) § 429 lg 3 alusel edastas kohus 20.03.2017 kostjale hageja avalduse hagist loobumiseks ja palus hiljemalt 23.03.2017 esitada kohtule kostja seisukoha hagist loobumise osas koos menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega. 4. 21.03.2017 teatas kostja, et tal ei ole vastuväiteid, et hageja oma nõudest loobub. Kostja märgib, et on tasunud esindajale õigusabi osutamise eest 216 eurot koos käibemaksuga. Kostja palub nimetatud summa hagejalt välja mõista. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses antud menetlusega ja et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulud palub kostja kanda enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja on lisanud vastusele advokaadibüroo 06.01.2017 arve nr 3 ja kliendilaekumiste aruande. 5.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning
6.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kinnitanud 20.03.2017 avalduses, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. 7.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna käesolevalt ei ole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, jätab kohus
8.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud hagejalt välja mõista menetluskulu 216 eurot koos käibemaksuga.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Seega on kohtul kohustus kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjast ja kohtule esitatud arvest nähtub, et kostjale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi 216 euro eest koos käibemaksuga (180 eurot ilma käibemaksuta). Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (seaduse alusel tekkiv avalik-õiguslik nõue), hageja nõude olemust (keskkonnakahju), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt piiritletud, lihtmenetluse asi) ja mahukust (vähemahukas) ning kostja menetlusdokumendis (09.01.2017 vastus 2 hagile) esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et kostja õigusabikulud on
Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-16-18791 kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 216 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude jaotust arvestades kuulub nimetatud summa hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Väljamõistetud menetluskulu tuleb kanda kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.