mõned läheduses asuvad toidukohad (Meat & Wine ja Karja Kelder) ei valmista probleeme, läheduses asuva striptiisiklubi Casanova kohta ei oska tunnistaja täpselt öelda. Tunnistaja ise ei ole politsei ega linnavalitsuse poole pöördunud, kuid on ühisavaldustega ühinenud ja korteriühistuga oma probleemidest rääkinud (lisa 74.msg). 15.
  5. Tunnistaja A. M. on Suur-Karja 4 majas Nimeta Baari kohal asuva korteri omanik alates
  6. a. Tunnistaja ütluste kohaselt häirib Lisaks maja seest ja ümbrusest kostvale mürale ka ära reostatud majaümbrus. Enamus baare häirib tunnistaja ütluste kohaselt, erandiks on läheduses asuv Karja Kelder, Casanovas aga on näiteks sissepääs piletiga ja uksed suletud. 15.
  7. Samas majas elavad tunnistajad Y. R. ja U. V. kinnitanud igapäevast müra tänavalt, mis kulmineerub nädalavahetustel alates kella 1-2-st. U. V. märkis, et tänav on ühtlaselt rahvast täis, eriti seoses selliste asutustega nagu Route 13, Shooters ja Nimeta baar. Üksiku baari sulgemine ei leevendaks tema arvates olukorda, raske öelda, kes segab rohkem, 1 Vastustaja ja kolmanda isiku vastuste lisade mahtu ja formaati (sh videosalvestised) arvestades on nende tõendite puhul, mida pole haldusasja toimikusse lisatud, viidatud kohtuinfosüsteemis (KIS) kättesaadavatele dokumentidele. 17
(24)3-15-2804
  1. Hotellide rahulolematus ümbritseva olukorraga on tõendatud haldusasjas esitatud pöördumiste ja veebikeskkondades (tripadvisor.com, booking.com) esitatud negatiivsete arvamustega, mille järgi isegi üldise rahulolu korral hotelliga, märgivad kliendid hotelli ümbrusest kostuvat häirivat müra. Piirkonnas asuvad hotellid on pöördunud oma murega nende kliente häiriva müra ja olukorraga Suur-Karja tänaval ka Tallinna linna poole (vastuse lisad nr 18-32).
  2. Tunnistaja T. K. (Suur-Karja 7 asuva Barons hotelli tegevjuht alates 2002) sõnul on olukord piirkonnas on läinud hullemaks – suitsetamine, melu ja lärm, konfliktid. On näinud klaasiga tänaval liikumas inimesi ning toimumas kaklusi. Turvameeste palkamine on teinud olukorra mõneti paremaks. Tunnistaja ei tähelda hotellile häirivat mõju Nimeta Baari ega St Patrick’s tegevusest, Route 13 on aga hotellist piisavalt kaugel. Samas piirkonnas märgib veel Valli Baari häirivat mõju, kuid samas Club Hollywood tegevus ei sega. T. K. tunnistus on vastuolus Barons Hotelli külastajate tagasiside kohta esitatud tõenditega (lisad 19 - Barons - Külastajate tagasiside lärmi kohta.msg; 20 - Barons 17.07.15 edastatud tagasiside tõlge.docx; 21 - Barons tagasiside reisifoorumitest.pdf; 22 - Barons tagasiside reisifoorumitest tõlge.docx Kohtuistungil on tunnistaja märkinud, et negatiivset tagasisidet pole olnud 8 kuud. Tunnistaja möönab, et igasugused kaebused ei jõua tegevjuhini, personal lahendab neid ka jookvalt ning kord nädalas arutatakse koosolekul. Probleeme müraga kinnitab siiski asjaolu, et külastajatele jagatakse kõrvatroppe. Politsei kohalolek piirkonnas on tunnistaja väitel tajutav, hotelli kliente pole rünnatud.
