Obsah (7)

§ 218§ 187§ 163§ 436§ 657§ 230§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-106888 Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal Tsiviilasi AA hagi AA vastu elatise väl

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. AA (hageja, laps) esitas 30.03.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse AA-lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Seoses avaldusele esitatud vastuväitega anti 15.04.2016 määrusega nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.06.2016 esitas AA hagiavalduse, milles palus AA-lt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 30.03.
3. Hagiavalduse kohaselt sündis AG ja AA kooselust XX.XX.XXXX poeg AA. Alates
4. aastast elavad lapse vanemad lahus. Kuni 30.03.2015 elas laps vaheldumisi ema ja isa juures, kuid alates nimetatud kuupäevast elab laps emaga. Käesoleval hetkel elatakse hageja emapoolse vanaema juures. Isa juures käib laps kaootiliselt. Kostja on maksnud oma poja ülalpidamiseks pärast 30.03.2015 elatist kahel korral kokku 97,50 eurot. Hageja ema AG sissetulek on 650-700 eurot kuus. AG-l on lisaks poeg A veel kaks alaealist last. Kostja vastuväited ja põhjendused
5. Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes maksma hageja ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus.
6. Kostja vastuse kohaselt ei ela hageja oma emaga, vaid ööbib vanaema juures, kostja naabruses, ning käib iga päev isa juures söömas ja aega veetmas. Kostja on ostnud hagejale ka riideid, andnud taskuraha ning maksnud ka keeltekursuse eest. Eelnevat saab oma ütlustega kinnitada hageja. Kostja on töötu ja tema ainukeseks sissetulekuks on toimetulekutoetus, äraelamiseks jääb 130 eurot kuus. Kohtuistungil avaldatu kohaselt teeb kostja ka juhutöid, millega teenib umbes 500 eurot kuus. Kostja saab töötu abiraha 240-250 eurot. Hageja tagasiulatuv nõue on alusetu. Hageja ei ole pöördunud kostja poole elatise-nõudega, sest kostja on last toetanud. Hageja elas kostjaga kuni 2015 suveni. Lapse ema on 16 aastat saanud kogu lastetoetuse, kuigi laps elas isa juures. Maakohtu otsus ja põhjendused 2
7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise tagasiulatuvalt alates 19.05.2015 kuni 31.10.2016 eest kokku summas 3499,27 eurot ja alates 01.11.2016 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus määras kohtuotsuse täitmise viisi, mille kohaselt on kostja kohustatud elatise võla 3499,27 eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
8. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja AG arvelduskontole. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
9. PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei ole elatise nõudmisel miinimummäära ulatuses vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.
10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AA elab vähemalt
11. a suvest täielikult oma ema AG juures ja kuni selle ajani elas vaheldumisi ema ja isa juures ning kostja on alates ajast, mil laps ema juurde elama läks, maksnud AA ülalpidamiseks elatist kahel korral kokku 97,50 eurot. Kostja on jätnud hageja ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses sätestatud määras ja hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud. Kostja poolt hagejale aegajalt lõunasöögi pakkumine, talle 1 kord mitme aasta jooksul laevapileti ostmine reisiks Soome või mõne riideeseme ostmine ja Hesburgerisse sööma viimine ei ole kohane ja piisav alaealise lapse ülalpidamine, sest saadava elatise eest peab hageja saama kantud igapäevase söögiraha, eluasemekulud, sidekulud, riiete ja jalanõude ostmise kulud, meelelahutusega seotud kulud ja kõik muud kulud.
12. Arvestades asjaoluga, et hageja palub elatise välja mõista kostjalt alates 30.03.2015, kuid elatise saab tagasiulatuvalt välja mõista kohustatud isikult PKS § 108 kohaselt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatist hagejale maksnud enne hagi esitamist ühe aasta vältel, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ka tagasiulatuvalt, kuid alates 19.05.
14. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus, ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on igal juhul põhjendatud. Käesoleval juhul ei esine aluseid elatise väljamõistmiseks kostjalt alla seaduses sätestatud miinimummäära (PKS § 102 lg 2). Kostja ei ole töövõimetu ja kostjal ei ole ka rohkem alaealisi ülalpeetavaid kui hageja. Kostja pangakonto väljavõte tõendab, et kostja saab Tallinna Linnavalitsuselt igakuiselt toimetulekutoetust, mille suurus jääb vahemikku 167,70 – 249,12 eurot, ning kostja kohtuistungil antud ütluste kohaselt teeb ta ka juhutöid ja saab selle eest palka umbes 500 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on kostja võimeline maksma elatist oma alaealise lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras.
15. Eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär oli
16. a 195 eurot kuus ja on
17. a 215 eurot kuus ning kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist
18. a septembrikuus 3 kokku 97,50 eurot, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 19.05.2015 kuni 31.10.2016 eest kokku 3499,27 eurot (81,77 /
19. a maikuu elatis/ (195 : 31 x 13) + 1365 /
20. a juuni kuni detsembrikuu elatis/ (7 x 195) + 2150 /
21. a jaanuari kuni koktoobri elatis/ (10 x 215) – 97,50 /makstud elatis/) ja alates 01.11.2016 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni.
22. Seoses hagi osaliselt rahuldamisega jäävad

