← Eesti

3-15-3082/46

Obsah (4)§ 31§ 32§ 34§ 9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3082 Haldusasi MegaPower OÜ kaebus Tallinnas

§ 31

koostoimes §-ga 9) ja omandiõigust ehk kaebaja poolt üüripinda tehtud investeeringute kasutamist (

§ 32). Kaebaja on jäetud enne liiklusmärgi paigaldamist ära kuulamata.

Vastustaja pidi mõistma, et liiklusmärk mõjutab ka Harju tänaval tegutsevate ettevõtjate kaupade transpordi logistikat ja öösel tegutsevate ettevõtjate, sh kaebaja tegevust. Sellele vaatamata ei ole vastustaja nendega ühendust võtnud, ei ole teavitanud haldusakti vastuvõtmise kavatsusest ega arvestanud nende huvidega. Vastustaja on põhjendanud liiklusmärgi kehtestamist liiklusohutuse tagamisega Karjavärava platsil, kuid vastustaja tegelik eesmärk oli hävitada Suur-Karja tn tegutsevate baaride tegevus. Liikluspiirang ei ole kummagi eesmärgi saavutamiseks sobiv ega mõõdukas abinõu. Soovitud eesmärki saab saavutada leebemate meetmetega, näiteks efektiivse järelevalvega liiklusseaduses (LS) sätestatud õuealal liiklemise nõuete täitmise üle või parkimist keelava märgiga, millest tulenevalt tohiks vanalinna sisenevad taksod peatuda üksnes reisijate peale- või mahaminekuks. Kuskilt ei nähtu, et vastustaja oleks neid võimalusi kaalunud. Vastustaja väide, et liikluspiirang oli vajalik jalakäijate ohutuse tagamiseks, ei ole tõsiseltvõetav. Öösel on jalakäijaid eelduslikult vähem kui päeval, kuid piirang kehtestati just ööseks. Kaebaja kliendid ei suitseta maja ees, ei lärma ja selle kohta ei ole kunagi kaebusi esitatud. Kaebaja klientide jalgsiteekond läbi öise vanalinna ei ole mugav ega ohutu. Turistid ei orienteeru linnas hästi. Tallinna linn pole suutnud tagada korralikku libedustõrjet ja valgustust. Inimestel oleks turvalisem just taksoga sõita. Vastustaja ei ole suutnud välja tuua andmeid piirkonna liiklusõnnetuste kohta, kuid on andmeid, et piirkonnas on palju avaliku korra rikkumisi jms kuritegusid. Seetõttu seab sissesõidukeeld ohtu kaebaja klientide tervise ja seeläbi ka kaebaja äri. Vastustaja ei ole liikluspiirangu kehtestamisel arvestanud ka öörahuga, sest peomeeleolus kliendid, kes muidu võtaks klubist lahkudes takso ja suunduksid koju või hotelli, hakkavad nüüd seiklema mööda Tallinna tänavaid. Seega ei lahenda sissesõidupiirangu kehtestamine vanalinna probleeme, vaid pigem tekitab neid juurde. Liiklusjärelevalvet peab teostama ka siis, kui sissesõidupiirang jääb kehtima. Vastustaja ei ole liikluspiirangu kehtestamisel arvestanud liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise korraga. Sissesõidukeeld on kehtestatud ilma ümbersõiduvõimaluseta, kuid ühtki avalikustamise või loaga sätestatud nõuet ei ole vastustaja täitnud. 3. Tallinna linn palus 14.01.2016 ja 07.03.2016 vastustes jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal puudub kaebeõigus, sest kaebus on esitatud kaebaja klientide ja avaliku huvi, mitte kaebaja õiguste kaitseks. Liiklusmärki kui üldkorraldust saab vaidlustada vaid siis, kui see rikub vahetult kaebaja õigusi. Kaebaja klientide heaolu teenib küll ühtlasi ka kaebaja ärihuvi, kuid pelgalt puutumus faktilise või huvi tasandil ei ole piisav. Võimalikud ohud kaebaja klientidele, nende liikumisvabaduse takistamine, klientide mugavus vms puudutavad kaebaja klientide, mitte kaebaja õigusi. Kaebaja argumendid lähtuvalt liiklusjärelevalve parendamisest ja müra vähendamisest Karjavärava platsil ei seondu samuti kaebaja subjektiivsete õigustega ja avalikes huvides käesoleval juhul kaebust esitada ei saa. 2

(14)See, kas kaebaja teenuseid tarbivad peamiselt turistid või kohalikud, ei ole määrav. Tallinna külastavad igal aastal tuhanded turistid ja ka nende huvides ja ohutuse tagamiseks on suurem osa vanalinnast jalakäijate ala, kuhu mootorsõidukiga pääseb juurde vaid erandkorras. Sellest hoolimata suudavad tuhanded turistid Tallinna vanalinnas edukalt jalgsi liigelda ja orienteeruda. Paljud vanalinna baarid, restoranid ja klubid asuvad jalakäijate alal, kuid turistid on need edukalt üles leidnud. Ilmselt leiavad turistid vajadusel edukalt tee ka lähima taksopeatuseni. Kui kliendid ei suuda kaebaja tegevuskohta üles leida, ei saa selles süüdistada vastustaja tegevust või liikluskorraldust, vaid tegemist on kaebaja viletsa turundusega. Pole siiski usutav, et turist, kes soovib Tallinnas tarbida just striptiisiteenust, ei leia kaebaja tegevuskohta soovi korral kerge vaevaga üles. Mugavus ei ole seadusest tulenev õigus ja kaebaja tegutsemiskohale lähim taksopeatus asub sissepääsust 150 m kaugusel, samuti on võimalik taksodel peatuda sissepääsust 190 m kaugusel ühistranspordipeatuses või 300 m kaugusel asuvas taksopeatuses.

§-st 34 tulenev õigus vabalt liikuda kaitseb eelkõige üldist võimalust jõuda sihtkohta, mitte võimalust jõuda sinna isiku valitud transpordiliigiga (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-11-98). Isikute jõudmine kaebaja tegutsemiskohta on mõistlikul viisil tagatud nii päevasel kui öisel ajal. Seega kuna asjas ei esine klientide õiguste rikkumisi, ei saa kaebaja neile tugineda ka selleks, et õigustada oma ettevõtlusvabaduse riivet või rikkumist. Kaebajal ei ole õigust konkreetsele liikluskorraldusele. Liikluskorraldus ei pea olema ajas muutumatu. Tallinna vanalinna arengukava 2014-2021 järgi on vanalinna liiklus- ja parkimiskorralduse põhivajaduseks liikluskoormuse vähendamine ja selle ühe meetmena nähakse ette kogu Tallinna vanalinna muutmine autovabaks. Sama dokumendi 4. peatükis püstitatud tegevuskava aastatel 2014-2018 p 30 kohaselt on Tallinna Transpordiameti poolt üheks täidetavaks ülesandeks liikluskorralduse ülevaatamine ja autoliikluse täiendav piiramine vanalinnas (märgistuse abil). Kaebaja ei saa seega tugineda asjaolule, et liikluskorralduse muudatus on talle ootamatu ja ettenähtamatu. Kaebaja ei ole tõendanud oma ettevõtlusvabaduse riivet. Kaebaja ei väida, et tema enda juurdepääs ruumidele on piiratud. Mootorsõidukiga on ligipääs tagatud 06.00-00.00, seega kauba transpordi võimalus on olemas. Kaebaja kassaväljavõte pealkirjaga „maksejuhtumite aruanne“ ei tõenda tema käibe langust. Tegu pole usaldusväärse tõendiga – sellest ei nähtu, et tegu oleks sõltumatu osapoole poolt kinnitatud ja seega objektiivse raamatupidamisliku dokumendiga, mille tõesust saaks eeldada. Kaebajal on kerge enda kohta käivaid andmeid manipuleerida viisil, mis on talle soodne. Lisaks ei näita kassaväljavõte kaebaja tegelikku käivet ja kõiki sissetulekuid. Isegi kui kaebaja esitatud andmed osutuvad tõesteks, ei ole kaebaja esitanud võrreldavaid andmeid, mille põhjal saaks teha järeldusi tema reaalse käibe languse kohta. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebaja on esitanud andmed, mis peaksid kajastama tema sissetulekuid enne ja pärast liikluskorralduse muudatuse kehtima hakkamist (so 20.11.2015) erinevate pikkustega perioodide kohta. 7 päeva ja 19 päeva keskmine sissetulek ei ole võrreldavad, sest kaebaja tegevuses on ka vahetult enne liikluspiirangu kehtimist esinenud päevi, kus sissetulek puudub täielikult või on väga väike (vastavalt 15.11.2015, 17.11.2015 ja 16.11.2015, kaebuse lisa 10). Sellest saab järeldada, et kaebaja sissetulekud ongi ebaregulaarsed ning nende hindamiseks on vaja lähtuda võimalikult pika perioodi andmetest. Kaebaja peab tõendama ka põhjusliku seose tema käibe languse ja liikluskorraldusest tulenevate mõjude vahel. Vastasel juhul ei ole võimalik tuvastada kaebaja õiguste rikkumist justnimelt vastustaja tegevusest tulenevalt. Kaebaja käibe vähenemine võib vabalt olla tingitud turumajanduslikest faktoritest, eelkõige nõudluse vähenemisest striptiisiteenuste järele, konkurentsi tihenemisest vms, mille eest vastustaja ei saa vastutada. Seega isegi kui kaebaja käive on vähenenud, puuduvad tõendid põhjusliku seose kohta käibe languse ja liikluskorraldusliku muudatuse vahel. Liikluse korraldamine oma olemuselt ei riiva ettevõtlusvabadust (

