← Eesti

3-15-2857/38

Obsah (9)§ 4§ 55§ 28§ 5§ 15§ 56§ 54§ 57§ 571

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2857 Haldusasi Lab OÜ ja Acacia Trade OÜ ka

) § 55 lg 1 p-des 1, 2 ja 7, § 56 lg-s 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p-s 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla (p 2). Korduvate samalaadsete rikkumiste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel lõpetada oma müügikohtades (vastavalt Suur-Karja tn 10 (Suur Labor) ja Suur-Karja tn 11/Väike-Karja tn 6 (Väike Labor)) majandustegevusena alkohoolse joogi müük ajavahemikul kl 00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 2.1), samuti lõpetada oma müügikohtades majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni (p 2.2). Ettekirjutuste täitmise tähtajaks oli 20.11.2015 (p 3). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 20.11.2015 tuli tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel 27.11.2015 tuli tasuda sunniraha 3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni nende müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl 00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 5.1) ning toitlustamise (sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamise) ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni (p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.02. ja 24.06. (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7). Korralduse aluseks on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4-6, 53,

§-d 28, 54, § 571 p 2, MsüS § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68 ning KaubTS § 4 lg 1 p 12, § 21 lg 3. Korralduse andmisel arvestati haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. Korralduse eesmärk oli tagada Suur-Karja tn, Vana-Posti tn ja Müürivahe tn piirkonnas avalik kord ning avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste vähenemine ja avalikus kohas viibivate inimeste turvalisus (

§ 4

, § 55 lg 1 p-d 1, 2 ja 7, § 56 lg 1); heakord, sh

§ 55

lg 1 p-s 7 ning Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 1 lg-s 2, § 4 lg-s 1, § 5 lg 1 p-des 1, 3 ja 13, lg-s 2, §-s 6 ja § 13 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmine; majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja majandustegevuse nõuete järgimine, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29,

§ 55

, § 56 lg 1); kaasneva eesmärgina kaitsta Tallinna linna ja konkreetsemalt UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna mainet ning säilitada nende atraktiivsust väärika turismiobjektina. Korralduse juurde kuuluvas seletuskirjas on järgmised põhjendused: 1.1. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest. EIK praktikas on korduvalt leitud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis 2

(25)3-15-2857 ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule on avaliku korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide tarbimise, urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute vara kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse korraldamisel teiste isikute õigusi ja huve (

§ 55, § 56 lg 1, Kaub

TS § 4 lg 1 p 12). Majandustegevuse nõuete rikkumisel on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (

§ 28, Msü

S § 42), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Ettevõtlusvabadust võib piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Tallinna vanalinn on osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Muinsuskaitse põhimõtteks on ka muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine. 1.

  1. Kuna erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja keegi ettevõtjatest ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal põhjusel, et seal asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on avatud varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult väikesel alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on põhjuslik seos, mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele. Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute õigusi oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema rikkumisega. Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei ole suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra. Arvestades kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist korralduses märgitud aegadel. Vastasel korral tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö ette ja viibiksid baarides ning antud piirkonnas kauem. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt erinevatel kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad kui toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamisel alkohoolse joogi müügi lõpetamisega samast ajast. 1.
  2. Kaebajate tegevust alkohoolse joogi müügi osas piiratakse tööpäevadele eelnevatel öödel 5 tunni võrra, puhkepäevadele eelnevatel öödel 4 tunni võrra, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist piiratakse vastavalt 4 ja 3 tunni võrra. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid. 1.
  3. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid 3

(25)3-15-2857 kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil, sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik, restoran Mekk ja Savoy baar), mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad ettevõtjate viited töötajate koondamisele ja müügikohtade sulgemisele. 1.
  1. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi. Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi. Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda. 1.
  2. Väide ebavõrdsest kohtlemisest teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega ei ole argument, mis õigustaks tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Teiste vanalinnas tegutsevate ettevõtjate kohtlemine võrdselt kõnealuse piirkonna ettevõtjatega ei ole õigustatud, sest faktilised asjaolud mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad kõnealuse piirkonna probleemidega. Ebamõistlik oleks vanalinna teistes piirkondades tegutsevate ettevõtjate tegevuse piiramine kõnealuses piirkonnas toimuvate õigusrikkumiste tõttu, kuna nende vahel puudub põhjuslik seos. Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja rakendab kohaseid abinõusid. 1.
  3. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja kaitstavaks hüveks ei ole alkoholiturismi edendamine ja Tallinna propageerimine turismikohana, kus on piiramatud võimalused vabaaja veetmiseks piiramatult alkohoolseid jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid loobuvad Tallinna külastamisest ja turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei ole võimalik öisel ajal mõne tunni jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning saada osa kõnealuse piirkonna öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis aitavad kaasa avaliku korra rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate inimeste turvalisust. Turvalisus ja parem heakord hoopis soodustavad linna atraktiivsust turismikohana. 1.
  4. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil teiste isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtja majandustegevusse sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on tehtud korduvalt ettepanekuid ja antud piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud tulemusi. Seega on linn püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid meetmeid. 1.
  5. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood (Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahet, sh suitsetamise eesmärgil. Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult ühtse tervikuna teiste vanalinna ehitistega, mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on saavutanud kompromissi lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi avaliku korra tagamiseks. Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on harjunud külastama tantsuklubisid öisel ajal, siis tooks alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse algatada uus haldusmenetlus. 4
(25)3-15-2857 1.
  1. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.
  2. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse peatamise ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja majandustegevuse lõpetamine, vaid kõnealuses piirkonnas tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, teiste isikute õiguste kaitse ja selleks vajalike abinõude kohaldamine.
  3. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas. Põhjendused: 2.
  4. Lab OÜ opereerib Suur-Karja tn 10 asuvat meelelahutusasutust Labor, mille peamiseks tegevusalaks on meelelahutusteenuse pakkumine ja selle käigus alkohoolsete jookide müük õhtusel ja öisel ajal. Suur Labor on avatud pühapäevast teisipäevani kl 19.00–06.00 ja kolmapäevast laupäevani kl 17.00–06.
  5. Acacia Trade OÜ opereerib Suur-Karja tn 11/VäikeKarja tn 6 asuvat meelelahutusasutust Labor, mille peamiseks tegevusalaks on toitlustamine ja sealjuures alkohoolsete jookide jaemüük. Väike Labor on avatud kolmapäevast laupäevani kl 19.00–06.
  6. Eraldi meelelahutusprogrammi klientidele ei pakuta, kõlab vaid taustamuusika. 2.
  7. Korraldus on ebaselge ja selle resolutsioon ei ole üheselt mõistetav. Resolutsiooni p 2 esimene lause on jäänud poolikuks ning esimene ja teine lause ei ole omavahel arusaadavalt seotud. Jääb arusaamatuks, mida tähendab „avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemine ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ja sellega kaasneva ohu kõrvaldamine“. Resolutsiooni p-dest 5 ja 7 ei selgu, kas majandustegevuse nõuete rikkumine tähendab resolutsiooni p-s 2 sätestatud tähtaegadest mittekinnipidamist või KaubTS § 4 lg 1 p 12 mittetäitmist. Jääb selgusetuks, kas p-s 2 toodud piirangud on seatud tähtajatult, kuni 20.03.2016 või hoopis majandustegevuse nõuete rikkumise kõrvaldamiseni. Tegemist on olulise vormiveaga, mis on iseseisvaks aluseks haldusakti tühistamisel. Viide majandustegevuse keelamisele on täiesti uudne ja see ei tulene korraldusest. Samuti jääb selgusetuks, mida kaebajad peavad tegema, et vältida majandustegevuse keelamist. 2.
  8. Korraldus ei ole terviklik. Põhjenduste esitamiseks seletuskirjas puudus vajadus ja see muudab põhjenduste arusaamise keerulisemaks. Seletuskirja on koondatud valimatult informatsiooni, analüüsimata ja tuvastamata selle usaldusväärsust ja asjakohasust iga konkreetse kaebaja osas. Seletuskiri on korduste ja mahukuse tõttu raskesti mõistetav. Ei ole võimalik aru saada, milliseid asjaolusid on peetud oluliseks ja millised kaalutlused on ühe või teise adressaadi osas saanud määravaks. Seetõttu on korralduse vaidlustamine muudetud äärmiselt keeruliseks. Korralduse adressaatide opereeritavad meelelahutusasutused erinevad konkreetsete nüansside osas märkimisväärselt, seetõttu on asjakohatud kaalutlused, mis on esitatud 10 isiku ja nende tegevuskoha kohta segamini ja üldistavalt. 2.
  9. Korraldus on tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). Seletuskirjale kui haldusakti osale kehtivad samad nõuded mis resolutsioonilegi. Antud juhul on seletuskirja ehk korralduse põhjendused allkirjastanud abilinnapea, kes ei ole selleks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 31 lg 6 järgi pädev. HMS § 63 lg-st 3 tulenevalt toob seletuskirja tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse. 5
(25)3-15-2857 2.
  1. Kaebajaid ei ole piisavalt ära kuulatud ja neid ei ole piisavalt kaasatud, et tuvastada, millised rikkumised tegelikkuses eksisteerivad, kuidas neid lahendada ja kas neid on võimalik lahendada isikut vähemkoormaval viisil. Seisukohtade küsimine oli formaalsus. Nii ei arvestatud Old Town Maestro’s (Suur-Karja tn 10) juhatuse liikme 26.03.2014 kirjaga, millest nähtuvalt puuduvad hotellil Laborite suhtes igasugused pretensioonid ja Laborite tegevus ei häiri hotelli külastajaid ega naabreid. Selle asemel on lähtutud internetist leitavatest anonüümsetest kommentaaridest. Kaebajad tegid pärast
  2. a toimunud huvigruppide kohtumist märkimisväärseid pingutusi olukorra parandamiseks. Kuna kaebajateni ei ole kaebusi laekunud, oli nende arvates probleem lahendatud. 2.
  3. Vastustaja on rikkunud uurimiskohustust, kuna tema seisukohad on tõendamata ja põhinevad üksnes oletustel. Kogutud on vaid vastustaja eelotsustuslikku seisukohta toetavaid tõendeid. Kogutud ei ole ühtegi usaldusväärset, objektiivset ja asjakohast tõendit, et kaebajate tegevuse tulemusena oleks häiritud naabrite rahu või ületatud kehtestatud müra piirnorme. Kaebajate tegevuse kohta ei ole esitatud ühtegi kaebust öörahu rikkumise osas, samuti ei ole algatatud ühtegi süüteomenetlust. Suure Laboriga samas majas ei asu eluruume. Samas majas asuv hotell on kinnitanud, et Labori tegevus kliente ei häiri. Internetis olevad kommentaarid on anonüümsed, seega ebausaldusväärsed. Ilmselgelt on tegemist hotelli konkurentide kommentaaridega. Samuti ei tõenda kommentaarid, et häiriv müra pärineks Laborist. Märkimisväärne on, et hotelli keskmine täituvus on 80%. Ka Väikese Laboriga samas majas ei asu eluruume. Väikeses Laboris puudub muusikale keskendunud meelelahutusprogramm. Teised hotellid jäävad Laboritest kaugemale ja nende lähedusse jäävad teised meelelahutusasutused. My City Hotel kaebab Club Hollywoodi tegevuse peale ega tee etteheiteid Laboritele. Kuna

tnapühkija platsil asuvad taksopeatused, siis toimuvad seal pidevalt konfliktid taksojuhtide vahel ja klientide vahel. Kaebajad ei saa vastutada tänaval toimuva eest, sest neil puudub võimalus seda kontrollida. Kaebajad on palganud nii Labori ruumidesse kui sissepääsu juurde korda looma turvaettevõtte. Lisaks ostetakse koos teiste sama piirkonna meelelahutusasutustega turvateenust tänavatel korra tagamiseks. Kaebajad on teinud märkimisväärseid investeeringuid kõrgtehnoloogilisse kaameratesüsteemi. Paigaldatud on suured prügikastid ja eraldi töötaja vastustab Laborite esise kõnnitee ja tänavasillutuse korrashoiu eest. Baarist on keelatud väljuda jookidega ja seda keeldu järgitakse väga rangelt. Liigses joobes klientidele keeldutakse alkoholi müümast, neile pakutakse tasuta vett, soovi korral saavad nad osta sööke ja mittealkohoolseid jooke. Vastustaja ei ole tõendanud, et just kaebajate kliendid rikuvad baari ees rahu. Kaebajad möönavad, et mõned kliendid võivad väljas suitsetades rääkida tavapärasest valjemal häälel ja isikute vahel võivad tekkida konfliktid, mille käigus tõstetakse häält, kuid samasugused konfliktid võivad tekkida kõikjal. Kaebajad on veendunud, et turvaettevõtja palkamine on olukorda tänaval oluliselt parandanud. Olukord Suur-Karja tn ei ole selline, nagu vastustaja püüab väita. Vastustaja õigustab piirangute seadmist üksnes asjaoluga, et meelelahutusasutus asub Suur-Karja tn. Sellest järeldub, et sõltumata tegelikust olukorrast või kaebajate poolt tarvitusele võetavatest meetmetest on igal juhul piirangute seadmine põhjendatud. 2.7. Seletuskirjas viidatud tõendid on kogutud 2014. a või varem. Arvestades kaebajate poolt avaliku korra tagamiseks tarvitusele võetud meetmeid, ei ole nimetatud tõendid enam asjakohased. 2.8. Korraldus ei ole proportsionaalne ja selle tegemisel on rikutud kaalutlusõigust. Rikutakse PS §-s 11 sätestatud üldist vabadusõigust ja §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Valitud meede ei ole sobiv, sest kui kaebajatel on endiselt õigus müüa alkoholi kuni kl 00.00-ni või 01.00-ni ja pakkuda meelelahutusprogrammi kuni kl 01.00-ni või 02.00-ni, siis jätkuks isikute väidetav öörahu rikkumine ja seega majandustegevuse nõuete rikkumine kuni 01.00-ni või 02.00-ni. Baaride üheaegne sulgemine tooks kõigi baaride kliendid samaaegselt tänavale. See suurendab 6

