4-17-2172 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2017.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-17-2172 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Sergei Belokon’i kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale Kaebuse esitaja Sergei Belokon, ik 36201022230, Elukoht xxxx Kaebaja esindaja Vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ, e-post aleksei@ratnikovab.com Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet, Lõõtsa 8a, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLTUSIOON Jätta Sergei Belokoni kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele rahuldamata. Kohtumäärus jõustub 18.04.2017.a. ja ei ole vaidlustatav.
- Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 1.
- Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakond (edaspidi kohtuväline menetleja) menetleb käesolevat väärteoasja Olvaria OÜ (reg.kood 10967192 ) ning tema seadusliku esindaja Xxxxsuhtes ning Sergei Belokoni, (edaspidi menetluslaused isikud) suhtes maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 ja 2 tunnustel. Menetlusalustel isikutel on võimaldatud anda ka ütlusi kohtuvälisele menetlejale. Samuti on tunnistajana ütlusi andnud ka Xxxx. 1.
- Sergei Belokon esitas 15.03.2017.a MTA-le väärteoasjas nr 930015002293 taotluse enda ülekuulamiseks, ning teostada S. Belokon, OÜ Olvaria juhatuse liikme ja Xxxxi vastastamine. S. Belokon keeldus väärteoasjas nr 930015002293 ütluste andmisest põhjustel, mis on toodud vastavas MTA-le esitatud keeldumises. S. Belokon leiab, et teatud asjaoludest tingituna on praegusel menetluslikul hetkel tema üle kuulamine tema õiguste ja huvide kaitseks vajalik. 1.
- MTA jättis Sergei Belokoni eelnimetatud taotlused 16.03.2017 määrusega rahuldamata. Taotluse lahendamise määruse kohaselt tutvus kohtuvälise menetleja ametnik A. Ratnikovi poolt esitatud taotlusega ning menetlusaluse isiku (Sergei Belokoni) 22.09.2016.a, 17.10.2016.a, 18.10.2016.a ning 27.10.2016.a protokollitud ütlustega ning leidis, et menetlusaluse isiku ütlused, mis anti 17.10.2016.a ning 18.10.2016.a on sisulised ja korrektselt ning arusaadavalt protokollitud. 22.09.2016.a ning 27.10.2016.a toimunud ülekuulamistel keeldus S. Belokon väärteoasjas nr 930015002293 ütluste andmisest. Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et S. Belokonile on antud piisavalt võimalusi oma õiguste ja huvide kaitseks ütlusi anda ning hetkel ei pea vajalikuks menetlusaluse isiku täiendavat ülekuulamist läbi viia. Seega puudub alus menetlusaluse isiku taotluse rahuldamiseks. S. Belokon, OÜ Olvaria juhatuse liikme ja Xxxxi vastastamise kohta märkis kohtuväline menetleja, et käesolev taotlus tuleb jätta rahuldamata. Väärteomenetlust viib läbi kohtuväline menetleja (käesoleval juhul Maksu- ja Tolliamet), kes osaleb menetluses ametniku kaudu. Käesoleval hetkel on väärteomenetlus kõnesolevas pooleli. Kuigi menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus kohtuvälisele menetlejale esitada tõendeid ja taotlusi, otsustab täiendavate tõendite kogumise vajaduse kohtuvälise menetleja ametnik. Juhul kui väärteomenetluse jooksul osutub vajalikuks mõne täiendava toimingu läbiviimine, siis kohtuväline menetleja seda kindlasti ka teeb. Taotluste rahuldamata jätmisel juhindus MTA VTMS § 48 lg 1 p-st 1 ja § 26 lg-st
- 1.
- 27.03.2017 esitas menetlusaluse isiku Sergei Belokoni kaitsja Aleksei Ratnikov kohtuvälise menetleja juhile kaebuse menetleja tegevuse peale väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 76 korras. Kaebusega vaidlustas menetlusalune isik kohtuvälise menetleja 16.03.2017 taotluse lahendamise määruse täies ulatuses. Kaebuse kohaselt väärteomenetluses osaleval isikul on õigus anda asjas olulist tähtsust omavate asjaolude kohta tõest informatsiooni. Antud juhul MTA seda ei võimalda ja sellega piiratakse põhiseadusvastaselt isiku põhivabadusi. MTA-l on kohustus viia menetlust läbi vastavuses põhiseadusega. On lubamatu menetluslik olukord, kus MTA jätab kõrvale võimalikud asjaolud, mis võivad viidata isiku süü puudumisele ja tegeleb sisuliselt sihilikult vaid isiku süüdi tunnistamisega. Selline väärteoasja menetlemise viis on meelevaldne ega ole kooskõlas VTMS põhimõtetega. 1.
