← Eesti

1-14-9258/141

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-9258 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kaitsja Matti Reinsalu K

§ 751

lg 3 p 2 määrata Roger Aljase elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Roger Aljasele katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 23.07.2018, millest esimeseks 10 (kümneks) kuuks allutada Roger Aljas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Roger Aljast katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Roger Aljast katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist;  mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega;  osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, et vähendada uue kuriteo toimepanemise riski;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata Roger Aljas kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Roger Aljas tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Roger Aljaselt menetluskuluna riigituludesse 127,32 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99915700043683 ning selgitusse märkida „Roger Aljas, 1-14-9258, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 127,32 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Roger Aljase kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Roger Aljasele, kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Roger Aljase elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roger Aljase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9258 tunnistati Roger Aljas süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel 2 suurendati karistust Harju Maakohtu 04.02.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu 18 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 05.06.2014 karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 05.06.

  1. Roger Aljast on kriminaalkorras karistatud 4- korral ning reaalselt vanglas kannab karistust teist korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, isikuna, kes on varem toime pannud eelmainitud kuriteo. Varasemalt on isikut karistatud vargusest osavõtu, mootorsõiduki narkojoobes juhtimise ning narkootikumide käitlemise eest. Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud Tallinna Vanglas majandustöödel, omandanud kutseharidussüsteemis puhastusteeninduse eriala ning
  2. klassi hariduse. Ühtlasi on isik alustanud Viru Vanglas õpinguid
  3. klassis. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus suitsetamise eeskirjade rikkumise eest. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama korterisse aadressil xxxx. Kõnealuse eluaseme omanikuks xxxx, keda esindab juhatuse liige H V, kes on andnud kriminaalhooldusametnikule kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks antud elukohas. Kriminaalhooldusametnik teostas eelnevalt nimetatud aadressil elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on antud elukohas võimalik kohandada elektroonilist valvet. Kinnipeetaval on varasem töökogemus olemas. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne töökoht ehitusfirmas xxxx. Narkokuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning seiklusjanust. Roger Aljase tugivõrgustiku moodustavad ema ning tema tulevane abikaasa (abieluregistreerimine 03.03.2017). Kinnipeetaval on 7-aastane laps, keda Roger Aljas on vabanedes huvitatud toetama ning suhted lapse emaga on samuti head. Kinnipeetav omab laialdast tutvusringkonda, kelle hulgas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Isik ise ei pea end mõjutatavaks, kuid tunnustuse ja heade suhete nimel ei ole mõjutatavus välistatud. Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Varasemalt tarvitas isik igapäevaselt süstimise teel amfetamiini. 2013-2015 on isikut karistatud väärteo korras NPALS alusel viiel korral. Kinnipeetav suhtub probleemi mõningase pealiskaudsusega. Ta ei soovi lapsele halba eeskuju enda käitumisega anda ning mõistab narkootikumide tarvitamise negatiivset mõju. Väidetavalt tarvitas isik narkootikume ainult Eestis enda tuttavatega koos olles. Kinnipeetav väldib konflikte ja ta on hea suhtleja. Ametnikega suheldes on kinnipeetav koostöövalmis, tunnistab enda süüd ning mõistab õiguskuuleka elu eeliseid. Isik otsustab hetke emotsiooni ajendil tagajärgedele mõtlemata ning ta keskendub pigem kiiretele ja lühiajalistele lahendustele. Probleeme tunnistab tagantjärgi. Eesmärgid on realistlikud, kuid võimalikud takistused võivad kergesti valitud suunalt kõrvale kallutada. Isikut on väärteokorras karistatud 57-l korral- ja kriminaalkorras 4-l korral. Isik mõistab reeglite vajalikkust, kuid seab isiklikud huvid ja hetkevajaduse esiplaanile. Ta on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning suhtunud pealiskaudselt üldkasulikku töösse. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud rahvatervise vastaseid kuritegusid, mis näitavad tema suhtumist ühiskonda. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele – risk ühiskonnas. Ohustatud on ühiskond ning kaasliiklejad. Oht seisneb narkootiliste ainete levikule kaasa aitamises ning avariiohtlike 3 olukordade võimalikus tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on impulsiivsus, mõjutatavus ning sõltuvusainete tarvitamine. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 22 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Roger Aljase tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava ennetähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Roger Aljasele katseaeg kuni 23.07.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 punktides 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab vangla 4 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta Roger Aljase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 27.02.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega. Prokurör ja kriminaalasja menetlenud prokurör Kaido Tuulemäe toetavad Roger Aljase ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava Roger Aljase käitumises vangistuses esinevad positiivsed asjaolud – majandustöödel tööhõives osalemine, puhastusteeninduse eriala omandamine,