(25)3-15-2857 omakorda ohtu avalikule korrale. Kuna Suur-Karja tn on üheks peamiseks tänavaks vanalinna saabumisel ja lahkumisel, siis toimuks nimetatud tänaval jätkuvalt peamise osa vanalinna suunduvate ja sealt lahkuvate inimeste viibimine. Valitud meede ei ole vajalik. Vastustaja ei ole kaalunud kaebajaid vähemkoormavaid meetmeid, vaid valinud kaebajate majandustegevust arvestades maksimaalselt koormava meetme. Kaebajate käive korraldusega seatud piirangute ajal on üle 50%. Tegelik mõju võib olla veelgi suurem, sest tulemata jäävad kliendid, kes ei soovi hakata poole öö pealt uut kohta otsima. Samuti ei oleks mõtet avada tegevuskohta vahemikus 05.00–06.00, sest klientide tulemine Laborisse üheks tunniks ei oleks tõenäoline. Kuna kaebajate kulud ei väheneks, kuid tulud väheneksid märgatavalt, puuduks kaebajatel võimalus oma majandustegevust senisel viisil jätkata. Avaliku korra rikkumiste vähendamisele aitaksid kaasa ka leebemad meetmed, nt turvaettevõtte ja PPA koostöö parandamine, teatud kellaajast pileti kehtestamine, suitsuruumi suurendamine. Avaliku korra rikkumiste ja süütegude arvu vähendamise kohustust ei saa tervikuna panna meelelahutusettevõtjate kanda, vaid see peab toimuma ettevõtjate, turvaettevõtjate, PPA ja Tallinna linna korrakaitseasutuse koostöös. Konkreetsete süütegude toimepanemise eest saavad vastutada vaid nende tegelikud toimepanijad. Valitud meede ei ole ka mõõdukas, sest kaebajate pankroti korral jääks tööta 20 noort inimest, kes peavad tasuma õppekulusid, pangalaenu või üüri elukoha eest. Kuna avalik kord Suur-Karja tn on paranenud ja meelelahutusasutused on asunud seal juba üle 10 aasta, siis ei kaalu kiireloomulised meetmed üles kaebajatele ja nende töötajatele tekitatud kahju. Seda enam, et vastustaja ei ole suutnud tõendada rakendatava meetme tõhusust ja sellest saadavas kasus võib kahelda. Kesklinnas elav inimene peab paratamatult arvestama tegeliku olukorraga, teatava heli ja valgusmüraga. 2.
  1. Korraldus rikub kaebajate õigust võrdsele kohtlemisele (PS § 12) ja ausale konkurentsile. Kuna Suur-Karja tn on peamiseks vanalinna saabumise ja lahkumise teeks, siis ei saa sellel tänaval toimuvat seostada kitsalt selle piirkonna meelelahutusasutuste klientidega, vaid sisuliselt kõigi vanalinnas asuvate meelelahutusasutuste klientidega. Seejuures ei seatud kõigile Vana-Posti tn, Suur-Karja tn ja Müürivahe tn piirkonnas tegutsevatele meelelahutusasutustele samasugust piirangut. Ka BDG Meelelahutuse OÜ-le heideti rikkumisi ette, kuid tema suhtes ettekirjutust ei tehtud. Erinevalt BDG Meelelahutuse OÜ-st, kes saavutas My City hotelliga kokkuleppe, ei ole Old Town Maestro’s hotell kaebajatele mingeid etteheiteid teinud. Ettekirjutust ei tehtud ka Casanova Clubile ja veel mõnedele teisele lähipiirkonna meelelahutusasutustele. See annab neile konkurentsieelise.
  2. Tallinna linn (vastustaja) palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 3.
  3. Korraldus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Korralduses ja seletuskirjas on põhjalikult selgitatud korralduse andmise asjaolusid, Suur-Karja tn avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisi, nende seoseid kaebajate tegevusega, mõju piirkonnas elavatele inimestele, seal viibivatele kolmandatele isikutele (nt turistid) ja teistele ettevõtjatele. Seletuskirjas on kaalutud erinevaid huve ja tuvastatud, et avalik huvi ja teiste isikute õiguste kaitse kaaluvad üles kaebajate soovi pidada baare öisel ajal neile sobival viisil. 3.
  4. Asjaolu, et kaebajate arvates on korraldusest arusaamine neile mõnevõrra keeruline, ei muuda korraldust ebaselgeks ega vastuoluliseks. Seejuures on kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt kaebajad siiski aru saanud, millised kohustused neile korralduse p-st 2 tulenevad. Ettekirjutused tuli täita hiljemalt 20.11.
  5. Korraldus ei määra ettekirjutuste kestust, seega on ettekirjutused tähtajatud. Korralduse p 5 alusel majandustegevuse peatamine oli ette nähtu juhuks, kui kaebajad ei täida korralduse p 2 ka sunniraha kohaldamise korral 04.12.2015, st ettekirjutuse täitmata jätmisel oleks rakendatud MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatut alates 05.12.2015–20.03.
  6. Majandustegevuse nõuete rikkumise lõpetamisele suunatud 7
(25)3-15-2857 abinõude rakendamine peab olema efektiivne. Kui isik ei täida talle tehtud ettekirjutust, tuleb kaaluda majandustegevuse peatamist ja vajadusel keelamist. Korralduse seletuskirjas põhjendati, et Suur-Karja tn meelelahutusasutuste tegutsemise piirkonnas on avaliku korra, majandustegevuse nõuete ja muud õigusrikkumised kestnud pikka aega, millest tulenevalt on ka korralduses nimetatud kaitstavate hüvede kahjustamine ja teiste isikute õiguste riive intensiivne. Inimesi oluliselt häiriva müra tekitamine kahjustab inimeste tervist. Haldusaktis kirjeldatud rikkumised on käsitletavad olulise ohuna

§ 5

lg 3 mõistes, millest tulenevalt ei ole ettekirjutuse täitmata jätmise korral otstarbekas piirduda ainult igakordse sunniraha rakendamisega. Sel põhjusel kehtestati korralduse p-s 5 sunnivahendist mõjusam abinõu – majandustegevuse osaline peatamine. Ettekirjutuse täitmise korral säilib kaebajatel õigus taotleda korralduse muutmist, kui ta on leidnud oma majandustegevuse korraldusel toimiva abinõu, millise rakendamisel on tõenäoline, et see hoiab ära teiste isikute õiguste kahjustamise, olulise ohu kolmandatele isikutele ja avaliku korra rikkumised. MsüS loogikast lähtuvalt on majandustegevuse peatamise tähtaeg sõltuvuses kas ettevõtja tegevusest (kes ise rikkumised kõrvaldab) või majandushaldusasutuse tegevusest, kes hindab rikkumise raskust ja otsustab majandustegevuse keelamise. Seega kui kaebajad oma majandustegevust, mis teisi isikuid häirib, 20.03.2016 ümber ei korraldanuks, rakendunuks sellest tähtpäevast järgmine abinõu – majandustegevuse keelamine. 3.

  1. Korralduse preambulis on viidatud seletuskirjale ja selle lisale ning märgitud, et seletuskiri on korralduse lahutamatuks lisaks. Seletuskiri on vormistatud korralduse juurde kuuluvana. Korralduse tekst ja seletuskiri moodustavad ühe haldusakti. Korralduse on allkirjastanud linnapea ülesandeid täitev abilinnapea ja linnasekretär. Seadus ei näe ette, et linnapea ja linnasekretäri allkirjad tuleb kanda korraldusega ühtse terviku moodustava haldusakti igale leheküljele. Tava kohaselt märgitakse allkirjad haldusakti lõpus, nagu on ka praegu toimitud. Ka haldusmenetluse käigus kaebajate ärakuulamisel edastati neile tutvumiseks korraldus, mille üksikasjalikud põhjendused olid toodud seletuskirjas. Haldusakt tervikuna toimetati kaebajatele kätte. HMS § 56 lg 1 lubab esitada haldusakti põhjendusi ka eraldi dokumendis. KOKS § 31 lg 1 ja HMS § 56 lg 1 ei reguleeri seletuskirjale esitatavaid nõudeid. Seletuskirjal on abilinnapea Arvo Sarapuu nimi, kuna tegemist oli eelnõu istungile esitajaga, kes kandis vastava päevakorrapunkti linnavalitsuse istungil ette. Haldusakti tühisuse instituut ja kehtetuse tagajärg saab käia korralduse selle osa suhtes, millega kaasnevad isikule õigused ja kohustused. Kaebajate kohustused tulevad korralduse resolutsiooni p-dest 1-7, mis on korrektselt allkirjastatud. Korralduse seletuskirjas on esitatud vaid haldusakti andmise kaalutlused. Seega juba teoreetiliselt ei saa haldusakti põhjendused olla kehtetud või tühised. Väär ja arvuka kohtupraktikaga on vastuolus kaebajate arvamus, et korralduse põhjendused peavad olema kajastatud korralduses endas ja põhjenduste väljatoomine seletuskirjas ei ole lubatav. Haldusakti üksikasjalikud põhjendused kajastati seletuskirjas põhjenduste mahukuse tõttu, et mitte koormata haldusakti otsustavat osa mahuka tekstiga. Asjaolu, kas põhjendused sisalduvad korralduses endas, korralduse lisas või haldusaktis viidatud ja kaebajatele kättesaadavaks tehtud muus dokumendis, ei muuda kuidagi haldusakti kaebajatele ebaselgemaks. Praegusel juhul ei ole kaebajatel olnud probleeme mõistmaks, et haldusakti kaalutlused on esitatud korralduses ja seletuskirjas. 3.
  2. Vastustaja andis kaebajatele võimaluse esitada haldusmenetluses oma arvamus ja vastuväited. Samuti kuulati kaebajad 08.09.2015 ära. Kaebajate, piirkonna elanike ja teiste baaride pidajatega toimus korduvalt kohtumisi ka enne vaidlusaluse haldusmenetluse alustamist ja püüti leida lahendusi. Vastustaja andis 08.09.2015 kaebajatele võimaluse pakkuda välja toimivad abinõud olukorra lahendamiseks ja lepiti kokku tähtaeg, mille jooksul need esitatakse. Erinevad abinõud ei ole olukorda lahendanud ja keegi ettevõtjatest ei olnud nõus vabatahtlikult müügikoha kauplemisaegu lühendama või oma majandustegevust ümber kujundama, mis 8