§ 31

), vaid liikumisvabadust (

§ 34). Kaebaja ei ole enda liikumisvabaduse riivele või rikkumisele tuginenud.

Ehkki

§ 31kaitseala on määratletud laialt, ei ole see piiramatu. Väidetav riive kaebaja ettevõtlusvabadusele 3

(14)(ärituludele) on kaudne ja tõendamata. Vastustaja tegevus ei takista kaebajal oma majandustegevuse kohas teenuse osutamist, seega pole ettevõtlusvabaduse riivet isegi juhul, kui kaebaja tõendab negatiivse mõju oma äritegevusele, mis tuleneb konkreetselt liikumispiirangust.

§ 31kaitseala ei hõlma mugava teenuse osutamist.

Isegi kui riive on olemas, on see väheintensiivne. Tallinna vanalinnas mootorsõiduki keelualal tegutseb mitmeid kaebajaga sarnaseid teenuseid osutavaid meelelahutusasutusi, seega ei saa teenuse pakkumine sõltuda sellest, kas kliendil on taksoga juurdepääs vahetult tegutsemiskohani. Meelelahutusäri kasumlikkus sõltub paljudest turumajanduslikest faktoritest alates makromajandusest ja lõpetades konkreetse päeva ilmaga. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja omandiõigust. Kaebaja pole selgitanud ega tõendanud, milles seisneb üüripinda tehtud investeeringute kasutamise piiramine. HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib üldkorralduse anda ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Hüpoteetiline äritulude vähenemine ei anna kaebajale menetluslikke garantiisid tema käsitamiseks puudutatud isikuna (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-59-11, p 20). Vastustaja märgib siiski, et liikluspiirangut ei ole kehtestatud üleöö, vaid sellest teavitati avalikkust Tallinna linna kodulehel 27.10.2015 ja keelumärgid koos infotahvliga „Tähelepanu liikluskorralduse muudatus“ paigaldati 11.11.

  1. Vastustajal puudus kohustus kaebajat eraldi teavitada. Vastustaja kui tee omanik kehtestas liikluspiirangu kahest põhilisest eesmärgist lähtuvalt – esiteks, tagamaks LS § 6 lg 1 sätestatud liikluskorraldusele seatud eesmärgid, eelkõige jalakäijate ohutus ning teiseks tagamaks Suur-Karja tänava äärsete eluhoonete (ja ka teiste vanalinna) elanikele normaalne elukeskkond – st vähendada avaliku korra rikkumistest ja muust inimtegevusest ja sotsiaalsetest teguritest tulenevat öist müra, mis rikub kohalike elanike õigust öörahule. Öörahu rikkumine on kahtlemata tegur, mis kahjustab inimese tervist. Ligipääs on tagatud teisel ajaperioodil või muu liikumisvõimalusega, mistõttu on piirang kooskõlas LS § 12 lg 2 nõuetega. Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise korda ei rikutud. LS § 12 lg 1 alusel kehtestatud määruse §-d 3 ja 4 jõustusid alles 01.01.2016, st pärast üldkorralduse andmist. Avalikustamise nõuded on sellegipoolest täidetud. Piirangu seadmine oli tingitud öisest liiklusolukorrast Karjavärava platsil. Nimetatud piirkonna liikluskoormus öösiti on oluliselt suurem võrreldes päevase ajaga - see on tingitud peamiselt taksodest ja muudest sõidukitest, mis transpordivad vanalinna sealseid meelelahutusasutusi külastada soovivaid kliente. Vastustaja on esitanud Karjavärava platsi piirkonna liiklusolukorra kohta tõendid, millest nähtuvalt on tänav sõidukite (peamiselt taksode) poolt ummistatud, sõidukid manööverdavad ning nende sõidukite vahel liiguvad jalakäijad. Tallinna linnas ei ole öösiti mitte kuskil mujal võimalik täheldada sellist liiklusolukorda. Nimetatud piirkond on õueala, kus kehtivad õuealal liiklemise erinõuded. Ometi, nagu esitatud videotest nähtub, ei peeta praktikas nendest reeglitest kinni. Autojuhid ei soovi arvestada jalakäijate eesõigusega ning ületavad sageli kiirust, mis põhjustab suure ohu jalakäijate elule ja tervisele. Nimetatud oht on kahjuks praktikas ka korduvalt realiseerunud. Vastustajale teadaolevalt on ainuüksi
  2. aastal PPA poolt registreeritud kaks juhtumit, kus Karjavärava platsi piirkonnas (Suur-Karja 17 ja 18 hoonete läheduses) on sõiduk jalakäijale otsa sõitnud ja põhjustanud tervisekahju. Tasub ka silmas pidada, et õnnetused, mille kohta jõuab teave PPA-ni, on vaid need, kus esineb tõsine tervisekahju. Paljud ohtlikud olukorrad, kus on suur tervisekahju risk, PPA-ni ei jõua, sest inimesed ei teavita üldjuhul PPA-d olukordadest, kus sõiduk neile peaaegu otsa sõitis või toimus kerge kokkupõrge, mis tervisekahju ei põhjusta. Arvestades, et piirkonnas on registreeritud hulgaliselt ka selliseid liiklusõnnetusi, kus sõidukid on üksteisele manööverdades otsa sõitnud, on selge, et oht jalakäijatele on reaalne. Siinkohal ei saa väita, et sõidukite madalam kiirus oleks jalakäijatele ohutu – manööverdades ja tagurdades on juhi vaateväli piiratud, jalakäijad võivad astuda teele ootamatult nii teisest sõidukist kui kõnniteelt. Ka väikese kiirusega sõitev või manööverdav auto võib kujutada endast ohtu jalakäija elule. 4

