S § 63 lg 1 ning
2. Kador Rebane süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva.
lg 1 p 3; § 17 lg 1 ja § 169 lg 5 ja lg 4 p 4 ning 5 nõudeid ja pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik Kador Rebane selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end väärtegude toimepanemises süüdi. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt rentis ta sõbra firmast auto sooviga see hiljem õele ära osta. Sõitis kodust Soo tänavalt Lasnamäele Statoili, sõites läbi kesklinna ja edasi bussijaama juurest kanalisse. Üles sõites ja paremale pöörates andis teed, peatus ja kui edasi liikuma hakkas, siis tuli suure kiirusega džiip ning toimus kokkupõrge. Autos oli koos sõbraga. Kuna olid varasemalt juhtimisega seotud probleemid, siis läks paanikasse ja jooksis minema. Järgmisel hommikul helistas politseisse, saatis alguses kirja, siis läks ise kohale. Sai Xxxx tööle ja on saanud oma eluga järje peale. Maksmata trahve on palju, kuid on saavutanud kohtutäituritega kokkulepped. Töötab Xxxxs kaks nädalat, siis on kaks nädalat Eestis. Kui on võimalik, siis mõista karistusena rahatrahv, kui mitte, siis võimaldada aresti ärakandmist ositi. Tunnistaja Mihhail Podgornõhh selgitas, et tuli 04.01.2017 öösel töölt koju. Lasnamäel Prisma silla ristmikul sõitis tagant sisse Ford. Pärast kokkupõrget tuli autost välja ja Fordist väljusid kaks noormeest, rääkisid omavahel midagi ja jooksid ära, tema aga helistas politseisse. Tema sõitis sõidukiga Honda CR-V, registreerimismärgiga xxxx. Sõiduk kuulub abikaasale Xxxx. Sõidukile sõideti sisse tagumisse paremasse rehvi. Liikus peateel suunaga Mahtra poole. Sõiduki taastamine läks maksma 6274 eurot ja 79 senti. Sõiduk taastati kuu ajaga. Teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli Ford Focus registreerimismärgiga xxxx. Ford tuli ristmikule üles kiirusega, millega ei oleks pidanud pöörama ei paremale ega vasakule. Kui oleks soovinud pöörata, oleks pidanud pidurdama. Fordi kiirus võis olla 60 km/h, kiirust on raske öelda. Tema enda sõiduki kiirus oli 50 km/h. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et inkrimineeritud süüteod on tõendamist leidnud materjalidega, tunnistaja ütlustega, isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik on korduvalt toime pannud liiklusalaseid rikkumisi, rahatrahvid on jäänud tasumata. Selgitas istungil, et on asunud paranemise teele, võlgnevusi kustutama. Isikul on juba suures ulatuses rahatrahvid, siis ei ole põhjendatud tema karistamine rahatrahviga. Samalaadsete rikkumiste eest varasemalt karistatud, saab karistuseks olla vaid arest. Palub süüdi tunnistada
lg 2 ja § 223 lg 1 järgi ning kuna tegemist on ideaalkonkurentsiga, määrata arest 15 päeva ning
Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistaja ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollinud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
lg 2 2 Väärteoprotokolli on märgitud, et Kador Rebane juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteotoimikule lisatud otsusest sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta ilmneb, et Kador Rebase suhtes on selline otsus koostatud 19.05.2014 selles, et ta 19.05.2014 juhtis sõidukit isikuna, kelle osas on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ja kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus ning kõrvaldamise lõppemise tingimusena oli märgitud, et kõrvaldamise otsus kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõttest nähtuvalt puuduvad andmebaasis andmed Kador Rebasel kehtiva juhiloa olemasolu kohta ning menetlusalune isik on ise märkinud, et juhtimisõigust tal ei olnud. Seega on menetlusalune isik isikuks, keda on eelnevalt
Ja sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et 04.01.2017 pani menetlusalune isik toime
lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise, s.o mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja § 90 lg 1 p 3 sätestatud keelu rikkumise, s.o mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Seega on tuvastamist leidnud
lg 2 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta menetlusaluse isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ning et ta osales liikluses juhina vaatamata juhtimisõiguse puudumisele, olles teadlik ka sellest, et teda on eelnevalt juba juhtimisõiguse puudumise tõttu juhtimiselt kõrvaldatud. Sellistest andmetest saab tulla vaid ühesele järeldusele, et menetlusalune isik pani väärteo toime teadlikult ja tahtlikult. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo.