(25)3-15-2857 reaalselt aitaks kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele. Vastustaja hindas kaebajate esitatud Old Town Maestro’s hotelli juhatuse liikme kirja koosmõjus teiste tõenditega. Kirjast järeldub, et hotelli hoonesse üürniku leidmine ei ole olnud lihtne ja mingil põhjusel (nt pooltevahelise üürisuhte tõttu) soosib hotell hetkel Lab OÜ tegevust. Samas ei lükka see kiri ümber politsei süüteoandmeid ja olukorra kirjeldust, munitsipaalpolitsei selgitusi, turistide tagasisidet, piirkonna elanike ja seal tegutsevate teiste isikute kaebusi. Kaebaja väide, et hotellile reisifoorumitesse jäetud kommentaarid pärinevad Old Town Maestro’s konkurentidelt, ei ole eluliselt usutav. Kaebaja ei ole seda väidet tõendanud. Sel juhul oleks ka nt Vene tn 9 hotellile jäetud samasuguseid kommentaare, kuid seda ei ole tehtud. 3.
  1. Kaebajate majandustegevus rikub avalikku korda ja on korraldatud teiste isikute õigusi ja huve kahjustaval viisil. Kaebajate baaride ja nende külastajate poolt baaride ruumides ja baaride ees tänaval põhjustatavat ülemäärast müra ja avaliku korra rikkumisi tõendavad elanike kaebused, PPA seisukohad, Suur-Karja tn õigusrikkumiste statistika, ettevõtjate ja elanikkonnaga linnaosa valitsuses peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel antud selgitused, rohkearvuline meediakajastus, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti hinnang, Vanalinna Seltsi edastatud videod, Tänavapuhastuse AS arvamus ning videosalvestused erinevatest ajaetappidest aastatel 2011-2015, aga ka muud korralduse seletuskirjas viidatud dokumentaalsed tõendid. Suur-Karja tn 15 omaniku esitatud teabe kohaselt on perioodil 15.02.2010–30.12.2014 hoonele ainuüksi klaaside lõhkumisega tekitatud kahju 789,22 eurot. Piirkonnas tegutsevad Savoy Boutique Hotel (Suur-Karja tn 17/19) ja My City Hotel (VanaPosti tn 11) kaebavad tänavalt kostuva müra üle, mida põhjustavad purjus inimesed. Hotellide kliendid soovivad hommikuti tuba vahetada, sest ei ole varahommikuni kestnud lärmi tõttu saanud magada. Hotellid on pidanud selle tõttu tegema mahukaid investeeringuid, tegema klientidele allahindlusi või magamata ööd muul moel kompenseerima. Hotellide opereerimine on raskendatud, majandustegevus häiritud, külastajate tagasiside halvustab hotellide mainet ja hotellidel on baaride tegevuse tulemusena kaasnenud käibe langus. Piirkonna probleeme ilmestavad ja kinnitavad ka hotellidele reisifoorumites külastajate jäetud kommentaarid. Kõikide piirkonna hotellide klientide jäetud tagasiside viitab olulistele probleemidele piirkonna turvalisuse, müra ja maine osas. Ülemäärast müra kaebajate müügikohtade eest kinnitab ka Tallinna linna tellitud müra mõõtmine, mis viidi läbi 14.12.2013 ajavahemikul 02.24–04.00 (reede öösel vastu laupäeva). Töö teostas Terviseamet. Mõõtmisi tehti kolmes mõõtmispunktis: Suur-Karja tn 4-17 eluruumis, Hotel Barons (Suur-Karja tn 2/7) numbritoas nr 304 ja hotellihoone
  2. korruse Suur-Karja tn poolsel välisfassaadil. Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (Määrus nr 42) § 6 tabel 1 järgi on hotellitubades öösel müra soovituslik tase 30 dB, mõõtmistulemus oli 37,4 dB. Suur-Karja tn poolsel välisfassaadil oli maksimaalne müratase 85,1 dB, seega kui külastaja avaks hotellitoa akna, oleks müratase 3 korda kõrgem soovituslikust tasemest. Määruse nr 42 § 7 kohaselt on elu- ja magamisruumide müra normtase 30 (soovituslik 25) dB ja maksimaalne 35 (soovituslik 32) dB. KÜ Suur-Karja 4 tellitud müramõõtmise viis läbi Akukon OY Eesti filiaal 06.09.2014 (laupäeval) kl 01.00–03.
  3. Mõõtmisest nähtus, et avatud akna korral on müratase 15 dB kõrgem kui suletud aknaga magamistoas. Seega peavad lähipiirkonna elanikud ja hotellikülastajad taluma öisel ajal oluliselt suuremat müra, kui seda näevad ette Määruses nr 42 sätestatud normtasemed ja seda sõltumatult sellest, kas aknad on avatud või suletud. Vanalinna majadel üldjuhul sundventilatsioon puudub ning ainsaks ruumide ventileerimise võimaluseks on akende avamine. Suur-Karja tn asub 150 m tänavalõigul 10 varaste hommikutundideni avatud toitlustus- ja meelelahutusasutust, mille peamine tegevus õhtusel ja öisel ajal on alkohoolse joogi müük. Kaebajad selgitasid, et valdav osa baaride alkoholimüügi käibest tekib öisel ajal. Ka valdav osa õigusrikkumisi pannakse toime baaride tegevuse kõige intensiivsemal ajal öösel, mil baaride juurde koguneb rohkearvuliselt baaride külastajaid ja muid inimesi. Päevasel ja 9
(25)3-15-2857 õhtusel ajal sarnased mõjutused baaride tegevuses puuduvad. Kaebajad ja teised piirkonna baarid asuvad kontsentreeritult ühes kohas ja tegelevad identse äritegevusega. Nende tegevust iseloomustab orienteeritus rohkele alkoholi müügile. Ettekirjutuse saanud baaride tegevuse mõjud ja tagajärjed on seega sarnased ning puudub vajadus eraldi hinnata või tuvastada, milline baar mängib muusikat kõige kõvemini või millise baari külastajad nt karjuvad, oksendavad, lõhuvad või kaklevad tänaval rohkem. Avaliku korra rikkumised, müra ja heakorra probleemid tulenevad nende baaride ja külastajate tegevusest. Kaebajad on

§ 15lg 1 järgi avaliku korra eest vastutavateks isikuteks.

Pidutsejad viibivad piirkonnas seni, kuni on võimalik alkoholi osta ja baarid on avatud. Inimesed lahkuvad, kui lõpetatakse alkoholi müük ja baarid suletakse. Seega on baaride majandustegevuse ja selle mõju ning baarides alkoholi kättesaadavuse ning avaliku korra, heakorra jm õigusrikkumiste toimepanemise vahel selge seos. Avalikku korda on pädev hindama PPA, mitte kaebajad, ning PPA arvates on alkohol jaemüügi piirangud tänavalõigul Suur-Karja tn 4 – Suur-Karja tn 18 mõistlikud ja parandaksid olukorda. 3.

  1. Ettekirjutuste tegemist on piisavalt kaalutletud. Avaliku korra parandamiseks on püütud leida lahendusi kohtumistel politsei, ettevõtjate ja linnaelanikega. Neist mitmeid ettepanekuid, nt politseipatrullide arvu suurendamine, turvameeste palkamine, heliisolatsiooni parandamine, muusika taseme alandamine ja alkohoolse joogi müügi piiramine purjus inimestele, on püütud rakendada, kuid need ei ole andnud piisavaid tulemusi. Samuti ei ole baaripidajad abinõude rakendamisel järjepidevad. Elanikkonna kaebustest, videolõikudest ja politsei ülevaadetest selgub, et baaridest tulenevad probleemid on kestnud aastaid. Abinõude rakendamist on aastaid edasi lükatud, et anda baaripidajatele võimalus oma majandustegevust ise parandada ja nende mõjusid vähendada. Kaebajate välja pakutud suitsuruumi suurendamise idee ei ole uus. Samas ei piisa ainult suitsuruumi rajamisest, kui inimestel on jätkuvalt võimalik väljuda suitsetamiseks baaride ette tänavale. Haldusakti andmise aja seisuga ei ole tänavapildis olulisi muutusi toimunud ja baaride külastajad kasutavad jätkuvalt baaride esist tänavat suitsetamiseks ja ajaveetmiseks, millega kaasneb inimmassi tekitatav müra, purjus inimeste karjumised, inimestevahelised konfliktid, turvalisuse vähenemine ja heakorra kahjustamine. Koostöö politseiga on vajalik ja seda ongi pidevalt tehtud. Samas puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et nende majandustegevuse korraldamisega kaasnevate negatiivsete mõjude ärahoidmist peavad tagama ning tagajärgedega tegelemise vastutust kandma korrakaitseorganid. Juba praegu panustavad korrakaitseorganid Suur-Karja tn avaliku korra tagamisse vahendeid ja ressursse, mis on ebaproportsionaalselt suured. Selle tulemusena aga väheneb politsei võimekus korraldada järelevalvet Tallinna teistes piirkondades. Politsei teostab riiklikku järelevalvet avaliku korra täitmise üle, kuid see ei tähenda, et avaliku korra eest vastutav isik ei peaks tarvitusele võtme meetmeid, mis tagavad majandustegevuse nõuete täitmise. Tänaseni ei ole kaebajad selliseid meetmeid nõustunud tarvitusele võtma. PPA 29.11.2013 kirjas on kirjeldatud Austraalis ja Norras tehtud uuringuid, mille kohaselt baaride lahtiolekuaja lühendamine avaldab mõju õigusrikkumiste arvule. Seega efektiivsem ja tulemuslikum on korraldusega ettenähtud piirangute seadmine, sest alkoholi kättesaadavuse piiramine iseenesest vähendab õigusrikkumiste arvu. 3.
  2. Arusaadavalt ei kogune inimesed öösel Suur-Karja tn asuvatesse baaridesse ja nende ette tänavale lihtsalt niisama, vaid tarbima alkoholi ja meelelahutust. Alkoholi kättesaadavuse vähendamine, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise lõpetamine aitab vähendada piirkonnas viibivate baaride külastajate hulka, õigusrikkumiste toimepanemist ja müraprobleeme. Seega soodustab valitud abinõu korraldusega taotletava eesmärgi saavutamist. On tõenäoline, et kaebajate müügikohtade tegevus toob kaasa õigusrikkumisi ja elanike häirimist ka enne 00.00 või 01.00, kuid kindlasti mitte sellises mahus kui ajaliselt hiljem. Isikute joobeaste ei ole kl 01.00-ks veel sedavõrd kõrge kui baari sulgemisel kl 06.
  3. Arvestades, et 10

(25)3-15-2857 vanalinna elanikel tuleb arvestada mõneti kõrgema taluvuskohustusega elukeskkonna eripärast tulenevalt ning tavapäraselt ei ole selleks ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud, on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt. 3.
  1. Erinevaid abinõusid olukorra lahendamiseks on proovitud aastaid. Need ei ole osutunud tõhusateks ning õigusrikkumised jätkuvad. Sõltumata palgatud turvatöötajate arvust, koristaja palkamisest, suitsuruumi pindala suurendamisest, kange alkoholi hinnataseme ülevaatamisest, kaamerate paigaldamisest, alkomeetrite soetamisest jms ei ole võimalik suunata inimesi müügikohast ja selle ümbrusest lahkuma, kuni sealt on võimalik osta alkoholi ja kuni see on avatud. Nende abinõude kõrval on kaebajate eesmärgiks öisel ajal alkoholi võimalikult suur müük, kuna see on nende majandustegevuse sisu. Seega pole kaebajad tegelikult huvitatud vabatahtlikult rakendama meetmeid, mis vähendaksid alkohoolse joogi kättesaadavust, meelelahutusprogrammi pakkumist ja inimeste hulka piirkonnas, mis on tegelikult probleemide põhjusteks. Seega on piirangud vajalikud 3.
  2. Piirangud on mõõdukad. Valdava osa ajast on kaebajatel võimalik tegeleda majandustegevusega ilma piiranguteta. Kaebajatel ei ole takistusi kaubelda muul ajal ööpäevast, nagu paljud teised vanalinnas tegutsevad toitlustusettevõtted. Ka ettekirjutustes sätestatud kellaaegadel ei ole kaebajad kohustatud kauplemiskohti sulgema. Ettekirjutuste intensiivsuse hindamisel tuleb arvesse võtta, et olenemata haldusakti andmisest lasub kaebajatel kohustus korraldada oma majandustegevus teisi isikuid mittehäirival viisil. Korraldusega seonduvate eesmärkide kõrvutamisel on avalik kord ja heakord, elanikele inimväärse elukeskkonna tagamine ja majandustegevuse nõuete täitmine selgelt tähtsamad kui baaripidajale kauplemise ja käibe tagamine öisel ajal teiste isikute õigusi ja huve kahjustades. Küll tõrjuvad korralduses rakendatud abinõud vanalinnast välja muinsuskaitsealale ja seal asuvatele ehitistele sobimatut kasutusviisi, milleks on müügikoha kasutamine maailmapärandi eesmärkidega vastuolus olevalt ajaveetmiskohana, millises viljeletakse mõõdutundetut alkoholitarbimist, austamata iseennast, teisi inimesi ja ümbritsevat keskkonda. Kaebajate tegevus tõrjub vanalinnast välja hoopis elanikud. Osad elanikud kasutavad võimalust ööbida nädalavahetuseti oma maakodus, mitmed inimesed on kaotanud lootuse probleemidele lahendust leida ja lahkuvad oma kodudest ning on inimesi, kes ei ole probleemide tõttu saanud oma kodu kasutama hakatagi. Suur-Karja tn 4 elanikud on andnud teada, et nad ei saa oma kortereid müra tõttu kasutada, välja üürida ega müüa. Korralduses sätestatud piirangute kellaajad ei ühti ligilähedaseltki nn ametliku öörahu kellaaegadega (

§ 56). 3.10.