  4. klassi hariduse omandamine, õpingute alustamine
  5. klassis. Eeltoodud positiivsed asjaolud viitavad sellele, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib isiku käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaselt. Vabanedes on Roger Aljasel olemas elektroonilise valve nõutele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Isikule on garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb Roger Aljase puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud vangistus, s.o ligikaudu 3 aastat, võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut edaspidi hoiduma süütegusid toime panemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Roger Aljase puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 10 kuu kestel, elektroonilist valvet 4 kuu kestel ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Katseajal saaks Roger Aljas kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Roger Aljase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 4 19.04.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Roger Aljas, et võimaliku vabanemise korral on tal plaanis esitada kohtule taotlus võlgade ümberkujundamiseks, et tal oleks lihtsam võlgasid tasuda. Ta on enda kuriteost aru saanud – see on valede otsuste tulemus. Tänaseks on ta kõik väärtused ümber hinnanud ning ta saab aru, et asjad ei saa nii jätkuda. Ta kahetseb siiralt toimepandud tegu. Ta on vanglas omandanud puhastusteenindaja eriala. Tal on sotsiaalne tugivõrgustik ema ja abikaasa näol. Ta suhtleb igapäevaselt oma ema ja abikaasaga ning ta suhtleb ka oma endise abikaasaga ja lapsega. Vabaduses hoiab ta narkootikumidest eemale. Tal on olemas konkreetne siht. Ta ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Juhul, kui kohus peaks ta vabastama ning talle pandaks kohustused, siis on ta nõus kõiki kohustusi täitma. Juhul, kui kohus teda ei vabastada, siis ei löö ta kõigele positiivsele käega, vaid kasutab seda aega võimalikult hästi enda kasuks ära. Roger Aljas avaldab, et ta on nõus alluma ka elektroonilisele valvele. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas kohtuistungil, et Roger Aljas on oma varasemast käitumisest teinud vastavad järeldused. Isik on oma käitumisega näidanud, et ta on asunud paranemise teele – ta on osalenud majandustöödel ja omandas eriala. Tal on ka 1 distsiplinaarkaristus, mis määrati suitsetamiseeskirjade rikkumise eest, kuid kõnealune tegevus rikkus sisuliselt tema enda tervist. Roger Aljasel on vabaduses olemas sotsiaalne tugivõrgustik, mis on igati toimiv. Tema emal on materiaalsed võimalused poja aitamiseks. Tema värske abikaasa on nõus teda vabanemisel aitama. Roger Aljasel on vabduses olemas kindel elukoht ja töökoht. Vangla toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Kaitsja palub kaaluda Roger Aljase enne tähtaega vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Roger Aljase suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus suitsetamise eeskirjade rikkumise eest. Kohus leiab, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetava käitumises vangistuse jooksul esineb positiivseid asjaolusid – Roger Aljas on töötanud vanglas majandustöödel, ta on omandanud puhastusteeninduse eriala, ta lõpetas vanglas
  6. klassi ning alustas õpinguid
  7. klassis. Eelnimetatud asjaoludest saab teha järelduse, et isik omab motivatsiooni muutumiseks. Roger Aljase seaduskuulekust soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on antud elukohas võimalik 5 kohandada elektroonilist valvet. Tal on olemas varasem töökogemus ning vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabanedes ootab isikut toetav lähivõrgustik, mis aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetava iseloomustuse põhjal saab teha järelduse, et isik on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. Muuhulgas on Roger Aljas ametnikega suheldes koostöövalmis, väldib konflikte ja ta tunnistab enda süüd. Lisaks on kinnipeetav andnud eelneva nõusoleku allumaks elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 23.07.
  8. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal saada teada, kus Roger Aljas viibib. Elektrooniline järelevalve piiraks teataval määral isiku elu, kuid ühtlasi aitaks see isikul esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et sõltuvusainete tarbimine võib soodustada Roger Aljase puhul uue kuriteo toimepanemist. Kohtu hinnangul saaks uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski maandada muuhulgas isikule KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 7, 8, 9 sätestatud kohustuse panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, oleks tema üle võimalik teostada elektroonilist valvet 4 kuu kestel ning käitumiskontrolli 10 kuu kestel. Kohus leiab, et Roger Aljasele tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle määratud kohustusi täita. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Roger Aljas loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Roger Aljas suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Roger Aljase tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
  9. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.