← Eesti

3-15-2845/35

Obsah (10)§ 28§ 55§ 15§ 56§ 571§ 4§ 5§ 54§ 2§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 2845 27. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15- Haldusasi Taco Express OÜ kaebus T

) § 55 lg 1 punktides 1, 2 ja 7, § 56 lg 1 ja kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 punktis 12 sätestatud majandustegevuse nõuetega kooskõlla. 1.

  1. Korralduse punktiga 2.1 kohustati teiste hulgas Taco Express OÜ-d lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohas (Tallinn, Müürivahe tn 14/16/SuurKarja tn 18/Vabaduse väljak 2 „Taco“) majandustegevusena alkohoolse joogi müük kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 01:00 - 05:
  2. 1.
  3. Korralduse punktiga 2.2 kohustati lõpetama korralduse punktis 1 märgitud müügikohtades majandustegevusena toitlustamine (sh jookide serveerimine) ja meelelahutusprogrammi pakkumine (sh muusika edastamine) kellaaegadel 00:00 - 05:00 ja puhkepäevale eelneval ööl kellaaegadel 02:00 - 05:
  4. 1.
  5. Korralduse punktiga 3 määrati ettekirjutuste täitmise tähtajaks 20.11.
  6. 1.
  7. Korralduse p-des 4–7 sätestati järgmist. Ettekirjutuse täitmata jätmisel 20.11.2015 tuli tasuda sunniraha 1500 eurot ja ettekirjutuse täitmata jätmisel 27.11.2015 tuli tasuda sunniraha 3000 eurot (p 4). Ettekirjutuse täitmata jätmisel 04.12.2015 peatab Tallinna Linnavalitsus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel kaebajatel alates 05.12.2015 kuni avaliku korra tagamise toetamise vajaduse äralangemiseni ja majandustegevuse nõuete olulise rikkumise ning sellega kaasneva olulise ohu kõrvaldamiseni nende müügikohtades majandustegevusena alkohoolse joogi müügi ajavahemikul kl 00.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 01.00-st kuni 05.00-ni (p 5.1) ning toitlustamise (sh jookide serveerimise) ja meelelahutusprogrammi pakkumise (sh muusika edastamise) ajavahemikul kl 01.00-st kuni 05.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kl 02.00-st kuni 05.00-ni (p 5.2). Korraldusega rakendatavad piirangud ei kehti ööl vastu 01.01., 25.
  8. ja 24.
  9. (p 6). Korraldus jõustub teatavakstegemisest ja korralduse p 5 kehtib kuni majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamiseni, kuid mitte kauem kui 20.03.2016 (p 7). 1.
  10. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) §d 4– 6 ja § 53;

§ 28, § 54, § 571 p 2, Msü

S § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg

  1. Korralduses kohaselt on selle andmisel arvestatud haldusmenetluses kogutud ja korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas ja seletuskirja lisas esitatud faktilisi asjaolusid ja nimetatud dokumente. 1.
  2. Korralduse kohaselt selle lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas on esitatud järgmised põhjendused. 1.
  4. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenev põhiõigus tegeleda ettevõtlusega ei ole absoluutne, vaid lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st piisab igast mõistlikust põhjusest selle piiramiseks seaduse alusel. PS § 33 kaitseb kodu puutumatust. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnistanud kodu puutumatuse riiveks ka mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste ning unerahu häiriva müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest. EIK praktikas on korduvalt leitud, et ametivõimudel on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 8 tulenevalt kohustus astuda samme isikute eraelu kaitseks meelelahutusasutuste tekitatud müra eest. Elanike õigus öörahule kaalub üles ettevõtlusvabaduse, kuna inimese tervis 2

(23)3-15-2845 ja heaolu on olulisemad väärtused võrreldes ärist saadava kasumiga. Alkoholiseaduse (AS) § 36 lg 1 p 3 järgi võib kitsendada isiku õigust tegeleda ettevõtluse korras alkohoolse joogi müügiga, kui see on vajalik avaliku korra tagamiseks. Õigus kodu puutumatusele ja öörahule on avaliku korra osaks. Samuti kätkeb avalik kord endas avalikus kohas alkohoolsete jookide tarbimise, urineerimise, oksendamise, prahi mahaviskamise ja taara lõhkumise, teiste isikute vara kahjustamise ja vandaalitsemise jms keeldu. Ettevõtja on kohustatud järgima kaubanduse korraldamisel üldist keeldu häirida teisi isikuid ja kahjustada vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate isikute huve. (

§ 55, § 56 lg 1, Kaub

TS § 4 lg 1 p 12) ja järgima majandustegevuse nõudeid (MsüS § 6 lg 5). Majandustegevuse nõuete rikkumisel on majandushaldusasutusel õigus teha ettekirjutus majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja kõrvaldamiseks (

§ 28, Msü

S § 42), majandustegevus peatada (MsüS § 43 lg 1) või keelata (MsüS § 36). Avaliku korra ja majandustegevuse nõuete järgimise tagamine on olulisemad hüved ettevõtlusvabaduse teostamisest ettevõtjale sobival viisil. 1.6.

  1. Ettevõtlusvabadust võib piirata ka, kui see on vajalik muinsuskaitsealaste eesmärkide tagamiseks. Tallinna vanalinn on osaks UNESCO maailmapärandist, mille kaitse eesmärgiks on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimaluste maksimaalne säilitamine. Muinsuskaitse põhimõtteks on ka muinsuskaitsealale ja sellel paiknevatele ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine. 1.6.
  2. Erinevad kasutuselevõetud abinõud ei ole olukorda lahendanud ja ettevõtjad (v.a OÜ Valli) ei olnud vabatahtlikult nõus lühendama müügikoha kauplemisaegu ega oma majandustegevust ümber kujundama, ei ole ettevõtjad täitnud oma tegevuse korraldamisel hoolsuskohustust ja rikkumine on jätkuv. Inimesed kogunevad kõnealusesse piirkonda öisel ajal põhjusel, et seal asub rohkearvuliselt alkoholi ja meelelahutust pakkuvaid müügikohti, mis on avatud varaste hommikutundideni. Suure hulga baaride tegutsemine kontsentreeritult väikesel alal, alkohoolsete jookide kättesaadavuse ja tarbimise ning õigusrikkumiste vahel on põhjuslik seos, mida kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) statistika. Alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine vähendab alkohoolsete jookide tarbimist ja sellest tulenevalt alkoholijoobes õigusrikkumiste toimepanemist ning aitab kaasa avaliku korra tagamisele. 1.6.
  3. Tegemist on pikka aega kestnud ja teatud vanalinna piirkonda puudutavate ning isikute õigusi oluliselt kahjustavate avaliku korra rikkumistega, mitte mõne üksiku väiksema rikkumisega. Arvestades rikkumiste rohkust ja mõju isikute õigustele on ettekirjutus alkoholimüügi aegade lühendamiseks põhjendatud ja vajalik. Ettevõtjatele on tehtud ettepanekuid korraldada oma tegevust vähem häirival viisil (panustades enam toidukultuuri; teha müra tõkestavaid töid, muuta alkohoolse müügi või lahtiolekuaegasid). Abinõud, mida ettevõtjad on olnud nõus rakendama, ei ole aidanud. Võrdluseks ei esine sarnaseid probleeme näiteks Vene tänaval või Raekoja platsil. 1.6.
  4. Politsei reidid ja väljakutsetele reageerimine ning ettevõtjate palgatud turvatöötajad ei ole suutnud ära hoida avaliku korra rikkumisi, sh inimmasside poolt tekitatavat müra. Arvestades kõnealuses piirkonnas avaliku korra rikkumiste rohkust ja sellest tulenevat oluliselt riivavat mõju piirkonnale ja seal viibivatele isikutele, on ettekirjutus alkohoolse joogi jaemüügi lõpetamiseks korralduses märgitud kellaaegadel põhjendatud ja vajalik. Alkohoolsete jookide jaemüügi piiramine avalikku korda tagava abinõuna tuleneb ka alkoholiseaduse (AS) § 36 lgst 1 ja §-st
  5. Ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei motiveeri piirkonda kogunenud ja juba alkoholijoobes isikuid lahkuma ning müra ja muude mõjude vähenemist ei pruugiks kaasneda, seetõttu on põhjendatud piirata ka toitlustamist ja meelelahutusprogrammi edastamist korralduses märgitud aegadel. Ettekirjutusi rakendatakse etapiviisiliselt erinevatel kellaaegadel, kuna selliselt on majandustegevusele kaasnevad mõjud väiksemad. 3