  3. Tunnistaja A. T. ei ole kinnitanud, et olukord tänavatel häiriks teda või ettevõtlust, kuid samas on tegemist ettevõtte (Estravel, büroo Suur-Karja 15) juhiga, kes ise ega tema asutus ei tööta öisel ajal ega taju ümbruskonnas sel ajal valitsevaid mõjusid. Sama on ta kinnitanud, et pole oma klientidelt kuulnud kurtmist Tallinna linna olukorra kohta ega tea kauaaegse turismiettevõtte juhina, et Tallinna maine rahvusvahelises mõõtmes oleks kannatanud Vanalinnas kujunenud olukorra tõttu
  4. Suur-Karja tänaval valitsevat üldist ebaturvalist, lärmakat olukorda ning alkoholitarbimist kinnitas ka oma selgitustega PPA (kaasatud haldusorgan) esindaja kohtuistungil lisaks kirjalikule seisukohale. PPA on selgitanud, kui suures mahus on nad Suur-Karja tänava piirkonnas suurendanud politsei kohalolekut ja mida see tähendab nii tööjõu, aja kui ka rahalise kulu osas ning et tähelepanu suurendamine Suur-Karja tänaval toimuvale vähendab võimalust tagada korda ja turvalisust muudes linnaosades (PPA vastuse lisad IV kd, tl 76–84 ; vastustaja vastus lisad 5–12).
  5. Piirkonna olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS (lisa 33, Tänavapuhastuse AS 17.07.15.pdf) oma 17.07.2015 seletuses, kus märgitakse, et olukord heakorra mõttes nn Bermuda kolmnurga piirkonnas on kohutav sõltumata nädalapäevast ning eristub muudest vanalinna piirkondadest. Tänavad on pidevalt kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja osalt agressiivsed inimesed, kes takistavad koristustöid ja muudavad töö töötajate jaoks ohtlikuks
  6. Vastustaja poolt vastuse lisadeks 13–17 (13 - Vanalinna Selts 26.11.13.pdf; 14 - Vanalinna Selts 05.05.14.pdf; 15 - Vanalinna Selts 27.10.14.pdf; 16 - Vanalinna Selts 14.01.15.pdf; 17 Vanalinna Selts 15.07.15.pdf ) on Vanalinna Seltsi pöördumised kohaliku omavalitsuse poole seoses olukorraga piirkonnas ja ettepanekud tegevusaegade piiramiseks ning Majandus- ja Kommunikatsiooni- ja Justiitsministeeriumi poole. Ka neist nähtuvad eelkirjeldatud probleemid piirkonnas.
  7. Kohtu hinnangul on vastustaja esitanud piisavad põhjendused ning põhjalikud ja asjakohased kaalutlused, mis tingivad korralduse adressaatidele ettekirjutuste tegemise 18
(24)3-15-2804 üldisemas plaanis. Kohus on korralduse põhjendusi üksikasjalikumalt refereerinud käesoleva otsuse p-s 1.
  2. Vastustaja on rõhutanud (vt eelpool otsuse p 6.7.), et Nimeta Management OÜ majandustegevus häirib isikuid nii hoonesiseselt leviva müra kui ka väljaspool hoonet kaebajast tekitatud mõjutuste tõttu. Kaebajat vahetult puudutavad põhjendused on esitatud korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas. Seletuskiri kajastab kaebaja seisukohti toimunud haldusmenetluses ja linna vastuväiteid neile. Iseäranis põhjalikult on see toimunud Nimeta Management OÜ osas (seletuskirja p-d 1.3.1, 1.5.1). Sellest nähtub ka piisava põhjalikkusega vastustaja lähenemine, miks vastustaja ei nõustu Nimeta Management OÜ poolt esitatud seisukohtadega häirivuse puudumisest ja miks nimetatud abinõud pole piisavad, et välistada elanikke ja ümbruskonnas viibijaid ning ettevõtjaid (eelkõige hotellid) häirivad mõjud. Teiste kaebajate puhul eelkõige nende tegevusega kaasnevad sarnased negatiivsed mõjud vastustaja arvamuse kohaselt väljaspool müügikohta. Seega on kõigi kaebajate puhul müraallikaks ka nende klientidest lähtuv käitumine nende müügikohast väljaspool – lärmavad inimesed viibivad kaebaja tegevuskoha juures. Seega on kaebaja majandustegevus otseselt seotud linnaruumis ja teiste inimeste kodudes ilmnevate mõjudega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatav ka kaalutlusotsuse põhjenduste hilisem täiendamine kohtumenetluses ning kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui ta on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika). Kohus leiab, et kohtumenetluses täiendavalt esitatud seisukohad ja uuritud tõendid veenavad selles, et vastustaja on kaebajatele ettekirjutuste tegemisel ka tegelikult lähtunud neist kaalutlustest, mida ta kohtumenetluses välja toob. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.