Haldusmenetlus algatati 15 ettevõtja suhtes, mis tegutsevad kaebajate lähipiirkonnas. Lisaks koguti andmed kaebajate tegevuspiirkonna ja sellest veidi eemal (Väike-Karja tn, Müürivahe tn, Sauna ja Vene tn, Raekoja plats) veel kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja kohta. Seega kaaluti korralduse kehtestamisel põhjalikult, millised on enim probleemsed müügikohad, millede tegevusele piirangute seadmine on vältimatult vajalik. Korralduses esitati kaalutlused nende ettevõtjate suhtes, kellele otsustati ettekirjutus teha. Korralduses nimetamata ettevõtjate müügikohtade osas kaalutluste esitamine väljunuks korralduse piiridest. Siiski otsustati eraldi välja tuua Club Hollywoodi suhtes läbiviidud haldusmenetluse asjaolud. Kaebajate vahetuses läheduses asuvast Casanova Clubi tegevusest ei lähtu mõjutusi avalikku ruumi, kuna klubisse sisenemisel tuleb osta pilet, mis väljumisel kaotab kehtivuse. Klubi uksest ei toimu inimeste voorimist tänavale ja tagasi striptiisiklubi äriga kaasneva tegevuse eripärast johtuvalt. Piirangute kehtestamisel sai määravaks PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused. Samalaadsete probleemide tõusetumisel teiste ettevõtjate tegevusest lähtuvalt algatatakse haldusmenetlus ka nende suhtes. Nö igaks juhuks piirangute rakendamine ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu samalaadset mõju avalikku ruumi, piirkonna elanikele ja piirkonnas viibivatele isikutele, ei ole võrdse kohtlemise argumendil põhjendatud. 11

(25)3-15-2857 3.
  1. Teiste isikute õigusi häirivale majandustegevusele piirangute seadmist on pidanud võimalikuks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium. 3.
  2. Riigil saamata jääv maksutulu, kaebajate töötajate võimalik töökohavahetus või ümberkorraldus päevasele ajale ja turismi edendamine sellisel kujul, nagu seda viljelevad kaebajad, ei ole argumendid, mis kaaluks üles korralduse preambulis nimetatud eesmärgid. Keegi ei saa maksutulu tasumise argumendil õigustada avaliku korra ja kaupleja kohustuste rikkumisi. Makse tasuvad ka kohalikud elanikud ja teised piirkonna ettevõtjad, kelle õigusi ja huve kaebajate tegevus rikub.
  3. PPA arvates on vaidlusalune korraldus nii sisuliselt kui vormiliselt õiguspärane. Põhjendused: 4.
  4. Statistika järgi on süütegude arv Suur-Karja tn kordades suurem kui mujal vanalinnas. Kuritegevuse taset on õnnestunud Suur-Karja tn alla suruda vaid väga suurte jõupingutustega. Püsivalt ei ole PPA-l võimalik taolisi jõude vaid selles piirkonnas rakendada, kuna kannatama hakkavad teised piirkonnad. Statistika näitab, et kui mitmekordistati politseilise sihtsuunitlusega tegevuste arvu Suur-Karja tn, hakkas kasvama kuritegevus Viru tn. Sihtsuunitlusega reide Suur-Karja tn on
  5. a tehtud 28, s.o 4 korda rohkem kui
  6. a, kusjuures osa reide on tehtud ületundide arvelt. Alates
  7. a novembrist on vanalinnas nädalavahetuste öösel välja pandud 2 jalgsipatrulli, et ennetada süütegusid. Üks reid maksab normtööaja piires 1505,21 eurot ning ületundide arvelt 2076,76 eurot. Kokku on
  8. a kulutatud reididele 41 993,21 eurot. Seega kaasnevad baaride tegevusega riigile lisakulud. 4.
  9. Kellaajaliselt pannakse enim süütegusid toime kl 22.00–06.00, seejuures pannakse kl 00.00–06.00 toime 71% kehalise väärkohtlemise süütegusid ja 60% röövimisi. Enim kuritegusid pannakse toime laupäeval, selle järgnevad pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kl 01.00–04.
  10. Enim väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja neljapäev. Ajaliselt domineerib periood reedel kl 19.00 kuni laupäeval kl 04.00, neljapäeval kl 19.00 kuni reedel 02.00 ja laupäeval kl 22.00 kuni pühapäeval kl 04.
  12. a jõustunud seaduse muudatuse tõttu on kuritegude arv olnud languses, kuid tõusnud on väärtegude arv, mistõttu on süütegude koguarv jäänud samale tasemele. 4.
  13. Korralduses nimetatud Suur-Karja tn baaride ja õigusrikkumiste vahel esineb seos. Baarid ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud põhjustavad piirkonnas müra, mis häirib teisi isikuid. Baarides on alkohol öö läbi kättesaadav, millega kaasneb alkoholi liigtarbimine ja purjus inimeste suur kontsentratsioon piirkonnas. See omakorda soodustab rohkearvuliste õigusrikkumiste toimepanemist, mida kinnitab politseis registreeritud õigusrikkumiste arv. Kui alkohol ei oleks sellisel määral kättesaadav ning baarid peaksid lõpetama teatud kellaajast meelelahutuse ja muusika edastamise, siis lahkuksid inimesed tänavalt ja väheneks piirkonnas viibivate inimeste arv, õigusrikkumiste hulk ja müra ning olukord baaris ja tänaval muutuks rahulikumaks. Seetõttu on tegutsemise piirangud, sh alkoholi jaemüügi osas, igati õigustatud. 4.
  14. Kaebajate tegevusega seonduvad probleemid on kestnud juba aastaid. Kaebajad ei soovi oma tegevust ümber korraldada, sest joobes isikute arv piirkonnas on nende klientide arvuga korrelatsioonis. Avaliku korra rikkumised Suur-Karja tn on ilmselgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides pakutava alkohoolse joogi ja baaride tegevuskontseptsioonidega, mis on orienteeritud alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni. Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad piirkonnas elavad ja viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus. 12
(25)3-15-2857 4.5. Ettevõtlusvabadus ei hõlma õigust korraldada oma tegevus sellisel viisil, et sellega kaasnevad negatiivsed mõjud jäävad korrakaitseorganite kanda.

§ 15lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutavad kaebajad.

Baarid on kohustatud korraldama oma majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate isikute huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12). Probleemi lahendamine peab algama baaride tegevuse muutumisest, mida ei saa teha politsei. Baaride tegevus ei tohi teisi isikuid häirida olenemata politsei sekkumisest. 4.

  1. PPA on osalenud mitmetel kohtumistel linnavalitsuses, kus osalesid ka baaride pidajad ja ümberkaudsed elanikud. Kohtumistel selgitati avaliku korra probleemide olemust ja põhjuseid. Kohtumistel lepiti kokku meetmetes, mida ettevõtjad peaksid rakendama. Mõningaid samme on baarid astunud (turvafirma kasutamine). Sellegipoolest on õigusrikkumiste arv murettekitavalt suur. Tallinna linn on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Kaebajatele on antud aastaid võimalusi rakendada vabatahtlikult erinevaid meetmeid, mis hoiaksid ära õigusrikkumised avalikus kohus ja teiste isikute häirimise. Korraldusest nähtub, et linnavalitsus on rakendanud meetmeid järk-järgult rangemate ja tõhusamate suunas, säilitades samal ajal kaebajatele võimaluse kõiki abinõusid ennetada. Korralduses rakendatavad meetmed on vajalikud ja aitavad kaasa piirkonna probleemide lahendamisele. 4.
  2. Korralduses on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Hollywood jääb küll probleemsesse piirkonda, kuid klubi tegevusega seotud eripärast tulenevalt (pilet) mõjutab tema tegevus teisi isikuid vähemal määral. Klubi meeskond suudab hoida ära suuremad õigusrikkumised avalikus ruumis, mistõttu ei ole klubi tegevusele piirangute seadmine hetkel vajalik. Teiste lähipiirkonna müügikohtadega ei ole PPA-l sarnaseid probleeme olnud. Samuti ei saa rakendada piiranguid ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu samalaadset mõju avalikku ruumi ja piirkonna elanikele. PPA-le teadaolevalt ei ole ühegi teise vanalinna müügikohaga seotud sedavõrd suuri probleeme, mistõttu ei ole kõigile vanalinnas tegutsevatele ettevõtjatele piirangute seadmine mõistlik. 4.
  3. PPA saatis 29.11.2013 kirjaga Tallinna linnale uuringute tulemused, mille kohaselt on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade muutus mõjutab oluliselt piirkonna vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on need suunatud alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes isikute piirkonnast lahkumisele, mis annavad avaliku korra mõttes sama efekti. 4.
  4. Korralduses kehtestatud kellaajad arvestavad nii kaebajate kui elanike huvidega. Võrreldes korralduse ettekirjutuste kellaaegu

§ 56lg 2 kellaaegadega, on rakendatud meetmed pigem leebed.

KOHTU PÕHJENDUSED Haldusakti tühisuse tuvastamise nõue 5. Kaebajad heidavad ette põhjenduste esitamist korraldusest eraldiseisvas seletuskirjas. HMS § 56 lg 1 ls 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei tule HMS-st nõuet, et haldusakti põhjendus peab olema alati haldusaktis endas ja et vaid erandina võib selle esitada muus dokumendis. Kuigi antud juhul ei oleks olnud takistusi põhjenduste esitamiseks haldusaktis endas, sest resolutsiooni ja põhjenduste selge eristamise korral ei oleks kannatanud haldusaktist arusaadavus ega selle selgus, ei saa nii mahuka põhjenduse esitamist eraldi dokumendis pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Korralduses on viidatud seletuskirjas esitatud põhjendustele ja seletuskirja ülaosas on viide korraldusele, seega on selge seos korralduse ja selle seletuskirja vahel. Nii korraldus kui selle seletuskiri toimetati kaebajatele kätte, seega oli 13