(23)3-15-2845 1.6.
  1. Vastuseks Taco Express OÜ seisukohtadele selgitanud, et MsÜS § 43 lg 1 p 1 alusel majandustegevuse osalise või täieliku peatamise eelduseks ei ole konkreetse ettevõtja varasemkaristatud väärteo või kuriteo eest. Ettevõtjale väljastatud tegevusluba ei tähenda, et äriühing ei pea majandustegevuse korraldamisel täitma hoolsuskohutust ning ei anna alust piiramatult tegutseda teiste isikute õiguste rikkumise arvel. 1.6.
  2. Ettevõtjatel säilib õigus jätkata alkohoolsete jookide müüki, toitlustamist ja meelelahutusprogrammi pakkumist kõikidel nädalapäevadel hommikul kl 05.00-st. Samuti ei kohustata müügikohti sulgema, ettevõtjatel on võimalik jätkata majandustegevust teisi isikuid vähemhäirival viisil, järgides õigusaktides sätestatud nõudeid. Taco Express OÜ tegevust alkoholi müügi osas piiratakse tööpäevadele eelnevatel öödel viie tunni võrra ja puhkepäevade eel nelja tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutust piiratakse vastavalt nelja ja kolme tunni võrra. 1.6.
  3. Kohaldatud meetmed on kohased. Ettevõtjatel puudub õigus nõuda ettevõtlusvabaduse argumendil riigi ja linna ressursside jaotamist endale sobival viisil ning tõsta ärilised motiivid kõrgemale teiste isikute õigustest. Piirkonnas tegutsevad pikaajaliselt ka mitmed teised ettevõtjad, kes on suutnud korraldada oma majandustegevuse teisi isikuid vähemhäirival viisil, sh rakendada oma tegevusele ajalisi piiranguid (nt restoran C’est La Vie, Vanalinna kohvik, restoran Mekk ja Savoy baar). Tõsiseltvõetavad ei ole ettevõtjate viited töötajate koondamisele ja müügikohtade sulgemisele. 1.6.
  4. Liikluskorralduse muutmine Suur-Karja tn ei kõrvalda probleemi tekkepõhjusi. Sõidukite tihe liiklus öisel ajal on ettevõtjate öise kauplemise tagajärg, mitte vastupidi. Sõidukite väljaviimine piirkonnast võib olla lisameede, mille rakendamist paralleelselt kaaluda. 1.6.
  5. Ebavõrdse kohtlemise argument võrreldes teiste vanalinnas tegutsevate konkurentidega ei õigusta tekkinud olukorra kestmajäämist ja haldusorgani tegevusetust. Faktilised asjaolud mujal vanalinnas ei ole ligilähedaseltki võrreldavad kõnealuse piirkonna probleemidega. Probleemi kandumisel teise piirkonda algatab linnavalitsus vajadusel uue haldusmenetluse ja rakendab kohaseid abinõusid. 1.6.
  6. Väide turismi väljasuretamisest ei ole tõsiseltvõetav. Tallinna linna eesmärgiks ja kaitstavaks hüveks ei ole Tallinna propageerimine turismikohana, kus on võimalused vaba aja veetmiseks piiramatult alkohoolseid jooke tarbides. Samuti on vähetõenäoline, et turistid loobuvad Tallinna külastamisest ja turismile avaldaks olulist negatiivset mõju, kui külalistel ei ole võimalik öisel ajal mõne tunni jooksul külastada korralduses nimetatud toitlustuskohti ning saada osa kõnealuse piirkonna öistest avaliku korra ja muudest õigusrikkumistest. Abinõud, mis aitavad kaasa avaliku korra rikkumiste vähendamisele, suurendavad lõppastmes linnas viibivate inimeste turvalisust. Turvalisus ja parem heakord soodustavad ka linna atraktiivsust turismikohana. 1.6.
  7. Kohaldatud abinõud on proportsionaalsed. Ettekirjutused tehakse tegevusaladel, mis kõige enam seonduvad korralduses nimetatud rikkumistega, ning hõlmavad kellaaegu, mil teiste isikute õiguste riive ja probleemid piirkonnas on kõige suuremad. Ettevõtjate majandustegevusse sekkumist on edasi lükatud pikka aega. Ettevõtjatele on tehtud korduvalt ettepanekuid ja antud piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks, kuid need ei ole andnud tulemusi. Seega on linn püüdnud esmalt rakendada ettevõtjatele ettekirjutustest leebemaid meetmeid. 1.6.
  8. Kuigi algselt planeeriti järelevalvealaste meetmete rakendamist ka ööklubile Hollywood (Vana-Posti tn 8), mida opereerib BDG Meelelahutuse OÜ, otsustati need jätta esialgu kohaldamata. Ööklubiga seotud õigusrikkumiste suur arv on tingitud sellest, et turvaettevõtja 4
(23)3-15-2845 teavitab kõigist õigusrikkumistest PPA-d, samas kui teised ettevõtjad on püüdnud lahendada intsidente oma jõududega. Klubisse sissepääsemiseks tuleb osta ühekordne pilet, mis väldib külastajate edasi-tagasi liikumist avaliku linnaruumi ja klubi vahel, sh suitsetamise eesmärgil. Vana-Posti tn 8 hoones ei asu eluruume ja see ei külgne ehituslikult teiste vanalinna ehitistega, mis vähendab hoonesisese müra levimist. BDG Meelelahutuse OÜ on saavutanud kompromissi lähipiirkonna hotelliga My City Hotel ja teeb jätkuvalt jõupingutusi avaliku korra tagamiseks. Kuna ööklubi ei ole avatud kõigil nädalapäevadel ja inimesed on harjunud külastama tantsuklubisid öisel ajal, siis tooks alkohoolse joogi müügi, toitlustamise ja meelelahutusprogrammi lõpetamise ettekirjutuse tegemine korralduses toodud kellaaegadel kaasa ettevõtja majandustegevuse lõppemise. Teistel piirkonna ettevõtjatel on võimalik kasutada oma ruume ka päevasel ja õhtusel ajal ning nende teenuste spekter on laiem. Kui aga ettevõtja peaks tulevikus majandustegevuse ja avaliku korra nõudeid rikkuma, võidakse algatada uus haldusmenetlus. 1.6.
  1. Kui ettevõtjad ei täida ettekirjutusi, peatab linnavalitsus nende majandustegevuse tähtajaliselt, s.o mitte kauemaks kui 20.03.
  2. Linnavalitsus tunnistab korralduse konkreetse ettevõtja osas kehtetuks, kui on tuvastatav, et MsüS § 43 lg 1 p-s 1 sätestatud majandustegevuse peatamise alused on ära langenud. Kui majandustegevuse peatamise asjaolusid ei ole kõrvaldatud hiljemalt 20.03.2016, kaalub linnavalitsus täiendava abinõuna majandustegevuse keelamist MsüS § 36 alusel. Ettevõtjal on võimalik taotleda ettekirjutuse või majandustegevuse peatamise otsuse ümbervaatamist, kui piirangud tinginud majandustegevuse rikkumised on kõrvaldatud ettevõtja valitud viisil. Korralduse eesmärgiks ei ole ühegi ettevõtja majandustegevuse lõpetamine, vaid kõnealuses piirkonnas tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse nõuete täitmise ja avaliku korra tagamine, , teiste isikute õiguste kaitse ja selleks vajalike abinõude kohaldamine.
  3. Tallinna Halduskohtule saabus 16.11.2015 Taco Express OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k tühistamiseks. Kohus rahuldas 19.11.2015 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k täitmise Taco Express OÜ osas kuni lõpplahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.
  4. Vastustaja on esitanud 21.12.2015 vastuse, milles on ka taotlus tunnistajate ülekuulamiseks kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) asjas arvamuse andmiseks kaasatud haldusorganina esitas oma seisukohad 30.12.2015 (tl 74–83).
  5. Kohus määras 21.01.2016 määrusega asja arutamise kohtuistungil ja rahuldas vastustaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks istungil. Kaebaja on esitanud täiendava seisukoha 19.02.
  6. Vastustaja on esitanud täiendavad tõendid 07.01.2016 (tl 87–89) ja 02.03.2016 (tl 121–130) ning taotluse täiendava tunnistaja ülekuulamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  7. Kaebaja leiab kaebuses ja 19.02.2016 täiendavates seisukohtades järgmist. 5.
  8. Kaebaja ei ole rikkunud

§ 55lg 1 p-des 1, 2 ja 7 ning Kaub

TS § 4 lg 1 p-s 12 sätestatut ning tema tegevus on nendega kooskõlas. 5.2. Korralduse punktis 2 sisalduva ettekirjutuse puhul jääb ebaselgeks, millist preambulis märgitud või seletuskirjas nimetatud sätetest on kohaldatud. Kaebaja ei nõustu, et tema puhul esinevad alused

28 lg 1 ja MsüS § 68 lg 1 kohaldamiseks. 5

(23)3-15-2845 5.3. On ilmne, et kaebaja juriidilise isikuna ei saa

§ 55

lg-tes 1 ja 2 nimetatud tegusid toime panna, kuna need eeldavad füüsiliste isikute osavõttu. Korralduses ei ole nimetatud ega tuvastatud, et kuritegusid või väärtegusid paneks üleüldse toime kaebaja või et kaebaja paneks toime

§ 55lg-tes 1, 2 ja 7 nimetatud tegusid.

Ka karistusregistrist nähtuvalt ei ole kaebajat kuritegude või väärtegude eest karistatud. 5.

  1. Ei ole tuvastatud, et konkreetselt kaebaja põhjustaks lubamatut lärmi või müra (nt muusika valju mängimisega) ning seda ei kinnita ka mürataseme mõõtmistulemused. Kaebaja on teinud olulisi investeeringuid müügikohta, et vältida kehtestatud taset ületava müra tekitamist. 5.
  2. Kaebaja majandustegevus ei riku avalikku korda ega ole korraldatud teiste isikute õigusi ning huve kahjustaval viisil. Kaebaja müügikohas on kehtestatud klientidele eeskirjad, mille täitmise tagamiseks kasutatakse turvafirmat. See välistab, et müügikoha kliendid viibiksid müügikohast väljas ning põhjustaksid seal avaliku korra rikkumisi (sh tekitaksid müra) ning tagatakse, et kaebaja kaubandustegevusega ei kaasneks Suur-Karja 18 elavate või seal pidevalt viibivate inimeste huvide kahjustamist. 5.
  3. Seletuskirja punktist 1.4 ilmneb, et korralduse andmise tinginud peamiseks põhjuseks on Suur-Karja tänaval asuvate baaride alkohoolse joogi müük ja meelelahutuse pakkumine. Kaebaja müügikoha peamine tegevus seisneb toitlustamises, sh korralduse punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud kellaegadel (müügikoht on avatud iga päev 11.00 – 07.00), mitte baaridele või ööklubidele omase meelelahutuse pakkumises. Korralduses ei väideta ega põhistata, et kaebaja majandustegevus häiriks kohalikke elanikke või rikuks avalikku korda. Pretensioonide puudumist on kinnitanud ka Suur-Karja 18 korteriühistu. Kaebajale omistatakse põhjendamatult tagajärgi, mille põhjustab baaride poolt alkoholi müük ja meelelahutuse pakkumine. 5.
  4. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt võrdluses sarnaste tunnustega müügikohtadega, sh ka sellistega, mis asuvad samas hoones eluruumidega. 5.
  5. Korralduse andmisel on tehtud kaalumisvigu. Ettevõtlusvabaduse piiramine on käesoleval juhul nii intensiivne, et ettekirjutuse täitmine tooks kaasa tegevuse lõpetamise selles müügikohas. Kaebaja käive moodustas korralduse punktis 2 sätestatud lahtiolekuaja piirangute ajal viimase aasta jooksul tööpäevadel 76% ning nädalavahetusel 90% kogu kaebaja käibest. Seejuures moodustab alkoholimüük 17% käibest. Vastustaja ei ole tuvastanud kaebaja majandustegevuse vahetut negatiivset mõju avaliku huvi suhtes (avaliku korra tagamine). Arvestatud ei ole kaebaja tegevuse eripära (toitlustamise suur osakaal). 5.
  6. Kaebajale kehtib alates 06.10.2009 majandustegevuse registris registreering toitlustuskoha pidamiseks ning toitlustusasutuse avamisel tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et käesoleval ajal kehtiv lahtiolekuaeg säilib muutumatuna. Kaebaja on teinud märkimisväärseid investeeringuid ning palganud tööjõudu. Faktiline ega õiguslik olukord pärast tegevusloa esialgset andmist pole oluliselt muutunud. 5.
  7. Korraldusega ette kirjutatud abinõu ei aita saavutada eesmärki. Korraldusega seatavate lahtiolekuaegade korral jätkavad tegevust muud sarnased müügikohad, mis toob kaasa korralduses kirjeldatud negatiivse tagajärje – inimeste kogunemise 6

(23)3-15-2845 avalikel tänavatel. Kohalikul omavalitsusel koos riigivõimuorganitega tuleb võtta otseseid ja vahetuid meetmeid avaliku korra tagamiseks. See oleks ühelt poolt efektiivsem, kuid teisalt hoiaks ära korralduse adressaatide, eelkõige kaebaja ettevõtlusvabaduse riive. 5.
  1. Täiendavate seisukohtade (19.02.2016) punktis 4.3 loetleb kaebaja vastustaja esitatud tõendid, mis on tema hinnangul asjassepuutumatud ning palub jätta need asja lahendamisel arvesse võtmata.
  2. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 6.
  3. Kaebaja rikub nii KaubTS § 4 lg 1 p 12 kui ka

§ 55lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg 1 tulenevaid nõudeid.

