4-16-6313/25

4-16-6313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtuistungi aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

1. november 2016, Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht
2. november 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-4383 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Urmas Reinola ja Ivi Kesküla Elina Huobolainen Sekretär Väärteoasi Janar Kaljula väärteoasi KarS§ 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. septembri 2016 otsus, millega Janar Kaljula mõisteti süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning teda karistati 12 päevase arestiga Kaebuse esitaja Janar Kaljula (ankeetandmed maakohtu otsuses) Kohtuistungil osalenud isikud J Menetlusalune isik Janar Kaljula RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus
4. septembrist 2016 Janar Kaljula suhtes jätta sisuliselt muutmata. Teha maakohtu otsuses täpsustus, mille kohaselt tuleb Janar Kaljulal asuda aresti kandma hiljemalt
5. detsembril 2016 Põhja Prefektuuri Arestimajas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada Janar Kaljula suhtes sundtoomist aresti kandmiseks. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseiosakonna poolt on 27.07.2016 koostatud väärteoprotokoll AB 1472332, mille kohaselt Janar Kaljula 04.07.2015 kell 03.28 asukohas XXX, Tallinnas tankis S ASi XXX sõiduautosse Volvo reg.nr: XXX (õige reg:nr. XXXXXX) 66,66 liitrit diiselkütust Dmiles summas 75.33 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.t pani toime KarS§ 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseiosakonna poolt 27.07.2016 koostatud väärteoprotokoll AB 1472331, mille kohaselt Janar Kaljula 09.09.2015 kell 18.37 asukohaga XXX Tallinnas tankis S ASi XXX sõiduautosse Ford Mondeo Turnier reg: nr: XXXXXX (õige reg:nr: XXXXXX) 60,48 liitrit diiselkütust Dmiles summas 63,50 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.t pani toime KarS§ 218 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pidades vajalikuks karistada J. Kaljulat arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel arutamiseks Harju Maakohtule. Maakohtu otsus Harju Maakohtu 14.09.2016 otsusega karistati J.Kaljulat KarS § 218 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest 12 päevase arestiga. Menetlusalune isik kohtuistungil ei osalenud. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad. Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 2 ja lg 8 sätestavad, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt materjalidest on kohtukutse edastatud aadressile XXX linnas ja kohtukutse on vastu võtnud Janar Kaljula elukaaslane MP 07.09.2016 allkirja vastu. Seega on kohtul õigus eeldada, et J. Kaljula on istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud, oma mitteilmumise põhjusest ta kohut ei teavitanud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused olid kohtu hinnangul täidetud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et J. Kaljulat tuleks karistada KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 12 päevase arestiga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leidis, et isiku süü KarS§ 218 lg 1 toimepandud väärtegudes on tõendamist leidnud Statolili avaldusetega selle kohta, et 04.07.2015 tekitati kahju 75.33 eurot ning 09.09.2015 tekitati kahju 63.50 eurot kütuse eest tasumata jätmisega. Samuti tunnistaja HL ütlustega selle kohta, et S ASi turvavalvesüsteemi salvestuse videoanalüüsi teel avastas ta, et 04.07.2015 kell 03.28 tankis S AS XXX aadressil XXX Tallinnas, meesterahvas heledat värvi sõiduautosse 66,66 liitrit diiselkütust Dmiles summas 75,33 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Sama tunnistaja ütluste kohaselt saatis ta avalduse selle kohta, et 09.09.2015 tankis S ASi Linnahalli teenindusjaamas meesterahvas kõrvalistujana valget värvi sõiduautosse 60,48 liitrit diiselkütust Dmiles summas 63,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast kütuse eest 2 tasumata. Samuti on väärtegu tõendatud fototabelitega ning J. Kaljula enda ütlustega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, milles oma tegu tunnistab