ning VTMS §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tauri Pilberg LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 15 /viisteist/ päeva. Arest pöörata täitmisele pärast väärteoasjas nr 4-15-3686 mõistetud karistuse ära kandmist. Aresti kandmise kohaks määrata PPA Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Väärteoasja juures olev CD-plaat jätta materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 10.02.2017.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: Tauri Pilbergi suhtes on koostatud 25.01.2017.a väärteoprotokoll nr 20170125371101 selle kohta, et Tauri Pilberg juhtis 25.01.2017.a kella 17.10 ajal Harjumaal Tallinnas, Pärnu mnt 326 juures, liikudes Vääna tn suunas, mootorsõidukit Mercedes Benz S320CDI (registreerimismärgiga xxxx), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhtimisõigus oli peatatud juhtimisõiguse peatamise otsusega alates 30.08.2016.a kuni 28.02.2017.a. Oma tegevusega rikkus Tauri Pilberg LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. 27.01.2017.a toimunud kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Tauri Pilberg andis ütlusi, et ta sõitis pitsat sööma, kinni peeti teda Nõmme keskuse vastas. Selgus, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid ei ole isiklikult sellekohast otsust kätte saanud. Juhiluba ei ole Maanteeametile viinud, ei olnud sellisest kohustusest teadlik. Kohtuistungi toimumisest augustis 2016 oli teadlik, kuid hiljem ei ole astunud samme saamaks teada, mis kohtus otsustati. Praegu kannab ta eelmise kohtuotsusega mõistetud aresti. Üldkasulikku tööd menetlusalune isik teinud ei ole. Eestis on vähe ning tahabki siin võimalikult vähe olla. Menetlusalune isik avaldas, et maksaks pigem trahvi, kui istuks kusagil. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et arvestades Tauri Pilbergi karistusregistri andmeid, ei ole varasemad karistused talle soovitud mõju avaldanud, rahatrahvi kohaldamine ei ole põhjendatud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Menetlusalust isikut tuleks karistada arestiga 15 päeva ja määrata karistus kandmisele pärast 30. augusti 2016.a kohtuotsuse asjas nr 4-16-3686 ärakandmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära Tauri Pilbergi selgitused, kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et Tauri Pilbergi süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 25.01.2017.a on tõendamist leidnud lisaks isiku poolt kohtus süü omaksvõtule ka: - 25.01.2017.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri liikluspolitseinik Karin Mikk otsustas 25.01.2017.a kõrvaldada Tauri Pilbergi sõiduki Mercedes Benz S320CDI, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna Tauri Pilbergil puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Tauri Pilberg on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (tlk 5). - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et Tauri Pilbergil on juhtimisõigus äravõetud 30.08.2016.a kuni 28.02.2017.a (tlk 6). - 25.01.2017.a Tauri Pilbergi kinnipidamisprotokolliga, millest nähtub, et Tauri Pilberg peeti kinni 25.01.2017.a kell 17.10 kohtuotsuse nr 4-15-3686 alusel Pärnu mnt 326, Tallinn juures ning ta toimetati Rahumäe tee 6/1 arestimajja temale mõistetud aresti kandmiseks (tlk 13). - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga ning 30.08.2016.a Harju Maakohtu poolt arestiga 10 päeva ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuud (tlk 11-12). - Harju Maakohtu 30.08.2016.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-16-3686, millest nähtub, et Tauri Pilberg tunnistati süüdi LS 224 lg 2 järgi ning teda karistati arestiga 10 päeva. Lisakaristusena võeti Tauri Pilbergilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks (tlk 8-9). Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Tauri Pilbergile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 25.01.2017.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuigi väärteoprotokollis on märgitud, et isikul oli juhtimisõigus peatatud, kuigi tegelikult oli tal juhtimisõigus kohtu poolt ära võetud, siis kohtu hinnangul ei muuda see väike sõnastuse ebatäpsus 2 väärteo kvalifikatsiooni ning see ei too menetlusalusele isikule kaasa mingisuguseid negatiivseid tagajärgi. Kuna käesolevalt oli Tauri Pilbergilt juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud, siis pani Tauri Pilberg 25.01.2017.a kell 17.10 Tallinnas, Pärnu mnt 326 juures toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise. Seega on Tauri Pilberg selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. Subjektiivsete tunnuste esinemise kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Menetlusalune isik on kohtus kinnitanud, et kuna ta ei ole saanud isiklikult kätte Harju Maakohtu otsust, siis ta ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimise keelatusest. Tulenevalt
lg-st 3 on LS § 201 lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (
) kui ka ettevaatamatusest (
). Seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (
LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Kõnealune seisukoht on leidnud kinnitust Riigikohtu 05.02.2009.a. lahendi nr 3-1-1-83-08 p-s 9. Kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 201 lg 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist kergemeelsusega (