  3. Tunnistajad A. M., U. V., Y. R., C. A. S. A. ja M. T. on kinnitanud neid tõsiselt häirivat müra, mis lähtub nii Nimeta Baarist (valju muusika) kui ka selle juurde kogunevate inimeste tekitatud lärmist, millele lisandub veel reostamine ja suitsetamine tänaval, ebaturvaline õhkkond kodu lähedal ja tülid ning kaklused. 24.
  4. Tunnistaja Y. R. (Suur-Karja 4 elanik alates 2007,elab koos perega, kus on ka laps. Elukeskkond on väga halb nii majas sees kui ka väljas. Koju sissepääsemine on muutunud väga ebamugavaks, tuleb siseneda Nimeta Baari ja Shootersi uste vahelt. Ümbrus on räpane ka pärast koristamist, suitsetatakse, palgatud turvamehed suitsetavad ka ja pigem käituvad ise agressiivselt. Siseruumides on umbes kord nädalas müraprobleem, bassiheli kandub majakonstruktsioone mööda ja kaasneb vibratsioon. 24.
  5. U. V. on Suur-Karja 4 elanik alates 2002, elab seal koos perega, sh laps. Müra tänavalt on igapäevane, eriti nädalavahetustel, alates kella 1-2-st. Kuigi aknad on hoovi poole, kostub ikkagi lärm kangialusest. Oli parem olukord, kuid see halvenes, kui keelati majas sees suitsetamine. Vahepealse piirangu ajal muutus ajutiselt rahulikumaks. Häirib räpasus maja ümber, purjus inimesed, ebaturvaline õhkkond sh kaklused. Ka laps kasvab sellises keskkonnas. Hiljuti oli tunnistajal kell 4 öösel konflikt baari turvamehega. 24.
  6. Tunnistaja A. M. on Suur-Karja 4 majas Nimeta Baari kohal asuva korteri omanik alates
  7. Ta elab seal valdava osa ajast. Nimeta Baari tegevus häirib nii baarist endast kui ka tänavalt kostuva lärmi tõttu.
  8. a toimunud müramõõtmine näitas, et taset (30-40 db) on peaaegu kaks korda ületatud. Lisaks maja seest ja ümbrusest kostvale mürale häirib ka reostatud majaümbrus ning takistused koju pääsemisel – turvamehed ei lase majaelanikke nende enda koju sisse, majaelanikud peavad sisenema turvaköite vahelt. Enamus baare häirib tunnistaja ütluste kohaselt, erandiks on läheduses asuv Karja Kelder, Casanovas on näiteks sissepääs 19
(24)3-15-2804 piletiga ja uksed suletud. Suur-Karja 4 majas on 17 korterit ja kaks äriruumi. Elab ka lastega peresid.
  1. a on politsei poole pöördutud müraga seoses, kuid see ei anna tulemust, Viitab vägivallajuhtumile turvatöötaja poolt majaelaniku suhtes 2016.a umbes kuu aega enne kohtuistungit. 24.
  2. Tunnistaja C. A. S. A. on ostnud
  3. a kaks korterit Nimeta Baariga samas majas ning hoones valitseva müra tõttu pole võimalik korteris elada ega ka seda rendile anda. Ta on saanud Remax KV arvamuse, et see ei ole müüdav kinnisvara. Seetõttu ootavad omanikud ka remondiga, kuid on teinud teatud töid, sh isolatsioon. Häiriv müra tuleneb nii majast kui ka Suur-Karja tänavalt. Baaride püüdlused (nt isolatsioonitöid teha), pole probleemi lahendanud. Korter on kohe baaride kohal, vaade tänavale. Müra mõõtmise tulemus näitas 60 db (lubatava 30-40 db asemel). Rohkem müra tuleb isegi tänavalt. Inimeste arv seal on sadades, kuni kella 6-7-ni välja. 24.