lg 1 Peale selle süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta 04.01.2017 kell 01.28 rikkus liikluskorraldusvahendi LM nr. 221 "Anna teed" nõuet, ei andnud teed sõidu eesõigusega teel liikuvale sõiduautole, mille tagajärjel toimus sõidukitevaheline kokkupõrge. Sellega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju Xxxxja Xxxx. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Mustakivi tee osa (viaduktil), mis ristub Laagna teelt ülessõidu kaldteega. Antud kohas asub ristmik fooridega, foorid on vilkuval kollasel režiimil. Vaatlus on teostatud piki Laagna teed (viaduktil) Smuuli tee poolt Rahu tee suunas. Nullpunktiks on võetud ristmiku keskel Peterburi tee poolses ääres asuva ohutussaare Rahu tee poolne nurk. Nimetatud ohutussaarel asub reg märk xxxx, mis on nullpunktist Peterburi tee suunas 5,7 m kaugusel ja nullpunktist Smuuli tee suunas 5,5 m kaugusel. Nimetatud ohutussaarel ja selle kõrval asuval sõidutee osal asub kildudega kaetud ala, mis algab nullpunktist Smuuli tee suunas 4,2 m kauguselt ja lõppeb 9,1 m kaugusel. Nimetatud ala algab nullpunktist Peterburi tee suunas mõõdetuna 1,8 m kauguselt ohutusaarelt ja lõppeb nullpunktist Narva mnt poole mõõdetuna 0,9 m kaugusel sõiduteel. Nullpunktist Rahu tee suunas mõõdetuna 5,8 m kaugusel asub sõiduk Ford Focus reg märk xxxx parempoolne tagumine ratas, mis on nullpunktist Narva mnt poole mõõdetuna 0,9 m kaugusel. Sõiduk Ford parempoolne eesmine ratas on nullpunktist Narva mnt poole mõõdetuna 0,9 m kaugusel. Vaadates Laagna teed vaatluse suunas on Laagna teelt ülessõiduks viaduktile kaldteel enne ristmikku kaks sõidurada, millest esimene on 4,1 m lai ja teine 3,5 m lai. Sõidurajad on eraldatud ühekordse pidevjoonega. Esimene sõidurada lõppeb parempoolsest äärest ohutussaarega, millel asub fooripost, mis on nullpunktist Smuuli tee suunas mõõdetuna 22,7 m kaugusel, nullpunktist Peterburi tee suunas mõõdetuna 0,6 m kaugusel. Fooripostile on kinnitatud liiklusmärk „Anna teed". Nimetatud sõiduradadel on sõiduteega risti „Stoppjoon", mis on nullpunktist Smuuli tee suunas mõõdetuna 25,4 m kaugusel. 3 Vaadates Mustakivi teed Narva mnt poolt Peterburi tee suunas on Mustakivi tee kahesuunaline. Pärissuunavööndis on enne Laagna teega ristumist kolm sõidurada, millest esimene on 3,5 m lai, teine 3,3 m lai, kolmas 3,7 m lai. Sõidurajad on eraldatud ühekordse pidevjoonega. Sõiduradadel asub sõiduteega risti „Stoppjoon", mis on nullpunktist Narva mnt suunas 16,1 m kaugusel. Sõidutee parempoolses ääres on kõnnitee, millel asub fooripost, mis on nullpunktist Narva mnt poole mõõdetuna 9,1 m kaugusel, nullpunktist Smuuli tee poole mõõdetuna 16,7 m kaugusel. Mustakivi teel peale Laagna teega ristumist asub sõiduteel sõiduk Honda CR-V, mille vasakpoolne esiratas on nullpunktist Smuuli tee suunas mõõdetuna 13,5 m kaugusel. Sõiduk Honda parempoolne esiratas on nullpunktist Peterburi tee suunas mõõdetuna 25,2 m kaugusel ja parempoolne tagumine ratas 27,7 m kaugusel. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil Ford Focus reg märk xxxx kui ka Honda CR-V reg märk xxxx. Fikseeritud vigastused eeldavad ilmselgelt sõidukite taastamisremonti ning tunnistaja ütluste kohaselt remonditigi tema kasutuses olnud Hondat, mille taastamisele kulus 6274,79 eurot. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt aga liiklusõnnetuses osalenud Ford vajas samuti remonti ning ta on valmis sõiduki omanikule Jüri Kruusile tekitatud kahju hüvitama. Seejuures saab fotodest teha järeldused, et J.Kruusile kuulunud sõiduki vigastused on ulatuslikud ning sõiduk ilmselgelt taastamisele ei kuulugi. Sellest teeb kohus järelduse, et sõidukite omanikele on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduki Ford omanikule Xxxxja sõiduki Honda omanikule Xxxx. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud liikluskorraldusvahendi LM nr. 221 "Anna teed" nõude rikkumist, kuna menetlusalune isik ei andnud teed sõidu eesõigusega teel liikuvale sõiduautole.