Viidatud õigusnormid on käsitatavad majandustegevuse nõuetena MsüS § 6 tähenduses.

teiste isikute häirimist keelavad õigusnormid majandustegevuse nõueteks ja täitmiseks kohustuslikud ka kaebajale, hoolimata, et tegemist ei ole füüsilise isikuga. 6.2. Korralduse preambulis viidatakse nii

§-le 28 kui ka MsüS §-dele 42 ja 68.

, MsÜSi ja KaubTS normide rikkumiste eest näevad ettekirjutuse tegemise õiguse ette nii

§ 28kui ka Ms

ÜS § 42.

§ 28lõige 1 ja Msü

S § 42 võimaldab ettekirjutusega kohustada ettevõtjat sellisteks tegevusteks või piiranguteks, mis on otseselt seotud rikkumise kõrvaldamisega ja sobivad rikkumise kõrvaldamiseks. 6.

  1. Vastustaja nägi korralduses ette abinõud nende loogilises järjekorras: vabatahtlikult rakendatavad meetmed: korralduses märgitud ettekirjutused kahe erineva täitmise tähtpäevaga koos hoiatusega sunniraha rakendamise võimalusele; sunniraha rakendamine ettekirjutuste täitmata jätmise korral; majandustegevuse peatamine kui ettekirjutusi ei täideta ka sunniraha rakendamisel. Korraldusega ei piirata kaebaja müügikoha lahtiolekuaegasid ega ei ole tehtud ettekirjutust müügikoha sulgemiseks. 6.
  2. Kaebaja majandustegevus rikub avalikku korda ja on korraldatud teiste isikute õigusi ning huve kahjustaval viisil. Kaebaja müügikoha külastajate poolt müügikoha ees tänaval ülemäärase müra põhjustamist ja avaliku korra rikkumisi tõendavad korralduses viidatud tõendid, ennekõike PPA haldusmenetluses esitatud seisukohad ja Suur-Karja tn õigusrikkumiste statistika, ettevõtjate ning elanikkonnaga linnaosa valitsuses peetud nõupidamistel ja ümarlaudadel antud selgitused, rohkearvuline meediakajastus (seletuskirja p 1.2), Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti hinnang, Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi arvamus (seletuskirja 1.3.16, HMT 33) ning videosalvestused erinevatest ajaetappidest aastatel 2011 – 2015, aga ka muud korralduse seletuskirjas viidatud dokumentaalsed tõendid. 6.
  3. Baari tegevus ei kahjusta mitte ainult piirkonna elanikke ja seal viibivaid linnakodanikke ning turiste, vaid häirib ka teiste ettevõtjate majandustegevust (nt läheduses asuvad hotellid ja külalsiskorterite omaniku; Suur-Karja 15 hoone klaaside lõhkumine). 6.
  4. Ettekirjutuse ajendiks oleva olukorra kirjelduse on vastustaja esitanud korralduse seletuskirjas. Majandustegevuse nõuded kaebaja müügikohas ei ole täidetud, kuna kaebaja tegevus toob PPA andmetel jätkuvalt kaasa õigusrikkumisi avalikus kohas ja seda hoolimata korrakaitseorganite aastatepikkusest tööst antud piirkonnas. 7

(23)3-15-2845 Selline tagajärg on praktikast nähtuvalt välditav, kuid kaebaja ei ole nõustunud oma tegevust nõuetekohaselt korraldama. 6.
  1. Asjaolu, et avalikku korda rikutakse kaebaja müügikoha ees ja tema tegevusest lähtuvalt on tõendatud ettevõtjate kaebustega, politsei selgitustega ja täiendavalt saavad seda tõendada tunnistajad. Korralduse seletuskirjas on põhjendatud, kuidas kaebaja tegevus on rikkumistega seotud. Baarides toimuv, baaris ja selle tegevuse tõttu piirkonnas viibivate inimeste tegevus ning selle tagajärjed on ettevõtjate majandustegevusega põhjuslikus seoses. Käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, millise konkreetse baari külastaja mingil kellaajal öösel kellegi öörahu rikkus ja majandustegevust kahjustas. 6.
  2. Ülemäärase müra fakti ja käitumise häirivust saab tõendada müramõõtmisega, kuid see ei ole tingimata kohustuslik ega praktikas alati võimalik ja mõistlik.

57 kohaselt lähtutakse seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Vastasel korral muutuks isikute õiguste kaitse ja avaliku korra tagamise äärmiselt ebaefektiivseks ning võimatuks. Korralduses nimetatud ja haldusasjas esitatud tõendid kinnitavad, et Suur-Karja tn 18 baaridest ja tänavalt kostuv müra on ülemäärane ja teisi isikuid oluliselt häiriv. 6.

  1. On tõsi, et kaebaja tegevuskohas pakutakse toitlustamist, kuid samal ajal tegutsetakse baarina, kus siseinterjöör on kujundatud rõhutatult alkoholi müüki propageeriva kohana (lisa 74) ning sotsiaalmeedias kutsutakse üles tarbijaid nädalavahetustel baaris alkoholi tarbima (lisa 75). Baar tegutseb kell 11.00–7.
  2. Lisaks alkoholile pakutakse kiirtoitlustamist, mille tagajärjena tulevad teiste baaride külastajad öösel kaebaja müügikohta sööma ja tarbivad ka alkoholi. 6.
  3. Kaebaja on

§ 15

lg 1 järgi isikuks, kes vastutab avaliku korra eest, kuna tema baari ja külastajate tegevuse tagajärjeks on korralduses tuvastatud õigusrikkumised. Korraldusega kaebajale etteheidetavad avaliku korra rikkumised on tuvastatud ja õigesti seostatud kaebajaga. Korralduses tuvastati, et kaebaja tegevus avalikus kohas häirib oluliselt ja seab ohtu teisi isikuid, tekitab oluliselt häirivat müra ning ettevõtja kauba või teenuse müük tegevuskohas kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, mis on käsitletavad avaliku korra ja majandustegevuse nõuete rikkumisena

§ 55, § 56 lg 1 ning Kaub

TS § 4 lg 1 p 12 tähenduses. Samuti rikutakse heakorranõudeid, mis on käsitletavad

§ 55lg 1 p 7 ja Tallinna Linnavolikogu 22.

juuni 2006 määruse nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 1 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 13, lg 2, § 6 ja § 13 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmisena (vt seletuskirja p 1.4 ja HMT 33). 6.11. Linn on abinõude rakendamist aastaid edasi lükanud, et anda baaripidajatele võimalus oma majandustegevust ise parandada ja nende mõjusid vähendada, eelistades vabatahtlikult toimivaid meetmeid. Avaliku korra parandamiseks on püütud leida lahendusi kohtumistel ettevõtjate ja linnaelanikega. Senised ettevõtjate püüdlused ei ole kahjuks andnud piisavaid tulemusi ning ettevõtjad ei ole olnud abinõude rakendamisel järjepidevad. Kuigi kaebaja on kehtestanud klientidele ranged sisekorraeeskirjad, mis koosmõjus turvafirma teenustega väidetavalt tagavad, et müügikoha kliendid ei viibi müügikohast väljas ega põhjusta avaliku korra rikkumisi, sh ei tekita müra, ei ole tõenäoline, et turvatöötaja toimetab nt alkoholijoobes ja räuskava kliendi piisavasse kaugusesse elumajast ning hotellidest või talutab ta taksosse/bussi, et selline inimene enam piirkonnas teisi isikuid ei häiriks. 8

(23)3-15-2845 6.
  1. Haldusmenetluse läbiviimisel kaaluti piirkonnas tegutsevate erinevate ettevõtjate ärikontseptsioone ja sihtgruppe ning neist tulenevaid mõjusid. Haldusmenetlus algatati kokku 15 ettevõtja suhtes kaebaja lähipiirkonnas. Lisaks koguti andmeid kokku 50 toitlustusega tegeleva ettevõtja müügikohtade kauplemisaegade kohta ja paikvaatlustega teavet nende müügikohtade tegevuskontseptsioonide ning sihtgrupi erisuste kohta. 6.
  2. Piirangute kehtestamisel sai määravaks PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused nn Bermuda piirkonnas enim esiletoodud ala kohta (tänavalõik Suur-Karja 4 - SuurKarja tn 18). Kaebaja poolt seoses ebavõrdse kohtlemise argumendiga viidatud toitlustuskohad ei asu selles piirkonnas. 6.
  3. Politsei panustab Suur-Karja tänava avaliku korra probleemide lahendamisse arvestatavate jõududega. Korrakaitseorganid panustavad Suur-Karja tänava avaliku korra tagamisse ressursiga, mis on ebaproportsionaalselt suur. Selle tulemusena aga väheneb politsei võimekus korraldada järelevalvet Tallinna teistes piirkondades. Politsei teostab riiklikku järelevalvet avaliku korra täitmise üle, kuid see ei tähenda, et avaliku korra eest vastutav isik ei peaks tarvitusele võtma meetmeid, mis tagavad majandustegevuse nõuete täitmise (KaubTS § 4 lg 1 p 12,

§ 55, 56, Msü

S § 29). Tänaseni ei ole kaebaja selliseid meetmeid nõustunud tarvitusele võtma, kuigi probleemid kaebaja müügikoha ümbruses on üldteada. 6.

  1. Korraldusega valitud piirangud on eesmärgi saavutamiseks sobivad. Baarides alkohoolse joogi kättesaadavuse piiramine ja müügikoha lahtiolekuaegade piiramine on tõestatult toimivaks meetmeks avaliku korra tagamisel. 6.
  2. Eeldatavasti ei koondu ega lisandu pärast viidatud kellaaegasid kaebaja müügikohta ja selle lähedusse enam (joobes) inimesi, kes põhjustaksid avaliku korra rikkumisi või langeksid ise õigusrikkumiste ohvriks, kuna neil puuduks teatud kellaajast võimalus alkoholi osta ja nende joobeaste ei ole kella 01.00-ks veel sedavõrd kõrge kui see on baari tavalisel sulgemisel (kell 07.
  3. Toitlustuse pakkumise ja muusika edastamise lõpetamine ning inimeste kontsentratsiooni vähenemine aitab omakorda kaasa teisi isikuid häiriva müra ärahoidmisele. Vanalinna elanikele on seatud keskmisest kõrgem talumiskohustus elukeskkonna eripärast tulenevalt ning tavapäraselt ei ole selleks ajaks õigusrikkumiste kontsentratsioon kriitilise piirini veel jõudnud. Seega on valitud meede sobiv nii avaliku korra tagamise seisukohalt kui ka ettevõtjate ja elanike õigusi arvestavalt. Hajutatud inimhulkade puhul on tõenäosus tülide, lõhkumiste, varguste ja karjumiste tekkeks oluliselt väiksem kui seda öisel ajal ülerahvastatud tänavalõigul Suur-Karja 4 - Suur-Karja
  4. 6.
  5. Senised abinõud ei ole osutunud tõhusaks. Lõpetades alkoholimüügi korralduses sätestatud kellaajast, jääb kaebajale tegelikult tema tegevuse eripärast isegi ajaliselt ühe tunnine eelis võrreldes teiste korraldusest puudutatud isikutega, kes oma köögid juba enne alkoholimüügi piirangu kellaaega on sulgenud või kes üldse sööki ei paku. Riigil saamatajääv maksutulu, kaebaja töötajate võimalik töökohavahetus ja turismi edendamine öisel ja varahommikusel ajal ei ole argumendid, mis kaaluks üles korralduse preambulis nimetatud eesmärgid ja väärtused.
  6. Kaasatud haldusorgan (PPA) on esitanud ühise seisukoha haldusasjades nr 3-15-2804, 315-2845, 3-15-2853, 3-15-2892 ja 3-15-2900, milles leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane nii vormiliselt kui sisuliselt. 9

