lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 3 sätestab, et rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.
lg 4 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmises Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012
lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. 26.01.2017 esitas VVO Korkotuki 2019 Oy hagi kostjate vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 22.04.2013 eluruumide üürilepingu. Üürileping lõpetati 01.09.2015. Eluruumide üürilepingust 22.04.2013 nähtub, et üüritav objektiks oli korter xxxxxxxxx x-x, asukohaga xxxxxxxxx xx xx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 24 sätestab, et poole alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult järgmistele liikmesriigi kohtutele: 1) menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub. Kui menetluse esemeks on kinnisasja üürimine ajutiseks isiklikuks kasutuseks maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks, on pädevad siiski ka selle liikmesriigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht, tingimusel, et üürnik on füüsiline isik ning nii üürileandja kui ka üürniku alaline elukoht on samas liikmesriigis. Antud menetluse esemeks on kinnisasja üür ja kinnisasi asub Soome Vabariigis. Seega ei allu hageja nõue kostjate vastu Eesti kohtule, sh Pärnu Maakohtule, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikkel 24 alusel.
lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. VVO Korkotuki 2019 Oy hagi kostjate vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna Pärnu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Menetluskulude jaotus
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kostjate menetluskulud kuuluvad jätmisele hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.