ning toimepandut kahetseb. J. Kaljulale karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J. Kaljulat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul puudusid nii kergendavad kui raskendavad asjaolud. Võttes arvesse, et J. Kaljula omab 3 kehtivat kriminaalkaristust ning 12 kehtivat väärteokaristust, ei pidanud kohus J. Kaljula kahetsust siiraks. Ka nähtub, et määratud lühiajalised arestid ei ole talle mõju avaldanud. J. Kaljulale määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, seega ei näe kohus võimalust teda karistada rahatrahviga ning asus seisukohale, et J. Kaljulat tuleb karistada arestiga. Apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Kaljula, kes taotleb temale arestina mõistetud karistuse kergendamist ja rahatrahvi mõistmist. Tal oli uurijaga kokkulepe, et karistuseks saab olema 200 eurone rahatrahv, mida ta on ka võimeline tasuma. Kahetseb toimepandut. Maakohtu istungist ta teadlik ei olnud, sest kohtukutse võttis vastu elukaaslane, kellega ta tülitses ja kes ei teatanud temale kohtukutse saamisest. Vabandab, et selline olukord tekkis. 03.10.2016 määrusega jättis ringkonnakohus J. Kaljula apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 10.10.2016 registreeris ringkonnakohus J. Kaljula avalduse, milles taotletakse apellatsiooni läbivaatamist suulises menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Ringkonnakohus, tutvunud esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusaluse isiku, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonis ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida maakohtust teistsuguse õigusjärelmi tegemise. Kaebusest nähtuvalt taotleb apellant sisuliselt talle mõistetud karistuse kergendamist maakohtu otsuse tühistamist karistusena mõistetud aresti osas ja karistusena rahatrahvi mõistmist. Üheks põhjenduseks toob apellant asjaolu, et tal oli uurijaga vastav kokkulepe. Selline argument on esiteks paljasõnaline ja teiseks, ei saa ka kuidagi mõjutada kohtu poolt karistuse mõistmist. Ainuüksi asjaolu, et väärteoasi saadeti arutamiseks maakohtule, tähendab seda, et kohtuväline menetleja oli seisukohal, et J. Kalulat tuleb karistada arestiga. Apellatsioonis avaldatud kahetsuse osas on samuti maakohus juba oma hinnangu andnud ja leidnud, et tegemist ei ole siira kahetsusega, mida saaks karistuse mõistmisel arvestada. Maakohus on oma seisukohta põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et isiku puhul, kes pidevalt rikub õiguskorda ja omab 15 kehtivat karistust, ei piisa kahetsusavalduse siiraks tunnistamiseks tema poolt paljasõnalisest avaldusest toimepandu kahetsemise kohta. Kohtukolleegium nõustub ka seisukohaga, et isik, kes jätkuvalt rikub õiguskorda, ei tee temale mõistetud kergemaliigistest ja lühiajalisematest karistustest mitte mingeid järeldusi, on põhjendatud alus järeldada, et toimepandu kahetsemine ei ole siiras vaid on avaldatud soovist saada kergemini karistatud. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ei pea võimalikuks mõista karistuseks rahatrahvi. Kohtukolleegium, nõustudes nende põhjendustega, ei pea vajalikuks neid üle korrata. 3 Ka karistusmäära vähendamiseks puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust iseloomustab muuhulgas ka toimepandud süütegude arv. Antud juhul on 12 päeva aresti mõistetud kahe süüteo eest. Mõistetud arestimäär jääb alla seaduses ettenähtud aresti keskmäära. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt nt RKKKo nr 3-11-58-13 p-d 7 ja 8). Seega ei ole alust väitel, et J. Kaljulat on ülemäära rangelt koheldud. Apellatsioonikohtu istungil nõustus sellega ka J.Kaljula ise, kuid palus võimalusel siiski teda rahatrahvi karistada. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuna maakohtu poolt mõistetud karistus - 12 päeva aresti - jääb alla seadusandaja poolt kehtestatud sanktsiooni keskmist määra, see on kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtetega, siis puudub seaduslik alus maakohtu mõistetud karistusmäära muutmiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 14.09.2016 otsuse muutmata ja tühistamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4