lg 2), teisel juhul aga hooletusega (
Käesoleval juhul teadis Tauri Pilberg, et Harju Maakohtus on tema väärteoasi arutusel, kuid ta ei tundnud huvi lõpplahendi vastu, kuna unustas selle muude tegemiste käigus ära (tlk 14 pöördel). Objektiivsete takistuste esinemist, mille tõttu Tauri Pilberg ei saanud hankida informatsiooni juhtimisõiguse olemasolu või selle puudumise kohta, kohus tuvastanud ei ole. Arvestades möödunud ajavahemikku, mil Harju Maakohtus menetleti väärteoasja nr 4-15-3686, oleks pidanud menetlusalune isik ise huvi tundma lahendi vastu. Kui ta seda ei tee, on see tema riisiko ning ta peab arvestama võimalusega, et ta ei ole üheselt teadlik tehtud lahendi sisust ja võimalikest ebameeldivatest tagajärgedest. Piisava huvi olemasolul saanuks menetlusalune isik lahendi kätte kohtust, võttes kohtuistungisekretäriga ühendust. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik, olles teadlik tema suhtes toimunud väärteomenetlusest, mille tulemiks võib olla juhtimisõiguse äravõtmine, kuid ta ei ole otsuse vastu huvi üles näidanud, aga juhib vaatamata sellele mootorsõidukit, on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist tema suhtes tehtud karistusotsusega. Vastasel juhul tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks võimalik vältida vastutust LS § 201 lg 2 järgi lihtsalt karistusotsusega tutvumata jättes. Eelkirjeldatud seisukohad on kajastatud Riigikohtu 05.02.2009.a lahendi 3-1-1-83-08 p-des 12-14. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Tauri Pilbergi käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud
§-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Tauri Pilbergi on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ning viimati, s.o Harju Maakohtu 30.08.2016.a otsusega arestiga 10 päeva ning lisakaristusena 3 võeti temalt ära juhtimisõigus 6 kuuks ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni Tauri Pilbergi loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et Tauri Pilberg ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul kindel töökoht, st legaalne sissetulekuallikas ning ta elatub juhutöödest (tlk 14, pöördel), mistõttu puudub kohtul veendumus, et Tauri Pilbergil on piisavalt vahendeid, et temale mõistetud rahatrahvi tasuda. Kuivõrd Tauri Pilberg rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades Tauri Pilbergi seniste rikkumiste arvu – kehtivaid väärteokaristusi on 11 (tlk 11-12), tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades ka eelpool märgitut, oleks rahatrahvi mõistmine temale karistuseks ilmselgelt eesmärgitu. Kohus märgib, et Tauri Pilbergilt on sõiduki juhtimisõigus ära võetud, kuid vaatamata sellele osaleb ta liikluses mootorsõiduki juhina, kujutades selliselt ohtu liikluses ja selline käitumine on objektiivselt ühiskonnas taunitav. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja talle võiks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades asjaolu, et Tauri Pilberg on varem liiklusalaste väärtegude eest varasemalt karistatud, siis leiab kohus, et mõistetav karistus peab olema vähemalt karistuse keskmises määras, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama teo keelatusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 15 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuigi
lg 1 annab võimaluse aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, siis kohtul puudub võimalus kõnealuse variandi kaalumiseks, kuivõrd käesoleval juhul puudub kohtul Tauri Pilbergi nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks. Vaatamata ÜKT võimaluse nimetamisele kohtu poolt kohtuistungil, siis menetlusalune isik avaldas, et viibib Eestis vähe ning väljendas soovi karistusena rahatrahvi määramiseks. Kuna
lg 1 järgi võib aresti ÜKT-ga asendada üksnes süüdlase nõusolekul, siis asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamine ei kuulu käesoleval juhul kaalumisele. Kohus leiab, et Tauri Pilbergil tuleb temale käesoleva kohtuotsusega määratud arest pöörata täitmisele pärast väärteoasjas nr 4-15-3686 mõistetud karistuse ära kandmist, kuivõrd kohtul puudub veendumus, et menetlusalune isik läheb aresti vabatahtlikult kandma. Selline veendumus tuleb asjaolust, et Tauri Pilberg ei läinud temale 30.08.2016.a kohtuotsusega mõistetud aresti kandma kohtuotsuses märgitud tähtajaks. Samuti avaldas menetlusalune isik kohtuistungil, et Eestis viibib vähe ja soovibki siin võimalikult vähe olla. Seega ei ole välistatud, et Tauri Pilberg võib aresti kandmisele asumisest kõrvale hoiduda. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kuigi eelpool kirjeldatud Harju Maakohtu 30.08.2016.a otsuses on väärteoasja numbriks märgitud 4-16-3686 (tlk 8-9), siis Kohtute Infosüsteemis (KIS) andmebaasis kajastatud info kohaselt kannab kõnealune väärteoasi numbrit 4-15-3686, mistõttu viib kohus käesolevasse otsuse resolutsiooni sisse asjakohase paranduse, märkides, et arest pöörata täitmisele pärast väärteoasjas nr 4-15-3686 mõistetud karistuse ära kandmist. Väärteoasja juures olev asitõend, CD plaat, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.