(14)Liikluspiirang on vajalik ka elanike öörahu tagamiseks. Sõidukite, sh taksode ülemäärane hulk ja seetõttu tänaval viibivate isikute suur arv tekitab Karjavärava platsil öist müra, mis rikub kohalike (nt Suur-Karja 18 eluhoone) elanike õigust öörahule. Lisaks sõidukitest endast tulenevale mürale (rehvi- ja mootorimüra, muusika) tekitavad lärmi ka inimesed, kes Karjavärava platsile kogunevad. Põhjus, miks niivõrd suur hulk sõidukeid sinna piirkonda koguneb, seisneb selles, et piirkonda on koondunud suur osa öise meelelahutuse ja alkoholi tarbimisega seotud ettevõtteid. Asjaolu, et sõidukid saavad sõita öösiti Karjavärava platsile, toob kaasa inimeste kontsentratsiooni suurenemise selles asukohas, mis suurendab ka sellest tingitud müra. Müra tekitamiseks ei pea inimesed alati rikkuma avalikku korda. Mida rohkem on müraallikaid, seda suurem on ka mürafoon. Müra põhjused on oma olemuselt seega vastastikused – sõidukid (eelkõige taksod) kasutavad Karjavärava platsi, sest sinna kogunevad inimesed ja sealt on mugav istuda sõidukisse või selles väljuda, mistõttu on seal palju kliente ning vastupidi, inimesed kogunevad Karjavärava platsile, sest seal on öösel melu ja võimalus mugavalt taksoga lokaalidele võimalikult lähedale jõuda ja hiljem sealt lahkuda. Joobes isikute suur kontsentratsioon väikesel maa-alal põhjustab aga lärmi suurenemist, avaliku korra rikkumisi ja kuritegevust. Asjaolu, et need nähtused on omavahel seotud ja läbipõimunud, tõendab asjaolu, et pärast liikluspiirangu kehtestamist 20.11.2015 vähenes melu Karjavärava platsil kohalike elanike sõnul oluliselt. Öine melu Karjavärava platsil tingib ka selle, et paljud inimesed käivad öösiti oma sõidukiga Karjavärava platsil, et kuulata avatud akendega autos istudes valju muusikat või tuuritada sõiduki mootoriga. Tõendid kinnitavad, et pärast piirangu kehtestamist paranes märgatavalt piirkonna avalik kord, vähenes müra ning seetõttu muutus elukeskkond rahulikumaks ja ohutumaks. Seega on liikluspiirang sobiv meede selle kehtestamisel seatud eesmärkide saavutamiseks. Liiklusohutust ja elukeskkonna parandamist ei ole käesoleval juhul võimalik tagada täiendava liiklusjärelevalve või peatumise ja parkimise regulatsiooni muutmisega. Peatumine ja parkimine Suur-Karja tänaval on piiratud ka praegu, kusjuures vastustaja (Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) teostab ka nende reeglite järgmise üle piisavalt järelevalvet LS § 193 alusel. Praktikas ei annaks täiendava järelevalve teostamine peatumise ja parkimise nõuete täitmise üle suuremat tulemust soovitud eesmärkide saavutamiseks. Esiteks, suurem osa Karjavärava platsi läbivatest sõidukitest on taksod. Märkide 362 kuni 364 (parkimiskeeld) mõjupiirkonnas võib töötava taksomeetriga takso parkida kuni 15 minutit. Märk 361 (peatumiskeeld) ei kehti ühissõiduki, sh ka takso kohta. Seega ei kehti Karjavärava platsi peatumis- ja parkimiskeelud taksodele, mistõttu on praktikas võimatu tuvastada taksode rikkumisi peatumis- või parkimisnõuete täitmisel. Muude sõidukite peatumise või parkimise keelamine ei annaks seega soovitud tulemust. Teiseks, täiendav peatumise ja parkimise piiramine ei soodustaks elukeskkonda, vaid pigem tekitaks probleeme juurde - sõidukite kiirused võivad kasvada ning nende hulk ei väheneks oluliselt, sest taksod võiksid tänavat ikka samamoodi kasutada nagu varem ning müra ja melu seega ei väheneks. Õuealal kehtivate liiklusreeglite üle järelevalve teostamine on PPA pädevuses. Samas on nende nõuete rikkumise tuvastamine üksikjuhtumil keeruline ning eeldaks tohutut aja- ja menetluslikku ressurssi PPA poolt. PPA ressursi kulutamine õueala reeglite üle järelevalve teostamiseks ei ole mõistlik olukorras, kus samal ajal pannakse piirkonnas toime olulisi isiku-, vara- ja avaliku korra vastaseid süütegusid, millele reageerimine peab olema suurema prioriteediga. Keelumärgi järgimise üle järelevalvet teostada on oluliselt lihtsam ning see mõjub ka liiklejatele. Juba vahetult pärast liikluspiirangu kehtestamist järgisid piirangut enamik sõidukijuhte. Kolmandaks, liikluspiirangu kehtestamine tagab ka operatiivsõidukite ligipääsu vanalinna. Sõidukite poolt ummistatud Suur-Karja tänav raskendab oluliselt nii kiirabi kui politsei ligipääsu vanalinna, sest seisvatest või manööverdavatest sõidukitest ei ole operatiivsõidukil võimalik kiiresti mööduda. Suur-Karja tn sissepääs on aga üks vähestest võimalustest, kust operatiivsõidukil on võimalik pääseda Suur-Karja, Sauna, Väike-Karja, Müürivahe ja Harju tänava piirkonda (muud sissepääsud on tõkestatud betoontõketega). Seega teenib liikluspiirang olulist avalikku huvi tagamaks operatiivsõidukite ligipääsu. 5
(14)Vastustaja on huvisid õigesti kaalunud. Esiteks kehtib piirang vaid öösel, mil liikluskoormus piirkonnas on suurim. Erandina on lubatud sissesõit vanalinna elanikele tagamaks nende ligipääsu oma kodudele. Piirangul ei ole olulist mõju ettevõtlusele – enamik piirkonna ettevõtteid tegutseb päevasel ajal (sh restoranid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), mistõttu piirang ei mõjuta nende tegevust üldse. Kõik mõistlikud võimalused sõiduki kasutamiseks säilivad ka piirangu ajal (st jalgsi tuleb varasemaga võrreldes läbida hinnanguliselt 50-150 meetrit pikem teekond), mistõttu mõju öisel ajal tegutsevate meelelahutusasutustele on samuti minimaalne. Ka taksode puhul ei saa rääkida liigsest ettevõtlusvabaduse piiramisest – piirkonnas säilib hulgaliselt takso- ja ühistranspordi peatusi (nt Vabaduse Väljakul, G. Otsa tänaval), mida taksod võivad klientide teenindamiseks kasutada. Samas aitab piirang tagada kohalike elanike õigust elule, tervisele ning normaalsele elukeskkonnale. Vastustaja hinnangul on tegu väärtuste hierarhias kõrgeimatel astmetel asuvate õigushüvedega, mille tagamiseks on mõistlike piirangute seadmine liikumisvabadusele ja ettevõtlusvabadusele igati põhjendatud.
  1. Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) selgitas 07.03.2016 vastuses järgmist. Vaidlusalust liiklusmärki ei saa vaadelda kitsalt liiklust ohjava meetmena, sest öine sõidukite liikumine Karjavärava platsil on paljude avaliku korra rikkumiste põhjuseks. Nimetatud meedet tuleb vaadelda koosmõjus Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korraldusega nr 1557, millega piirati üheksa ettevõtja öist majandustegevust, mille eesmärgiks oli muuhulgas tagada kohalikele elanikele öörahu ja kaitsta vanalinna heakorda. Liiklus antud piirkonnas on probleemiks just öisel ajal, mil piirkonda koguneb meelelahutusasutuste tõttu suur hulk rahvast. Seega vanalinna sissesõitu piirates jäävad ära müra, klientide ja taksojuhtide kaklused, baarist otse rooli istumised jne, kuid alles jääb alkoholi tarbinud isikute ebaväärikas käitumine ja lärm ning meelelahutuskohtadest tulenev vali muusika. Seega on öise sissesõidukeelu kehtestamine eesmärgipärane. PPA korraldas
  2. aasta nädalavahetustel Suur-Karja tänaval avaliku korra tagamiseks 28 sihtsuunitlusega reidi, neist 5 tehti ületundide arvel.
  3. aastal korraldas Kesklinna politseijaoskond nädalavahetustel 7 sihtsuunitlusega reidi. Seega on
  4. aastal korraldatud 21 sihtsuunitlusega politseilist tegevust rohkem kui
  5. aastal. Üks reid maksab normtööaja piires 1 505,21 eurot ning ületundide arvelt 2 076,76 eurot. Arvestades eeltoodut on normtundide alusel