(23)3-15-2845 7.
  1. Süütegude ja müra tase Vanalinna kui terviku lõikes on ootuspärane, kuid statistika näitab, et Suur-Karja 4 - Suur-Karja 18 piirkonnas on see keskmisest kordades suurem.
  2. aasta 11 kuu statistiliste andmete järgi on registreeritud kuritegude arv langenud -17% sh varavastaste kuritegude arv -22%. Samas on isikuvastaste kuritegude arv tõusnud +14%. 7.
  3. PPA-l ei ole jätkuvalt võimalik kõnealuses piirkonnas samas mahus ressurssi kasutada, et ei kannataks olukord muudes piirkondades. PPA 2015 aastal nädalavahetustel korraldanud 28 sihtsuunitlusega reidi avaliku korra tagamiseks (21 rohkem kui 2014, st 4 korda rohkem), neist 5 ületundide arvel.
  4. a novembrist on Põhja prefektuur Vanalinnas nädalavahetuste öödel kl 22.00-04.00 välja pannud kaks jalgsipatrulli süütegude ennetamiseks. 7.
  5. Üks reid maksab normtööaja puhul 1505,21 eurot ning ületundide puhul 2076,76 eurot. Normtundide alusel on 2015 aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning ületundide tõttu 10 383,8 eurot, so kokku 41 993,21 eurot. Seega ei ole kaebajate argumendid riigile tasutavate maksude teemal kohased. 7.
  6. Enim kuritegusid pannakse toime kell 22.00-06.
  7. Perioodi 00.00-06.00 toime pandud kuritegude osakaal on 42%, vargustel 39%, taskuvargustel 44%, kuid kehalistest väärkohtlemistest pannakse ajavahemikus 00.00-06.00 toime 71% ja röövimistest 60%. 2015 aastal jõustunud seadusemuudatuste tõttu on languses kuritegude arv, kuid on tõusnud väärtegude arv, mistõttu süütegude koguarv on jäänud sisuliselt samaks. Enim kuritegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad pühapäev, reede ja neljapäev. Tippaeg on laupäeval kell 01.00-04.
  8. Enim väärtegusid pannakse toime laupäeval, järgnevad reede, pühapäev ja neljapäev. Ajaliselt domineerib periood reedel kella 19.00 kuni laupäeval kell 04.00, samuti neljapäeval kell 19.00 kuni 02.00 ja laupäeval kell 22.00 kuni pühapäeval 04.
  9. 7.
  10. Korralduses nimetatud Suur-Karja tänava baaride ja õigusrikkumiste vahel on seos. Baarid ja nende külastajad ning baaride juures viibivad kolmandad isikud põhjustavad piirkonnas müra, mis häirib teisi isikuid; alkohol on kättesaadav sisuliselt öö läbi ning kaasneb alkohoolse joogi liigtarbimine ja joobes inimeste suur kontsentratsioon, mis tingib rohkearvuliselt õigusrikkumisi. Tegutsemise piirangud sh alkoholi jaemüügi piiramine antud piirkonnas on igati õigustatud. 7.
  11. Baaride tegevusega seonduvad probleemid on kestnud aastaid ning ettevõtjad ei soovi oma tegevust ka ümber korraldada. Avaliku korra rikkumised selles piirkonnas on ilmselgelt seotud baaride lahtiolekuaegade, baarides pakutava alkohoolse joogi ning baaride tegevuskontseptsiooniga (orienteeritus alkoholimüügile ja baarikülastajate viibimisele piirkonnas kuni varahommikuni). Kaebajate majandustegevuse tulemusena kannatavad piirkonnas elavad ja viibivad isikud, teised ettevõtjad, piirkonna heakord ja turvalisus. 7.7.

§ 15

lg 1 kohaselt on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Baarid on kohustatud korraldama oma majandustegevuse nii, et see ei häiriks piirkonnas elavate ja viibivate teiste isikute huve (kaubandustegevuse seaduse § 4 lg 1 p 12). Probleemi lahendamine peab algama kauplejate tegevusest, kelle kohustuseks on majandustegevuse korraldamine kooskõlas õigusaktidega ning ettevõtja ei saa eeldada oma majandustegevuse kahjulike tagajärgede lahendamist avaliku võimu (politsei) poolt. 10

(23)3-15-2845 7.8. Kahe abinõu rakendamine korralduses (alkoholimüügi piirang ja toitlustuse/meelelahutusprogrammi piirang) on põhjendatud. Korralduse adressaatideks on õigesti valitud kõige kriitilisemad ettevõtjad, kelle tegevus on aastaid olnud probleemne. Teiste kaebajate nimetatud müügikohtadega, mis asuvad lähipiirkonnas, ei ole PPA sarnaseid probleeme täheldanud. Piiranguid ei saa rakendada ettevõtjatele, kelle tegevusest ei lähtu samalaadset mõju avalikku ruumi ja piirkonna elanikele ning piirkonnas viibivatele isikutele. Võrreldes

§ 56lg-ga 2 on korralduses toodud kellaajalised piirangud leebed.

7.

  1. PPA 29.11.2013 on kirjaga nr 2.1-2/200821-1 Tallinna linnale edastatud uuringutele, mille kohaselt on praktikas tõestatud, et baaride sulgemisaegade muutus mõjutab oluliselt piirkonna vägivallajuhtumite sagedust. Kuigi vaidlustatud korraldusega ei muudeta lahtiolekuaegasid, on need suunatud alkoholi kättesaadavuse vähendamisele ja joobes inimeste piirkonnast lahkumisele. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k ühe adressaadina korralduse tühistamist teda puudutavas osas.
  3. Kaebaja tõstatab esmalt küsimuse korralduse resolutsiooni punkti 2 arusaadavusest, sh märkides, et jääb arusaamatuks, milliseid preambulis või seletuskirjas nimetatud õiguslikest alustest on tema puhul kohaldatud. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud HMS §-d 4– 6 ja 53;

§ 28, § 54, § 571 p 2, Msü

S § 7 p 4, § 42, § 43 lg 1 p 1 ja lg 3, § 68; KaubTS § 4 lg 1 p 12 ja § 21 lg

  1. Korralduses on märgitud, et selle lahutamatuks lisaks on korralduse seletuskiri. HMS § 55 lg 1 sätestab haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõude. Iseäranis kehtib see haldusakti resolutsiooni suhtes, sest just kehtiva haldusakti resolutiivosa kui õigusi ja kohustusi sisaldav osa on kohustuslik igaühele (HMS § 60 lg 1). Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse resolutiivosa on mahukas ja näeb ette adressaatide suhtes etapiviisiliselt kohaldatavad erinevad abinõud, kuid kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud korralduse resolutiivosal selliseid puudusi, mis annaks alust selle ebaselguse motiivil pidada resolutsiooni tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5) või pidada seda vormiveaks, mis tingiks haldusakti tühistamise (HMS § 58). Pigem on probleemiks poolte erinev arusaam korralduse õiguslikuks aluseks olevate normide sisustamisel.
  2. Kaebaja leiab, et pole toime pannud talle korralduses ette heidetud normide rikkumisi, tema suhtes pole alust kohaldada

§ 28lg-t 1 ja Msü

S § 68 lg-t 1 ning talle kui juriidilisele isikule ei saa omistada

§ 55lg-tes 1 ja 2 nimetatud käitumist.

11. Vaidlustatud korralduse ja selle seletuskirjas esitatud põhjendustest ning vastustaja vastusest nähtuvalt peab vastustaja majandustegevuse nõueteks MsüS § 6 tähenduses nii KaubTS § 4 lg 1 p-st 12 kui ka

§ 55lg 1 p-dest 1, 2 ja 7 ning § 56 lg-st 1 tulenevaid nõudeid. Msü

S § 6 lg-st 1 tulenevalt on majandustegevuse nõuded seadusest, ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevad nõuded, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama. 11.1. Vaidlustatud korraldusega kaebajale kohustusi pannes piiratakse tema ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus on põhiseaduse §-ga 31 tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, st seda võib piirata põhiseaduse § 31 teine 11

(23)3-15-2845 lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab tulenema avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane (Riigikohtu 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02 ja 06.07.2012 otsus asjas nr 3-4-1-3-12, p 51.) Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. (vt Riigikohtu otsus 17.03.1999 asjas nr 3-4-1-1-99). 11.2. MsüS § 6 lg 1 kohaselt võib seadusest tulenevalt kehtestada nõudeid, millele ettevõtja ja tema majandustegevus peavad vastama (majandustegevuse nõuded). Majandustegevuse liikide rohkuse tõttu pole võimalik luua ühtset nõuete kataloogi, vaid need nõuded luuakse erinevate, sh valdkondlike seadustega. KaubTS § 4 lg 1 p 12 järgi on kaupleja kohustatud tagama, et kauba või teenuse müük tegevuskohas ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Tegemist on majandustegevuse nõudega MsüS § 6 lg 1 tähenduses. Ettevõtja on oma majandustegevuses kohustatud kasutama abinõusid majandustegevuse nõuete täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele mittevastavuse viivitamatult kõrvaldama (ettevõtja hoolsuskohustus). Majandustegevuse nõude olulise rikkumise korral eeldatakse ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumist (MsüS § 39 lg 1). Majandustegevuse eriliigilisuse juures on ka hoolsuskohustusel iga ettevõtja majandustegevuse puhul oma iseärasused. Nõue mitte häirida tuleneb eelnevalt viidatud KaubTS ja

normidest. 11.3. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on majandushaldusasutus MsüS § 7 tähenduses, kellele on järelevalvepädevus ettevõtja majandustegevuse üle.

§ 571

p 2 järgi on valla- või linnavalitsus avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet teostav organ. Seega avalikku korda rikkuva ja sellest tulenevalt teiste isikute õigusi rikkuva ettevõtja majandustegevuse üle teostab majandushaldusasutusena riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus oma territooriumil (

§ 571p 2, Msü

S § 7 p 4, KaubTS § 21 lg 3), kellel on

§ 28

lg 1 alusel õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. MsüS § 68 kohaselt teeb majandushaldusasutus ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi selles sättes loetletud juhtudeks, sh majandustegevuse nõuete rikkumise vältimiseks ja tegevuse majandustegevuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Kui majandustegevuse nõuded tulenevad KaubTS ja

viidatud sätetest, on ettekirjutusega võimalik saavutada ka neist tulenevate nõuete täitmist ja nende nõuete rikkumise kõrvaldamist.

