KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-102926 Kohtuasi CityHaldu

) §le 66 jätta arvesse võtmata. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtus, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 75 eurot, mõistis kohus hageja kasuks kostjalt välja riigilõivu.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o osas, milles kohus määras kindlaks hüvitatavad menetluskulud ja teha vaidlustatud osas uus lahend, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud koos lepingulise esindaja kulude hüvitamisega. Hagejale anti kolm päeva menetluskulude nimekirja esitamiseks ja kuna tähtpäev langes puhkepäevale, kohustus hageja menetluskulude nimekirja kohtule esitama 23.01.
2. Seega ei hilinenud hageja menetluskulude nimekirja esitamisega. Kostja vastuväide hageja menetluskuludele esitati hilinenult, sest kostja kohustus esitama hageja menetluskulude nimekirjale seisukoha kolme päeva jooksul, s.o 26.01.2017, kuid kostja tegi seda 28.01.
3. Eelnevast sõltumata peab kohus menetluskulud kindlaks määrama ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle, sh juhul, kui menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud hilinenult. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust 2 menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse osale, milles kohus määras kindlaks menetluskulud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg, sissenõutavaks muutunud viivised ja lisanduv viivis ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kirjeldatud osas on maakohtu otsus jõustunud. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud kolm väidetavat maakohtu minetust:

§ 176lg 1).

Riigikohus on 07.09.2016 otsuses nr 3-2-1-60-16 selgitanud lisaks, et menetlusosaline võib esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga ka kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja, mitte ainult istungiga seotud menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalidest nähtuvalt kohustas kohus 18.01.2017 aset leidnud istungil hagejat esitama menetluskulude nimekiri 20.01.2017 (I kd lk 196). Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-le 7, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Üksnes juhul, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, lükkub tähtpäev edasi (TsÜS § 136 lg 8). Kohtu määratud tähtpäev ei langenud praegusel juhul riigipühale või muule puhkepäevale, mistõttu tuli hagejal esitada menetluskulude nimekiri 20.01.2017. Vastavalt

§ 176lg-le 7 tuleb menetluskulude nimekiri teisele poolele kätte toimetada.

Kohtumaterjalidest nähtuvalt tehti kostjale hageja menetluskulude nimekiri e-toimiku kaudu nähtavaks 25.01.2017 ja nimekirja kättesaamist nimetatud kuupäeval kinnitas ka kostja 05.02.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 208).

§ 176

lg 8 järgi määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates. Vastavalt 18.01.2017 kohtuistungi protokollile anti kostjale aega vastuväidete esitamiseks menetluskulude nimekirjale kolm päeva (I kd lk 196). Vastuväite hageja menetluskulude nimekirjale esitas kostja 28.01.2017. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega esitas kostja oma seisukoha tähtaegselt. Õige on hageja seisukoht, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks nt tsiviilasja materjalid. Eelnev ei tähenda, et kohus võib ise ilma igasuguste dokumentideta asuda hindama, kas ja kui palju võis menetlusosalise esindajal kuluda kohtumenetluses aega õigusabi osutamiseks. Sellises olukorras saab kohus kindlaks määrata ja kohustatud poolelt välja mõista üksnes need kulud, mille kandmine menetlusosalise poolt nähtub toimikust, s.o riigilõiv, kohtueksperdi kulu jms. 3 Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4