  6. aastal kulunud reididele 31 609,41 eurot ning ületundidele 10 383,8 eurot, kokku 41 993,21 eurot. Vaatamata sellele, et politsei on suurendanud järelevalvet Suur-Karja tänaval ning panustanud sinna võrreldes
  7. aastaga kordades rohkem ressurssi, ei saa jätkuvalt jääda olukorraga rahule. Tänu politseilistele tegevustele on antud piirkonnas tõusnud avastatud väärtegude arv ning vähenenud kuritegude arv, seega olid tänavad ka kaebaja klientide jaoks turvalisemad, kuid PPA-l ei ole võimalik
  8. aastal Suur-Karja tänaval süütegude ennetamisele ja avastamisele panustada samas mahus kui
  9. aastal, kuna politsei peab tagama elanikkonna turvalisuse ka teistes piirkondades. Pikaajaline mahuka ressursi paigutamine väikesel territooriumil avaliku korra tagamiseks teiste piirkondade teenindamise arvelt ei ole mõistlik. Liiklusmärgi „sissesõidu keeld“ paigaldamisel on selle mõju oluliselt laiem kui Karjavärava platsi ümbrus, sest linna kaarti ning vanalinna liikluskorraldust vaadates on näha, et Suur-Karja tänavalt sisse sõites saab liikuda (s.t liiklusmärgid ei piira sõidukiga liikumist) mööda Müürivahe tänavat Rüütli tänavale ning sealt edasi Niguliste tänavale. Teisalt kui võtta operatiivsõidukite liikumistrajektoore (eirates sissesõitu keelavaid liiklusmärke), siis on Suur-Karja tänav vanalinna sissesõiduks üks olulisemaid, sest Väike-Karja, Harju, Kuninga, Müürivahe (alates Väike-Karja ristist) tänaval takistavad liiklust betoonist tõkked. Seega olukorras, kus tekib nt verine kaklus (mis on nädalavahetuseti öisel ajal täiesti tavaline) näiteks Suur-Karja ja Väike- 6
(14)Karja tänavate ristumiskohas, pääseb operatiivsõidukiga ligi vaid Suur-Karja tänava kaudu, kuid juhul kui see on taksode poolt nö blokeeritud, siis on kiireim ligipääs vaid jalgsi. Liiklusõnnetus fikseeritakse, s.t kajastub statistikas, vaid olukorras, kus pooled ei jõua kokkuleppele ning asja kutsutakse lahendama politsei. Paljudel juhtudel, kus on tegemist nö plekimõlkimisega ja pooled lepivad omavahel kahju hüvitamises kokku, politseid ei kutsuta. Samas on juhtumeid, kus üks pooltest teatab, et sündmus leidis aset, kuid asi saadakse ise lahendatud. Sellisel juhul fikseeritakse andmebaasis teade, mitte sündmus või juhtum. Kahju tekkimise korral pöördutakse hüvitise saamiseks kindlustuse poole. Teisalt tekitavad sõidukid Suur-Karja tänaval seal asuvate meelelahutusettevõtete suure kontsentratsiooni tõttu väga palju erinevaid probleeme, näiteks: üks sõiduk on teise sõiduki liikumistee nö kinni parkinud; sõiduk liigub inimeste vahel, selles olev seltskond norib tüli tee ääres olevate inimestega; korduvad kaebused joobes juhtimise kohta (isik lahkus baarist joobes, istub rooli); autodest tulev vali muusika segab hotelli kliente jne. Seetõttu ei ole mõistlik liiklusohutust silmas pidades vaadelda andmeid vaid fikseeritud liiklusõnnetuste statistika järgi. Täiendav liiklusmärkide 361 (peatumine ja parkimine keelatud) ja 362 (parkimine keelatud) paigaldamine Suur-Karja tänavale erilist mõju liiklustiheduse vähendamisele ei avaldaks, sest suurema osa liiklusest moodustavad ajavahemikul 00.00-06.00 taksod. Kui takso teenindab klienti, siis on tegu ühissõidukiga ja takso võib peatuda ka liiklusmärgi 361 (peatumine ja parkimine keelatud) mõjupiirkonnas klientide peale võtmiseks või klientide kohale toomiseks. Liiklusmärgi 362 mõjupiirkonnas võib takso töötava taksomeetriga seista kuni 15 minutit. Riigikohtu hinnangu kohaselt võivad taksod klientide otsimisel parkida vabalt valitud parkimiskohal, erinevalt varem kehtinud Tallinna taksoveo eeskirjast, kus taksod (välja arvatud ettetellitud) võisid parkida vaid taksopeatustes. Kuna nn Bermuda kolmnurk on nimetatud kellaajal ööelu keskpunkt, siis hõivavad taksod kõik võimalikud ja võimatud kohad, lootuses leida kliente. Suur-Karja tänaval on juba hetkel piisavas koguses liiklusmärke 361 ja 362 ning enamuse autojuhtide jaoks on need rohkem soovituslikku laadi märgid. Tänaval patrullivad politseiametnikud kinnitavad, et olles Suur-Karja tänaval erinevate taksojuhtidega vestelnud, siis on tavaline väide, et klient tellis, klient soovis, ootan klienti/sõpra jne. Kui paigaldati Pärnu mntle sissesõitu keelavad liiklusmärgid 331, siis piisas umbes poolest tunnist, kus sai autojuhtidele uut liikluskorraldust tutvustada ja seejärel oli olukord üpris rahulik-üksikud autod üritasid vaid märgist mööduda. Ideaalis võiks see liiklusmärk olla üldse elektrooniline ja põleks vaid märgi kehtimise ajal. Seega täiendavate liiklusmärkide 361 ja 362 paigaldamisest poleks kasu, kuna taksojuhid hiiliks nende märkide mõttest taksomeetrit sisse lülitades lihtsalt kõrvale. Kuna taksojuhid ummistavad selle lühikese tänavalõigu pidevalt öisel ajal ära, siis on seetõttu tugevalt häiritud ka kiirabi ja politsei väljakutsete teenindamine ( mida sinna öisel ajal on päris palju) ja abivajajani jõutakse tuntava hilinemisega. Ilmade soojenedes ja puhkuste ajal suureneb ka liiklus Suur-Karja tänaval ning kohati tekib ka olukord, kus Pärnu mnt 10 juures tekib juba järjekord autodest, mis soovivad pöörata Suur-Karja tänava poole ja seetõttu on ohus ka need jalakäijad, kes ületavad Pärnu mnt öisel ajal reguleerimata ülekäigurada seisvate autode vahelt. Eeltoodule tuginedes on PPA seisukohal, et erinevatel tänavalõikudel paiknevate liiklusmärkide nr 361 ja nr 362 üle liiklusjärelevalve teostamine on oluliselt ressursimahukam kui liiklusmärgi nr 331 täitmise jälgimine. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõudega tühistada ja eemaldada Tallinnas Pärnu mnt ja G. Otsa tänava ristmikule paigaldatud ning 20.11.2015 jõustunud liiklusmärk nr 331 „00.0006.00 välja arvatud vanalinna elanikud“ (kahes eksemplaris). Kaebaja täpsustas kohtuistungil, et peab silmas Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikule paigaldatud liiklusmärki (kahes eksemplaris). Vastustaja kinnitas seepeale, et kaebuse täpsustust arvestades loobub ta 14.01.2016 vastuses esitatud ja 07.03.2016 vastuses korratud taotlusest jätta kaebus läbi vaatamata selle 7
(14)eseme ebaselguse tõttu. Seega ei ole kohtul vaja kaebuse läbivaatamata jätmise taotlust lahendada.
  1. Kaebuse esemeks oleva liiklusmärgiga nr 331 keelas Tallinna linn mootorsõidukite sissesõidu Pärnu maanteelt Suur-Karja tänavale ajavahemikus kell 00.00-06.
  2. Sissesõidukeeld ei kehti vanalinna elanikele. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajal on liiklusmärgi tühistamise taotlemiseks kaebeõigus ja kas liiklusmärk kui üldkorraldus on õiguspärane.
  3. Kohus jagas kohtuistungil vastustaja seisukohta, et kooskõlas HKMS §-ga 44 saab kaebaja vaidlusaluse liiklusmärgi tühistamiseks kohtusse pöörduda vaid oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks ning tal ei ole õigust esitada kaebust kolmandate isikute (nt oma klientide) õiguste kaitseks või avalikes huvides. Kaebaja ei vaielnud sellele seisukohale vastu. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta need kaebuse väited, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega.
  4. Kaebaja väitel rikub Tallinnas Pärnu mnt ja Suur-Karja tänava ristmikule paigaldatud liiklusmärk nr 331 tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. 9.

§ 31

ls 1 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega.

§ 31

ls 2 tulenevalt võib seadus sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.

§ 9lg 2 alusel laieneb ettevõtlusvabadus ka juriidilistele isikutele.

Riigikohtu praktikas on leitud, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41). Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud ka siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt (RKPJKo 06.03.2002, 3-41-1-02). Kaebaja on selgitanud, et peab Tallinnas Harju tn 6 asuvat meelelahutusasutust X-CLUB, mis on avatud 21.00-06.00. Vaidlusalune liiklusmärk keelab mootorsõidukite sõitmise Müürivahe tänavale läbi Suur-Karja tänava, seetõttu ei pääse kliendid enam öösel taksoga ööklubi juurde. Suurem osa kaebaja klientidest on keskeas või vanemad välismaalased, kes saabuvad ja lahkuvad taksoga. Pärast liiklusmärgi jõustumist vähenes järsult ööklubi külastatavus ja käive ning kliendid kaebasid takso kasutamise võimaluse puudumise üle. Kliendid ei soovi osta ebamugavat teenust. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldatud asjaoludel, eelkõige kaebaja majandustegevuse ja klientuuri eripära ning tegutsemiskoha lahtiolekuaegu arvestades riivab vaidlustatud liiklusmärk kaebaja ettevõtlusvabadust. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja klubi on avatud öisel ajal. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud baaridaamid J. L. ja J. B. kinnitasid kaebaja väiteid, et suurem osa klientidest on välismaalased, umbes pooled kaebaja kliendid saabuvad taksoga ning kaebaja maksab vastavalt selle valdkonna üldisele praktikale kliente toonud taksojuhtidele jootraha (vt istungi helisalvestis kell 10:19:43, 10:20:55, 10:25:56, 10:26:54, 11:02:38, 11:03:50). Kui taksod ei saa kaebuse esemeks oleva liiklusmärgi tõttu enam kaebaja majandustegevuse kohta sõita, võivad nad jootraha saamiseks soovitada kliendil minna mõnda teise striptiisiklubisse, mida on Tallinna kesklinnas mitmeid (vt I kd, tl 199-201). Kliendid, eriti turistid, kes soovivad külastada mõnda striptiisiklubi, kuid kellel ei ole oluline minna justnimelt kaebaja ööklubisse, võivad otsustada teiste, kergemini ligipääsetavate klubide kasuks. Niisiis võib vaidlustatud liiklusmärk mõjutada kaebaja klientide hulka ja selle kaudu kaebaja käivet. Seega kui liiklusmärk osutub õigusvastaseks, on see käsitatav kaebaja ettevõtlusvabaduse rikkumisena. 10.

§ 32

lg 1 ls 1 kohaselt on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.

§ 32

lg-st 2 tulenevalt on igaühel õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. 8