  4. Tunnistaja M. T. on Suur-Karja 4 elanik, korter Nimeta Baari kohal umbes 7 aastat. Perel on ka maakodu ja nädalalõppudel hoiduvad nad Vanalinnast võimalusel eemale. Olukord on muutunud aja jooksul hullemaks. Alati majast lärmi ei kuule, kui taset hoitakse kontrolli all. Nimetab konkreetselt 20.02.2016 ööd, mil müra tõttu oli magada võimatu. Aknad on nii tänava kui ka hoovi poole. Nimeta Baar annab võimaluse seal ees olla ja saab baarist ka joogiga välja tulla (klaasis või topsis).
  5. Nimeta Baari põhjustatud häirivat müra on kinnitanud mitu tunnistajat ning see on tõendamist leidnud ka mõõtmistulemustena. Samuti on tunnistajad kinnitanud Nimeta Baari vahetus läheduses hulgana kogunevaid inimesi, kellest enamus on joobes, kõneldakse valjuhäälselt või isegi karjutakse, suitsetatakse, reostatakse tänavat, tekivad tülid ja kaklused. Sama nähtub ka eelneval juba viidatud elanike kirjadest, kus põhilise häirivuse põhjustajana mainitakse Nimeta Baari.
  6. OÜ St Patrick’s on haldusmenetluses 08.07.2015 (seletuskirja p 1.3.3.) selgitanud, et ühtki ametlikku kaebust lähikonna elanikelt tema suhtes pole esitatud. Kõik naabrite ettepanekud seoses prügikastide asukoha või töötajate suitsetamiskohaga on arvesse võetud ja lahendatud. Lisakulutusi on tehtud turvateenusele, et turvata nii sissepääsu kui ka tänaval üldisemalt. Osaühing St Patrick’s ei pea ise võimalikuks lahtiolekuaega ega alkoholimüügi aega lühendada (avatud pühapäevast neljapäevani 11.00-02.00 ja reedel-laupäeval 11.00-04.00.). Seletuskirja p 1.5.3 kohaselt toimib turvakontroll nii sissepääsul kui ka tänaval efektiivselt ja puuduvad tõendid sedavõrd drastiliste piirangute kohaldamiseks. Ka kohtumenetluse väidab kaebaja jätkuvalt, et tema suhtes pole esitatud kaebusi ega tuvastatud rikkumisi. Vastustaja on haldusmenetluses leidnud, et kaebaja väidetud turvateenus kasutamine pole olnud tõhus. Tunnistajatest keegi ei ole märkinud, et nende rahu või avalikku korda rikuks St Patrick’s OÜ Suur-Karja 8 asuv tegevuskoht ning pole jaatavalt vastanud ka küsimustele, kas sellest toitlustuskohast lähtub negatiivseid mõjutusi. Ka asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et OÜ St Patrick’s peale oleks otsesõnu kaebusi. Üks Suur-karja 4 elanik on 27.03.2014 elektronkirjas (lisa 58) maininud, et pubi pidamine on ka ilma probleemideta võimalik, tuues seejuures ühe näitena St Patricks’i (lisa 58 - Elanik 27.03.14.pdf). Suur-Karja 4 majas elav tunnistaja U. V. , kes väitis negatiivseid mõjutusi nii Nimeta baari, Route 13 kui ka Shootersi tegevusest, kinnitas kohtuistungil et St Patrick’s teda ei häiri. Sama on kinnitanud ka tunnistaja T. K. Samuti väidab kaebaja Route 13 osas, et pole esitatud kaebusi ning neid ei nähtu ka asjas esitatud materjali hulgast. Kaebaja on esitanud kinnistuomanik ja rendileandja AS Ressaks kinnituse, et baari tegevus teda ei häiri ning probleeme müra või heakorraga ei ole (III kd, tl 56).