(25)3-15-2857 kaebajatel võimalik üheaegselt tutvuda nii korralduse kui ka selle põhjendustega ja mõista korralduse andmise põhjusi. Korralduses endas on välja toodud põhimotiivid. Seejuures olid kaebajad nii haldusmenetluse eelsest ajast ja ka haldusmenetluses teadlikud korralduse andmise põhjustest, seega ei saa kuidagi väita, et nad ei tea korralduse andmise põhjusi ega mõista neid.
  1. Kaebajad leiavad, et kuna seletuskirjal puudub pädeva ametniku allkiri, siis on kogu haldusakt tühine. HMS § 55 lg 4 järgi märgitakse kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. HMS § 63 lg 2 p 3 järgi on haldusakt tühine, seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Antud juhul on haldusaktiks HMS § 51 lg 1 tähenduses linnavalitsuse korraldus, millega pandi kaebajatele teatud kohustused. Kaebajad ei ole seadnud kahtluse alla, et haldusakti on allkirjastanud selleks õigust omanud isikud (KOKS § 31 lg 6). Eraldi vormistatud seletuskirjale HMS mingeid vorminõudeid, sh allkirjastamise osas, ette ei näe, seega võib see jääda ka allkirjastamata. Seletuskirjal allkirja puudumine või ebaõige isiku allkiri ei muuda korralduse enda õiguspärasust. Kuna korralduses endas on toodud selle andmise põhimotiivid ning kohtupraktikas on lubatud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-129-12), siis saaks korraldus eksisteerida ka ilma seletuskirjata. Järelikult on kaebajate viide HMS § 63 lg-le 3 asjakohatu olenemata sellest, kui mahuka osa seletuskiri korralduse endaga võrreldes moodustab.
  2. Kaebajad heidavad ette ka korralduse resolutsiooni ebaselgust. Kuna haldusakti resolutsiooniga määratakse kindlaks isiku õigused ja kohustused (HMS § 60 lg 2 ls 2), siis peab see olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kohtu hinnangul ei esine korralduse resolutsioonis selliseid puudusi, mis muudaksid resolutsioonist arusaamise võimatuks või oluliselt raskendatuks. Resolutsiooni p 2 esimene lause ei ole jäänud poolikuks, vaid kohustab resolutsiooni p-s 1 nimetatud isikuid viima oma tegevuse oma müügikohtades kooskõlla õigusaktides sätestatud majandustegevuse nõuetega. Selleks tuleb neil lõpetada teatud kellaajast alkohoolse joogi müük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi pakkumine. Nimetatud tegevus tuli lõpetada hiljemalt 20.11.2015 (resolutsiooni p 3). Resolutsiooni p 4 määrab kindlaks sunniraha juhuks, kui korralduse adressaadid ei täida kohustust korralduses toodud tähtajaks vabatahtlikult. Kui ka sunniraha ei sunni korralduse adressaate kohustust täitma, peatab vastustaja ise alates 04.12.2015 korralduse adressaatide majandustegevuse osaliselt, st teatud kellaajast alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise osas. Majandustegevus peatatakse kas kuni rikkumise (s.o teisi isikuid häiriv majandustegevus) kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni. Majandustegevuse keelamist ei ole korralduse resolutsioonis mainitud, kuid sellele on viidatud korralduse seletuskirjas. Samuti on korralduse resolutsiooni p-s 5 tehtud viide MsüS § 43 lg 1 p-le 1, mis sellise tagajärje ette näeb. Korralduses ei ole määratud selle lõpptähtaega. Resolutsiooni p 3 tähistab tähtaega, mil öine alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusteenuse pakkumine tuleb lõpetada, kuid ei tähista aega, pärast mida on kaebajatel võimalik oma endise tegevusega samamoodi jätkata. Seega kehtib resolutsiooni p 2 seni, kuni vastustaja ise korralduse kehtetuks tunnistab (HMS 61 lg 2). Kaebajatel on õigus taotleda piirangute lõpetamist, kui nad suudavad vastustajat veenda, et nende poolt rakendatavate meetmete tõttu ei riku nende majandustegevus öisel ajal enam avalikku korda ja teiste isikute õigusi. Korralduse resolutsiooni p-s 7 toodud tähtaeg (20.03.2016) tähistab aega, milleni kaebajate majandustegevus on maksimaalselt peatatud. Pärast seda tuleb vastustajal otsustada, kas kaebajate kasutusele võetud meetmed võimaldavad neil jätkata majandustegevuse osutamist avalikku korda ja teiste isikute õigusi rikkumata või tuleb kaebajate majandustegevus keelata. Kui kaebajate kasutusele võetavad meetmed on avaliku korra tagamiseks piisavad, võib vastustaja taastada nende majandustegevuse ka varem. Nimetatud kuupäev ei tähista aega, mil kaebajad võivad oma senise majandustegevusega 14
(25)3-15-2857 endisel viisil jätkata. Ettevõtjal on alati õigusaktidest tulenev kohustus korraldada oma majandustegevus selliselt, et see ei häiriks teisi isikuid. Mõiste “avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni” tähistab olukorda, kus vastustajal puudub enam vajadus sekkuda avaliku korra tagamise eesmärgil kaebajate tegevusse. Mõiste “majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni” tähistab olukorda, kus kaebajate majandustegevus ei riku enam oluliselt majandustegevuse nõudeid ega ohusta oluliselt avalikku korda või teiste isikute õigusi. Resolutsioon on küll pikk, sisaldab mitmeid erisätteid ja tähtaegu, kuid on sellele vaatamata piisavalt selgelt arusaadav ja täidetav (HMS § 63 lg 2 p 5). 8. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusaluses korralduses ei esine puudusi, mis muudaksid korralduse tühiseks. Haldusakti tühistamise nõue 9. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 10. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (

§ 4lg 1).

Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (

§ 5lg 1).

Suur-Karja tn on avalik koht

§ 54

tähenduses.

§ 55

lg 1 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (

§ 56lg 1).

Käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest (

§ 57). Kaub

TS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõuetega MsüS § 6 lg 1 tähenduses ning ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste isikute õigusi rikkuva ettevõtja majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus oma territooriumil (

§ 571p 2, Msü

S § 7 p 4, KaubTS § 21 lg 3), kellel on

§ 28

lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (vt ka MsüS § 68). Majandushaldusasutus võib ettevõtjal või ettevõtjaga seotud isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu keelata majandustegevuse (MsüS § 36 lg 1), kuid enne majandustegevuse keelamist teeb majandushaldusasutus ettevõtjale ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuetega kooskõlla viia (MsüS § 42). MsüS § 43 lg 1 p 1 järgi võib majandushaldusasutus ettevõtja majandustegevuse osaliselt või täielikult peatada majandustegevuse nõude olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise otsustamiseni. Majandustegevuse või tegevusloa peatamise ulatus märgitakse peatamise otsuses (MsüS § 43 lg 3). 11. Kohus kontrollib järgnevalt: - milline on tegelik olukord Suur-Karja tn; kuidas, kelle ja milliseid õigusi rikutakse ja kas kaebajad vastutava selle eest; 15

(25)3-15-2857 - kas vastustaja on pädev haldusorgan ning kas kohaldatud meetmed on lubatavad ja proportsionaalsed; kas vastustaja on teostanud kaalumist õiguspäraselt; kas kaebajate suhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet; kas kaebajad oli menetlusse kaasatud. Vorminõudeid kontrollis kohus eespool.
  1. Korraldusest ja selle seletuskirjast nähtuvalt heidetakse korralduse adressaatidele ette öist lärmi, mida tekitavad nii korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades lastava muusikaga kui ka korralduse adressaatide kliendid, kes tänaval lärmavad. Selline lärm rikub nii vaidlusaluses piirkonnas elavate kui ka seal asuvates majutusasutustes viibivate isikute õigusi ja huve, sh õigust öörahule ja selle kaudu ka kinnisvara väärtust ja selle kasutamise võimalusi, lisaks teiste ettevõtjate majandustegevust. Korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid ja korralduse adressaadid ei koristada nende järelt piisavalt. Korralduse adressaatide klientidel puudub joobe tõttu enesekontroll, nad ei suuda käituda normikohaselt, satuvad kergesti konfliktidesse ja ohustavad lisaks teistele meelelahutusasutuste klientidele ka muid isikuid, kes piirkonnas liiguvad, sh piirkonna elanikke. Lisaks füüsilise vägivalla süütegudele on suur ka varguste toimepanemine nii joobes isikute poolt kui ka nende suhtes. Samuti heidetakse ette seda, et öine alkoholimüük ja meelelahutuse pakkumine, millega kaasneb suurte hulkade joobes isikute tänavatel lärmamine ja tänavate reostamine, ei ole kooskõlas muinsuskaitseliste eesmärkidega, sh eesmärgiga tagada muinsuskaitsealal elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Öine tänavamelu ja oht turvalisusele vähendavad Tallinna vanalinna väärtust turismikohana. Kaebajad ei eita, et neil lasub kohustus korraldada oma ettevõtlust selliselt, et see ei rikuks avalikku korda ega teiste isikute õigusi, kuid leiavad, et nemad ei olegi sellist nõuet rikkunud. Nende muusika ei häiri kedagi, nemad ei müü alkoholi liigses joobes isikutele, koristavad oma maja ümbrust ja nende palgatud turvaettevõte valvab oma pädevuse piires korda tänaval. Kaebajatel puuduvad võimalused tänaval olevate isikute ohjeldamiseks. Pealgi ei ole tõendatud, et tänaval lärmavad ja tänavat reostavad isikud on just kaebajate kliendid. Seda enam, et tänavat kasutatakse peamise transiittänavana vanalinna sisenemiseks ja sealt väljumiseks.
  2. Esitatud tõenditest ei nähtu tõepoolest, et kaebajate baarides mängitav muusika häiriks avalikku korda sama palju kui teiste korralduse adressaatide baarides mängitav muusika või tänavatel olevate isikute lärm. Kaebajad selgitavad, et Väikese Laboriga samas majas ei asu eluruume. Suure Laboriga asub samas majas Old Town Maestro’s hotell, mille omanik ei ole kaebajatele mingeid etteheiteid teinud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad S. A. ja A. M., kes elavad Suur-Karja tn 4, kinnitasid, et Laborites mängitav muusika nende korteritesse ei kostu, nendel on probleeme nendega samas majas asuvatest baaridest kostuva muusikaga. Ka Tripadvisori ja Booking.com veebilehtedelt nähtub, et Old Town Maestro’s hotelli külastajad kurdavad pigem tänavalt kostuva müra üle. Samas on mõned külastajad teinud etteheiteid ka baaridest kostuva muusika kohta. Tunnistajana üle kuulatud V. K., kes elab Väikese Labori kõrvalmajas, kurdab aeg-ajalt läbi seinte kostuvat müra. A. M. selgitas, et mh Labori baaridel on kombeks hoida soojemal ajal või suurema rahvahulga korral välisust lahti, mistõttu kostab baarides mängitav muusika ka tänavale. Eeltoodust võib järeldada, et ka kaebajate baarides lastav muusika häirib mingil määral elanikke ja piirkonnas viibivaid isikuid.
  3. Suurimaks probleemiks on aga tänaval olevate isikute põhjustatav lärm. Külmemate ilmade korral peamiselt nädalavahetuseti, soojemal ajal aga pea igapäev seisab Suur-Karja tn baaride ees suur hulka inimesi, kes kas joobe tõttu, üksteisest ülerääkimise vajadusest, baarides lastava muusikataseme tõttu harjumusest või kaugemal seisvate isikutega suhtlemisel karjuvad. Kuna 16
(25)3-15-2857 Suur-Karja tn on palju üksteise kõrval olevaid ja varahommikuste tundideni lahti olevaid baare, siis koguneb sellele tänavale sadu inimesi, kelle hääled koosmõjus põhjustavad paratamatult lärmi. Vastustaja esitatud videotelt on näha, et tänaval seisavad suurte hulkadena baaride külastajad, kes on tulnud tänavale kas suitsetama või juttu rääkima. Inimestel, kes kasutavad Suur-Karja tn transiittänavana, ei ole vajadust sellel tänaval lihtsalt seista ja lärmata. Kohus ei välista, et Suur-Karja tn kasutatakse ka vanalinna minekuks ja sealt tulekuks, seda enam, et Suur-Karja tn otsas on taksopeatus, kuid see ei muuda asjaolu, et lärmi tekitavad öö läbi sellel tänaval just baaride enda kliendid. Kui ka mõni mujalt tulev inimene jääb baaride ette teistega suhtlema, siis on see igal juhul tingitud baaride ees seisvatest klientidest. Kui baaride kliente tänaval ei oleks, poleks ka tänavat läbivatel isikutel põhjust tänavale seisma ja karjuma jääda. 15. Sellist tänavalt kostuvat ja läbi suletud akende tulevat lärmi on tunnistanud nii kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, haldusmenetluses oma seisukohad esitanud Barons hotelli ja Savoy hotelli töötajad kui ka nende hotellide ja Old Town Maestro’s hotelli külastajad reisifoorumites Tripadvisor ja Booking.com. Ka kohtuistungil üle kuulatud turvatöötaja V. N. kinnitas, et inimesed lärmavad tänaval, kuid sinna ei ole midagi parata. Lisaks on elanikud selgitanud, et vanalinna majad on vanad ja neis puudub sundventilatsioon, mistõttu tuleb tubade tuulutamiseks avada aknad. See omakorda suurendab tuppa kostuvat mürataset.