(14)Omandiõigusega seonduvalt selgitas kaebaja kohtuistungil, et kasutab ööklubi ruume üürilepingu alusel ja on teinud ööklubi sisseseadega seoses investeeringuid ning kui ta peab vaidlustatud liiklusmärgi tõttu oma majandustegevuse lõpetama, siis läheb investeering raisku. Kaebaja ei ole omandiõiguse võimaliku rikkumise kinnituseks ja selle ulatuse hindamiseks tõendeid esitanud, kuid kuna need väited seonduvad siiski üldisemalt kaebaja majandustegevusega, käsitleb kohus ka neid väiteid kaebaja ettevõtlusvabaduse osana.
  1. Kaebaja arvates tuleb liiklusmärk tühistada, sest ta jäeti enne selle paigaldamist ära kuulamata. Vastustaja pidi mõistma, et liiklusmärk mõjutab ka Harju tänaval öösel tegutsevate ettevõtjate, sh kaebaja tegevust, kuid vastustaja ei ole teavitanud kaebajat haldusakti vastuvõtmise kavatsusest ega arvestanud tema huvidega. Liiklusmärk on käsitatav üldkorraldusena. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldkorralduse puhul puudub seega konkreetselt määratletud adressaatide ring, keda oleks mõistlikul viisil võimalik enne akti andmist ära kuulata ja kellest igaühe erilisi huve oleks võimalik välja selgitada (vt RKHKo 28.10.2012, 3-3-1-28-12, p 19). Ka HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib üldkorralduse andmisel haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Vastustajale ei pidanud liiklusmärki kehtestades teada olema, et Suur-Karja tänavast mõnevõrra eemal, Harju tn 6 hoones tegutseva kaebaja kliendid saabuvad ja lahkuvad peamiselt taksoga ning seetõttu on kaebajal Suur-Karja tänava sissesõidukeeluga seonduvalt eriline huvi. Tallinna linn avaldas 27.10.2015 veebilehel SuurKarja tänaval öise liikluskeelu kehtestamise kohta eelteate (http://www.tallinn.ee/est/UudisSuur-Karja-tanaval-kehtestatakse-oine-liikluskeeld, vaadatud 29.04.2016). Erilise huvi korral oleks kaebaja saanud sellele viivitamata reageerida. Eeltoodut arvestades ei too kaebaja ärakuulamata jätmine kaasa vaidluse esemeks oleva üldkorralduse tühistamist.
  2. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
  3. LS § 6 lg 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklust korraldatakse LS 6 lg 2 kohaselt liikluskorraldusvahenditega, mille hulka kuulub ka kaebuse esemeks olev liiklusmärk. Vastustaja väitel kehtestas ta liikluspiirangu, et tagada LS § 6 lg-s 1 sätestatud liikluskorraldusele seatud eesmärgid, eelkõige tagamaks jalakäijate ohutus ning Suur-Karja tänava äärsete eluhoonete elanikele normaalne elukeskkond, st vähendada avaliku korra rikkumistest ja muust inimtegevusest ja sotsiaalsetest teguritest tulenevat öist müra, mis rikub kohalike elanike õigust öörahule. Need vastustaja nimetatud eesmärgid on kooskõlas LS § 6 lg-s 1 sätestatud liikluse korraldamise eesmärkidega.
  4. Kaebaja kahtleb, kas vastustaja väljatoodud eesmärgid olid sissesõidukeelu kehtestamise tegelikud kaalutlused. Kaebaja arvates oli vastustaja tegelik eesmärk hävitada Suur-Karja tänava baaride tegevus. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et Suur-Karja tänava sissesõidukeelule on hakatud põhjendusi otsima alles pärast liiklusmärgi paigaldamist. HMS § 55 lg-st 2 ja § 56 lg-st 1 tulenevalt antakse haldusakt üldjuhul kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, ja haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või selles viidatud muus dokumendis. LS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse aga liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust liiklusseadusest tulenevate erisustega. LS erisuseks on asjaolu, et haldusakt antakse liiklusmärgi kujul, ja see tähendab ka erisusi haldusakti vorminõuetes. See tuleneb LS § 2 p-st 30, mille kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Liiklusmärgi nr 331 „sissesõidukeeld“ sisu tuleneb majandus- ja 9
(14)kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusest nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, mille § 9 lg 1 p 17 kohaselt keelab märk nr 331 kõigi sõidukite edasisõidu. Kuna liiklusmärk ise ongi haldusakt (üldkorraldus), st selle kehtestamiseks ei ole vaja anda täiendavat motiveeritud haldusakti, ja liiklusmärgile endale ei ole kirjalikke põhjendusi võimalik lisada, on lubatav kirjalike põhjenduste esitamine tagantjärele, sealhulgas kohtumenetluses. Tallinna Linnavolikogu 12.06.2014 otsusega kinnitatud „Tallinna vanalinna arengukava 20142021“ (RT IV, 17.06.2014, 22) liikluskorraldust ja parkimist käsitlevas punktis 2.2.5.3 on öeldud, et autoliikluse vähendamine vanalinnas on olnud üks olulisemaid põhimõtteid ja selle elluviimiseks on kasutatud erinevaid meetmeid mehaanilistest tõkenditest mitmete juurdepääsuskeemideni. Oluline põhimõte on ka parkimise vähendamine vanalinnas. Vanalinna kui maailmapärandi paiga staatuse tõttu näeb parkimise korralduse arengukava ette kogu vanalinna (v.a Toompea) muutmise jalakäijate alaks. Vajalik on leida lahendus, et vanalinna ei kasutataks läbisõiduks, kuna see ohustab jalakäijaid, suurendab liiklusummikuid, tekitab hoonele kahjulikke vibratsioone ja keskkonda saastavaid heitgaase. Kokkuvõttes on arengukava kohaselt vanalinna liiklus- ja parkimiskorralduse põhivajaduseks liikluskoormuse vähendamine, mille saavutamise meetmeteks on vanalinna muutmine autovabaks, kontrolli tõhustamine olemasolevate liikluspiirangute täitmise üle ja parkimiskorralduse parendamine. Arengukava punktis 2.2.5.1.1 on vanalinna püsielanikkonnaga seonduvalt märgitud, et nende elutingimused on halvenenud muu hulgas müra probleemide tõttu ja neile probleemidele tuleb otsida lahendusi, et tagada vanalinna elanikele mõistlik elukeskkond. Tallinna kesklinna vanem on 01.11.2014 avaldatud artiklis (I kd, tl 13) märkinud, et vanalinna arengukava elluviimine pole olnud piisavalt kiire, viidates ka Karjavärava platsi ümbruse elukeskkonnaga seonduvatele probleemidele, mis vajavad kiiret lahendamist. Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korralduse nr 1557-k seletuskirjas (I kd, tl 14-28) on viidatud pikaajalistele probleemidele Karjavärava platsi ümbrusega seoses, sealhulgas kohalike elanike elukeskkonna halvenemisele seoses müraga. Kuigi seletuskirjas on eelkõige keskendutud selle piirkonna baaridega seotud probleemidele ja baarides alkoholimüügi piiramise põhjustele, on seletuskirja lk 18 ja 25 märgitud ühe elukeskkonna parandamise lisameetmena ka Suur-Karja tänava liikluskorralduse muudatust (sõidukite sissesõidu piiramist öisel ajal). Tallinna linna veebilehel avaldati 27.10.2015 teade, mille kohaselt kehtestatakse Suur-Karja tänaval jalakäijate ohutuse tagamiseks öine liikluskeeld (http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Suur-Karja-tanaval-kehtestatakse-oine-liikluskeeld, vaadatud 29.04.2016). Tallinna Transpordiameti ametniku T. Rüütelmaa 20.11.2015 e-kirjas (I kd, tl 7) on Suur-Karja tänava sissesõidukeelu põhjustena nimetatud liiklusohutust, sest keelu kehtimise ajal on Suur-Karja tänaval kõige intensiivsem sõidukite liiklus ja kõige suurem jalakäijate kontsentratsioon. Kirjas on viidatud Suur-Karja tänaval pidevalt toimuvale nn ringliiklusele, mis takistas muu hulgas ka operatiivsõidukite juurdepääsu. Neid põhjendusi on korratud liiklusmärgi kehtima hakkamise päeval ja sellele järgnevalt ka meedias (I kd, tl 33, 35, 36). Kohtumenetluses on vastustaja oma põhjendusi täpsustanud ja täiendanud. Eeltoodut arvestades peab kohus usutavaks, et vastustaja lähtus liikluspiirangut kehtestades liiklusohutuse ja vanalinna elanike normaalse elukeskkonna tagamise kaalutlustest, mitte ei asunud neid põhjendusi tagantjärele välja mõtlema, nagu kaebaja väidab. Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest ei ole võimalik järeldada, et liiklusmärgi kehtestamise tegelik eesmärk on kaebaja majandustegevuse väljasuretamine. See, kas ja kuidas liiklusmärk mõjutab teisi vanalinnas tegutsevaid ettevõtteid, ei puuduta kaebaja õigusi ega ole seega käesoleva vaidluse esemeks. 15. Kaebaja arvates ei ole kumbki vastustaja välja toodud sissesõidukeelu kehtestamise põhjendus asjakohane, sest soovitud eesmärke oleks saanud saavutada ka leebemate meetmetega, näiteks efektiivsema liiklusjärelevalve või parkimise keelamisega, ning vastustaja valitud lahendus tekitab pigem probleeme juurde, sest peomeeleolus inimesed, kes muidu võtaksid takso, hakkavad sõidukite liikluspiirangu tõttu seiklema mööda ebaturvalisi vanalinna 10
(14)tänavaid ja tekitavad müra juurde. Seega väidab kaebaja, et liiklusmärk on ebaproportsionaalne ja selle kehtestamisel on tehtud kaalutlusvigu.
  1. Öine sissesõit Suur-Karja tänavale on lubatud vanalinna elanikele, kuid vaidlust ei ole selle üle, et neid sõite on vähe. Samamoodi ei ole vaidlust selle üle, et Suur-Karja tänav ja Karjavärava platsi ümbrus on öisel ajal rahvarohke ning Suur-Karja tänaval liigub öösel ka palju autosid, sh taksosid. Seega kui Suur-Karja tänaval öisel ajal autosid ei liigu või liigub vähe, vähendab see tõenäoliselt liiklusohtlikke olukordi. Vanalinna elanike jaoks paraneb aga elukeskkond, sest väheneb nii mootorsõidukite tekitatud müra (sh sõidukites mängitav vali muusika) kui ka taksodest väljuvate või taksosid ootavate peomeeleolus inimeste tekitatav lärm. Seega on öise sissesõidu keelamine Suur-Karja tänava liiklusohutuse ning selle piirkonna elanike normaalse elukeskkonna tagamiseks sobiv meede. Sissesõidukeelu sobivust kinnitab näiteks Suur-Karja elanike pöördumine (I kd, tl 195).
  2. Liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud tagama sujuva liikluse ja liiklejate turvalisuse ning kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õigusrikkujad (LS § 195 p 1 ja 2). Liiklusjärelevalve teostajana (v.a peatumise ja parkimise nõuded, vt LS § 193 lg 1) selgitas PPA 07.03.2016 arvamuses (I kd, tl 148-149), et korraldas
  3. aasta nädalavahetustel Suur-Karja tänaval avaliku korra tagamiseks 28 sihtsuunitlusega reidi, neist 5 tehti ületundide arvel, mis on 21 sihtsuunitlusega politseilist tegevust rohkem kui
  4. aastal. Üks reid maksab normtööaja piires 1 505,21 eurot ja ületundide arvelt 2 076,76 eurot ning
  5. aastal kulus reididele töö- ja ületunde arvestades kokku 41 993,21 eurot. PPA märkis, et kuigi politsei on suurendanud järelevalvet Suur-Karja tänaval ning panustanud sinna võrreldes
  6. aastaga kordades rohkem ressurssi, ei saa jätkuvalt jääda olukorraga rahule. PPA kirjeldas 07.03.2016 arvamuses patrullipolitseinike kogemusi järgmiselt: „Kui paigaldati Pärnu mnt-le sissesõitu keelavad liiklusmärgid 331, siis piisas umbes poolest tunnist, kus sai autojuhtidele uut liikluskorraldust tutvustada ja seejärel oli olukord üpris rahulik - üksikud autod üritasid vaid märgist mööduda.“ Kuigi PPA arvamuses on käsitletud järelevalvet ilmselt laiemalt kui ainult liiklusseaduse mõttes, saab eeltoodust siiski teha järelduse, et üldine liiklusjärelevalve tugevdamine ei oleks sama tõhus meede kui sissesõidukeelu kehtestamine, sest tooks kaasa suurema ressursikulu kui sissesõidukeelu täitmise järelevalve ja paneks halvemasse olukorda Tallinna teiste piirkondade elanikud, kelle turvalisuse arvelt peaks politsei regulaarselt suunama oma ressursi Suur-Karja tänavale.
  7. LS § 193 lg 1 alusel peatumise ja parkimise nõuete üle järelevalvet teostava Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna juhataja on 16.03.2016 e-kirjas (I kd, tl 196) selgitanud, et LS lubab küll parkimiskeelu märgi nr 362 ja parkimiskeelu ala märgi nr 384 mõjupiirkonnas töötava taksomeetriga taksol parkida kuni 15 minutit (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 36 ja lg 6 ning § 11 lg 1 p 4), kuid kuna taksomeetri sisse- ja väljalülitamist ei saa kontrollida, saab taksojuht seda ise vastavalt vajadusele klõpsida ja vahepeal seisma panna. Peatumiskeelu märgi nr 361 mõjupiirkonnas võib taksojuht peale ja maha laadida kliente ja kaupa (vt määruse nr 12 § 9 lg 1 p 35 ja LS § 2 p 97) ning sellega seoses on olnud ka kohtuasju, kuid probleem ei ole lahenenud. Ametnik selgitas 16.03.2016 e-kirjas, et munitsipaalpolitsei patrullid töötavad Suur-Karja platsil nii päeval kui öösel, kuid taksode probleemi ei saa järelevalvega lahendada, sest parkimiskeelu alas mängitakse taksomeetriga (tehes nii oma peatumine seaduslikuks) või sõidetakse ametniku lähenedes minema, tiirutatakse lähiümbruses ning patrulli lahkudes minnakse varasemale kohale tagasi. Ka PPA väitis 07.03.2016 arvamuses (I kd, tl 148-149), et täiendav liiklusmärkide nr 361 ja 362 paigaldamine Suur-Karja tänavale ei avaldaks erilist mõju liiklustiheduse vähendamisele, sest suurema osa liiklusest moodustavad ajavahemikul 00.00-06.00 taksod ning liiklusmärke nr 361 ja 362 faktiliselt ei täideta. PPA kirjeldas patrullipolitseinike kogemusi järgmiselt: „Olles Suur-Karja 11
(14)tänaval erinevate taksojuhtidega vestelnud, siis on tavaline väide, et klient tellis, klient soovis, ootan klienti/sõpra jne. Kui paigaldati Pärnu mnt-le sissesõitu keelavad liiklusmärgid 331, siis piisas umbes poolest tunnist, kus sai autojuhtidele uut liikluskorraldust tutvustada ja seejärel oli olukord üpris rahulik-üksikud autod üritasid vaid märgist mööduda. Ideaalis võiks see liiklusmärk olla üldse elektrooniline ja põleks vaid märgi kehtimise ajal. Seega täiendavate liiklusmärkide 361 ja 362 paigaldamisest poleks kasu, kuna taksojuhid hiiliks nende märkide mõttest taksomeetrit sisse lülitades lihtsalt kõrvale.“ Eeltoodu kinnitab, et liiklusmärkide nr 361 ja nr 362 üle liiklusjärelevalve teostamine on oluliselt ressursimahukam kui liiklusmärgi nr 331 täitmise jälgimine ning taksodel, kes moodustavad suurema osa Suur-Karja tänava öistest sõidukitest, on parkimiskeelu märke lihtne eirata ning seda praktikas ka tehakse.
  1. Riigikohtu praktika kohaselt on abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; 07.12.2009, 3-3-1-509, p 37.) PPA ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti selgitusi arvestades koormaks tõhusam liiklusjärelevalve ja parkimise keelamine küll kaebajat vähem, kuid nõuaks oluliselt rohkem avalikku ressurssi, olemata seejuures soovitud eesmärgi saavutamiseks sama efektiivsed kui öise sissesõidukeelu kehtestamine. Seega oli kaebuse esemeks oleva liiklusmärgi kehtestamine vajalik abinõu.
  2. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb Riigikohtu praktika kohaselt kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37). Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused (RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 17; RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p 37).
  3. Vastustaja soovis Suur-Karja tänaval öist sissesõidukeeldu kehtestades esiteks tagada liiklejate ohutuse Karjavärava platsi ümbruses. See on oluline eesmärk. Vastustaja väitel on nimetatud piirkonna liikluskoormus öösiti oluliselt suurem kui päeval ning see on tingitud eelkõige taksodest ja muudest sõidukitest, mis transpordivad vanalinna sealseid meelelahutusasutusi külastada soovivaid kliente. Vastustaja väidab, et Suur-Karja tänav on sõidukitest (peamiselt taksodest) ummistatud ja manööverdavate sõidukite vahel liiguvad jalakäijad. Vastustaja väiteid kinnitavad eelkõige 01.12.2012 kell 03.00 ja 05.03.2016 kell 02.00 filmitud videod (mõlemad üleslaaditud kohtute infosüsteemi), aga ka Suur-Karja 18 elanike seisukoht (I kd, tl 195). Ka PPA on 07.03.2016 arvamuses selgitanud, et suurema osa öisest liiklusest moodustavad taksod, kes väidetavalt toovad või ootavad kliente ja ummistavad seetõttu Suur-Karja tänava; liiklus on kõige tihedam ilmade soojenedes ja puhkuste ajal; kohati tekib Pärnu mnt-le järjekord Suur-Karja tänavale pöörata soovivatest autodest, mis seab ohtu ka Pärnu mnt-d ületavad jalakäijad. Vaidlust ei ole selle üle, et Tallinna vanalinn on õueala. Õuealal tohib jalakäija liikuda kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada (LS § 64 lg 1). LS-s on õuealal liiklemisega seoses kehtestatud piirangud sõidukite lubatud sõidukiirusele (20 km/h ja jalakäija vahetus läheduses jalakäija kiirus, § 15 lg 1 p 6), peatatud või pargitud auto mootori töötamise ajale (kuni kaks minutit, § 13 lg 5), õuealale sõitmisele (lubatud vaid peatumiseks või parkimiseks, § 64 lg 4) ning kohustused õuealal liikuva sõiduki juhile (jalakäijat ei tohi ohustada ega takistada, vajadusel tuleb sõiduk seisma jätta § 64 lg 3). Eespool viidatud PPA selgitustest ja tõenditest nähtuvalt neid nõudeid praktikas ei täideta. Kohus on eespool leidnud, et Suur-Karja tänaval eiratakse pidevalt ka peatumise ja parkimise nõudeid ning liiklusjärelevalve tõhustamine oleks küll võimalik, kuid nõuaks ebamõistlikult palju avalikku ressurssi, mis tuleks võtta teiste piirkondade turvalisuse arvelt. 12
(14)Kuna on üldteada, et selles piirkonnas asuvate baaride suure hulga tõttu on paljud Karjavärava platsil öösel liikuvad jalakäijad tarbinud alkoholi või peomeeleolus, ning arvestades öise liikluse tihedust, tuleb vastustajaga nõustuda, et öine Suur-Karja tänav on liiklusohtlik. Seejuures ei olegi määravat tähtsust sellel, kui palju on Karjavärava platsi piirkonnas öisel ajal liiklusõnnetusi juhtunud, sest LS § 6 lg-st 1 tulenevalt peab liiklust korraldama selliselt, et võimalikke ohte ennetada. Seega on tegemist asjakohase kaalutlusega.
  1. Vastustaja on liiklusmärgi kehtestamise põhjusena nimetanud ka soovi vähendada öist müra, et tagada Suur-Karja tänava äärsete eluhoonete elanikele normaalne elukeskkond. See on samuti oluline eesmärk. On ilmne, et Suur-Karja tänavat öösel läbivate või seal töötava mootoriga seisvate autode suur hulk tekitab mootorimüra. Kuna suurem osa autodest on taksod, kaasneb täiendav lärm taksodest väljuvate ja neisse sisenevate peomeeleolus klientidega. Vastustaja selgituste kohaselt tingib öine melu Karjavärava platsil ka selle, et inimesed käivad öösiti oma sõidukiga Karjavärava platsil, et kuulata avatud akendega autos istudes valju muusikat või tuuritada sõiduki mootoriga. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid (nt I kd, tl 161 ja 195). Karjavärava platsi öine müra kahjustab vanalinna elanike elukeskkonda. Vastustaja peab liiklust korraldades kooskõlas LS § 6 lg-ga 1 arvestama ka vanalinna elanike huvidega ja tagama vanalinnas normaalse elukeskkonna, korraldades liiklust selliselt, et see kahjustab keskkonda vähimal võimalikul määral. Niisiis on ka see kaalutlus asjakohane.
  2. Kaebajal ei ole alust eeldada, et senine Tallinna vanalinna liikluskorraldus püsib igavesti muutumatuna. Vanalinna autovabaks muutmine on ette nähtud juba eespool viidatud vanalinna arengukavas ning vanalinnas tegutsevatel ettevõtjatel tuleb sellega pikemas perspektiivis arvestada. Kaebaja maksejuhtumite aruande (I kd, tl 37), millega kaebaja soovib tõendada oma käibe olulist vähenemist liikluspiirangu kehtestamise tõttu, kui tõendi väärtus on väike. Kuna kohus kohaldas esialgset õiguskaitset ja peatas kohtuvaidluse ajaks vaidlustatud liiklusmärgi kehtivuse, kehtis öine sissesõidukeeld kokku ca neli nädalat (20.11.2015-17.12.2015). Kaebaja esitatud maksejuhtumite aruanne puudutab liiklusmärgi kogu kehtivusajast vaid seitset päeva (20.11.2015-27.11.2015). Kuigi nende seitsme päeva jooksul oli kaebajal neli nn nullpäeva, oli mitmeid nn nullpäevi ka võrdluseks esitatud perioodi (01.11.2015-19.11.2015) jooksul, kui liiklusmärk veel ei kehtinud. Vastustaja on õigesti välja toonud, et ööklubi külastatavust võivad mõjutada üldised turumajanduslikud tegurid konkurentsi tihenemisest konkreetse päeva ilmaoludeni. Kaebaja ei ole esitanud mõistlikku selgitust selle kohta, miks tema arvates pärast liiklusmärgi kehtima hakkamist aset leidnud nn nullpäevad olid tingitud liiklusmärgist, kuid varasema kahe nädala nn nullpäevad millestki muust. J. B. märkis samuti, et talvehooajal ongi külastajaid üldjuhul vähem (kohtuistungi helisalvestis kell 11:00:52), mis võib seletada ka novembrikuiseid nn nullpäevi või väikese käibega päevi. J. L. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et taksoga tulevad ja lahkuvad ca pooled (st mitte kõik) kliendid (kohtuistungi helisalvestis kell 10:26:54). J. L. ja J. B. selgitasid ka, et paljud külastajad on pikaajalised kliendid (kohtuistungi helisalvestis kell 10:36:31; 11:09:02), kelle jaoks ei saa vanalinn olla täiesti tundmatu. J. L. ja J. B. ütlustest võib järeldada ka seda, et nad ei tea täpselt, millised on kaebaja klubile kõige lähemal asuvad taksopeatused (kohtuistungi helisalvestis kell 10:52:29, 11:06:19, 11:09:56; nt lähimat Vabaduse väljaku taksopeatust, I kd tl 83, ei nimetanud kumbki tunnistaja), seega ei saanud nad ka klientidele asjakohast teavet anda. Vastustaja seevastu on esitanud tõendid selle kohta, et lähimad taksopeatused asuvad kaebaja tegutsemiskohast vastavalt 150 või 190 meetri kaugusel (vt I kd, tl 83 ja 84) ning nende leidmiseks ei ole vaja seigelda vanalinna käänulistel ja kitsastel tänavatel, vaid kõndida saab mööda Harju tänavat ja Vabaduse väljakut. Vastustaja on välja toonud, et vanalinna jalakäijate alas tegutseb ka mitmeid teisi striptiisiklubisid (I kd, tl 162-168), seega ei ole usutav, et võimalus 13
(14)sõita taksoga ööklubi ukseni on ainuke viis sellise äri viljelemiseks. Kaebaja klientide rahulolematus seoses sellega, et taksoga ei saa enam klubi ukseni sõita, võib olla tõsi, kuid puudub alus arvata, et kaebaja püsikliendid, keda on tunnistajate väitel päris palju, ei ole üldse valmis oma harjumusi uuele olukorrale kohandama ning kõik nad loobuvad kaebaja külastamisest mõne teise sarnase meelelahutusasutuse kasuks. Kaebajal on võimalik öise sissesõidukeelu tagajärgi leevendada näiteks asjakohaste reklaami- ja turundustegevustega või kohandada oma majandustegevust muutunud olukorraga nii, et tema ööklubi on klientidele teistest ööklubidest atraktiivsem hoolimata sellest, et taksoga ei saa enam täpselt ööklubi ukseni sõita. Eeltoodut arvestades nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja õigus tegeleda ettevõtlusega harjumuspärasel viisil ei ole kaalukam kui vastustaja välja toodud põhjendused Suur-Karja tänava öise sissesõidukeelu kehtestamiseks.
  1. Kaebaja arvates ei ole vastustaja sissesõidukeelu kehtestamisel arvestanud liikluspiirangute avalikustamise korraga. Sissesõidukeeld on kehtestatud ilma ümbersõiduvõimaluseta, kuid ühtki avalikustamise või loaga sätestatud nõuet ei ole vastustaja täitnud. LS § 12 lg 1 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrus nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“ § 3 (liikluspiirangu avalikustamine) ja § 4 (avalikustamisele kuuluvate liikluspiirangute liigid ja neid tähistavad liiklusmärgid) jõustusid alles 01.01.2016, st pärast vaidlusaluse üldkorralduse andmist. Kuna haldusakt peab olema kooskõlas selle andmise ajal kehtinud õigusega (HMS § 54 lg 1), ei olnud määruse nr 1 §-de 3 ja 4 nõuete järgimine kohustuslik. Kaebaja viide määruse nr 1 § 5 (liikluskeelu alase loa taotlemine) ja § 6 (liikluskeelu alase loa väljastamine) rikkumisele jääb arusaamatuks, sest kaebaja ei väida, et ta oleks vastustajalt sellist luba üldse taotlenud.
  2. Kokkuvõtteks leiab kohus, et Suur-Karja tänava öise sissesõidu keelamine kaebuse esemeks oleva liiklusmärgiga oli õiguspärane ja kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaebus jääb seega rahuldamata.
  3. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ega kaasatud haldusorgan ei ole esitanud menetluskulude kaebajalt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.