- 03.04.2017.a jättis kohtuvälise menetleja juht (juhi volitatud isik Marilin Mihkelson), tuginedes VTMS § 77 lg 2 p-le 1 kaebuse rahuldamata. 1.
- Kaebaja esitas 12.04.2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 03.04.2017.a nr 930015002293/178 määrusele.
- Vaidlustatud menetlustoiming Kaebaja leiab, et tema eelnevate taotluste, s.o vastastamise ja menetlusaluse isiku üle kuulamata jätmisega on rikutud kaebaja õigusi. Kaebuses viitas kaebaja PS § 13, § 14, § 24 ja RK lahendile 3-3-1-38-
- Kaebaja on seisukohal, et kuna temalt on võetud õigus anda ütlusi, siis on tema õigusi ülalmärgitust tulenevalt rikutud. Kaebuse esitaja leiab, et menetlejal puudub menetluslik alus lugeda menetlusaluse isiku ütlusi piisavaks/mittepiisavaks. Kui menetlusalune isik soovib 2 anda ütlusi, siis tuleb menetlejal seda võimaldada. VTMS ei reglementeeri piisavate ütluste mõistet ega ütluste arvu miinimumi. Kaebuse esitaja märgib, et tema loobus ütluste andmisest, kuna vastustaja tegi kõik endast võimaliku, et kaebajat süüstada ega soovinud vastu võtta tõendeid ega ütlusi, mis võisid kaebajat õigeks mõista. Samas kuulub õigus, anda ütlusi või sellest keelduda või muuta varasemat menetluslikku olukorda, antud osas vaid kaebajale. Kui kaebaja soovis uuesti ütlusi anda, siis vastustaja on sellega seotud ega või keelduda ütluste vastuvõtmisest põhjendusel, et kaebaja andis ütlusi juba neljal korral. Kaebaja leiab, et vastastamata jätmisega on tema õigusi rikutud. Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ongi hinnanud ja otsustanud iseseisvalt, millised menetlustoimingud on temale antud menetluses sobivad, aga ei ole arvestanud kaebaja õigustega ning tema poolt soovitud menetlustoimingute võimaldamisega. Ühtlasi leiab kaebaja, et k.a menetluse praeguses etapis on kaebajalt võetud õigus enda süütuse tõendamiseks palutud menetlustoimingute näol. Väärteomenetluses osaleval isikul on õigus anda asjas olulist tähtsust omavate asjaolude kohta tõest informatsiooni. Antud juhul MTA ametnik seda ei võimalda, mis aga ei ole kooskõlas hea menetlustavaga ja sellega rikutakse kaebaja õigust kaitsele ja õigust olla ära kuulatud. Antud määrusega piirab MTA oma tegevusega põhiseadusevastaselt kaebuse esitaja põhivabadusi, millega rikutakse seadust. Menetlejal on mitte õigus, vaid kohustus teostada menetlust vastavuses Põhiseadusega, arvestades kaebaja õigusi. Muu hulgas ei tohi MTA eirata ka võimalikke asjaolusid ja tõendeid, mis võivad viidata isiku süü puudumisele, käesolevaga teeb aga MTA kõik endast oleneva, et isikut õigeks mõistvaid andmeid, tõendeid ja asjaolusid toimikusse ei satuks. On lubamatu menetluslik olukord, kus MTA jätab kõrvale võimalikud asjaolud, mis võivad viidata isiku süü puudumisele ja tegeleb sisuliselt sihilikult vaid isiku süüdi tunnistamisega. Selline väärteoasja menetlemise viis on meelevaldne ega ole kooskõlas VTMS põhimõtetega. Kaebaja taotluste rahuldamine on vajalik kaebaja huvide kaitseks. Kuna kaebajal on õigus olla üle kuulatud ning õigus sellele, et menetleja kogub kõiki, mitte aga et valikulisi tõendeid, siis ei ole seaduslik piirata kaebaja õigusi. Kui menetlusalune isik soovib olla üle kuulatud, siis vastustajal on kohustus tagada menetlusalusele isikule ülekuulamine. Antud määrusega piirab MTA oma tegevusega isiku põhiõigusi, millega rikutakse seadust. Kaebaja vaidlustab vastustaja 03.04.2017 määruse nr 930015002293/178 täies ulatuses. Kaebaja palub kohtult lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes VTMS §78, §79 lg3 p3 tühistada Maksu- ja Tolliameti 03.04.2017 määrus nr 930015002293/178 täies ulatuses; ning rahuldada kaebaja 15.03.2017 taotlused.
- Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei näe praegusel juhul, mil viisil kohtuväline menetleja rikub kaebaja menetluslikke ja muid õigusi. VTMS § 78 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud kohtuvälise menetleja seisukohaga ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. 3 VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. VTMS § 79 lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole nõustunud sellega, et menetlusalust isikut ei ole veelkord üle kuulatud ega teostatud vastastamist. Kohtuvälise menetleja ametnik on 03.04.2017.a määruses selgitanud, miks kaebaja taotlused on jäetud rahuldamata. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et vastavalt VTMS § 19 lg 1 p 4 on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Kohtuväline menetleja on käesoleva väärteoasja raames võimaldanud menetlusalusel isikul Sergei Belokonil anda ütlusi juba neljal korral (mis on fikseeritud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidesse vastavalt 22.09.2016, 17.10.2016, 18.10.2016, 27.10.2016). Kaebuse esitajale on antud piisavalt võimalusi kohtuvälises menetluses ütlusi anda ning ka ülekuulamised on nõuetekohaselt VTMS § 65 nõudeid silmaspidavalt ülekuulamisprotokollides vormistatud. Kohtuvälise menetleja ametnik on otsustanud, et hetkel puudub põhjendatud vajadus konkreetses väärteoasjas isiku täiendavaks ülekuulamiseks. Mis puudutab taotlust isikute vastastamiseks, siis ka siinkohal on kohtuvälisel menetlejal õigus iseseisvalt hinnata ja otsustada, millised konkreetsed menetlustoiminguid on sobivad ja vajalikud selgitamaks välja tõendamiseseme asjaolusid ning kõrvaldamaks võimalikke vastuolusid juba kogutud tõendite vahel. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 77 sätestatud vastastamine on menetlustoiming, mida tohib viia läbi üksnes juhul, kui menetluse käigus ülekuulatud isikute ütlustes ilmnenud vastuolusid ei ole võimalik mingil muul viisil kõrvaldada. Konkreetses väärteoasjas on aga teostatud märkimisväärsel arvul muid menetlustoiminguid ja kogutud hulgaliselt tõendeid ning kohtuväline menetleja peab esmalt hindama, kas tal on juba eelnevalt kogutud tõendite analüüsimisel võimalik tekkinud vastuolud kõrvaldada ning alles sellisel juhul, kui nimetatu pole võimalik, tuleb kaaluda vastastamise läbiviimist. Seega ei ole kaebaja taotlus vastastamise läbiviimiseks mingil juhul kohtuvälisele menetlejale siduv ning kaebuse lahendaja on seisukohal, et ka selles osas on isiku taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja seisukohaga osas, et kaebaja etteheide, et MTA tegevus sunnib isikut ise koguma tõendeid oma süütuse kohta (mis on aga menetleja kohustus) ei ole asjakohane, kuivõrd asjas ei ole veel menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokolli (st pole esitatud konkretiseeritud etteheidet väärteo toimepanemise osas). Asjaolu, et asjas pole veel koostatud väärteoprotokolli viitab sellele, et menetleja ei ole käesolevaks hetkeks veel lõpetanud võimalike tõendite kogumist, ega jõudnud ka olemasolevaid tõendeid (nii õigustavaid kui süüd kinnitavaid) hinnates lõplikule järeldusele, et menetlusalused isikud on toime pannud maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 ja 2 tunnustele vastava väärteo. Siinkohal nõustub kohus seega kohtuvälise menetleja juhi seisukohtadega, et kohtuvälisel menetlejal on õigus otsustada, mil viisil ta väärteomenetluse raames tõendeid kogub ning neid 4 hindab. Kaebajale on antud piisavalt võimalusi ütluste andmiseks. Viited kaebaja õiguste rikkumisele jäävad kohtu hinnangul käesoleval juhul paljasõnaliseks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja tegevus on olnud õiguspärane ning menetleja ei ole oma tegevusega menetlusnorme rikkunud ning lähtudes eeltoodust jätab kohus Sergei Belokoni kaebuse rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 79 lg.3p.1, § 191 p 12, § 199 lg
- Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5