  1. Pooled on erineval seisukohal selles, kas kaebaja saab majandustegevuse nõudeid rikkuda ka seeläbi, et isikud, kellest osa võivad olla ka tema kliendid, käituvad tema tegevuskoha vahetus läheduses teisi isikuid (elanikud, ettevõtjad, turistid) häirival ja avalikke huvisid rikkuval moel ja kas tema suhtes saab ka klientide käitumisest lähtuvalt ettekirjutusi teha. 12.
  2. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (

§ 4lg 1).

Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (

§ 5lg 1).

Suur-Karja tn, st kaebaja müügikoha vahetu lähedus, on avalik koht

§ 54tähenduses. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival 12

(23)3-15-2845 või ohtu seadval viisil (

§ 55

lg 1) ning on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra (

§ 56lg 1).

12.2.

§ 2

kohaselt on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine (lg 1) ning korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne (lg 2).

§ 15

lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Korrakaitseõiguslikus mõttes võivad olla vastutavad ka nii füüsilised kui eraõiguslikud juriidilised isikud (

eelnõu seletuskiri lk 35). Tegevuse omistamisel korrakaitseõiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas ohu tekitaja soovis ohu või kahju tekkimist või kas see on muul viisil seotud tema süüga. Määrav on põhjuslik seos, seejuures on võimalikuks peetud nii ohu vahetut kui ka eesmärgiga põhjustamist. (

eelnõu seletuskirja lk 38). Tallinna Ringkonnakohus on näiteks otsuses haldusasjas nr 3-08-607 (p 11) asunud järgmisele seisukohale: „Ümbruskonna elanike huve kahjustaski kaebajapoolne teenuse müük. Kui kaebaja baar öörahu ajal avatud ei oleks ning isikutel puuduks võimalus sealt alkoholi osta, poleks neil ka põhjust baari läheduses viibides ümberkaudsete elanike öörahu rikkuda“ (otsuse p 11). 12. 3.

§ 28

lg 1 näeb ette, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite (sunniraha, asendustäitmine, vahetu sund) kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Vastustaja on seisukohal, et praegusel juhul esinevad nii vajadus kõrvaldada juba toimunud rikkumisi kui ka ohutõrje vajadus, et takistada nii era- kui ka avalike huvide edaspidine kahjustamine. Vahetu põhjustamine on vastustaja hinnangul tingitud kaebaja majandustegevuse eripärast, sh alkoholimüük. 13. Kohus on eelnevast lähtudes seisukohal, et kaebaja on põhimõtteliselt isik, kellele saab eelnevalt nimetatud normidele, sh

viidatud sätetele tuginedes panna tema majandustegevust piiravaid kohustusi. Majandustegevuse nõuetena saab käsitleda ka üldisemaid nõudeid, millega tagatakse avalik kord ja teiste isikute huvide kaitse kahjulike mõjude eest. 14. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja esitatud tõendid, mis ei puuduta konkreetselt kaebajat, vaid üldisemat olukorda Suur-Karja tänava piirkonnas ning teisi selle piirkonna ettevõtjaid, ei ole asjakohased käesolevas kohtuasjas. Kohtu hinnangul sõltub tõendite asjakohasus sellest, milline on tõendamiseseme ulatus, st kas hindamisele kuulub ka kaebaja tegevuse mõju tegevuskoha lähiümbruses viibivatele isikutele ja avalikule korrale. Menetlusosaliste erineva arusaam kaebaja kui ettevõtja kohustuste ulatusest avaliku korra eest vastutava isikuna tingib ka poolte erineva arusaama tõendite asjassepuutuvuse osas. Kohus on eelpool nõustunud vastustajaga, et kaebaja kohustused korraldada oma majandustegevust teisi isikuid häirimata ja majandustegevuse nõudeid järgides hõlmab nii tegevuskohta kitsamas mõttes kui ka selle vahetut lähedust. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja tegevus on üks osa Suur-Karja tänava kõnealust lõiku mõjutavast tegevusest. Seega peab kohus vajalikuks arvestada ka asjas esitatud tõendeid, mis puudutavad Suur-Karja tänava olukorda üldisemalt ja teiste seal tegutsevate ettevõtjate tegevust. 13

(23)3-15-2845
  1. Kaebaja väidab korralduse puudulikku põhjendamist. Tema väitel ei ole korralduses välja toodud konkreetselt kaebaja poolt etteheidetavate rikkumiste toimepanemist ega teda puudutavaid kaalutlusi. 15.
  2. Korralduse eesmärkidena on nimetatud: 1) tagada Tallinnas Suur-Karja, Vana-Posti ja Müürivahe tänavate piirkonnas avalik kord ja avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimine, õigusrikkumiste arvu vähenemine ja avalikus kohas viibivate inimeste turvalisus; 2) heakord (

§ 55

lg 1 p 7 ning Tallinna linna heakorra eeskirjas sätestatud kohustuste täitmine); 3) majandustegevuse nõuete rikkumiste kõrvaldamine ja nõuete järgimine, et kauba või teenuse müük ei kahjustaks tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (KaubTS § 4 lg 1 p 12, MsüS § 29,

§ 55

, § 56 lg 1); 4) Tallinna linna ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna maine kaitsmine ja atraktiivsuse säilitamine väärika turismiobjektina. 15.

  1. Korralduse ja selle seletuskirja kohaselt ning kohtumenetluses täiendavalt antud selgituste järgi seisnevad etteheited korralduse adressaatidele järgnevas: öine lärm, mida tekitavad korralduse adressaadid nende meelelahutuskohtades mängitava muusikaga ning nende kliendid, kes tekitvad lärmi tänaval. Sellega rikutakse nii piirkonna elanike kui ka seal asuvates majutusasutustes viibivate klientide huve, sh õigust öörahule ja tervise kaitsele. Lärm avaldab kahjulikku mõju ka teiste isikute kinnisvara väärtusele ja teiste ettevõtjate majandustegevusele; korralduse adressaatide kliendid reostavad tänavaid; korralduse adressaatide kliendid kaotavad joobe tõttu enesekontrolli, satuvad konfliktidesse, ohustavad meelelahutusasutustes ja ümbruskonnas viibivaid isikuid, sh piirkonna elanikke; suur süütegude arv piirkonnas- nii vägivallasüüteod kui ka vargused; öise alkoholimüügi ja meelelahutuse pakkumisega kaasneb suur hulk joobes isikuid tänavatel, kes lärmavad ja reostavad tänavatel. 15.
  2. Korralduse ja selle seletuskirja ning vastustaja kohtumenetluses esitatud selgituste kohaselt vastandub kaebaja (nagu ka korralduse teiste adressaatide) ettevõtlusvabadus ja huvi talle sobival ja kasumlikul moel atraktiivses meelelahutuspiirkonnas oma ettevõtlusega tegelda teiste isikute erahuvidega ning avaliku huviga. Teiste isikute kaitstavateks õigusteks ja huvideks on vanalinna elanike õigus öörahule ja tervise kaitsele ning kodu puutumatusele, vanalinnas elavate ja liikuvate isikute õigus viibida turvalises keskkonnas, teiste ettevõtjate õigus oma ettevõtlusega tegelda (sh hotellipidaja võimalus pakkuda heatasemelist majutusteenust, mis hõlmab ka klientide võimaluse hotellis välja puhata). Avaliku huvina, mis vastandub kaebaja huvile on avaliku korra, heakorra ja turvalisuse tagamine, Tallinna Vanalinna kui turismipiirkonna maine ja UNESCO kultuuripärandi säilimine.
  3. Kohus möönab, et vaidlustatud korralduse põhjendustes esitatud kaalutlused on peaasjalikult suunatud sellele, miks korralduse adressaatidele tuleb teha ettekirjutused lähtuvalt üldisemast olukorrast Suur-Karja tänaval. Siiski on ekslik väita, et konkreetsete adressaatide, sh kaebajaga seotud asjaolusid pole üldse arvesse võetud. Seletuskiri kajastab kaebaja seisukohti toimunud haldusmenetluses ja linna vastuväiteid neile. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et esialgu koguti andmeid oluliselt ulatuslikumalt (kokku 50 14