§ 57

järgi lähtutakse käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Seega ei ole oluline, kas väidetavad müramõõtmised toimusid õigete seadmetega ja selleks pädevate isikute poolt ning kas ja kui palju mõõdetud müratase ületas lubatavat. Suur-Karja tn elanikud ja hotellides viibivad isikud on kinnitanud korduvalt, et tänavalt tulev lärm ei võimalda kuni hommikuni uinuda ja häirib oluliselt. See, et hotellid pakuvad nö tavavarustusena klientidele ka kõrvatroppe, näitab probleemi olemasolu ja suurust. Mujal hotellides seda tavapäraselt ei tehta. Nimetatud hotelle külastanud isikud on soovitanud reisifoorumites kerge unega inimestel neid hotelle mitte külastada või küsida hoovipoolseid ja kõrgemal korrusel asuvaid tube, mis on vaiksemad. Barons hotelli ja Savoy hotelli töötajad selgitavad, et on olnud sunnitud klientidele magamata öid kompenseerima või tuba vahetama või külastajaid teistesse hotellidesse ümber paigutama. Mürataset on kuulda vastustaja esitatud videotelt. Lisaks kinnitavad lärmi olemasolu Vanalinna Seltsi liikmed, kes on käinud Suur-Karja tn öise olukorraga tutvumas, ning politseiametnikud, kes peavad tänaval esineva suure kuritegevuse ja korrarikkumiste arvu tõttu sageli kohapeal viibima. Samuti on vastustaja kinnitanud, et on käinud ise öösiti mitmel korral kohapeal olukorraga tutvumas ja teinud korralduse just tegelikest asjaoludest lähtudes. See, et suhteliselt kitsal tänaval sadade kaupa suitsetavad, alkoholi tarbivad, juttu rääkivad, kaklevad ja nädalavahetuse meelelahutust nautivad ülemeelikud isikud põhjustavad tänaval lärmi, on ka eluliselt usutav. Kaebajate esitatud fotod

  1. a jaanuarist, mis peavad tõendama, et tegelikult ei ole tänavatel sedavõrd suuri rahvahulki, kui vastustaja väidab, ei lükka ümber eelnimetatud teisi tõendid. Teadaolevalt olid jaanuaris külmad ilmad ja kõik tunnistajad on kinnitanud, et külmematel perioodidel on tänavatel vaiksem. Esitatud fotod ei tõenda, et samasugune olukord valitseb tänavatel ka soojematel aegadel. Samas on ka esitatud fotodelt näha, et nädalavahetuseti koguneb tänavatele suur hulk inimesi, sealjuures külmadele ilmadele vaatamata.
  2. Old Town Maestro’s hotelli juhtiva M. S. selgitused, mille kohaselt ei häiri kaebajate tegevus hotelli külastajaid, ei ole eeltoodud tõenditega kooskõlas ja on ebausutavad. Hotelli külastajad on ise reisifoorumites, sh Booking.com foorumis, millesse jäetud kommentaare M. S. peab kõige usaldusväärsemaks, selgelt kurtnud tänavalt kostuva müra üle. Müra üle on kurdetud ka Tripadvisoris, millesse jäetud kommentaaridega teised hotellid arvestavad. Tunnistaja A. M. selgitas, et käis Vanalinna Seltsi liikmena hotellide administraatorite ja manageridega vestlemas ning need kinnitasid, et hotellidel on probleeme öise tänavamüraga. Sama on hotellid kinnitanud vastustajale saadetud kaebustes. Kuna ka elanikud kurdavad 17

(25)3-15-2857 tänavamüra üle, siis on hotelli külaliste poolt reisifoorumitesse jäetud kommentaarid usutavad. Kaebajate väide, et need kommentaarid võidi jätta hotellide konkurentide poolt, ei ole usutav juba sellepärast, et hotelle ja nende töötajaid on samades kommentaarides muus osas kiidetud. M. S. kas ei ole kursis hotelli külastajate tegelike probleemidega või ei hooli neist. Kuna tegemist on väikese hotelliga (23 tuba1), mis asub vanalinna keskel kõigi vaatamisväärsuste läheduses, siis ei pruugi hotellil lärmile vaatama olla olulisi probleeme klientide leidmisega ja hotelli täituvusel, mis on M. S. väitel üle 80%, ei pruugi olla määravat tähendust. M. S. ise ei ole juba 5 aastat öösiti vanalinna sattunud, seega ei ole ta Suur-Karja tn valitsevat tegelikku olukorda ise näinud. Hotelli töötajad võivad võtta sellist olukorda paratamatusena ja lärmiga seotud klientide muredest juhtkonnale ette mitte kanda. Kohtul puuduvad teadmised, millised olid kaebajatele eelnenud üürnikud, seetõttu puudub võrdlusmoment. Kui teised üürnikud häirisid hotelli kliente enam, siis võib-olla on hotelli pidajal põhjust kaebajaid samas majas enam sallida kui teisi. Ehk on hotelli pidajal kaebajatega seoses ka muid majanduslikke huve (üüri korrapärane tasumine, vara mitte lõhkumine vms), mis lubab tal kaebajate tegevusest lähtuvatele mõjudele läbi sõrmede vaadata. M. S. selgituste ebausutavust näitab ka see, et SuurKarja tn ühes otsas olev Baronsi hotell (Suur-Karja tn 7/Väike-Karja tn 2) ja teises otsas olev Savoy hotell (Suur-Karja tn 17-19) kurdavad tänavalt kostuva lärmi üle, samas nende vahele ja sündmustiku keskele jääva hotelli (Suur-Karja tn 10) juhina väidab M. S., et tema hotelli klientidel mingeid probleeme ei ole. Paratamatult peavad vähemalt osad Baronsi ja Savoy hotellide ees lärmavad inimesed läbima ka Old Town Maestro’s hotelli esist ja pole põhjust arvata, et Old Town Maestro’s hotelli ees käituvad nad teisiti kui mujal. 17. Ebausutav on kaebajate väide, et tegemist ei ole tema klientidega. Kaebajad on ise tunnistanud, et Suur Labor vajaks suuremat suitsuruumi ja Väikeses Laboris ei ole üldse suitsuruumi, seega tulevad paljud tema kliendid tänavale suitsetama. Ka videotest on näha, et isikud seisvad tänaval mh kaebajate baaride eest – osad suitsetavad, osad räägivad juttu ja osad ootavad sissepääsu. Kaebajad ei ole põhjendanud, mille poolest erinevad nende peetavad meelelahutusasutused muudest sellel tänaval asuvatest meelelahutusasutustest ja nende kliendid teiste baaride klientidest, mis võimaldaks järeldada, et tänaval lärmavad kliendid ei ole kindlasti nende omad. Kaebaja majandustegevuseks on sarnaselt teistele samal tänaval tegutsevatele meelelahutusasutustele müüa hommikuni alkohoolseid jooke. Asjaolu, et alkoholi serveeritakse teistsugustes klaasides, ei muuda kuidagi nende majandustegevuse olemust ega sellega kaasnevaid tagajärgi. Vastustaja esitatud seisukohtadest ja kaebajate reklaamidest nähtub, et erinevate allahindluste ja pakkumistega püütakse leida võimalikult palju kliente ja saavutada võimalikult suurt käivet. Seega ei viljele kaebajad kultuurset ja vastutustundlikku alkoholi tarbimist. Üldteadaolevalt ei ole Eesti ühiskond alkoholi tarbimisel kultuurne. PPA on kinnitanud, et on saanud kutseid kõigi Suur-Karja tn meelelahutusasutustega seoses. Olenemata sellest, kas klientidel lubatakse alkoholiga baari siseneda või sealt väljuda, ei tehta neile alkoholi ostmisel takistusi, v.a juhul, kui kliendil on juba ilmselged joobe tunnused. Põhjendamatu on nõuda, et vastustaja peaks enne ettekirjutuse tegemist tuvastama, millise konkreetse baari kliendid tänaval kõige enam karjuvad ja korda rikuvad. See ei oleks tänaval asuvate isikute puhul võimalik, seda enam, et baaride läheduse tõttu võivad osad kliendid liikuda ka ühest baarist teise. Vaieldamatult annavad ka kaebajad oma klientide kaudu oma osa tänaval toimuvatesse korrarikkumistesse. Baaride rohkus ja klientide paljusus suhteliselt lühikesel tänavalõigul ainult võimendab tänavamüra. Üldteadaolevalt ei häiri konkreetse maja ees tekkiv lärm vaid selle konkreetse maja elanikke, vaid lärm kandub edasi ka läheduses olevate majadeni, häirides ka nende elanikke. Kuigi Laboritega samas majas ei ole väidetavalt eluruume, on eluruumid nende läheduses. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate arvamus, et nende baaridest kaugemal asuvate Savoy ja Baronsi hotellide ees lärmavad isikud ei ole nende 1 http://www.maestrohotel.ee/et/. 18
(25)3-15-2857 kliendid. Ilmselgelt peavad ka kaebajate kliendid mingit teed pidi vanalinnast lahkuma ja ühe või teise hotelli eest mööduma. Kuna Savoy hotelli ees on taksopeatus, võib arvata, et osa Savoy hotelli ees lärmavatest isikutest on kaebajate kliendid, kes lähevad takso peale või ootavad taksot.
  1. Lisaks tänaval olevale lärmile on tõsiseid probleeme ka tänavate heakorraga. Tänavate reostust kinnitavad nii tunnistajad, vastustaja esitatud videod, Tänavapuhastuse AS haldusmenetluses esitatud selgitus ja Vanalinna Seltsi mitmed kirjad linnavalitsusele. Kuna sarnast reostamist ei toimu päevasel ajal, on heakorrarikkumised seotud öise alkoholimüügi ja inimeste joobesolekuga, seega otseselt kaebajate majandustegevusega. Kaebajad selgitasid, et on paigutanud Laborite juurde suured prügikastid. Nende töötajad koristavad igal öösel ja hommikul baaride esist kõnniteed ja tänavasillutist. Selline tegevus on kooskõlas ettevõtja hoolsuskohustusega. Paraku ei piirdu klientide heakorrarikkumised vaid baariesise tänavaga. Arusaadavalt ei saa kaebajatelt nõuda, et nad iga kliendi järgi käiks ja kõiki linnatänavaid omal jõul koristaks, kuid klientidele alkoholi pakkumine seni, kuni nad ei suuda enam adekvaatselt käituda, on kaebajate vastutusalas.
  2. PPA esitatud statistikat vaadates pannakse Suur-Karja tn vanalinna teiste tänavatega võrreldes kõige enam toime süütegusid. Kõige enam pannakse süütegusid toime just öisel ajal ja nädalavahetuseti. PPA selgituste kohaselt röövivad Suur-Karja tn toimuvad süüteod ja korrarikkumised liiga suurt politsei ressurssi, mille tulemusena kannatavad muud piirkonnad. Kuna politsei peab korda tagama ka mujal Tallinnas ja tegelema ka muude ülesannetega, siis on põhjendamatu eeldada, et politseipatrull peaks koguaeg seisma Suur-Karja tn, et seal korda valvata. Vaadates süütegude toimepanemise statistikat nii tänavate kui kellaajalises lõikes, nähtub selge seos süütegude arvu suurenemise ja Suur-Karja tn baaride öise alkoholimüügi vahel. Kui Suur-Karja tn baarid suletaks varem, jääks suurem osa hilisemal kellaajal toimuvaid süütegusid toimumata, sest tänaval ei oleks enam sellisel hulgal inimesi, kes võiksid või kelle suhtes võidakse süütegusid toime panna. PPA on viidanud oma kirjades linnavalitsusele mitmetele välismaal tehtud uuringutele, millega on tõestatud, et baaride lahtiolekuaegade lühendamine on korrelatsioonis kuritegevuse vähenemisega.
  3. Kaebajad heidavad vastustajale ette vanadele, st enne praegust haldusmenetlust kogutud, tõenditele tuginemist, mis ei saa olla enam asjakohased, sest kaebajad on võtnud tarvitusele mitmeid meetmeid olukorra parandamiseks. Kaebajate sõnul on nad palganud baaris sees ja tänaval korda hoidma turvaettevõtja ja paigaldanud kaamerad, paigutanud baaride uste juurde prügikastid ja palganud koristaja, kes baaride esist kõnniteed ja tänavasillutist koristab. Kohtu arvates on nimetatud meetmed küll vajalikud, kuid mitte piisavad. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja V. N. kinnitas ise, et tal puuduvad õigused ja võimalused tänaval korda tagada. Kaklusi püütakse lahutada hea sõna või käe vahele panemisega, mis on joobes isikute bravuuri arvestades suure tõenäosusega ebapiisav. Kannatanu soovil kutsutakse kohale politsei, kuid selleks ajaks on korrarikkumine juba aset leidnud. Turvatöötajal puuduvad võimalused lärmavate isikute korralekutsumiseks. Võimalik on vaid juhtida nende tähelepanu elanike öörahule, kuid ilmselgelt see linna pidutsema tulnud isikuid ei huvita, nagu on näha ka vastustaja esitatud Postimehe videointervjuust. Ka politsei sage kohalolu Suur-Karja tn pole suutnud olukorda parandada. Kaamerate paigutamine saab aidata kaasa süüteo toimepanemise asjaolude hilisemale tuvastamisele, kuid mitte süütegude ja korrarikkumiste ärahoidmisele. Koristajad hoiavad korda küll baaride ees, kuid mitte natuke kaugemal, kus kliendid samuti tänavaid reostavad. Teiste majade omanikud on pidanud oma jõu ja kuludega baaride öise tegevuse tagajärgi koristama. Vastustaja on esitanud
  4. a suvel tehtud videod, kust on näha Laborite ees tänaval seisvad suured inimmassid ning kuulda nende põhjustatavat lärmi ja karjumist. Lärmi jätkuvat häirivust on kinnitanud ka elanikest ja Vanalinna Seltsi liikmetest tunnistajad. PPA kinnitas, et turvaettevõtja palkamine on olukorda veidi leevendanud, kuid 19
(25)3-15-2857 olukord ei ole siiani rahuldav. Vastustaja ametnik on käinud ise haldusmenetluse ajal mitmel korral tegeliku olukorraga öisel Suur-Karja tn tutvumas. Ka reisifoorumitest nähtub haldusmenetluse ajal või hiljem tehtud postitusi öise häiriva lärmi kohta. Seega ei ole olukord varasemaga võrreldes oluliselt muutunud ja endiselt häiritakse piirkonnas elavaid ja viibivaid isikuid, järelikult on kaebajate etteheited vanadele tõenditele tuginemise kohta põhjendamatud. 21. Kuigi tänavatel ei lärma ja süütegusid ei pane toime kaebajad, on need rikkumised ilmselgelt kaebajate tegevuse tagajärg, kes peavad seetõttu ka vastutama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 11). Ilmselgelt tulevad inimesed öösiti Suur-Karja tn alkoholi tarbima ja öist meelelahutus nautima, mida pakuvad teiste hulgas ka kaebajad. Kui Suur-Karja tn ei müüdaks öösiti alkoholi, poleks inimestel põhjust sinna piirkonda koguneda, lärmata ning korrarikkumisi või süütegusid toime panna. Alkoholijoobe tõttu väheneb inimeste enesekontroll ning suureneb korrarikkumiste ja süütegude toimepanemise arv. Kuna rikkumised on seotud kaebajate majandustegevusega, siis on nad

