4-17-1667/3

4-17-1667 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-1667 (2302,17,001923) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Alexey Tyurin, ik: 37909090282, elukoht: xxxx Enel Kuiv, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
2. Alexey Tyurin süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. Alexey Tyurin süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Mõistetud arest kokku 14 (neliteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.06.
5. Juhul, kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
6. Alexey Tyurinilt välja mõista juriidilisel isikul joobeseisundi tuvastamise toimingute kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, riiklikul ekspertiisiasutusel uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot ja eksperdi hinnangu tegemise kulu 52 (viiskümmend kaks) eurot, so kokku 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Alexey Tyurin, 4-17-1667, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Alexey Tyurinile tema elukoha aadressile tavapostiga ja samaaegselt tema avaldatud e-postile.
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 17.04.
8. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 03.03.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1264320 nähtuvalt peeti 15.01.2017 kell 15.28 Tallinnas Peterburi teel Järvevana tee ja Majaka tänava vahel suunaga Majaka tänava poole kinni sõiduk Infiniti J30 registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis Alexey Tyurin, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatudpuudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, olles isikuks, keda on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, samuti tuvastati, et Alexey Tyurin oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteod. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte antud. Kuivõrd kohus ei ole menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud ja menetlusalusele isikule on kohtuistungi aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta ei ole taotlenud väärteoasja läbivaatamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuivõrd isikut on samalaadse süüteo eest juba eelnevalt karistatudrahatrahviga, mis on jäetud tasumata, siis tuleks kohaldada tema suhtes aresti, mõistes LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 8 päeva ja NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest aresti 6 päeva, mis väärtegude kogumis on alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli märgitud süü tunnistamist, 15.01.2017 koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 29/29, 15.01.2017 võetud proovis 16.01.2017 tehtud uuringu nr 125T tulemusena narkootilise aine amfetamiini sisalduse tuvastamist ning 26.01.2017 eksperdi antud hinnangut joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, mille kohaselt tuvastati Alexey Tyurinil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku ütlusi ja karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. menetlusaluse isiku Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 15.01.2017 menetlusaluselt isikult bioloogilise vedeliku proovist 26.01.2017 läbi viidud uuringuga tuvastati menetlusaluse isiku organismis amfetamiini sisaldus. Eksperdi hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et ekspert on jõudnud arvamusele, et menetlusalusel isikul esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esine. 2 Amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Peale selle, kohus, olles kontrollinud väärteoasja materjale, sh Maanteeameti liiklusbüroo andmeid menetlusalusel isikul juhtimisõiguse puudumise kohta, 27.11.2015 otsust Alexey Tyurini sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta ning karistusregistri andmeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kontrolliti sõiduki juhtimiselt kinni peetud Alexey Tyurini isikuandmeid ja selle tulemusena avastati, et A.Tyurinil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seetõttu süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoasjas leiduva kohtuvälise menetleja 27.11.2015 otsusega kõrvaldati menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel, kuivõrd oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid (p 1); kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (p 2) ja kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega teadis menetlusalune isik juba kaks aastat tagasi, et tal puudub juhtimisõigus nagu ka väärteo toimepanemise ajal ning sellele vaatamata juhtis ta taas mootorsõidukit olles isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
9. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 märgitud isikuks ning ta pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS § 91 sätetele. Karistuse mõistmine NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo ja liiklusalase väärteo. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega, tuleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo ja liiklusalase väärteo eest mõista eraldi karistused. 3 Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib aga ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude ja samuti LS § 224 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, kuid karistused NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest puuduvad. Samas on menetlusalusel isikul üks kehtiv karistus ja tema suhtes on kohaldatud rahatrahvi. Seetõttu tuleb LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo eest mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kinnistamaks samas menetlusaluses isikus arusaama sellest, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus, on endiselt karistatav ja kui isik paneb korduvalt toime samalaadseid süütegusid, karistatakse teda rangemalt kui eelmisel korral. Puutuvalt NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetavasse karistusse, on tegemist ühe väärteoga, mistõttu võib menetlusaluse isiku süüd lugeda alla keskmise suureks ning karistuski tuleb mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd nii LS § 201 lg 2 kui ka NPALS § 151 lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud korduvalt rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad vaatamata väidetavale töökohale ja sissetulekule piisavad rahalised vahendid või soov rahatrahvide tasumiseks, kuid sellele vaatamata jätkab ta rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust mõistetava aresti kandmiseks ositi, siis ei pea kohus võimalikuks ka seda asjaolu analüüsida, kuivõrd karistuse ositi kandmist saaks määrata vaid juhul, kui süüdlane on avaldanud andmeid oma perekondliku, tööalase või tervisliku seisundi kohta, mida saanuks ta teha kas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis või kohtuistungil. Kohtuvälises menetluses on ta vaid süüd tunnistanud ja kohtuistungile ilmumist ei ole menetlusalune isik vajalikuks pidanud. Seetõttu tuleb mõistetav arest kanda ühe osana. /allkirjastatud digitaalselt/ 4