(23)3-15-2845 asutuse kohta ja haldusmenetlus viidi läbi 15 asutuse osas). Seega on vastustaja kaalunud ka seda, miks ettekirjutused on tehtud just vaidlustatud korralduse adressaatidele. Vastustaja on analüüsinud ka abinõu vajalikkust, sobivust ja mõõdukust ning konkreetselt kaebaja õiguste riivet ajalises plaanis, st võrdluses seniste kauplemisaegadega. Tegemist on haldusorgani olulise kaalumisruumiga otsustusega, kus kohtul on piiratud hindamisvõimalus ning võimalus otsustada vaid kaalutluste piisavuse ja kaalutlusvigade esinemise või puudumise üle, mitte asuda haldusorgani asemel ise huvisid kaaluma.
  1. Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud korralduses koos selles viidatud dokumentidega piisavalt põhjendanud, miks ta peab olukorda kõnelauses piirkonnas problemaatiliseks ja miks on vajalik selles piirkonnas võtta teisi isikuid häiriva lärmi, reostamise, korrarikkumiste ning avaliku korra ja heakorra rikkumise vastu abinõusid, et vähendada joobes isikute hulka sel tänavalõigul ja lühendada aega, mil need mõjud avalduvad. Suur-Karja tänava kõnealuses tänavalõigus valitsev olukord on tõendamist leidnud haldusmenetluse käigus kogutud ja kohtumenetluses esitatud tõenditega.
  2. Suur-Karja tänava kõnelausel tänavalõigule öisel (pimedal) ajal kogunevate inimeste suur hulk, kellest vähemalt osa on joobes, räägivad valjuhäälselt või isegi karjuvad, tarbivad jooke (sh ka alkoholi), suitsetavad, tõuklevad jms nähtub kohtule esitatud videomaterjalist 1 (KIS-s vastuse lisadena esitatud 15 videofaili, alates „Barons turvakaamera 2012-8-4 02.00.avi“ jj), mis kinnitavad rahvahulkade viibimist ja üldist halba olukorda tänaval. Võrdluseks on öisel ajal nt Vene tänaval tehtud videosalvestised, millelt taolist häirivat olukorda ei nähtu (Vene tn 11.07.15 sama kellaaeg.m2ts;). Lisaks on näha rohkelt maha visatud prahti. Eriti drastiline pilt avaneb varahommikust (Varahommik, Vanalinna Selts.mp4). Sellist seisundit vanalinnas öisel ajal kinnitavad ka korralduse seletuskirjas viidatud meediakajastus ja rohked dokumendid kohtuasja materjali hulgast (elanike ja ettevõtjate (eelkõige hotellide) pöördumised; nt vastuse lisad 13-17, 34-36, 45-69).
  3. Kirjeldatud olukorda kõnealuses piirkonnas kinnitasid ka kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud T. L. ja T. O.. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud T. L. (Savoy Boutique Hotel (asukohaga Suur-Karja 17/19) hotellijuht) kinnitas, et Taco ja selle ümbruses toimuv on näha hotelli akendest. Pilt on öisel ajal halb: purjus inimesed liiguvad ringi, lärmavad ja reostavad, käiakse ringi joogiga, ka pudelitega. Suur-Karja tänaval toimuv tingib hotellikülastajate negatiivse tagasiside (sh veebikeskkondades antav), kusjuures põhilise negatiivse aspektina märgivad külastajad ümbruses kostvat müra. Tegemist on üldisema probleemiga, sama mure on ka My City Hotellil. Lisaks negatiivsele tagasisidele ja klientide kaotamisele võib ümbruskonnas toimuv mõjutada ka hotelli jätkuvat kvalifitseerumist 5-tärni hotellina. Hotell ise pole Taco vastu hüvitamisnõuet esitanud ega tunnistajale teadaolevalt ka Taco peale kaevanud. Varasemalt on Savoy hotelli pöördunud linnavalitsuse poole kirjadega, millest nähtub rahulolematus ümbruskonna olukorraga, mille on põhjustanud piirkonna toitlustusasutused (vastuse lisa 23 Savoy 20.01.14.pdf; lisa 24 Savoy 23.07.15.pdf).
  4. Hotellide rahulolematus ümbritseva olukorraga on tõendatud haldusasjas esitatud pöördumiste ja veebikeskkondades (tripadvisor.com, booking.com) esitatud negatiivsete arvamustega, mille järgi isegi üldise rahulolu korral hotelliga, märgivad kliendid hotelli ümbrusest kostuvat häirivat müra. Piirkonnas asuvad hotellid on pöördunud oma murega nende 1 Vastustaja ja kolmanda isiku vastuste lisade mahtu ja formaati (sh videosalvestised) arvestades on nende tõendite puhul, mida pole haldusasja toimikusse lisatud, viidatud kohtuinfosüsteemis (KIS) kättesaadavatele dokumentidele. 15
(23)3-15-2845 kliente häiriva müra ja olukorraga Suur-Karja tänaval ka Tallinna linna poole (vastuse lisad nr 18-32).
  1. Tunnistaja T. O. (Vanalinna Seltsi juhatuse liige, elab ja töötab Vanalinnas, seltsi juhatuse liikmena käib ka öisel ajal regulaarselt piirkonna olukorraga tutvumas) peab olukorda piirkonnas öisel ajal halvaks. Tunnistaja tõi välja erinevad häirivad mõjurid: kliendid ja muud inimesed (sh joobetunnustega), kes liiguvad toitlustasutuste vahel; lärm; suitsetamine tänaval; alkoholimüük joobetunnustega inimestele; alkoholi viimine toidukohast välja; heakorrarikkumised, prügi tänaval; ebeturvaline, palju joobetunnustega inimesi; autod, sh käivitatud mootoritega, vingugaas); muinsuskaitseala nõuete rikkumine. Tunnistaja märkis, et asutused on kaua avatud ning sulgemiseelne olukord on kõige hullem, inimeste kontsentratsioon on siis kõige suurem.
  2. Suur-Karja tänaval valitsevat üldist ebaturvalist, lärmakat olukorda ning alkoholitarbimist kinnitas ka oma selgitustega PPA (kaasatud haldusorgan) esindaja kohtuistungil lisaks kirjalikule seisukohale. PPA on selgitanud, kui suures mahus on nad SuurKarja tänava piirkonnas suurendanud politsei kohalolekut ja mida see tähendab nii tööjõu, aja kui ka rahalise kulu osas ning et tähelepanu suurendamine Suur-Karja tänaval toimuvale vähendab võimalust tagada korda ja turvalisust muudes linnaosades (PPA vastuse lisad I kd, tl 79–83; vastustaja vastus lisad 5–12).
  3. Piirkonna olukorra halvenemist kinnitab ka Tänavapuhastuse AS (lisa 33, Tänavapuhastuse AS 17.07.15.pdf) oma 17.07.2015 seletuses, kus märgitakse, et olukord heakorra mõttes nn Bermuda kolmnurga piirkonnas on kohutav sõltumata nädalapäevast ning eristub muudest vanalinna piirkondadest. Tänavad on pidevalt kaetud prahi, purunenud joogiklaaside ja pudelikildudega, suitsukonide, okse, uriini ja muude haisvate vedelikega. Koristamist ei saa alustada piisavalt vara, sest tänavatel viibivad veel joobes ja osalt agressiivsed inimesed, kes takistavad koristustöid ja muudavad töö töötajate jaoks ohtlikuks
  4. Vastustaja poolt vastuse lisadeks 13–17 (13 - Vanalinna Selts 26.11.13.pdf; 14 Vanalinna Selts 05.05.14.pdf; 15 - Vanalinna Selts 27.10.14.pdf; 16 - Vanalinna Selts 14.01.15.pdf; 17 - Vanalinna Selts 15.07.15.pdf ) on Vanalinna Seltsi pöördumised kohaliku omavalitsuse poole seoses olukorraga piirkonnas ja ettepanekud tegevusaegade piiramiseks ning Majandus- ja Kommunikatsiooni- ja Justiitsministeeriumi poole. Ka neist nähtuvad eelkirjeldatud probleemid piirkonnas.
  5. Kaebaja väitel ei sisalda vaidlustatud korraldus põhjendusi temale kui konkreetsele adressaadile ettekirjutuste tegemiseks ega sellekohaseid kaalutlusi ning vastustaja on jätnud kaalumisel arvestamata tema tegevuse eripära.
  6. Praeguses asjas on kaalumisel ühelt poolt ettevõtja ettevõtlusvabadus (huvi jätkata oma kauplemistegevust senises ajalises mahus (lahtiolekuaegu muutmata) ja sisus (võimaldada baari lahtioleku vältel alkoholimüük, toitlustamine ja meelelahutusprogramm, sh elav muusika). Ettevõtja huvile vastanduvad järgmised huvid: samas majas ja lähiümbruses elavate isikute huvi elamisväärse elukeskkonna tagamiseks (öörahu, turvalisus, puhtus); lähiümbruse ettevõtjate (sh majutusettevõtted) huvi öörahu võimaldava, puhta ja turvalise ettevõtluskeskkonna tagamiseks; teiste kesklinnas viibijate (sh turistide) huvi viibida turvalises ja puhtas ümbruses; avalik huvi korra ja turvalisuse tagamiseks; linna maine sh rahvusvahelises mastaabis ning UNESCO pärandiks oleva vanalinna kaitse, st muinsuskaitseline aspekt. Kaalumisele kuuluvatest väärtustest on veel välja joonistunud korra ja turvalisuse tagamiseks tehtavad lisakulutused avaliku ressursi arvelt ning kaebaja väidetud maksulaekumiste vähenemine käibe vähenemisel ja vähema arvu töötajate palkamisel. 16
(23)3-15-2845 26.
  1. Kohtu hinnangul on vastustaja esitanud piisavad põhjendused ning põhjalikud ja asjakohased kaalutlused, mis tingivad korralduse adressaatidele ettekirjutuste tegemise üldisemas plaanis. Kohus on korralduse põhjendusi üksikasjalikumalt refereerinud käesoleva otsuse p-s 1.
  2. 26.
  3. Kaebajat vahetult puudutavad põhjendused on esitatud korralduse lahutamatuks lisaks olevas seletuskirjas. Vastustaja on seletuskirjas (p 1.3.7, 15.7) kajastanud OÜ Taco Express seisukohti: tehtud on suuri investeeringuid (uus helisüsteem koos vajalike isolatsioonitöödega), suuremas mahus turvateenuse kasutamine, rangemad sisekorraeeskirjad. Kaebaja on märkinud abinõude ebaproportsionaalsust ja tema õiguspärast ootust juba kord antud registreeringu alusel majandustegevust jätkata. Kaebaja on eitanud elanike kaebusi ning märkinud, et temaga ei seondu süüteomenetlusi. Vastustaja on oma seisukoha kaebaja väidetele esitanud ja see kajastub vaidlustatud korralduse seletuskirjas. Seega on seletuskirjas esitatud vähemalt teatud määral ka konkreetse kaebajaga seotud kaalutlusi (seletuskirja lk 17 ). Lisaks kaebaja ja vastustaja haldusmenetluses esitatud seisukohtadele ja varasema menetluse kajastamisele on vastustaja ka selgitanud, miks korraldusega seatavad piirangud on kaebaja asutuste lahtiolekuaegu arvestades kellaajaliselt proportsionaalsed (I kd, tl 24). Kohus nõustub kaebaja osaliselt ja leiab, et konkreetselt kaebajaga seonduvad asjaolud ja kaalutlused ei ole vaidlustatud korralduses piisava põhjalikkusega kajastatud. 26.
  4. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on lubatav ka kaalutlusotsuse põhjenduste hilisem täiendamine kohtumenetluses ning kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui ta on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika). Kohus leiab, et kohtumenetluses täiendavalt esitatud seisukohad ja uuritud tõendid veenavad selles, et vastustaja on kaebajale ettekirjutuste tegemisel ka tegelikult lähtunud neist kaalutlustest, mida ta kohtumenetluses välja toob. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.