§ 15

lg 1 järgi avaliku korra eest vastutavateks isikuteks, kellelt saab nõuda avaliku korra kaitseks meetmete kohaldamist (

§ 28lg 1). Nende tegevus kahjustab piirkonna elanike või seal viibivate isikute huve (Kaub

TS § 4 lg 1 p 12). Seega on korraldusega kaebajatele ettekirjutuse tegemine põhjendatud ja vajalik. 22. Korralduse adressaadid, sh kaebajad, rikuvad oma majandustegevusega piirkonna elanike öörahu, kodupuutumatust, turvalisust ja kahjustavad nende omandi väärtust, samuti teiste piirkonna ettevõtjate majandustegevust ja piirkonna heakorda. 23.

§ 56

lg-st 2 järeldub, et mujal kui avalikus kohas on õigus öörahule ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Seega on ka Suur-Karja tn elanikel õigus nimetatud aegadel öörahule, sest nad ei ela avalikus kohas

§ 54tähenduses.

Õigusaktid ei keela iseenesest majandustegevust öisel ajal, sh ka mitte alkoholi müüki kohapeal tarbimiseks (AS § 40 lg 2). Samas keelab

§ 56lg 1 tekitada avalikus kohas häirivat müra ja Kaub

TS § 4 lg 1 p 12 keelab kauba ja teenuse müügil kahjusta tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Öine alkoholimüük, toitlustus ja meelelahutusteenuse pakkumine Suur-Karja tn häirib lärmavate rahvahulkade ja toimepandavate korrarikkumiste tõttu piirkonna elanike ja seal viibivate isikute öörahu. Üldteadaolevalt vajavad inimesed und. Kestvad unerahu rikkumised tekitavad tervisehäireid, meeleolu langust ja vähendavad töövõimet. Seega rikutakse elanike õigust tervise kaitsele (PS § 28). Suur-Karja tn elanike selgitustest nähtuvalt on nad tänavatel tegutsevate meelelahutusasutuste tõttu pidanud kas oma kodudest ära kolima, ööd läbi üleval olema ja korduvalt politseile väljakutseid tegema või öösel magamiseks unerohtu kasutama. Suur-Karja tn ei ole määratud meelelahutuspiirkonnaks, kus võiks ööpäev läbi segamatult pidutseda. Tänaval on mitmeid elumaju, seega tuleb selles piirkonnas majandustegevuse korraldamisel arvestada ka elanike õigustega. Olenemata sellest, et tegemist on kesklinnaga, kuhu tavaliselt kogunetakse meelelahutust nautima, on ka seal elavatel isikutel sarnaselt igaühega õigus öisele unele ja tervise kaitsele. Kesklinna elanikud ei ole kohustatud taluma igaöist tänavatelt kostuvat lärmi, mis neil oma kodudes elada ja magada ei lase. Keegi ei ole kohustatud oma kodust selle pärast välja kolima, et ettevõtja soovib selles piirkonnas öösiti oma majandustegevust korraldada. Seejuures ei ole oluline, kas piirkonnas olid varem elanikud või meelelahutusasutused. Kui ka elanikud tulid piirkonda hiljem, on neil sellele vaatamata õigus öisele unele ja ettevõtjatel tuleb oma tegevuse korraldamisel eluruumide lähedusega arvestada. Kui nad ei suuda oma tegevust elanike huve arvestavalt korraldada, on majandushaldusasutusel võimalik sellist tegevust piirata. Elanike õigus öisele rahulikule unele ja tervise kaitsele on kaalukam ettevõtja soovist tegeleda tema valitud majandustegevusega. 20

(25)3-15-2857
  1. Rikutakse ka elanike kodu puutumatust (PS § 33). Põhiseaduse kommenteeritud väljaande2 kohaselt võivad kodu puutumatust riivata mh väljastpoolt tulevad elukvaliteeti häirivad tegurid. EIK on riiveks tunnistanud mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste (vt 09.12.1994 otsus asjas nr 16798/90: Lopez Ostra vs Hispaania; 19.02.1998 otsus asjas nr 14967/89: Guerra jt vs Itaalia). Kodu puutumatust võib riivata unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest (vt 16.02.2005 otsus asjas nr 4143/02: Moreno Gómez vs Hispaania). Piirkonna elanikud on haldusasja materjalidest nähtuvalt pidanud öise tänavalärmi tõttu oma kodudest ära kolima või pole saanud hakata oma kodu kasutamagi.
  2. Eelnevaga seoses on kahjustatud ka piirkonna kinnisvara väärtust. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on korterite väärtused kinnisvaraturul piirkonna lärmakuse tulemusel tunduvalt langenud, sest keegi ei soovi kolida eluruumi, mida tegelikult elamiseks kasutada ei saa. Korteri väärtuse langust on kinnitanud tunnistaja S. A. ja Suur-Karja tn 4-14 omaniku esindaja haldusmenetluses. Piirkonna probleeme arvestades on kinnisvara väärtuse langus ka eluliselt usutav.
  3. Samuti kujutavad öö läbi alkoholi tarbivad ülemeelikud kliendid ohtu piirkonna elanike ja seal viibivate isikute turvalisusele. PPA statistika näitab, et korrarikkumiste ja süütegude arv Suur-Karja tn on probleemselt suur. Praegusel juhul kulutatakse ebaproportsionaalselt suuri avalikke ressursse Tallinnas ühes väikeses piirkonnas korra tagamiseks.
  4. Suur-Karja tn baaride tegevuse tagajärjel rikutakse teiste samas piirkonnas tegutsevate ettevõtjate õigusi. Nii on piirkonna hotellide esindajad kinnitanud, et on kandnud tänavamürast tulenevalt reaalset kahju, kui on pidanud oma klientidele magamata öid kompenseerima või neid teisesse hotellidesse viima. Hotellide esindajate sõnul on nad kogunud kuulsus lärmaka piirkonna hotellidena ja mitmed reisibürood on lõpetanud nendega koostöö. Nii hotellid kui Suur-Karja tn 15/Müürivahe tn 11 kinnistu omanik on mitmel korral kandnud varalist kahju purustatud vitriinakende, fassaadi ja terrassi lõhkumise pärast. Reaalset kahju kannavad ka Suur-Karja tn eluruume üürile andvad isikud, kel on raske üürnikke leida ja kes peavad seetõttu laskma kortereid tühjana seista või neid alandatud hinnaga üürima. Kuigi ka nemad tegelevad majandustegevusega, ei riku nad oma majandustegevuse käigus kellegi teise õigusi, mistõttu väärivad nende õigused enam kaitset.
  5. Öise alkoholi ja meelelahutuse pakkumise otsene tagajärg on ka tänavate reostamine. Mitmed kinnistuomanikud on selgitanud, et on pidanud hommikuti oma maja esist koristama ning seinu, uksi või kangialuseid pesema. Selliste kaebajate majandustegevuse tagajärgede teiste isikute kanda jätmine ei ole millegagi õigustatud.
  6. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate tegevus ja sellega kaasnevad tagajärjed ei sobi kokku vanalinna kui UNESCO maailmapärandi kaitse ja muinsuskaitseliste eesmärkidega. Seda enam, et Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määruse nr 155 “Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” § 6 lg 2 p 5 järgi on muinsuskaitse eesmärgiks ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine, kaebajate majandustegevus avaldab aga eeltoodule hoopis vastupidist mõju – püsielanikud on hakanud piirkonnast lahkuma. Piirkonnaga seotud probleemid vähendavad vanalinna väärtust turismiobjektina ja avaldavad kindlasti negatiivset, mitte positiivset mõju turismile.
  7. Kohus leidis eespool, et avaliku korra rikkumiste korral on pädevaks majandushaldusasutuseks linnavalitsus, kel on õigus teha korra rikkumise eest vastutavale ettevõtjale ettekirjutus avaliku korra kaitsmiseks vajalike meetmete kohaldamiseks, vajadusel 2 Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2012, § 33 kommentaar nr
  8. 21
(25)3-15-2857 tema majandustegevuse peatamiseks või keelamiseks. Kuna eelloetletud rikkumised on seotud just öise alkoholimüügi, toitlustamise ja meelelahutusteenuse pakkumisega, siis oli nende tegevuste lõpetamise nõue teatud kellaajast asjakohane meede. Kui Suur-Karja tn ei ole võimalik teatud kellaajast enam alkoholi või süüa osta ja meelelahutust saada, siis lahkuvad sel eesmärgil sinna tulnud inimesed sellest piirkonnas, mille tulemusel väheneb tänavatel lärm ja korrarikkumiste arv. Kõigile sama piirkonna meelelahutusettevõtjatele sama kellaaja määramine toob küll korraga palju inimesi tänavale, kuid olukorras, kus neil pole seal enam midagi teha, pole põhjust arvata, et nad jäävad kuni hommikuni tänavale, vaid hajuvad eeldatavasti laiali. Korralduses toodud kellaaegadel ei ole inimesed eelduslikult veel nii suures joobes kui varahommikuse sulgemise ajal, seega võimaldab kohaldatud meede hoida ära ka mitmeid tänavareostusi ja konflikte. Kohaldatud meede võimaldab piirkonna elanikel vähemalt pool ööd rahulikult magada.
  1. Kuigi vastustaja ei ole vaidlusaluses korralduses viidanud AS normidele, on korralduse seletuskirjas tehtud viide AS § 36 lg 1 p-le
  2. Selle sätte kohaselt võib valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil avaliku korra tagamise huvides alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas. Kaebajate hinnangul ei anna viidatud säte vastustajale õigust seada alkoholimüügile ajalisi piiranguid, sest alkoholipoliitika on riigielu küsimus. Kaebajad tuginevad selle seisukoha esitamisel Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015 otsusele haldusasjas nr 3-14-
  3. Kohus ei nõustu kaebajatega. Nii haldus- kui ringkonnakohus selgitasid viidatud haldusasjas tehtud otsustes, et AS § 36 lg 1 p 3 seob alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise võimaluse avaliku korra huvides asjaoluga, milleks saab olla üksnes kindel faktiline olukord: sündmus või konkreetselt piiritletud asjaolu, mille äralangemine on ette nähtav. AS § 36 lg 1 p 3 ei saa mõista sedavõrd laialt, et selle alusel saaks otsustada alkohoolse joogi müügi piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Praeguse vaidluse asjaolud erinevad viidatud haldusasja asjaoludest. Kui haldusasjas nr 3-14-52991 vaidlustatud haldusaktiga kehtestati kõigile Tallinna linnas alkoholi müüvatele ettevõtjatele alkoholimüügi ajalised piirangud ja piirangute kehtestamiseks puudusid konkreetsed põhjused (eesmärgiks oli üldine soov vähendada elanike alkoholitarbimist), siis praeguses asjas on alkoholimüügi õigust puudutavad piirangud tehtud konkreetsetele ettevõtjatele konkreetsel põhjusel – majandustegevuse nõuete rikkumise tõttu. Ka piirangute kehtivuse aeg on võrreldes haldusasjaga nr 3-14-52991 selgemini tuvastatav – kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamiseni. Kohtu hinnangul on AS § 36 lg 1 p 3 ette nähtud kasutamiseks just praegusega sarnastel juhtumitel, kui tuleb reageerida konkreetse ettevõtja majandustegevusele. Põhjendamatu oleks arvata, et vastustajal on majandushaldusasutusena õigus kohaldada majandustegevuse nõudeid rikkuva ettevõtja suhtes kõiki teisi meetmeid peale alkoholimüügi keelu. Alkoholimüük on samasugune majandustegevus nagu iga teinegi, mille osas on võimalik teha ettevõtjale ettekirjutusi, mida on võimalik peatada ja keelata.
  4. Korra tagamiseks vajalike meetmete kohaldamine ei eelda, et isiku suhtes oleks läbi viidud süüteomenetlus ja määratud karistus. Tegemist on haldusõiguslike meetmetega, mida on võimalik kohaldada sõltumata süüteomenetlusest.
  5. Kaebajate väitel piiratakse korraldusega ebaproportsionaalselt nende ettevõtlusvabadust (PS § 31). Kuna kaebajate majandustegevuse sisuks ongi öine alkoholi müük, toitlustus ja meelelahutusteenuse pakkumine, siis toob korralduses nimetatud kellaajast alkoholimüügi, toitlustuse ja meelelahutusteenuse pakkumise lõpetamine kaasa nende majandustegevuse lõppemise ja töötajate koondamise. Kohus selgitab, et isikutel tuleb oma põhiõigusi teostada teiste isikute põhiõigusi arvestavalt. Ettevõtlusvabadus ei hõlma õigust korraldada oma tegevus sellisel viisil, et sellega kaasnevad negatiivsed mõjud jäävad teiste isikute või korrakaitseorganite kanda. Antud juhul on kaebajad rikkunud oma ettevõtlusvabadust 22
(25)3-15-2857 realiseerides piirkonna elanike õigusi. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, millesse saab sekkuda igal mõistlikul põhjusel. Praegusel juhul võimaldavad kaebajate ettevõtlusvabadusse sekkuda nii MsüS, KaubTS, AS kui ka