§ 163lõikele 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kuna pooled menetluskulude nimekirja ei esitanud ja muid, toimikust nähtavaid menetluskulusid pooled kandnud ei ole, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude suurust rahaliselt. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks elatis 100 eurot kuus alates 01.09.
2. Menetluskulud jätta poolte kanda.
3. Maakohus ei uurinud kõiki tõendeid igakülgselt, sealhulgas kostja poolt esitatud seletust, rikkudes nii

§ 436lg 1, § 438 ja § 442 lg 8.

Kohus rikkus ka Riigikohtu juhist koguda elatishagi menetlemisel tõendeid omal algatusel. Asjas ei ole tõendatud, et lapse ema poolt tehtud kulud ühes kalendrikuus on seotud lapse tegelike vajadustega. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja esitatud väited lapse kulude katmise kohta, kuna laps veedab palju aega koos oma isaga. Kostja taotles lapse, kes on 16 aastane, ärakuulamist, kuid kohus jättis taotluse põhjendamatult rahuldamata. Samuti ei ole kohus arvestanud sellega, et laps ei ela oma ema juures, vaid vanaemaga ja poole ärkvelolekuajast veedab laps kostja juures ehk on oma isa ülalpidamisel. Kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust, kuna lapsel on sisuliselt vahelduv elukoht (PKS § 100 lg 2).

1. Kuna kohus jättis arvesse võtmata ja analüüsimata kostja tõendid ja vastuväited ja rajas kohtuotsuse olulistes küsimustes oletustele, siis ei ole õige ja põhjendatud apellandilt tagasiulatuva elatise ega elatise PKS § 101 lg 1 määras väljamõistmine. Nimetatud suuruses elatise väljamõistmine oleks põhjendatud siis, kui kostja ei osaleks lapse elus ja ei peaks teda vahetult üleval.
2. Kostja oli oma vastuses hagile nõus elatise väljamõistmisega 100 eurot kuus ning jääb oma seisukoha juurde. Alates käesolevast õppeaastast viibib laps rohkem ühiselamus, mistõttu on kostja nõus elatise summaga 100 eurot kuus alates 01.09.
3. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada tagasiulatuva elatise väljamõistmisel 155 euro osas. Vastavas osas tuleb muuta ka kohtuotsusega kindlaksmääratud otsuse täitmise viisi ja korda. Muus osas jääb otsus muutmata. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (

§ 657lg 1 p 2).

4 18.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel.

§ 230

lg 4 järgi võib kohus kohustada pooli esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Käesolevas asjas ei olnud see vajalik, kuna pooled esitasid vastavad asjaolud ja nende vahel puudus selles osas vaidlus. Milliseid tõendeid pidanuks kohus veel omal algatusel koguma, see kaebusest ei selgu. Seega on apellandi etteheide maakohtule selles osas põhjendamatu.