  5. Vaidlust pole, et Tacole ei heideta ette müügikohast endast lähtuvat müra (muusikat). Etteheited puudutavad lähiümbruses viibivate isikute tekitatud lärmi, aga ka muud häirivat käitumist. Vastustaja väitel on kaebaja puhul müraallikaks tema klientidest lähtuv käitumine tema müügikohast väljaspool – lärmavad inimesed viibivad kaebaja tegevuskoha juures. Seega on kaebaja majandustegevus otseselt seotud linnaruumis ja teiste inimeste kodudes ilmnevate mõjudega.
  6. Kaebaja on rõhutanud kaebuses, et tema põhitegevuseks on toitlustamine ja seda ka ajal, mil muud toitlustuskohad on oma köögi juba sulgenud (lisa 4 - Müügikohtade köögid.xls). Kaebaja on rõhutanud (sh järjekindlalt kohtuistungil), et tema tegevuskoha puhul pole erinevalt korralduse ülejäänud adressaatidest tegemist baariga. Vaidlust polegi selles, et kaebaja, erinevalt paljudest ümbruskonna ettevõtjatest pakub varaste hommikutundideni ka toitu. Siiski ei eita ka kaebaja ise alkoholimüüki ja vastustaja on väitnud orienteeritust alkoholimüügile arvestades Taco interjööri (vt ka foto Taco interjöörist, lisa 74.JPG) ja reklaami sotsiaalmeedias (lisa 75.mht). Veenev on vastustaja selgitus, et Taco juurde kogunevad tema pika lahtiolekuaja tõttu kliendid kõikidest teistest piirkonna toitlustusasutustest, mis on juba oma uksed sulgenud. Selleks 17
(23)3-15-2845 kellaajaks (alates kell 04.00, lisa Shooters.JPG; kell 05.00, lisa Route 13.JPG) on valdav osa piirkonnas viibijatest joobes ja nende kogunemine ning suhtlus ja käitumine Taco juures põhjustab eelnevalt kirjeldavat häirivat mõju (eelkõige müra, reostus).
  1. Kohtuistungil tunnistusi andnud V. K. (Suur-Karja 18 hoones kolme korterit üürile andva Appartment OÜ juhatuse liige) on elanud selles majas varem 33 aastat ning koos emaga kuni
  2. aastani. Viimasel ajal ei ole pidanud tunnistaja võimalikuks selles majas asuvas korteris elada, vaid on kolinud mujale, kuigi eriti tema ema sooviks korterisse tagasi elama tulla. Tunnistaja kinnitab Taco toitlustusasutuse negatiivseid mõjusid olukorrale majas ja lähiümbruses, mis on takistanud tal enda korterit koduna kasutada ja häirib tema ettevõtlust. Tunnistaja sõnul asub trepikoja välisuks Taco ukse kõrval. Öösel on väljas müra ja antisanitaarne olukord. Tema poolt välja üüritavad korterid asuvad
  3. ja
  4. korrusel. Ta saab broneerimiskeskkonna booking.com kaudu oma majutuskohale negatiivset tagasisidet. Tunnistaja sõnul on nädalavahetustel alati ruumid välja üüritud. Tal on kvaliteetsed korterid ja pakutav teenus ei ole odav, kuid ta on sunnitud reklaamis mainima, et ümbruses on ööelu ja sellest tingitud mõjutused sunnivad hindu langetama. Müra vähendamiseks on tunnistaja paigaldanud kolmekordsed aknad. Ta möönab, et hoovi pool on vaiksem ning pole võimalik eristada, kes tekitab sealt kostuvat taara käitlemisega kaasnevat müra. Konkreetselt Taco juures näeb ta kogunemas inimesi, kes on purjus ja suitsetavad, liiguvad ringi plasttopsidega, prügikasti ümbrus on räpane. Väljas karjutakse, puhkevad tülid ning vahel on maas ka verd, ukse juures urineeritakse. Seda kõike näevad turistid, ning ka juba kooli minevad lapsed, sest Taco on avatud hommikul kella 7-ni. Taco juures peatuvad autod, millest kostub muusikat. Tunnistaja sõnul paneb muretsema müra tänavalt, mitte Tacost seest.Tunnistaja kinnitas, et pole ise viimaste aastate jooksul Taco peale kaebusi esitanud ega kahju hüvitamist taotlenud. Ta teab, et korteriühistu on esitanud kaebusi (arvab, et need on Club Hollywood kohta). Kaebaja huvi on vaid selles, et niisugune tegevus lõpeks. Tunnistaja möönis, et olukord Tacos on mõneti paremuse suunas liikunud, kuid ikka häiriv. Klientide tagasisidest (OÜ Classic Appartments kohta (lisa 72; tõlge I kd, tl 150–151) nähtuvalt kurdavad peaasjalikult müra üle, märkides nii majas asuvat baari, ümbruses asuvaid baare kui ka naabruses asuvat ööklubi (Hollywood) ning pidutsemist tänaval isegi kuni kell 08.
  5. Samuti on märgitud reostust maja trepikojas.
  6. Tunnistaja T. O. on konkreetsed tähelepanekud kaebaja müügikoha osas teinud 20.02.2016 kell 6.10: Taco juures ei olnud turvameest, samas lebas joobes noormees, Korona õllepudel käes, kujunes konflikt (haarati jopest, küsiti telefoni). Öösel pole tunnistaja Tacos sees käinud, kuid välja vähemalt häirivat müra ei kosta.
  7. Tunnistaja O. K. (töötab KÜ Suur-Karja 18 koristajana), koristab ka täpsemalt Taco esist. Tunnistaja tööaeg on umbes kell 5.30–8.00.Olukord on tema sõnul erinev neljapäeval, reedel, laupäeval. Tunnistaja on tema tööajal näinud inimesi suitsetamas ja liikumas pudelitega, klaasidega, topsidega. Tunnistaja koristab seda kõike. On näinud ka tülisid ja kaklusi. Ümbruskonnas pole avalikku tualetti, mida inimesed saaksid kasutada. Teised toitlustuskohad suletakse varem. Tunnistaja on näinud seal ka turvamehi, kuid ei oska öelda, kas nad takistavad klientidel korda rikkumast.
  8. Kohtuistungil tutvusid kohus ja menetlusosalised 29.02.2016 PPA poolt vastustajale esitatud videosalvestist, millest nähtub tegevus Taco välisukse juures tänaval. Salvestiselt on näha pudeliga väljuv klient, samuti kaebaja tegevuskoha juures asuvate isikute vaheline kähmlus (DVD I kd, tl 131; KIS-s haldusasja nr 3-15-2845 menetlusdokumendi nr 25 lisa).
  9. Vanalinna Seltsi poolt haldusmenetluses esitatud elanike seletused (vastuse lisa 17 Vanalinna Selts 15.07.15.pdf, seletuste p 8) kohaselt muutus olukord Tacos paremaks pärast 18
(23)3-15-2845 uue juhataja tööleasumist. Ka KÜ Suur-Karja 18 pöördumises Vanalinna Seltsi poole soovitakse piirata samas majas tegutsevate Valli baari, Dublineri ja Bayern Kelleri tööd kuni 23.00 (vastuse lisa 37, Suur-Karja 18 KÜ 10.09.15 (Valli,Dubliner,Bayer).pdf), kuid mitte Taco osas. Seega on olukord
  1. a suvel Tacoga seoses majaelanike vaates paranenud võrreldes
  2. aastaga (I kd, tl 135–139). Samas on majaelanikud (37 allkirja) esitanud 14.12.2015 taas Tallinna Ettevõtlusametile avalduse, et piirataks ka Taco lahtiolekuaega ja öist alkoholimüüki ning kui need meetmed tõhusaks ei osutu, siis võetaks muid meetmeid avaliku ja heakorra tagamiseks elamu lähiümbruses (I kd, tl 89). Avalduse kohaselt on majas tegutsevate asutuste, sh Taco tegevus muutnud majaelanike elu viimase viie aasta jooksul väljakannatamatuks, eriti hilisõhtul ja öösel neljapäevast pühapäevani (maja läheduses tänaval viibib arvukalt joobes inimesi, kes lärmavad, suitsetavad, urineerivad ja oksendavad tänaval jne). Avalduses mainitakse küll Taco koostöövalmidust, kuid see pole olukorda paremaks muutnud.
  3. Seega kinnitavad asjas kogutud tõendid, et lisaks üldisemale häirivale olukorraga SuurKarja tänaval põhjustavad probleeme isikud, keda on võimalik seostada Taco baariga – kliendid ja muudest meelelahutuskohtadest saabuvad isikud, kes kogunevad veel avatud asutuse juures kas toidu ja/või alkoholi ostmiseks või ka muidu suhtlemiseks. Tunnistajate ütlustest ja esitatud PPA videosalvestisest nähtuvalt jätkub Taco juures ka juba kaasa võetud või Tacost ostetud alkoholi tarbimine. Nende käitumisest lähtub lärm, reostus ja õigusrikkumised. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole tajutav turvatöötaja panus olukorra lahendamisel.
  4. Samas ei saa öise häirimise hulka arvata kaubaautode liikumist ega kauba (sh metallist õllevaatide) laadimist, kuna pole usutav, et see toimuks ööpäevaringselt ning ka tunnistaja K. märkis, et pole selge, kes majas paiknevatest asututest seda lärmi põhjustab.
  5. Kohus nõustub kaebaja poolt kohtuistungil öelduga, et vastustaja tunnistajatest keegi pole isik, kes vahetult ning igapäevaselt kannataks Taco väidetavalt negatiivsete mõjude tõttu – V. K. majutab oma korterites kliente ega ela seal ise. Samas on ta oma ütlustega kinnitanud, et majutuskohtade täituvus on hea. Tunnistaja ettevõtlus hõlmab kolme selles majas asuvat korterit (kaks tema enda oma, kolmas naaber O. Š. korter) ja nendes sageli ööbivate isikute kaebused öörahu rikkumise üle, mis seisnevad peaasjalikult väljas kogunevate inimeste tekitatud müras, veenavad piisavalt sellise häirivuse olemasolus. Tunnistajate ütlused kinnitavad Taco juures toimuvat ühtviisi ja ütlused on kooskõlas muude tõenditega kogumis.
  6. Kaebaja väidab tema suhtes süüteomenetluste puudumist ning et teda ei ole karistatud väärtegude ega kuritegude toimepanemise eest. Vastustaja on vaidlustatud korralduses (lk 17; I kd tl 20p) vastuseks Taco Express OÜ seisukohtadele selgitanud, et MsÜS § 43 lg 1 p 1 alusel majandustegevuse osalise või täieliku peatamise eelduseks ei ole konkreetse ettevõtja varasem karistatus väärteo või kuriteo eest. Korra tagamiseks haldusmenetluses ettekirjutuste tegemise eelduseks ei ole eelnev süüteomenetlus ega karistamine ning haldusõiguslikke abinõusid võib kohaldada sõltumata kaebaja tegevusega seonduvate süüteomenetluste olemasolust. Varasemas kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-08-607, p 14) on leitud, et kaebaja ettevõtluse piiramine ei eelda tema poolt väärteo toimepanemist. KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Kohtupraktika on rõhutanud kohaliku omavalitsuse võimalusi sh KaubTS-st tulenevalt mõjutada ettevõtjaid tegutsema teiste isikute õigusi ja huve kaitsval moel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 15).
  7. Kaebaja väitel ei ole häirivat mürataset objektiivsete mõõtmistulemustega kindlaks tehtud.

