4-17-1985/2

4-17-1985 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-1985 (2302,17,003326) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Sulev Reintop, ik 39105230278, elukoht: xxxx Enel Kuiv, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
2. Sulev Reintop süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. Sulev Reintop süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
4. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
5. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.05.
6. Kui menetlusalusele isikule mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu kandmata aresti ära kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 20.04.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus 1 aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.03.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1264352 nähtuvalt peeti 17.05.2016 kell 05.35 Tallinnas Vabaduse pst 25 juures suunaga Näituse tänava poole sõiduki Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt kinni Sulev Reintop, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena tetrahüdrokannabinooli sisaldus ning kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 ja LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldu ning toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollides märgitud süüdistused on arusaadavad ja ta tunnistab ennast süüdi. Oli mõtlematu tegu, oli keeruline aeg, oli perega tülis. Oli vaja tööle minna, nüüd käib tööl teises kohas Raplas. Kanepi tarvitamist arst ette kirjutanud ei ole, aga kanep võtab valu vähemaks jalgades. Teab, et kanep tekitab joovet ja et sellises seiundi juhtimine on keelatud. On pärast seda ka sarnase teo tõttu kinni peetud. Pärast seda vahetaski töökohta. Esmaspäeval läheb politseisse. Sõiduk kuulub emale, õigupoolest Mogo OÜle. Aresti karistusena ei sooviks. Töötab XxxxOÜs vahetustega, puhkepäevad on laupäeval ja pühapäeval. Kui mõistetakse arest, siis pigem kannaks selle ära ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Sulev Reintop tuleb süüdi tunnistada väärteoprotokollis märgitud väärtegudes, karistada LS § 201 lg 2 alusel arestiga 5 päeva ja NPALS § 151 lg 1 alusel arestiga kuus päeva. Kohus, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu akti, eksperdi hinnangut isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, samuti toksikoloogiaekspertiisi akti ning artliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akti, asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine tetrahüdrokannabinooli tarvitamine on tõendamist leidnud. Nimelt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 17.05.2016 indikaatrovahendiga positiivne näit amfetamiinile ja tetrahüdrokannabinoolile. 17.05.2016 menetlusaluselt isikult võetud proovis 20.05.2016 tehtud uuringu nr 1087T tulemusena tuvastati narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus ning toksikoloogiaekspertiisi kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku uriinis tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC-COOH) sisaldus. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kohaselt esinesid Sulev Reintopil tõenäoliselt mootorsõiduki juhtimise ajal, so 17.05.2016 kella 05.35 ajal narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest tekkinud väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid (joobeseisund). Lisaks sellele on menetlusalune isik tunnistanud kanepi suitsetamist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine 17.05.2016 on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tetrahüdrokannabinool (THC) kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine THC tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest 2 tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Peale selle, kohus, olles kontrollinud väärteoasja materjale, sh Maanteeameti liiklusbüroo andmeid Sulev Reintopil juhtimisõiguse puudumise kohta ja 19.01.2015 koostatud otsust Sulev Reintopi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd sõidukit juhtinud juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kontrolliti 17.05.2016 peatatud ja Sulev Reintopi juhitud sõiduki ja juhi dokumente ja tuvastati, et S.Reintopil puudub vastava kategooria juhtimisõigus ja juhitud sõiduk ei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kuivõrd väärteoprotokollis LS § 73 lg 2 sätestatud nõude rikkumist ja LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemist ette ei heideta, jätab kohus selle asjaolu tähelepanuta, kuivõrd kohus ei saa väljuda väärteoprotokolli piirest. Seetõttu peatub kohus vaid menetlusalusele isikule LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud süüteol. Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoasjas leiduva kohtuvälise menetleja 19.01.2015 otsusega kõrvaldati menetlusalune isik LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt, kuivõrd ta juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seejuures on menetlusalune isik teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 märgitud isikuks ning ta pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS § 91 sätetele. Karistuse mõistmine NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud ühe NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu ja ühe liiklusalase väärteo. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega, tuleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõista eraldi karistus ning eraldi karistus ka liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine. Samas on tuvastatud, et kui kriminaalasja menetlemise ajal oli menetlusalusel isikul kolm kehtivat väärteokaristust, sh ka liiklusalase väärteo toimepanemise eest, siis käesoleval ajal menetlusalusel isikul enam kehtivat karistust liiklusalase väärteo toimepanemise eest ei ole. Seega ei ole ka alust mõista karistust, mis ületaks ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 3 Seejuures süüdistatakse menetlusalust vaid ühe liiklusalase väärteo toimepanemises. Arvestades kergendava asjaoluna ka menetlusaluse isiku kahetsust leiab kohus, et LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo eest võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kehtiv karistus NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Puutuvalt NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetavasse karistusse, on tegemist ühe väärteoga, mistõttu võib menetlusaluse isiku süüd lugeda keskmiseks ning karistuski tuleks mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas ei saa kohus jätta arvestamata menetlusaluse isiku kahetsusega, mis tingib ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod on toime pandud ligi aasta tagasi ning menetluse venimine ei ole olnud tingitud menetlusaluse isiku käitumisest või menetluse takistamisest, vaid sellest, et menetlusaluse isiku toime pandud teo suhtes alustati algselt kriminaalmenetlust KarS § 424 tunnustel, mis lõpetati ning alustati väärteomenetlust. Kohtu arvates on selle ajaga vähenenud ka avalik menetlushuvi, mis peaks samuti mõjutama karistust kergendamise suunas. Samas ei ole võimalik kohtu arvates menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti miinimummääras, kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes on alustatud uus kriminaalmenetlus sarnastel asjaoludel toime pandud süüteo osas, kuid menetlusalusel isikul tuvastati joove, mis oli ka kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Seega ei ole menetlusalune isik piirdunud vaid menetlusesemeks oleva väärteoga, vaid on jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Kuivõrd nii LS § 201 lg 2 kui ka NPALS § 151 lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut
8. aastal karistatud kolmel korral rahatrahvidega, mis on tasutud. Sellest saab järeldada, et menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistuse liik on jäänud oodatud tulemuseta, st rahatrahv kui karistusliik ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul oleks püsiv ja legaalne sissetulek, kuigi menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ta töötab. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Menetlusalune isik taotles aresti ositi kandmisele määramist. Kohus leiab, et arvestades väärteotoimikust nähtuvaid menetlusaluse isiku terviseseisundit kirjeldavaid andmeid ning asjaolu, et menetlusalune isik töötab, tuleb esitatud taotlus rahuldada ning võimaldada aresti kandmist ositi pikema aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 4