1. Kohus jättis põhjendatult ära kuulamata kohtumenetluses alaealise lapse. Kuna elatise nõudes on laps hagejaks, keda esindab lapsevanem, pole tema tunnistajana ülekuulamine võimalik. Kohus on selgitanud kostjale 10.08.2016 määruses, et kostja peab oma väiteid hageja ülalpidamise kohta tõendama muude tõenditega. Samuti on kohus kostjale 22.09.2016 kohtuistungil selgitanud, millistel asjaoludel on võimalik kõrvale kalduda vanemate võrdsusest elatise maksmise kohustuse täitmisel ja millisel alusel on võimalik elatist alla alammäära välja mõista.
2. Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei hinnanud tõendina kostja seletust, on põhjendamatu. Poole seletus ei ole asjas tõendiks.
3. Apellant on heitnud maakohtule ette, et maakohus ei ole hinnanud kõiki apellandi poolt maakohtus esitatud tõendeid kostja poolt lapsele tehtud kulutuse kohta. Väide on põhjendatud. Ringkonnakohus saab nimetatud menetlusliku minetuse kõrvaldada, hinnates vastavaid tõendeid.
4. Kostja tõi oma 29.06.2016 vastuses esile lapsele tehtavate kulutuste osas, et on tasunud hagis nõutud perioodil lapse keelekursuste eest, andis talle igapäevaselt süüa ja taskuraha ning ostis riideid. Nimetatu tõendamiseks esitas kostja ka tõendeid. Ostukviitungitest (tl 50-51, tl 73-75) nähtub, et kostja on ostnud 24.08.2014, 05.05.2015, 15.06.2015 kahed dressipüksid ja kingad. Kuna nimetatud ostud pärinevad ajast enne kohtu poolt väljamõistetud tagasiulatuva elatisperioodi algust, pole nendega võimalik arvestada asja lahendamisel.
5. Konto väljavõttega (tl 48) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et perioodil 19.11.2015-08.03.2016 on kostja tasunud 48 eurot hageja keelekursuste eest. Samuti nähtub eelnimetatud ostukviitungitest, et kostja on ostnud 17.03.2016 kindad väärtusega 5,49 eurot, 22.12.2015 jalgpalli väärtusega 22,95 eurot, 02.03.2016 kingad väärtusega 13,18 eurot, 11.05.2016 tennised väärtusega 6,95 eurot, 20.07.2016 meeste särgi väärtusega 24 eurot, 05.07.2016 meeste saapad väärtusega 11,99 eurot, 24.07.2016 ühiskaarti väärtusega 2 eurot, 16.06.2016 lipsu väärtusega 10,95 eurot, 03.06.2016 ravimeid väärtusega 11,49 eurot, 16.06.2016 meeste särgi väärtusega 22,30 eurot ja meeste teksad väärtusega 23,70 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud, et tegemist on temale ostetud teenuste ja asjadega. Ringkonnakohus leiab, et keelekursuse eest tasumisega ja eelnimetatud ostude väärtusega kokku 203 eurot saab arvestada tagasiulatuva elatise nõude osas ja need tuleb arvestada maakohtu poolt väljamõistetud elatisest maha. Ühtlasi tuleb 203 euro võrra vähendada summat, mille osas on maakohus määranud kohtuotsuse täitmise viisi ja korra.
6. Kostja on esitanud tõendi, et ta on ostnud laevalt 25.12.2015 pannkoogilabida, kohviube, suveniire ja muid elatise maksmisega mitteseonduvaid oste (tl 53-54), millega ringkonnakohtu hinnangul ei saa arvestada elatise maksmisel hagejale. Arvestada ei saa ka kviitungit, millele on kirjutatud vene keeles käsikirjaliselt „jalgpall – 7,90“, kuna kviitungilt ei nähtu sellise ostu eest tasumine. Arvestada ei saa mobiiltelefoni arvega (tl 81-82), kuna kostja ei ole esile toonud, milline number hagejale kuulub (arvel kajastuvad mitmed numbrid ja osamaksetega telefoni müük), ei nähtu arve esitamise periood ega kostja poolt selle tasumine vaidlusalusel perioodil. 5
7. Lapsele taskuraha andmine või lapse reisile viimine ei ole vaadeldavad ülalpidamise andmisena nagu maakohus põhjendatult leidis, mistõttu ei arvestanud maakohus põhjendatult tõenditega, mis kajastavad kostja kulutusi lapsega koos tehtud laevareisile. Seda saaks arvestada elatise maksmisena juhul, kui lapsevanemad on sellises elatise maksmise viisis kokku leppinud. Kostja nimetatule tuginenud ei ole.
