) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt
XXXlt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kostja vastu esitatud nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 25.02.2013 sõlmitud lepingud: liitumisleping nr 30091156 12.09.2013, liitumisleping nr 30091156 13.09.2013, järelmaksuleping nr 30091156 13.09.2013, liitumisleping nr 0091156 17.09.2013, järelmaksuleping nr 30091156 17.09.2013. 2/4 2-16-125721 Kostja on jätnud tasumata talle esitatud arveid ning Tele2 Eesti AS loovutas 19.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 776,88 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 780,13 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 40655709 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on summas 776,88 eurot. Kostja võlgnevus arvete eest sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulusid, mis on märgitud arvel nr 41368055 ja mille tasumise kohustus tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesti Aktsiaseltsi kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, s.h kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Võlgnevuse sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi arveldusteenuste hXXXkirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Seega antud juhul on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 618,69 eurot x 26% = 160,86 eurot. Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid arve nr 41663937 alusel summalt 776,88 eurot alates arve maksetähtajale (18.03.2014) järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 27.02.2017 seadusjärgses viivisemääras 0,022% kokku summas 183,90 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja: põhivõlgnevus summas 776,88 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 183,90 eurot; viivised alates 28.02.2017 kuni põhinõude summas 776,88 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 16.03.2017 isiklikult allkirja vastu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas esialgse võlausaldaja sissenõudmise kulud summas 160,86 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimustest ja 3/4 2-16-125721 arveldusteenuste hXXXkirjast. Seega Tele2 Eesti AS leping võimaldab nõuda kliendilt lepingu tingimuste rikkumisel sissenõudmise kulude maksmist sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda hüvitist sõltumata selle tegelikust suurusest ning on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Sissenõudmise kulude nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida Tele2 Eesti AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega sissenõudmise kulu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna sissenõudmise kulud sisalduvad põhinõude summas, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 616,02 eurot (776,88 – 160,86). Viivise määras oli kokku lepitud vastavalt lepingu üldtingimustele ehk tüüptingimustele määras 0,15% kalendripäevas ehk 54,75% aastas, mis on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 tuleb viivise tüüptingimus lugeda tühiseks. Seetõttu mõistab kohus välja kostjalt viivise seadusega ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetanud viiviste arvestamise ajavahemikuks alates viimase arve maksetähtajale (18.03.2014) järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 27.02.2017. Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud seadusjärgse viivise suuruseks eespoolnimetatud ajavahemiku eest nõudelt 616,02 eurot on 146,51 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 616,02 euro, võla sissenõudmiskulude 40 euro ja seisuga 27.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 146,51 euro osas. Hagiavalduses esitatud põhivõlgnevuse 160,86 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 37,39 euro nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude osas märgib kohus, et
Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 125 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 325 eurot (riigilõiv summas 200 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud 125 eurot). Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 80% hageja kantud menetluskuludelt s.o summalt 325 eurot ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 260 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab
lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.