Tsiviilasi nr 2-16-122909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-16-122909 Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

) § 489 lg 22 alusel asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1. Harju Maakohus tegi 07.12.2016.a määruse, millega jättis hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul määrusest teadasaamisest arvates.
2. 17.01.2017.a tegi Harju Maakohus määruse, millega jättis hagi menetlusse võtmata. Hageja sai Harju Maakohtu 07.12.2016.a määruse kätte 16.12.2016.a ja pidi määrusest tulenevalt kohtu nõude täitma hiljemalt 30.12.2016.a. Hageja kohtu nõuet ei täitnud. Hageja ei ole esitanud kohtule oma nõuet, mis vastaks

peatükis 38 menetlusdokumendile sätestatud vorminõuetele ning

§-s 363 sätestatud sisunõuetele. Samuti ei ole hageja tasunud hagilt täiendavat riigilõivu

§ 147

lg 5 kohaselt.

§ 487

lg 3 kohaselt, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Hagejat on hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud.

1. 31.01.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses ja taotles hagimenetluse jätkamist. Hageja esindaja jäi ootama Harju Maakohtu poolt seisukoha võtmist. Aeg-ajalt vaatas e-toimikus, kas on laekunud uusi menetlusdokumente. 29.01.2017.a avastas esindaja, et e-toimikus on uus dokument (Harju Maakohtu 17.01.2017.a määrus), mille sisu oli hagi menetlusse võtmisest keeldumine. Nimetatud määruses oli viide Harju Maakohtu 07.12.2016.a määrusele. Määruskaebuse esitaja ei ole kätte saanud Harju Maakohtu 07.12.2016.a määrust. Nimetatud määrus ei olnud nähtav e-toimikus, samuti pole laekunud e-kirja ega tavakirja uue menetlusdokumendi kohta. Selle tõttu ei saanud määruskaebuse esitaja esitada Harju Maakohtule hagiavaldust ettenähtud vormis, ei saanud tasuda täiendavat riigilõivu. Harju Maakohtu 07.12.2016.a määrus sai nähtavaks vaid siis, kui otsingus oli sisestatud etteantud ajavahemik. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et e-toimikus oli süsteemi viga, mille tõttu ei laekunud e-posti teavitus uue menetlusdokumendi ilmumise kohta. 15.02.2017.a esitatud seletuse kohaselt on e-toimiku pidaja selgitanud, et „Olete e-toimikus märkinud oma menetlusinfo e-postiks (e-post, kuhu saadetakse kõik e-toimiku teavitused, meeldetuletused ja muu oluline informatsioon) XXX”. Vaatamata sellele, et e-toimiku hageja kontaktide hulgas eksisteerib e-posti aadress XXX, ei ole hageja ise selle aadressi määranud menetlusinfo e-postiks. Kes, millal, miks ja kuidas lisas aadressi XXX, ei ole hagejal teada.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 7.

§ 3111

lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti 2

§ 3111lg 3 järgi kätte toimetatud (RKTKm 3-2-1-13-15, p 11).

Käesoleval juhul ei ole aga hageja seda tõendanud. Asjaolu, et menetlusdokument ei ole nähtav „Hiljutiste tegevuste“ saki all e-toimikus, ei tõenda seda, et see pole menetlusosalisele kätte toimetatud. Samuti ei tõenda seda ka asjaolu, et otsides menetlusdokumenti teatud ajavahemikus, oli dokument nähtav. Seega ei ole hageja tõendanud, et 07.12.2016.a määrus ei olnud esindajale nähtav. Samuti ei nähtu tehnilise rikke olemasolu ka e-toimiku halduri poolt antud selgitustest. Asjaolu, et e-toimikusse oli märgitud esindaja e-postina eesti.ee epostiaadress, ei tähenda samuti seda, et hageja esindajale ei toimetatud määrust kätte. Isik võib määruse kätte saada ka selliselt, et ta logib e-toimikusse sisse ID-kaardiga ning kinnitab süsteemis dokumendi kättesaamist. Sellisel juhul ei oma tähendust e-kirjaga teavituste kättesaamine. E-toimiku haldur on hageja poolt esitatud tõendis ka selgitanud, et nimetatud kuupäeval on hageja esindaja ID-kaardiga loginud e-toimiku süsteemi sisse ning laadinud alla maakohtu määruse. Hageja esindaja ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et tema ID-kaarti kuritarvitati. Isegi kui hageja esindaja kinnitas määruse kättesaamist kogemata, ei saa see tingida käesoleval juhul maakohtu määruse tühistamist. Asjaolu, kas esindaja kogemata või ekslikult kinnitab määruse kättesaamist, ei ole võimalik kontrollida ja kohus ei saa menetlustähtaegade arvutamisel sellest lähtuda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtupoolne hagi menetlusse võtmisest keeldumine oli seaduslik. Ringkonnakohus nõustub, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vastanud

-is hagiavaldusele sätestatud sisu- ega vorminõutele (

§ 363), mis oleks võimaldanud selle menetlemist hagiavaldusena.

Hageja ei kõrvaldanud puuduseid tähtaegselt ega ole käesoleva ajani puuduseid kõrvaldanud. Samuti ei tasunud hageja määratud ajaks ka täiendavat riigilõivu. Seega keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest (

§ 371lg 1 p 9).

8.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega saab hageja pöörduda uue ja korrektse hagiavaldusega kohtu poole. 9.

§ 171

lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 3