57 kohaselt lähtutakse sama seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse (sh müra) hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse 19

(23)3-15-2845 ning selle piirkonna tavadest. Seega on piisav, kui taoline häirimine on tuvastamist leidnud pädeva haldusorgani või korrakaitseorgani poolt.

§ 57

ei seo häirivust konkreetsete normide ületamise ega arvuliselt hinnatavate mõõtmistulemustega (samale seisukohale on Tallinna Ringkonnakohus asunud ka haldusasjas nr 3-11-2036).

  1. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et ettevõtja majandustegevus on keelatud teisi isikuid häirival moel ning ettevõtja huvi oma ettevõtlust talle sobival moel toimetada ei saa olla ülekaalukalt üle teiste isikute huvist elada inimväärses ja tervislikus keskkonnas (isikutel on õigus tervise kaitsele ja kodu puutumatusele). Samuti ei saa ühe ettevõtja huvi oma ettevõtlusega talle sobival moel tegelda toimuda teise ettevõtja ja tema klientide heaolu (sh hotelli külastajate unerahu) arvelt. Üksiku ettevõtja huvi ei saa olla ka kaalukam avalikust huvist turvalisele keskkonnale ja piirkonna heakorra tagamisel. Samuti ei saa ettevõtja tegevusest lähtuvate negatiivsete mõjutuste kõrvaldamiseks (sh politsei tegevus) kasutada ebaproportsionaalselt suures mahus avalikku ressurssi, vaid ka ettevõtjad ise peavad oma tegevust korraldama selliseid mõjutusi vältides või minimeerides. Vastasel korral on pädeval avaliku võimu teostajal õigus kohaldada piiranguid.
  2. Üks ettevõtja ei saa ega pea endale võtma ülemäärast rolli turvalisuse ja avaliku korra tagamisel, kuid ei tohi oma tegevusega seda ka halvendada. Kaasatud haldusorgan on selgitanud, et Suur-Karja tänaval kujunenud olukorraga toimetulekuks kuluv ressurss (sh täiendavad reidid, lisatasu ületundide ja öötöö eest) haarab ebaproportsionaalse osa politsei vahenditest ning korra tagamine ja juhtumitegea tegelemine Suur-Karja tänaval toimub seades ohtu avaliku korra ja turvalisuse linna muudes piirkondades. Seega ei oleks põhjendatud kogu avaliku korra tagamise kohustust ja rikkumiste tagajärgedega tegelemist politsei ega kohaliku omavalitsuse (Mupo, linna heakord) õlule. PPA esitatud statistika ja teabe (sh täiendava politseiressursi kasutamise rahaline koormus) taustal ei saa kaalukamaks pidada ka kaebaja poolt märgitud maksutulu laekumise aspekti (kaebaja väitel toob tema ettevõtluse piiramine kaasa ka tema poolt maksude tasumise vähemas määras).
  3. Kohtu hinnangul on vastustaja viinud otsustamisel läbi kaalumise ning lisaks kohtumenetluses esitatud selgitusi arvestades leiab kohus, et on toimunud sisuline ning kaebajaga seonduvaid asjaolusid arvestav kaalumine. Kohus ei nõustu kaebaja lähenemisega nn „kollektiivsest karistamisest“.
  4. Kaebaja väidab tema ebavõrdset kohtlemist võrdluses lähedal asuvate sarnase tegevusega ettevõtjatega ning neile põhjendamatu konkurentseelise loomist. 42.
  5. Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes teiste sama piirkonna ja vanalinna meelelahutusasutustega ei ole põhjendatud. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Üldise võrdsuspõhiõiguse riivega on tegemist siis, kui toimub ebavõrdne kohtlemine (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.03.2002 otsus asjas nr 3-4-11-02, p 13). Sisulise võrdsuse idee väljendub selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02, p 17; Riigikohtu üldkogu 03.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-101-06, p 20; Riigikohtu üldkogu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-3-1-47-03, p-d 24 ja 27). 20

(23)3-15-2845 42.
  1. Seega ei saa ega pea piirkonna ettevõtjaid ühtmoodi kohtlema pelgalt seetõttu, et nad asuvad geograafiliselt samas piirkonnas, vaid vastustajal on olnud kohustus iga ettevõtja eripära arvesse võtta. 42.
  2. Vastustaja selgitas, et teiste sama piirkonna meelelahutusasutuste kohta ei ole esitatud nii arvukalt kaebusi ja nende tegevus ei häiri piirkonna elanikke ega piirkonnas viibijaid, seetõttu ei olnud neile ettekirjutuste tegemine põhjendatud. Samuti ei ole mujal vanalinnas Suur-Karja tn olukorrale sarnanevaid olukordi. Kuid kui ka teiste meelelahutusasutuste tegevus peaks hakkama elanikke ja teisi isikuid häirima, siis tuleb kaaluda ka nende suhtes vajalike meetmete rakendamist. Üksnes selleks, et tagada kaebajatega võrdne kohtlemine, vaatamata sellele, et teised meelelahutusasutused on suutnud oma tegevust korraldada teisi isikuid mitte häirival viisil, ei oleks põhjendatud ega õiglane kohaldada ka teiste meelelahutusasutuste suhtes sarnaseid meetmeid. Ettekirjutuse tegemata jätmist BDG Meelelahutuse OÜ (Hollywood) suhtes on vastustaja selgitanud korralduse seletuskirjas. Vastustaja möönab, et vastavate aluste ilmnemisel tuleb tal kaaluda ka tema suhtes meetmete kohaldamist. 42.
  3. Vastuseks ebavõrdse kohtlemise väitele võrdluses kaebaja poolt kaebuses nimetatud ettevõtetega on vastustaja kohtumenetluses (vastuse p 73) selgitanud, et piirangute kehtestamisel sai määravaks PPA hinnang, asutuste, elanikkonna ja ettevõtjate kaebused nn Bermuda piirkonnas enim esiletoodud ala kohta (tänavalõik Suur-Karja 4 - Suur-Karja tn 18), kaebaja viidatud müügikohtadest ükski ei asu sellel tänavalõigul. Vastustaja on ka selgitanud, et esialgu on tema uurimisobjektiks olnud laiem ring ettevõtjaid (vt eelpool otsuse p 16).
  4. Kaebaja väidab, et majandustegevuse registris 06.10.2009 tehtud registreeringu alusel tekkis tal õiguspärane ootus pidada toitlustuskohta ettenähtud lahtiolekuaegadel. Kohus märgib, et mistahes avaliku võimu poolne varasem autoriseering ei tähenda, et probleemide kuhjudes ja häirivuse kasvades ei tohiks kohalik omavalitsus kehtiva õiguse raames selle ohjeldamiseks abinõusid kasutada. Kohtupraktika on lausa vastupidiselt pidanud kohaliku omavalitsuse passiivsust ja tegevusetust õigusvastaseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08). KOKS § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas. Ettevõtjal ei saa tekkida õiguspärast ootust käituda oma majandustegevuses teisi isikuid häirival ning avalikku korda rikkuval moel kehtiva õiguse nõudeid eirates.
  5. Kaebaja on väitnud ka tema suhtes kohaldatavate piirangute ebaproportsionaalsust. Tema arvates ei aita korraldusega ette kirjutatud abinõu saavutada eesmärki – korraldusega seatavate lahtiolekuaegade korral jätkavad tegevust muud sarnased müügikohad, mis toob endiselt kaasa korralduses kirjeldatud negatiivse tagajärje (inimeste kogunemise avalikel tänavatel). 44.
  6. Korralduse seletuskirjas on selgitatud: „Kahe ettekirjutuse tegemine on põhjendatud, kuna ainuüksi alkohoolse joogi müügi piiramine ei aita tõhusalt kaasa müraprobleemide lahendamisele, mida põhjustab baaridest kostuv muusika ja baaride külastajate ning tänaval viibivate inimeste müra. Ainult alkohoolse joogi müümise lõpetamisel jääks jätkuvalt püsima risk, et inimesed viibivad piirkonnas hommikutundideni. Vaid alkohoolsete jookide müügipiirangu rakendamisele eelnevalt tekib ettevõtjatel huvi müüa ja külastajatel huvi osta alkohoolseid jooke nö „ette“, et nad saaksid tarbida alkoholi ka pärast alkoholi müümise lõpetamist ja viibiksid baarides ning seega antud piirkonnas kauem. Alkohoolsete jookide etteostmise riski vältimiseks ja korraldusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks tuleks punktis 2.2 nimetatud ettekirjutuse täitmist nõuda seega varasemast kellaajast. Samas linnavalitsus leiab, et see piiraks ettevõtjate huve intensiivsemalt ning 21
(23)3-15-2845 leebema abinõuna toimiks esmalt alkohoolse joogi müügi lõpetamine ja sellele ajaliselt hilisemalt toitlustamise ning meelelahutusprogrammi teenuse osutamise lõpetamise kohustus. Nii oleks ettevõtjal võimalik jätkata majandustegevust ja külastajatel viibida baaris kauem, samas, kui alkohoolsete jookide tarbimisega kaasnevad tagajärjed oleksid eelduslikud väiksemad, mis aitaks tagada teiste isikute õiguste ning huvide kaitset“. 44.
  1. Kohus nõustub, et olukorra lahendamiseks on kohaldatud abinõud vajalikud ning piirkonnas viibivate isikute arvu vähendamiseks ja kahjulike mõjutuste aja lühendamiseks sobivad vastustaja kirjeldatud põhjendustel. Kaebajal on õigus selles, et mõnede asutuste kauplemisaegade piiramisel hakkavad inimesed kogunema mujal sarnaste asutuste juures, mis on veel avatud. Vastustaja ning kaasatud haldusorgani esitatud seisukohtadest ja statistikast nähtuvalt on Suur-Karja tänava probleem põhjustatud sarnase profiiliga asutuste tihedast kontsentratsioonist ja pikkadest lahtiolekuaegadest, mis võimaldavad kahjulikel mõjutustel kumuleeruda (inimeste hulk suureneb ja neist paljude joove süveneb, mistõttu kasvab ka häiriv käitumine). Korralduse põhjenduste ja kaasatud haldusorgani selgituste järgi on piirangud kavandatud just kõige problemaatilisemaid nädalapäevi ja kellaaegu arvesse võttes. 44.
  2. Kohus möönab, et kaebaja seniseid lahtioleku- ja kauplemisaegu arvestades on korraldusega kavandatav piirang ajalises mõttes märkimisväärne. Korralduse seletuskirjast nähtuvalt piiratakse Taco Express OÜ tegevust alkoholi müügi osas tööpäevadele eelnevatel öödel viie tunni võrra ja puhkepäevade eel nelja tunni võrra. Toitlustamist ja meelelahutust piiratakse vastavalt nelja ja kolme tunni võrra. Põhjendustes on selgitatud, et elanike soovi kohaselt tulnuks kohaldada ulatuslikumaid piiranguid (so veelgi lühemaid kauplemisaegu) kuid vastustaja on kohaldanud vähem piiravaid meetmeid. Samuti on piirangud ajaliselt lühemad kui

§ 56lg-s 2 sätestatud nn öörahu kellaajad.

Samas ei ole takistatud Taco võimalus jätkata oma tegevuse mõningase ümberkorraldamisega varahommikust kauplemist (alates kell 05.00). Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul kaebaja suhtes kohaldatud ettekirjutusega ebaproportsionaalselt piiratud tema ettevõtlust ka ajalises plaanis.

  1. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja on kaebaja suhtes vaidlustatud korraldust andes õiguspäraselt kaalutlusõigust teostanud.
  2. Kohtu hinnangul on kaebaja olnud ka piisavalt korralduse andmise menetlusse kaasatud. Vastustaja teavitas teda haldusmenetluse algatamisest ja küsis seisukohti, saatis tutvumiseks korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning korraldas linnavalitsuses suulise ärakuulamise. Pealegi oli kaebaja probleemide olemasolust ja nende teravusest teadliku varasemalt mitmel korral linnavalitsuses toimunud kohtumistest, kus ka kaebaja on olnud esindatud. Kaebaja osalemist ja seisukohti haldusmenetluses on vastustaja korralduses ka kajastanud.
  3. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune korraldus kaebajat puudutavas osas on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD
  4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg-st 1 lähtuvalt tema enda kanda. 22

(23)3-15-2845 Vastustaja poolt ette tasutud tunnistajatasude maksmise ja enammakstud summade tagastamise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 23
(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.