lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja A P, kui lapse H P isa, kohustatud teda ülal pidama. Seega on kostja Õ K, kui laste M K, H P, A-L K ja M-E K ema, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2017 235 eurot. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub neil kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid töövõimetud. Kostjad ei ole tõendanud, et neil puudub sissetulek või nende varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostjad ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostjad on töövõimelised. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjatelt kuulub väljamõistmisele elatis 235 eurot igas kuus alates 07.02.2017.
Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostjate kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.