  7. Vastustaja ei ole haldus- ega halduskohtumenetluses toonud välja, mis konkreetselt häirib St Patrick’s Baari või Route 13 tegevuse juures. Vastustaja selgituste kohaselt haldus- ja 20
(24)3-15-2804 kohtumenetluses on nende majandustegevuse nõuete rikkumised tajutavad tänaval nii elanike, hotellikülastajate kui ka teiste piirkonna ettevõtjate poolt. Nende suhtes on piirangute rakendamisel aluseks võetud PPA seisukoht ja statistika (HMT 8-11). Kõikide kaebajate müügikohade klientide sihtgrupp kattub ja kõigi kolme müügikoha klientide käitumise mõju tänaval on samasugune, kui Suur-Karja 4 maja ees. Seda kinnitavad ka haldusmenetluse toimikus kataloogis „Videod“ asuvad videovõtted. 27.
  1. Vastustaja selgituse kohaselt ei ole majandustegevuse nõuded kaebajate müügikohtades täidetud, kuna kaebajate tegevus toob PPA andmetel jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas. Korralduse seletuskirjas on kirjeldatud nii ettekirjutuste andmise aluseks olevad asjaolud kui ka neid kinnitavad tõendid, samuti kuidas kaebajate tegevus on rikkumistega seotud. 27.
  2. Kohus nõustub vastustajaga, et käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja mingil kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja teise ettevõtja majandustegevust kahjustas. Korralduse faktilistes asjaoludes on välja toodud, et Suur-Karja tänava ca 150 meetri pikkusel tänavalõigul asub kümme varaste hommikutundideni avatud toitlustus-ja meelelahutusasutust, milliste peamine tegevus hilisõhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük (vt seletuskirja p 1.4, lk 8-12). Kohtu hinnangul vastavad kõik praeguse haldusasja kaebajad neile tunnustele. Tegemist on „varaste hommikutundideni“ avatud meelelahutus/toitlustuskohtadega (lisad Nimeta baar.JPG, Route 13.JPG, St. Patrick's.JPG), mis asuvad logistiliselt üksteisele väga lähedal Suur-Kaja tänava kitsal tänavlõigul (lisa 3 Piirkonna kaart.pdf). Tegemist on ka sarnase tegevusprofiiliga ettevõtetega. Kuigi St Patrick’s OÜ väidab, et tegemist on restoraniga, ei saa ühtki kaebajatest pidada toitlustusettevõtjaks öisel ajal tegutsedes. Asja materjalidest nähtuvalt suletakse köögid suhteliselt varakult (lisa 4 Müügikohtade köögid.xlsx), kuid asutused ise on nädalavahetusel avatud isegi kuni 04.0006.
  4. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt otsuses haldusasjas nr 3-08-607 (p 11) asunud järgmisele seisukohale: „Ümbruskonna elanike huve kahjustaski kaebajapoolne teenuse müük. Kui kaebaja baar öörahu ajal avatud ei oleks ning isikutel puuduks võimalus sealt alkoholi osta, poleks neil ka põhjust baari läheduses viibides ümberkaudsete elanike öörahu rikkuda“ (otsuse p 11). KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku omavalitsuse võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute õigusi ja huve kaitsval moel ning pidanud kohaliku omavalitsuse tegevustust õigusvastaseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15). Sellest praktikast peab kohus põhjendatuks lähtuda ka praeguses asjas.
  5. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et ettevõtja majandustegevus on keelatud teisi isikuid häirival moel ning ettevõtja huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas (isikutel on õigus tervise kaitsele ja kodu puutumatusele). Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi oma ettevõtlusega talle sobival moel tegelda toimuda teise ettevõtja ja tema klientide heaolu (sh hotelli külastajate unerahu) arvelt. Üksiku ettevõtja huvi ei saa olla ka kaalukam avalikust huvist turvalisele keskkonnale ja piirkonna heakorra tagamisel. Samuti ei saa ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjutuste kõrvaldamiseks (sh politsei tegevus) kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi, vaid ka ettevõtjad ise peavad oma tegevust korraldama selliseid mõjutusi vältides või minimeerides. Vastasel korral on pädeval avaliku võimu teostajal õigus kohaldada piiranguid.
  6. Üks ettevõtja ei saa ega pea endale võtma ülemäärast rolli turvalisuse ja avaliku korra tagamisel, kuid ei tohi oma tegevusega seda ka halvendada. Kaasatud haldusorgan on selgitanud, et Suur-Karja tänaval kujunenud olukorraga toimetulekuks kuluv ressurss (sh 21
(24)3-15-2804 täiendavad reidid, lisatasu ületundide ja öötöö eest) haarab ebaproportsionaalse osa politsei vahenditest ning korra tagamine ja juhtumitegea tegelemine Suur-Karja tänaval toimub seades ohtu avaliku korra ja turvalisuse linna muudes piirkondades. Seega ei oleks põhjendatud kogu avaliku korra tagamise kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist politsei ega kohaliku omavalitsuse (Mupo, linna heakord) õlule. PPA esitatud statistika ja teabe (sh täiendava politseiressursi kasutamise rahaline koormus) taustal ei saa kaalukamaks pidada ka kaebaja poolt märgitud maksutulu laekumise aspekti (kaebaja väitel toob tema ettevõtluse piiramine kaasa ka tema poolt maksude tasumise vähemas määras).
  1. Kohtu hinnangul on vastustaja viinud otsustamisel läbi kaalumise ning lisaks kohtumenetluses esitatud selgitusi arvestades leiab kohus, et on toimunud sisuline ning kõigi kolme kaebajaga seonduvaid asjaolusid arvestav kaalumine.
  2. Kaebajad väidavad ebavõrdset kohtlemist võrdluses lähedal asuvate sarnase tegevusega ettevõtjatega ning neile põhjendamatu konkurentseelise loomist. 32.
  3. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17; Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27). 32.
  4. Seega ei saa ega pea piirkonna ettevõtjaid ühtmoodi kohtlema pelgalt seetõttu, et nad asuvad geograafiliselt samas piirkonnas, vaid vastustajal on olnud kohustus iga ettevõtja eripära arvesse võtta. Kohtu hinnangul on vastustaja praeguses asjas põhjendanud, miks ta peab käesoleva haldusasja kolme kaebajat omavahel võrdseteks (lisaks samale piirkonnale samasugune lahtiolekuaeg ja profiil) ning miks eristuvad kaebajad ja teised haldusakti adressaadid mitmetest muudest läheduses tegutsevatest ettevõtjatest. 32.
  5. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete rakendamist. Üksnes selleks, et tagada kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et teised meelelahutusasutused on suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes sarnaseid meetmeid. Ettekirjutuse tegemata jätmist BDG Meelelahutuse OÜ (Hollywood) suhtes on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas. Vastustaja möönab, et vastavate aluste ilmnemisel tuleb tal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist.
  6. Kaebajad on väitnud ka nende suhtes kohaldatavate piirangute ebaproportsionaalsust. 33.
  7. Korralduse seletuskirjas on selgitatud: „Kahe ettekirjutuse tegemine on põhjendatud, kuna ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa müraprobleemide lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride külastajate ning tänaval 22
(24)3-15-2804 viibivate inimeste müra. Ainult alkohoolse joogi müümise lõpetamisel jääks jätkuvalt püsima risk, et inimesed viibivad piirkonnas hommikutundideni. Vaid alkohoolsete jookide müügipiirangu rakendamisele eelnevalt tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö „ette“, et nad saaksid tarbida alkoholi ka pärast alkoholi müümise lõpetamist ja viibiksid baarides ning seega antud piirkonnas kauem. Alkohoolsete jookide etteostmise riski vältimiseks ja korraldusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks tuleks punktis 2.2 nimetatud ettekirjutuse täitmist nõuda seega varasemast kellaajast. Samas linnavalitsus leiab, et see piiraks ettevõtjate huve intensiivsemalt ning leebema abinõuna toimiks esmalt alkohoolse joogi müügi lõpetamine ja sellele ajaliselt hilisemalt toitlustamise ning meelelahutusprogrammi teenuse osutamise lõpetamise kohustus. Nii oleks ettevõtjal võimalik jätkata majandustegevust ja külastajatel viibida baaris kauem, samas, kui alkohoolsete jookide tarbimisega kaasnevad tagajärjed oleksid eelduslikud väiksemad, mis aitaks tagada teiste isikute õiguste ning huvide kaitset“. 33.