.

  1. Kohtu hinnangul ei ole kaebajate suhtes kohaldatud meede ebaproportsionaalne. Meede on sobiv, sest aitab ära hoida öist tänavalärmi ja öörahu rikkumist, eelduslikult vähendab piirkonna korrarikkumiste ja süütegude arvu ning suurendab heakorda. Meede on vajalik, sest seni ei ole ükski ettevõtjate poolt kasutusele võetud abinõu olnud piisav korrarikkumiste ärahoidmiseks ja olukorra oluliselt parandamiseks. Kaebajate majandustegevusega seotud tagajärgi ei saa jätta vaid korrakaitseorganite kanda. PPA on niigi selles piirkonnas korra valvamise ja süütegude lahendamisega ebaproportsionaalselt palju hõivatud. Kuid ka PPA kohalolek ei ole suutnud korrarikkumiste arvu vähendada ja öörahu tagada. Üksikute inimeste äraviimine ei mõjuta üldist tänavamüra. Tänavamüra vähendamiseks tuleb lõpetada baarides alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusprogrammi pakkumine ning vähendada inimeste arvu tänaval. Suitsuruumi ehitustööd võivad küll tuua kaasa mingit leevendust, kuid mitte olukorda oluliselt parandada, sest arvestades Suur-Karja tn kogunenud isikute arvu, ei ole usutav kõigi suitsetajate mahtumine suitsuruumi. Samuti ei ole kaebajad teinud mingeid takistusi tänavale suitsetama minejatele ega niisama baaridest sisse ja välja käijatele. Seni kuni kaebaja ei mõtle välja ja ei võta kasutusele meetmeid, mis seniseid avaliku korra rikkumisi väldiks, on alkoholimüügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi pakkumise kellaajaline piiramine vajalik. Kohaldatud meede on ka mõõdukas, sest ei sunni ettevõtjaid oma majandustegevust lõpetama. Neil on võimalik kohandada oma majandustegevus ümber muule ajale ja oma majandustegevust vajadusel muuta (nt pakkuda enam toitlustust). Kaebajatel on sobivate meetmete tarvituselevõtmisel võimalik jätkata öise alkoholimüügi ja meelelahutusteenuse pakkumisega. Teised vanalinnas tegutsevad meelelahutusasutused on elanike, vastustaja ja PPA kinnitusel suutnud oma öist majandustegevust korraldada selliselt, et see ei sega teisi isikuid ega riku avalikku korda. Mitmetele võimalikele meetmetele on viidanud ka PPA linnavalitsusele esitatud kirjades. Samuti on kaebajatel võimalik kolida oma tegevus ümber piirkonda või ruumidesse, kus nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke sedavõrd suures ulatuses kui praegu. Seega ei ole kaebajate väited nende majandustegevuse lõppemisest ja töötajate koondamisest usutavad. Kui ka sellised tagajärjed peaksid kaasnema, ei õigustaks see seniste rikkumiste jätkumist.
  2. Vastustaja on teostanud kaalumist õiguspäraselt. Kohtu hinnangul on piirkonna elanike õigused kodupuutumatusele ja öörahule kaalukamad ettevõtjate majandushuvist teenida kasumit öise alkoholimüügi ja meelelahutusteenuse pealt teiste isikute õiguste arvelt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 10). Piirkonna elanikud on pidanud juba aastaid taluma olukorda, kus nad ei saa öösiti magada ega oma kodu kasutada. Nad ei tunne end oma kodutänaval turvaliselt ja peavad koristama öise meelelahutuse tagajärgi. Nende omandi väärtus on mh kaebajate tegevuse tagajärjel langenud. Kaalukamad on ka teiste piirkonna ettevõtjate majandushuvid, sest nemad järgivad oma ettevõtluses majandustegevuse nõudeid, samas kui kaebaja teostavad ettevõtlust teiste õigusi ja huve rikkudes. Kaalumine on toimunud õiguspäraselt ka valitud meetmeid arvestades. Kuna avaliku korra rikkumised on kaebajate tegevuse tagajärg ja nemad vastutavad seetõttu korrarikkumiste kõrvaldamise eest, siis ei ole asjakohaseks kaalutuseks korrarikkumiste vähendamise eesmärgil suurendada korrakaitseorganite (politsei, munitsipaalpolitsei) töökoormust. Pileti kehtestamist ja suitsuruumi (suuremaks) ehitamist saavad korraldada kaebajad ise, mitte vastustaja nende asemel. Ka korralduses toodud meetmete kohaldamise kellaajad on õigustatud. Arvestades lahkuvate klientide tekitatavat lärmi, võimaldavad korralduses nimetatud kellaajad elanikel vähemalt osa ööst rahulikult magada. Võrreldes öörahu ajaga on korralduses kellaaegade kehtestamisel kaebajatele vastu tuldud ja pandud Suur-Karja tn elanikele suurem talumiskohustus. 23

(25)3-15-2857
  1. Kohtu arvates on vastustaja olnud seni olukorra lahendamisel põhjendamatult passiivne. Vaatamata aastaid ja korduvalt esitatud kaebustele nii elanike, huvigruppide, asutuste kui ka ettevõtjate poolt, ei ole vastustaja astunud siiani efektiivseid samme, et teiste isikute õigusi kaitsta ja kohustada meelelahutusasutusi oma majandustegevust õigusaktides toodud nõuetega kooskõlla viima. Meelelahutusasutustel on lastud seni segamatult teisi isikuid häirivat ja avalikku korda rikkuvat majandustegevust viljeleda. Vastustaja senine tegevusetus ei saanud aga tekitada kaebajates õiguspärast ootust, et nende tegevusse ka edaspidi ei sekkuta ja neil on õigus oma senise tegevusega segamatult jätkata. Vastustaja on mitmetest koosolekute protokollidest nähtuvalt juhtinud korduvalt meelelahutusasutuste tähelepanu nende tegevuse mittenõuetekohasusele ning andnud korduvalt tähtaegu erinevate meetmete väljapakkumiseks ja rakendamiseks. Seega olid mh kaebajad juba mitmeid aastaid teadlikud nende majandustegevusest johtuvatest probleemidest ja neil oli piisavalt aega, et oma majandustegevust nõuetega kooskõlla viia. Kuna seda ei tehtud, oli vastustaja sekkumine nende majandustegevusse õigustatud ja vajalik.
  2. Kaebajate väited nende ebavõrdsest kohtlemisest teiste sama piirkonna ja teiste vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-1-1-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17; Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27). Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete rakendamist. Üksnes selleks, et tagada kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et teised meelelahutusasutused on suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes sarnaseid meetmeid. Tõepoolest on palju kaebusi esitatud ka Hollywoodi tegevuse peale, kuid ettekirjutus BDG Meelelahutuse OÜ suhtes jäi tegemata põhjusel, et BDG Meelelahutuse OÜ saavutas My City hotelliga kokkuleppe ja püüab edaspidi rikkumisi vältida. Ettekirjutuse tegemata jätmine ei tähenda, et Hollywoodi tegevust saaks samamoodi jätkata. Kui edaspidi selgub, et kokkulepet ei ole täidetud või sellest ei piisa korra tagamiseks, tuleb vastustajal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist.
  3. Põhjendamatu on kaebajate etteheide, et neid ei ole piisavalt menetlusse kaasatud. Vastustaja teavitas neid haldusmenetluse algatamisest ja küsis nende seisukohti, saatis tutvumiseks korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise. Seega olid kaebajad igati haldusmenetlusse kaasatud. Pealegi olid kaebajad probleemide olemasolust ja nende teravusest teadlikud varasemalt mitmel korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest, kus osalesid ka kaebajate esindajad. See, et vastustaja ei teinud kaebajate esitatud Old Town Maestro’s hotelli kirjale vaatamata nende suhtes teistsugust otsust, ei tähenda nende menetlusse kaasamata jätmist. Vastustajal tuli asja lahendamisel hinnata kõiki tõendeid, mitte lähtuda vaid nimetatud kirjast. Kuna see kiri on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega, ei ole see usaldusväärne. Samuti ei ole vastustaja ülesandeks kaitsta vaid hotelli 24
(25)3-15-2857 külastajate huve, vaid ka piirkonna elanike huve, avalikku korda ja heakorda, seega ei piisa korralduse andmata jätmiseks vaid sellest, et kaebajate tegevus ei häiri väidetavalt hotelli külastajaid.
  1. Seetõttu leiab kohus, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsus ja menetluskulud
  2. Eeltoodud põhjendustel tuleb nii kaebaja tühisuse tuvastamise kui ka tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kuigi praeguseks ajaks on korralduse resolutsioonis toodud tähtajad möödas ja kaebajatel ei tulnud 18.11.2015 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tõttu korraldust seni täita, jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu korraldus ja kaebajatele pandud kohustused edasi kehtima. Vastustaja saab määrata korralduse täitmiseks uued tähtajad. 18.11.2015 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, kui ringkonnakohus või Riigikohus esialgset õiguskaitset juba varem ei tühista.
  4. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb jätta menetluskulud kaebajate kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1). Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud nende menetluskulude välja mõistmist kaebajatelt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt nende menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 25
(25)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.