8. Lapse elukoht vanaema juures või ühiselamus ei annaks samuti alust keelduda elatise maksmisest, kui lapse ema katab sellega seonduvad lapse ülalpidamiskulud ja laps ei ela osaliselt koos isaga. Asjaolu, et laps käib aeg-ajalt isal külas ja saab kostjalt süüa, ei anna alust elatist välja mõistmata jätta.
9. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu
10. juuni
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kuna hageja nõudis elatist pooles vastava alammäära ulatuses, ei pidanud ta oma tegelikke vajadusi tõendama ja kohus ei pidanud nimetatud asjaolu hindama.
12. Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud tõendina hageja seletuse, mille kohaselt on hageja ajavahemikul 30.03.2015 – 23.11.2016 olnud nii ema kui isa võrdsel ülalpidamisel. Hageja on seletuses kirjeldanud, et isa toitis teda, ostis riideid, andis raha ja ta reisis koos isaga. Lapsel ei ole mingeid pretensioone sellel perioodil isaga elatud aja eest. Lisaks on apellant esitanud hageja vajalike kulude nimekirja. Apellatsioonkaebuse vastusele on hageja omakorda lisanud enda omakäelise seletuse, et eelpoolnimetatud kirja kirjutas ta isa survel, et ta elab aadressil XXX ja et kirjutatu ei vasta tõele. Ta kirjutas selle seetõttu, et isa lubas ainult sellisel juhul osta talle spordijalatsid (buutsid). Seletuse kohaselt elab hageja üksnes emaga vanaema juures ja isal käib külas, ta on ema ülalpidamisel. Vastustaja on esitanud konto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud elatist 14.11.2016 ja 12.12.2016 mõlemal korral 115 eurot, ning 27.03.2017 konto väljavõtte kostja poolt elatise edasise tasumise kohta. Samuti on vastustaja esitanud tõendina korteriühistu kirja
13. detsembrist 2016, et hageja seaduslik esindaja AG elab XXX.
14. Hageja (AA) seletus ei ole asjas tõendiks, sest tegemist on poolega. Kulude nimekiri on vaadeldav kostja seletusena ja mitte tõendina. Nimekiri on asjakohatu tõend, kuna lapse vajadusi ei pea pooled tõendama (käesoleva otsuse p 20). Lapse vastuolulised seletused näitavad sisuliselt, et laps on manipuleeritav ja kirjutab vanematele vastu tulles selliseid seletusi, mida vanemad kohtumenetluses vajaksid. Mis puudutab korteriühistu tõendit, siis nimetatud tõend on esitatud hilinemisega ja tulnuks esitada maakohtus. Vastustaja ei ole põhistanud tõendi hilisemat esitamist, samuti ei ole tõend vajalik asja õigemaks lahendamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus selle

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta.

Asjaolu, millises ulatuses on kostja peale maakohtu otsuse tegemist elatist tasunud, ei oma tähendust apellatsioonkaebuse lahendamisel, tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis lahendatakse vajadusel täitemenetluses.

1. Ringkonnakohus leiab eeltoodu tõttu, et kõik eelpoolloetletud tõendid tuleb tagastada. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, nende paberkandjal tagastamist ei toimu.
2. Maakohus on jätnud menetluskulud poolte kanda ja pooled ei ole nimetatud osas otsust vaidlustanud. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ringkonnakohtus ei tingi seetõttu maakohtu otsuse muutmist menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse tagasiulatuva elatise osas 4 % ulatuses. Arvestades, et edasiulatuvalt peab kostja tasuma elatist hagejale kuni 09.04.2018, so 17 kuud kokku eeldatavalt 3655 eurot, on apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatuseks ligikaudu 2 %. 6 Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise niivõrd väikest ulatust, jäävad poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud apellandi AA kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlust pole pooled esitanud. Toimikust nähtuvaid menetluskulusid vastustajal ei ole. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 7