  1. Kohus nõustub, et olukorra lahendamiseks on kohaldatud abinõud vajalikud ning piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste aja lühendamiseks sobivad vastustaja kirjeldatud põhjendustel. Vastustaja ning kaasatud haldusorgani esitatud seisukohtadest ja statistikast nähtuvalt on Suur-Karja tänava probleem põhjustatud sarnase profiiliga asutuste tihedast kontsentratsioonist ja pikkadest lahtiolekuaegadest, mis võimaldavad kahjulikel mõjutustel kumuleeruda (inimeste hulk suureneb ja neist paljude joove süveneb, mistõttu kasvab ka häiriv käitumine). Korralduse põhjenduste ja kaasatud haldusorgani selgituste järgi on piirangud kavandatud just kõige problemaatilisemaid nädalapäevi ja kellaaegu arvesse võttes. 33.
  2. Kohus möönab, et kaebajate seniseid lahtioleku- ja kauplemisaegu arvestades on korraldusega kavandatav piirang ajalises mõttes märkimisväärne. Korralduse seletuskirjast nähtuvalt piiratakse kaebajate tegevust järgmiselt. Nimeta Management OÜ tegevust piiratakse võrreldes seni kehtivaga alkohoolse joogi osas tööpäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel nelja tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt kahe ja kolme tunni ulatuses. Osaühing Kanteron BVI tegevust alkohoolse joogi müügi osas võrreldes seni kehtivaga esmaspäevale, teisipäevale ja kolmapäevale eelnevatel öödel nelja tunni võrra, neljapäevale ja reedele eelneval ööl viie tunni võrra ja puhkepäevadele (laupäev, pühapäev) eelnevatel öödel nelja tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi vastavalt nelja, kolme ja nelja tunni ulatuses. Osaühing St. Patrick’s tegevust müügikohas Suur-Karja 8 piiratakse alkohoolse joogi müügi osas varasemaga võrreldes tööpäevadele eelnevatel öödel kahe tunni võrra ja puhkepäevadele eelnevatel öödel kolme tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutusprogrammi piiratakse vastavalt ühe ja kahe tunni võrra. Põhjendustes on selgitatud, et elanike soovi kohaselt tulnuks kohaldada ulatuslikumaid piiranguid (so veelgi lühemaid kauplemisaegu), kuid vastustaja on kohaldanud vähem piiravaid meetmeid. Samuti on piirangud ajaliselt lühemad kui

§ 56lg-s 2 sätestatud nn öörahu kellaajad.

Eelnevat välja toodud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul kaebajate suhtes kohaldatud ettekirjutusega ebaproportsionaalselt piiratud nende ettevõtlust ka ajalises plaanis.

  1. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja on kaebajate suhtes vaidlustatud korraldust andes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.
  2. Kohtu hinnangul on kaebajad olnud ka piisavalt korralduse andmise menetlusse kaasatud. Vastustaja teavitas neid haldusmenetluse algatamisest ja küsis seisukohti, saatis tutvumiseks korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise. Pealegi oli kaebajad probleemide olemasolust ja nende teravusest teadliku varasemalt mitmel 23

(24)3-15-2804 korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest, kus ka kaebajad on olnud esindatud. Kaebajate osalemist ja seisukohti haldusmenetluses on vastustaja korralduses ka kajastanud.
  1. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune korraldus kaebajaid puudutavas osas on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebused jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt tema enda kanda. Vastustaja poolt ette tasutud tunnistajatasude maksmise ja enammakstud summade tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.