lg 1 kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Nimetatud liiklusmärk “Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile (MKM 22.02.2011 määrus nr 12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 7 p 3). Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik enne peateele sõitmist ei veendunud, et tee on vaba ning sõitis sisse peateel sõitvale autole. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud
Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud liiklusmärgi „Anna teed“ nõudeid, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidi võimalikuks pidama, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus § 17 lg 1 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo.
lg 1 4 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 5 nõude rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik 04.01.2017 kell 01.28 lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt oli tal ka varasemalt olnud probleeme sõiduki juhtimisega, mistõttu pärast liiklusõnnetuse toimumist lahkus ta sündmuskohalt. Ka tunnistaja Mihhail Podgornõhhi ütluste kohaselt väljus peale liiklusõnnetust liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukist kaks noormeest, kes rääkisid omavahel midagi ja jooksid minema. Eeltoodust nähtuvalt ei pidanud menetlusalune isik isegi vajalikuks välja selgitada, mis vigastusi ta teisele sõidukile otsa sõites põhjustanud oli või kas keegi on viga saanud. Seega on kogutud tõenditega tuvastatud, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki menetlusalusest isikust juht lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseile teatamata ning seda on ta ka ise tunnistanud.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju kahe sõiduki omanikele.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Küll teatas liiklusõnnetusest politseisse tunnistaja, s.o kahjustatud sõiduki kasutaja Mihhail Podgornõhh.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Sündmuskohale jäi vaid teise sõiduki kasutaja.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka vähemalt üks kahju saajatest teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt ja liiklusõnnetusest teatas teise sõiduki kasutaja. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-1-1-93-06 ja 31-1-81-07. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 5 liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta teadma, et sellisel juhul tuleb helistada politseisse, kuid ta lihtsalt lahkus sündmuskohalt. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod, s.o
lg 2 ja
lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel.
Arvestades käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude asjaolusid, s.o seda, et menetlusalusel isikul puudus mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas kahele isikule varalist kahju ning lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, siis on kohtu hinnangul isiku süü süütegude kogumis hinnatav küllaltki suurena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Menetlusalune isiku on kahetsust avaldanud kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil ning kohus peab võimalikuks sellega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (
lg 2,
Sellega on menetlusalune isik üheselt näidanud seda, et ta on liikluses juhina osalenud vaatamata juhtimisõiguse puudumisele. 6 Sellistest andmetest ja väärteoasjas tuvastatud tehioludest saab tulla ühesele järeldusele, et menetlusaluse isiku toime pandud väärteod on toime pandud teadlikult ja kavatsetusega. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime mitu ohtlikku väärtegu, siis leiab kohus asjaolusid kogumis arvestades, et menetlusaluse isiku süü on suur ja ta kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Omaks võetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü puhul mõista rangema karistuse kui asjaoludest ja süütegudest ning süüdlase isikust tulenevalt tuleb keelunormi kehtivust kinnitada karistusega, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Kohaldades karistust
lg 2 ja § 223 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest leiab kohus, et arvestades menetlusaluse isiku kahetsust võib vaatamata suurele süüle mõista väärtegude kogumis karistuse alla
Puutuvalt karistuse kohaldamisse
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest peab kohus vajalikuks arvestada nii menetlusaluse isiku kahetsusega kui ka sellega, et vaatamata sündmuskohalt põgenemisele oli ta lühikese aja möödudes julgust ise politseile teatada toimepandud väärteost. Sellised asjaolud tingivad kohtu arvates karistuse mõistmise oluliselt alla
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega kui arestiga. Menetlusaluse isiku isikuandmetest ei nähtu ka seda, et tal oleks püsivat sissetulekut. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on tal tasumata rahatrahve 4000 euro suuruses summas. Seejuures on ta asunud tööle Xxxxs ja on saavutanud kohtutäituritega kokkuleppeid trahvide tasumise maksegraafikute osas, mille kohta aga kohtule ühtegi tõendit esitatud ei ole. Seega lasuvad menetlusalusel isikul suhteliselt suured rahalised kohustused tasumata rahatrahvide näol ning uue rahatrahviga karistamine muudaks selle kohustuse veelgi suuremaks ja sellest tulenevalt ka ülejõu käivaks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varasemad kergemat liiki karistused ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Neist asjaoludest tuleneval leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kuivõrd menetlusalune isik töötab oma sõnade kohaselt Xxxxs ja tema töötamine on seotud teatud ajaperioodidega, siis leiab kohus, et vältimaks töö kaotust pikemaajalise aresti kandmise tõttu peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.