KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-14262 Tsiviilasi ABC Eh

) § 196 lg 1 p-s 3 toodud tagatise nõudmise eelduste loetelu (pankrotimenetluse või tulemusetu täitemenetluse toimumine) ammendav. Tagatise nõudmine on võimalik ka muudel asjaoludel, kui tekib põhjendatud kahtlus selles, kas hageja majanduslik seisund võimaldab hagi võimalikul rahuldamata jätmisel kostja menetluskulud tasuda. Hageja ei ole välja toonud enesel püsiva vara (nt kinnisvara või tootmisseadmete olemasolu), mille müügist oleks vajadusel võimalik kiiresti katta kostja õigusabikulud ka juhul, kui vaidlus peaks läbima mitu kohtuastet ja õigusabikulud osutuma prognoositust suuremaks.

§ 196

lg-s 2¹ sätestatud tagatise nõudmata jätmist õigustavaid erandlikke asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Seega on põhjendatud nõuda hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatist. Maakohus ei pidanud põhjendatuks tagatise nõudmist kostja taotletud suuruses. Hinnates kostja võimalikku ajakulu maakohtu menetluses osalemiseks, pidas maakohus kostja menetluskulude katteks põhjendatud ja vajalikuks tagatiseks määrata 1500 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus kostja taotluse osaliselt rahuldas, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja taotlus täielikult rahuldamata, või alternatiivselt saata taotlus uueks lahendamiseks maakohtule. 2 Määruskaebuse kohaselt ei ole kostja tõendanud, et hagejal puudub kinnisvara. Tegelikkuses kuuluvad hagejale mitmed kinnisasjad, lisaks osalus OÜ-s Veerenni 31, kellele omakorda kuulub ka kinnisasi. Samuti kuuluvad hagejale mitmed sõidukid. Asjaolu, et
2. a majandusaasta aruande kohaselt on hagejale kohustusi üle 110 000 euro, ei tähenda seda, et hagejal võib tekkida raskusi kostja eeldatavate menetluskulude tasumisega. Lisaks muule varale on hagejal ka õigusi 693 594 euro väärtuses. Kostja ei ole tõendanud ning samas on hageja kinnitanud, et tema suhtes ei ole läbiviidud täitemenetlusi ega algatatud pankrotimenetlust. Hageja pangakontol olev raha (8481 eurot) ületab kostja taotluses märgitud summat ca kaks korda ning kohtu põhjendatuks peetud summat ca 5,6 korda. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes täitmata selgitamiskohustuse ja hinnates tõendeid ebaõigesti. Samuti on maakohus jätnud põhjendamatult kohaldamata

§ 196lg 1 p 3 ja lg 2.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks ja kohustas hagejat tasuma 14 päeva jooksul määruse jõustumisest kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti tagatisena 1500 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.

1. Menetluskulude katteks tagatise nõudmise regulatsiooni eesmärgiks on vähendada kostja riske seoses võimalike takistustega menetluskulude sissenõudmisel hagejalt olukorras, kus kostja menetluskulud jäävad menetluse tulemusena hageja kanda. Hageja majanduslikku seisundit peab kohus taotluse lahendamisel iga kord hindama. Tagatise nõudmist õigustavate asjaolude esiletoomise ja põhistamise kohustus lasub seejuures kostjal.
2. Tagatise nõudmise aluseks on asjaolu, et majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud (

§ 196lg 1 p 3).

Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et

§ 196

lg 1 p-s 3 toodud loetelu (pankrotimenetluse või tulemuseta täitemenetluse toimumine) ei ole ammendav. Hageja halvast majanduslikust olukorrast võivad tunnistust anda ka muud asjaolud (nt äriühingu netovara mittevastasus seaduses sätestatud miinimumnõuetele, varasem edutu saneerimismenetlus jms). 10.

§ 196

lg 2 esimese lause järgi ei või kohustada hagejat tagatist andma, kui hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Hageja vara piisavust peab poolte põhjenduste ja põhistuste alusel samuti hindama kohus. Maakohus on iseenesest õigesti asunud seisukohale, et hageja ei ole vastuses kostja taotlusele välja toonud püsiva vara (nt kinnisvara või tootmisseadmete) olemasolu, mille müügist oleks 3 vajadusel võimalik kiiresti katta kostja õigusabikulud. Samas võimaldab

§ 662lg 3 esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid.

Hageja ongi määruskaebuses välja toonud ning tõendanud vara (kinnisvara ning sõidukite) olemasolu, mille arvelt saaks kostja õigusabikulusid vajadusel katta. Siinkohal tuleb märkida, et hageja kinnisasjad ei ole hüpoteekidega koormatud.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et praegusel juhul peaks hageja tõendama ka kinnisasjade ja sõidukite väärtust. Vara koosseisu arvestades tuleb eeldada, et selle müügist saadav raha katab kostja 1500 euro suurust menetluskulu. Menetluskulude katteks tagatise nõudmise üle otsustamisel ei saa lähtuda sellest, et hageja võib olemasoleva vara menetluse kestel võõrandada. Hageja majandusliku seisundi muutumise (nt vara võõrandamise) korral on kostjal õigus esitada uus taotlus.
2. Kuna eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara, ei ole praegusel juhul menetluskulude katteks tagatise nõudmise eeldused täidetud.
3. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 14.

§ 196lg-st 4 tulenevalt ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks